LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenu...
Joseph Haydn Klassitsismiaja muusika 18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid...
S e rge i A l e ks a n d ro v i t s J e s s e n i n Poeet jumala armust Sündis 3. oktoober 1895 Konstantinovo Rjazani kubermang Talupoja perekonnast Suri 28. detsember 1925 Leningrad Sensuaalne küla- ja looduslaulik Gümnaasium Moskva (trükkikoda) Rahvaülikool Petrograd (Blok) Värsked, elurõõmsad, looduslähedased värsid Moeluuletaja 1916. a esikkogu " Radunitsa " Revolutsioon (nukrus, isiklik kurbloomus) Igast embusest hinge jääb kurd. Ei mind keegi saa endale päris. Minu õnn on nii terav ja kurb, et ta elu mul tükkideks närib. 1919. a liitus imazinistidega * täielik vabadus ainestiku ja luulevormide valikul * esmatähtis stiilikujund * ekstravagantsed ideed * tormiline eluviis Sõit Moskvast Volgamaale 1921. a ameerika tantsijanna Isadora Duncani Reisimine mööda Euroopat Hukatus , koduigatsus 1923. a naasis Venemaa...
· Kõik kunstiliigid pidid teenima kommunistliku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. · Muusika lihtne, meloodiline, kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, KP-le). · Heliloojad, kes sellega kaasa ei läinud neid ähvardas oht loomingu esitamine ära keelata. · Venemaal ei juurdunud mitte ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli loomind oli rangelt keelatud. · S.Prokofjev ja D.Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891-1953) · Kirjutas kõigis zanrites, kõige enam lavamuusikat. · Olulisim instrument oli klaver. · /K/: ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", marss · /K/: ballett ,,Romeo ja Julia", ,,Rüütlite tants", sümfooniline muinasjutt ,,Petja ja hunt".
Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline. Kurdistava haiguse süvenemine kurdistus ta täielikult ning hakkas jooma. Seda perioodi nimetatakse üleminekut klassistsismilt romantismile või heroilise ja patriootilise mussika ajajärguks. Looming: 9 sümfooniat ,, Euroica" ,,Pastoraalne sümf." 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati ,, Pateetiline", ,,Appiasonata"
sa tuled, too mull' lilli". 3. Rahvaviisiseaded (,,Lauliku lapsepõli", ,,Pidu hakkab", ,,Tuljak") Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886. aastal astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi, pärast täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal. 1916. aastal kutsuti Türnpu Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks. Türnpu initsiatiivil pandi 1921. aastal alus Eesti Lauljate Liidule. Türnpu loomind piirdub vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu ja 7 soololaulu. Tuntuimad teosed on ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Kevade tunne", ,,Talvine õhtu" ja ,,Luiged". Rahva seas on ka laialt levinud ,,Lahkudes", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Troost" Aleksander Läte (1860-1948) Mitmekülgne muusikategelane, koori- ja orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist. 1900. aastal moodustas ta kooliõpilastest,
Aristophanes oli Antiikaja suurim komöödiakirjanik. Tema salvavad teosed naeruvääristasid riigiametnike, orjameelseid lipitsejaid ja kelme, rünnates kõiki, kes kasutasid poliitilist tegevust isikliku kasu saamiseks. Tuntumad tsitaadid: • Tark õpib palju oma vaenlaselt • need, kes saavad riigi valitsemisega rikkaks, muutuvad otsekohe ebaõiglaseks, hakkavad intriigitsema ja rahva vastu võitlema. Säilinud loomind jaguneb kolmeks: • poliitilised(Ratsanikud, Herilased, Ahharnlased, Lysistate ja rahu. • sotsiaalsed(Naised rahvakoosolekul, Plutos ja pilved) • Komöödia(Naised tesmofooridel, konnad ja linnud) SOPHOKLES Sophokles on tuntuim 5.sajandi eKr. Tragöödiakirjanik. Tema loomingpakatab muretusest ja sobis seega suurepäraselt rahuldama Ateena publiku vajadusi. Sophokles tõi näitekunsti palju uuendusi. Tuntumad tsitaadid:
"harima oma aeda". "Kohtlane" (1767) selles on nähtud vastukaja loodusrahvaste ja loomuliku inimese idealiseerimisele Rousseau' filosoofias. Lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes n-ö teistsugusena näeb Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust. Voltaire'i ei rahulda tegelase n-ö metslasepuhtus indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus 4.Rousseau,tema loomind ja vaated. Teine prantsuse filosoof JEAN-JAQUES ROUSSEAU (17121778) oli inglase Defoe "Robinson Crusoe" suur austaja ja kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Sündis Genfis protestantlikus perekonnas, isa oli kellassepp, kes tegeles ka tantsuõpetamisega. Rousseau lahkus 16aastaselt kodust. Õppis ja kirjutas muusikat. Osales Teaduste Akadeemia töös. Kui Voltaire esindas valgustuse vaimueliiti, siis Rousseau oli n-ö masside hääl
Kuressaare Gümnaasium Rembrandt Harmenszoon van Rijn Referaat Koostaja: Juhendajad: Klass : 11a Kuressaare 2010 Sissejuhatus Autor valis omale selle kunstniku just sellepärast, et oli kuulnud sellest mehest juba ennem. Soovis teada saada lähemalt Rembrandti elust ja tema loomingust, ning teadis ka, et 11-da klassi õpikus on Rembrandt juba tuntud nimi ja õpitakse temast niivõinaa. Ja sooitasid ka tuttavad, kes olid ennem lugenud ja uurinud tema teoste kohta ja see ...
VõnnuKeskkool Klassitsism Referaat Koostaja: Liis Kuldma, 10.klass Juhendaja: Margit Aigro-Siibak Võnnu, 2009 SISUKORD Klassitsism ................................................................................................... .. lk. 3 Klassikalise stiili kujunemine................................................................ lk. 3-5 Uued suunad ooperis 18. sajandi keskel.............................................. lk.5 Viini klassikud ................................................................................................ lk.6 JosephHaydn(1732-1809)....................................................
Turustamise ja reklaami kaudu saadud identiteet. Mina kui ,,selline" 2. Inimene kui tarbekaup: keha, stiil jne. Kui aeg muutub, muutub stiil ja muutub identiteet. Brändiidentiteet, millega on seotud omadused Lisaks: enesemüümine, talendid Æ esitluse olulisus. EHK SIIS Koodi poolt oleme me kõik mõjutatud. Kuid mujalt saadud identiteedi väljendamine on ka olemas, n.ö sisemise identiteedi osa. (?) Tegevus, kunst, loomind, suhted... Tarbekabad aitaad seda peegeldada tagasi endale ja teistele. Siin läheb käiku nii olemasolev kood kui enese loov kasutamine, muutmine. Kood ei ole lõplik (vrd poststrukturalism) Kui lisada veel ekspressiivne ja instrumentaalne mõõde. JOONIS Ameeriklane DUNN: Tarbimine on pigem muutunud elustiilipaketiks. Kuid elustiil ei pea pakkuma koodilist identifikatsiooni. See on ikkagi vaba valik, kuidas sellesse suhtuda. Hübriidsus enne kui fluiidsus. 1 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
