Valem, seletused, mõõtühikud, vektori suund. Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. v- joonkiirus m/s l- kaarepikkus (m) t- aeg (s) Joonkiiruse vektor on suunatud igas ringjoone punktis piki sinna tõmmatud puutujat. 5. Mida nimetatakse nurkkiiruseks? Valem, seletused, mõõtühikud, seos joonkiirusega. Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. ω- joonkiirus (rad/s = 1/s) φ- pöördenurk (rad) t- aeg (s) Nurkkiiruse seos joonkiirusega: v = ωr 6. Mida nimetatakse ringliikumise perioodiks? Tähis, mõõtühik.
Valemitest v=2πr/T ja w=2π/T järeldus nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos v=wr Periood (T) on ühe pöörde sooritamise aeg (sekundites). Pöörleval liikumisel on sagedus. Sagedus (f) on ühes ajaühikus sooritatud päärete arv (Hz). Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused. T=1/f f=1/T T=2π/w f=w/2π Kesktõmbekiirendus on suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole, seega risti joonkiirusega. Valem a=v2/r (m/s2) Kiirendust tekitab kesktõmbejõud F=ma (Newtoni II seadus!) F=mv2/r (nöör, hõõrdumine, gravitatsioonijõud)
· Ringjoonel on olemas kõverus keskpunkt, mille ümber liikumine toimub · Kui kõveruspunkt on kehast väljapool tiirlemine, kui aga keha siis pöörlemine. · Ringliikumist iseloomustavad suurused: - Pöördenurk keha punkti ja kõveruspunkti ühendava raadiuse poolt läbitud nurk. - Joonkiirus näitab ringliikumisel ajaühikus läbitud teepikkust. - Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud pöördenurka. - Nurkiiruse seos joonkiirusega avaldub valemina: =V/r · Periood on ajavahemik, mis kulub ühe täisringi (võnke) tegemiseks · Sagedus näitab pöörete (võngete) arvu ühes sekundis · Kiirus on vektoriaalne suurus st. Et tähis on nii kiiruse väärtus kui ka suund. · Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus · Ringjoonelisel liikumisel muutub alti kiiruse suund st. Ringliikumisel on alati kiirendus · Kuna ringliikumise kiirendus on suunatud kõveruspunkti suunas siis nim seda
mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi muutus. = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik = v/r (nurkkiirus) [rad/s] v= R (joonkiirus) [m/s] = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 10. Mitteühtlane liikumine Kiirus on muutuv 11. Ühtlane liikumine a=0 V=const Keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. 12.Nurkkiirus ja võrdlus joonkiirusega. Nurkkiirus näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. []=[rad]/[sek] = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v= R=l/t Võrdlus: ringjoone kaare pikkus s=R s=R |:t s/t =R /t >>> v= R 13
Sterni katse: =0 Anum täitub aurustunud hõbeda aatomitega. Osa aatomeid lendub läbi pilu C ja sadestub punkti A ümbrusesse >0 selgu, et nüüd hõbeda molekulid sadestuvad punkti B ümbruses See tõestab, et kõik hõbeda molekulid ei liigu ühe ja sama kiirusega http://www.abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud joonkiirusega R ja läbinud kaare pikkuse l >> t=l/R >> r/v= l/R >> v=Rr/l ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: lõhnaõli lõhn levib ühest toanurgast teise Soojusjuhtivuseks nim soojusülekannet makroskoopiliselt paigalseisvas kohas ///soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temp piirkonda (gaasides, vedelikes,
dAFld; M=rF dA= Md M-jõumoment Jõumoment - Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter) M=rF Implusimoment - Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . L-impulsimoment Impulsimomendi jäävuse seadus - Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta
v= ω*r 14. Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega ω. Kui suur on keha punkti tangetsiaalkiirendus? (Põhjendada) 15. Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega ω. Kuidas on suunatud keha punkti kogukiirendus? (Põhjendada) ak2=an2+at2 Kasutama peab pythagorase teoreemi, me ei saa vektoreid lihtsalt kokku liita, sest tegu on skalaaridega. 16. Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega ω. Kuidas on suunatud keha punktile mõjuv kesktõmbejõud ja kuidas see on soetud keha punkti joonkiirusega? Keha kiirendus ja talle mõjuv jõud on suunatud ringjoone tsentri poole. Fk= anm 17. Miks ja millistes taustsüstemised tuleb kasutada inertsijõudu? Taustsüsteemid jagatakse kaheks: inertsiaalsed ja mitteinertsiaalsed. Enamik looduses esinevatest taustsüsteemidest on mitteinertsiaalsed. 18. Mida iseloomustavad kesktõmbejõud ja tsentrifugaaljõud? Kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud on ringliikumises olevale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud tiirlemise keskpunkti poole
v v 4 4 Vastus: Peale kokkupõrget liigub vedur koos autoga kiirusega 4 km/h. 8. Jalgrattal on all rattad läbimõõduga 26 tolli (1 toll =2,54 cm). Millise kiirusega sõidab jalgrattur, kui rattad pöörlevad kiirusega 1 pööre sekundis? Ratta läbimõõt d = 26 0,0254m Pöörlemissagedus ehk pöörete arv ajaühikus f = 1s -1 Ratta joonkiirus v = ? Lahendus Jalgratturi kiirus on võrdne pöörleva ratta joonkiirusega rattakummi ja tee kokkupuutekohas, mis on pöörlemistsentrist kaugusel r = d 2 . Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos v = r . Nurkkiiruse saame pöörlemissageduse kaudu, kui arvestame, et üks täispööre on 2 radiaani. = 2 f Nüüd joonkiirus d v = r = 2 fr = 2 f = fd 2
(2.1) arvesse võttes suuruse v s = = , r tr t mis on samuti kõigi punktide jaoks ühesugune, kuna nii liikumisaeg kui pöördenurk ei sõltu punkti kaugusest pöörlemisteljest. Nii defineerime ühtlase pöördliikumise korral suuruse = (2.3) t kui pöördenurga ja selle läbimiseks kulunud aja jagatise. Seda nimetatakse nurkkiiruseks. Valemite (2.1) ja (2.2) põhjal seostub see joonkiirusega järgmise valemi kaudu: v = . (2.4) r Mitteühtlasel pöördliikumisel defineeritakse nurkkiirus kui pöördenurga tuletis aja järgi: = . (2.5) Nurkkiiruse ühikuks on radiaan sekundis, [] = 1 rad . s Peale nurkkiiruse saab pöörlemist iseloomustada veel järgmiste suurustega. Esiteks
d Nurkkiirus iseloomustab pöördenurga muutumist ajaühikus = ja ühtlasel dt G pöörlemisel ka = t , ühik 1rad s . suund on pöörlemistelje sihiline ja määratakse parema käe reegliga.. Keskmine nurkkiirus ajavahemikus t on leitav valemiga k = t .Seosed joonkiirusega v = r ja pöörlemissagedusega = 2 n . G G d Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus = , ühik on dt 1rad s 2 .Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. at = r
on 0. v ∙v Tangensiaalkiirendus on ε ×r . Normaalkiirendus on an=ω × v= r 11. Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega ω. Kuidas on suunatud keha punkti kogukiirendus? (Põhjendada) Kuna tangensiaalkiirendus on 0; kuna arvväärtus ei muutu, on kogukiirendus samasuunaline normaalkiirendusega, st risti joonkiirusega, suunatud kõverustsentrisse. 12. Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega ω. Kuidas on suunatud keha punktile mõjuv kesktõmbejõud ja kui suur see on? Fk = an ∙ m, kus an on normaali suunaline kiirendus ja m keha mass. Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kesktõmbejõud on suunatud ringi keskpunkti. 13. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) Hooke’i seadus väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. ∆l F
teineteise pöördväärtused Nii on ka sageduse mõõtühikuks sekundi pöördväärtus, mida nimetatakse hertsiks (Hz). 1Hz = 1/s. Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Seda suurust tähistatakse kreeka tähega ω (omega) ja valemiks on: Kui pöördenurka mõõdetakse radiaanides ja aegasekundites, on nurkkiiruse mõõtühikuks radiaan sekundis (1 rad/s). Nurkkiirus on seotud joonkiirusega v. Paneme nurkkiiruse avaldisse (2.30 ) pöördenurga kohale selle väärtuse φ = l/r ning saame Et aga l/t kujutab endast joonkiirust v, saame See ongi seos nurkkiiruse ja joonkiiruse vahel. Peale joonkiiruse on nurkkiirus seotud ka ringliikumise sageduse ja perioodiga. Definitsiooni järgi on sagedus võrdne ajaühikus sooritatavate täisringide arvuga: Aja t jooksul sooritatud täisringide arv on siis N = ft. Et igale täisringile vastab
Soe vesi ei saa jääda "kuhja" vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub. Ekvaatori kohal tekib apvelling. · Külm kompensatsioonihoovus liigub põhja pidi vastassuunas - poolustelt ekvaatori poole. Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole (Põhja poolkeral paremale). Maakera pöördub itta. Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist). Selle tõttu on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas puhuvad passaattuuled kalduvad lääne poole. Parasvöötmes on seetõttu valdavaks läänetuuled. · Passaathoovused
d. impulsssädeahenduste ajal detaili ja elektroodi vahel katoodi kasvaja vältimiseks ja detaili jahutamiseks Küsimus 24 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lõikesügavust tähistatakse järgmise sümboli või tähega ja teda mõõdetakse Vali üks: a. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min b. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm c. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min d. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Parema pinnakvaliteediga ja täpsemate avade saamiseks kasutatakse järgmisi lõikeriistu ja lõikepinke: Vali üks: a. hõõritsaid ja puurpinke b. hõõritsaid ja freespinke c. treilõikureid ja puurpinke d. avardeid ja höövelpinke Küsimus 26 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
Φ=ωt Põhivõrrand: M = (M- jõumoment ja L- impulsimoment) 10.Mitteühtlane liikumine (parameetrid) Mitteühtlase liikumise korral läbib keha võrdse pikkusega ajaühikute jooksul erinevad teepikkused. 11.Ühtlane liikumine nende parameetrid Ühtlase liikumise korral läbib keha võrdse pikkusega ajaühikute jooksul võrdsed teepikkused. V= (V – kiirus, s- teepikkus ja t- aeg) 12.Nurkkiirus ja võrdlus joonkiirusega Nurkkiirus ω näitab kui suur põõrdenurk läbitakse ajaühikus Nurkkiirus ω= (ω- nurkkiirus, φ- põõrdenurk ja t- aeg ühik SI süs. Rad/sek) Nurk- ja joonkiiruse vaheline seos: V=Rω → ω=V/R (V- joonkiirus, ω- nurkkiirus ja R- raadius). Joonkiirus näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku jooksul. 13.Nurkkiirendus ja kesktõmbekiirendus (seos) Kesktõmbekiirendus e. normaalkiirendus väljendab ringliikumise kiiruse suuna muutumist ajaühikus.
liikumine telje suunas d. pealiikumine tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine tera liikumine risti tooriku teljega e. põikettenihe Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõikesügavust tähistatakse järgmise sümboli või tähega ja teda mõõdetakse Select one: a. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p b. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min c. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm d. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Ketasfreesi iseloomustab järgmine kuju teda kasutatakse: Select one: a. lõikehambad asetsevad freesi otspinnal, hammasrataste valmistamiseks b
mv 2-mv1=p2-p1= p (liikumishulga seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Elektrivoolu töö: vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muut=impulss) muundumise mõõt. A elektrivoolu töö vooluringi lõigus-J, Upinge selle Keha impulsimoment:(L) pöörleva keha osade impulsside mõju lõigu otstel, q 'vooluringi lõigu läbiv laeng, I voolutugevus(A), t pöörlemisele. Pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje vooluläbimise aeg, Rakistus().A=Nt=UIt=qU=I2Rt (jada) =U2t:R(rööp) ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse suhtes (I0), saab arvutada tema inertsimomendi sellega paralleelse telje
%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 2 Lõikesügavust tähistatakse järgmise sümboli või tähega ja teda mõõdetakse Vali üks: a. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p b. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min c. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min d. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kasutaksin elektererosioontöötlemist järgmistel juhtudel: Vali üks: a. dielektriliste materjalide töötlemiseks b
Ringliikumine on nähtus, kus keha massikese liigub ringjoonel. Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure pöördenurga soorritab liikuva punkti tõmmatud raadius ajaühikus = 2 f Kesktõmberkiirendus iseloomustab joonkiiruse suuna muutumist. a=2 r a= 2 r Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. v= r Nurkkiirus võrdub joonkiiruse ja raadiuse suhtega ehk nurkkiirus on võrdeline joonkiirusega ja pöördvõrdeline raadiusega. =vjoon/r Periood on füüsikaline suurus, mis näitab aega, mille jooksul sooritatakse täisvõnge. Sagedus on füüsikaline suurus, mis näitab võngete arvu ühes sekundis. f=1/T Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluaendist. Amplituud on võnkuva keha maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Ristlaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga.
[Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori kumeruse sisse (nõgususe poole).!] 43. Kuhu on suunatud kiirendus ühtlasel ringliikumisel? Kiirendus ühtlasel ringliikumisel on suunatud ringjoone keskpunkt poole. 44. Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirendus seotud nurkkiirusega? Ühtlasel ringliikumisel saab kiirenduse arvutada nurkkiiruse kaudu: a = 2 * r 45. Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirendus seotud joonkiirusega? v2 Ühtlasel ringliikumisel saab kiirenduse arvutada joonkiiruse kaudu a= r 46. Missugune on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse normaalkomponent? konstantne 47. Missugune on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse tangentsiaalkomponent? See on suunatud piki trajektoori puutujat ja ta näitab, kuidas at =
ülalt (seniidist) toimub intensiivne vee soojenemine. Soe vesi ei saa jääda "kuhja" vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub. Ekvaatori kohal tekib apvelling. Külm kompensatsioonihoovus liigub põhja pidi vastassuunas - poolustelt ekvaatori poole. Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole (Põhja poolkeral paremale). Maakera pöördub itta. Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist). Selle tõttu on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas puhuvad passaattuuled kalduvad lääne poole. Parasvöötmes on seetõttu valdavaks läänetuuled. Passaathoovused
igasugusel liikumisel ja vastastikmõjul jääv. 15. Impulsimoment. Inertisimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus. Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Punktmassiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti: I =m r 2 Inertsimomendi ühik on 1 kg m2 Impulsimoment L näitab pöörleva kehaosade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörlev keha massiga m liigub joonkiirusega v pikki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis on tema impulsimoment: L=m v r Impulsimoment on vektor, mis on suunatud pikki pöörlemistelge. Keha on tasakaalus, kui jõumomentide summa on null. Keha kiiruse muutmiseks on vaja rakendada nullist erinevat jõumomenti. Tasakaal F r =0 F=m a m a r=0 v m r =0 t m v r=const L=const Impulsimomendi jäävuse seadus suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus L=I =const 16. Mehaaniline töö
See on keha liikumine ringorbiidil ümber mingi kehast väljaspool olevat punkti või telje. Näiteks Maa pöörleb ümber oma telje, aga tiirleb ümber Päikese. Periood Sagedus Joonkiirus on kiirus, millega liiguvad pöörleva keha punktid ringjoonelisel trajektooril. Joonkiirust mõõdetakse ühikuis m/s. Joonkiiruse suund on puutuja suund. Seda võib järeldada käiasädemete või poripritsmete lendamisest ratta küljest. Enne lahtirebenemist liikusid need osakesed joonkiirusega ja nüüd jätkavad inertsist samas suunas. Nurkkiirus on kiirus, millega muutub raadiuse pöördenurk. Nurkkiirust mõõdetakse ühikuis rad/s ja see näitab pöörlemisraadiuse poolt läbitud nurga ja selleks kulunud aja suhet. Kesktõmbejõud - see on suunatud raadiuse sihis tiirlemiskeskpunkti poole. Kesktõmbejõud on risti joonkiirusega, sest ringi raadius on alati risti puutujaga. Tsentrifugaaljõud on küll olemas ja suunatud vastupidiselt tsentripetaal- ehk kesktõmbejõule.
• Kui suur on pöördenurk auto jaoks, mis läbib 75 m kõverusraadiusega teel 75 m pikkuse lõigu? • Grammofoni heliplaat teeb 78 pööret minutis. Arvuta pöörlemisperiood ja -sagedus. • Elektrimootori pöörlemissagedus on 20 Hz. Mitu pööret teeb selle võll 2 minutiga? Ühtlase ringliikumise joonkiirus ja nurkkiirus • Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse (läbitud joone pikkuse) ning aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks, vaid joonkiiruseks. • Joonkiirusega saab iseloomustada mitte ainult ringjoonelist, vaid ka mis tahes muu kujuga trajektoori mööda toimuvat kõverjoonelist liikumist. Nurkkiirus • Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. • Nurkkiirus on seotud joonkiirusega v. • Peale joonkiiruse on nurkkiirus seotud ka ringliikumise sageduse ja perioodiga. • Näeme, et nurkkiirus on sagedusega võrdeline. Seepärast nimetatakse seda suurust mõnikord ka nurksageduseks või ringsageduseks.
See on tsentrifugaalpumba põhivõrrandi üldkuju ehk Euleri võrrand. Nüüdisaegsed pumbad on ehitatud nii, et vedelik voolab töörattasse raadiuse suunas . Seega 1 = 90 o ja cos 1 = 0 ja võrrandi võib kirjutada 38 c 2 u 2 cos 2 H teor = g Vastavalt Euleri võrrandile on tsentrifugaalpumba rõhk H võrdeline vedeliku osakeste liikumise absoluutkiiruse, joonkiirusega (ringkiirusega) ja absoluutkiiruse väljumisnurgaga pumba tööratta välisläbimõõdul. Pumba tegelik surve on teoreetilisest väiksem , sest tsentrifugaalpumba põhivõrrandi tuletamisel tehti kaks põhilist lihtsustust : - teoreetilisaevoolu vaadeldi ühesuguste elementaarjugade kogumina - ei arvestatud pumbas tekkivat survekadu . Tegelikult on tsentrifugaalpumba töörattal reeglina kuni 12 laba mistõttu
horisondi suhtes. Lisapretsessioon on alati suunatud tõelise horisondi poole ja seepärast summutab tundliku elemendi võnkumised. Joon 17 Olgu algasendis tundliku elemendi telg rõhtne ja kallutatud tõelisest meridiaanist nurga α 1 võrra ida poole. Lihtsuse pärast on tundlik element paigutatud ekvaatorile, kus puudub Maa pöörlemise püstkomponent. Seepärast puudub tõelise meridiaani pöörlemine. Asendis 1 liigub tundliku elemendi peatelg joonkiirusega v 1 tõelisest horisondist ülespoole Maa kasuliku komponendi mõjul. Asendis 2 joonkiirus v1 on vähenenud, sest nurk α1 on vähenenud. Tundliku elemendi peatelje ja tõelise horisondi vahel on tekkinud nurk β, mis tingib joonkiiruste v 3 ja v4 ilmumise. Nende kiiruste mõjul liigub peatelg vasakule, tõelise meridiaani ja horisondi poole. Asendis 3 on joonkiirus v3 saavutanud suurima väärtuse, sest nurk tundliku elemendi peatelje ja horisondi vahel on maksimaalne
kiirus väheneb. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel avaldub: s=(v 2-v02)/2a. Vaba 2 langemine on ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. h=gt2/2. Maksimaalse tõusu kõrguse vertikaalsel ülesviskel saab leida valemist h=v0 2/2g. 7. KÕVERJOONELINE LIIKUMINE. KIIRUSE SUUND. NURKKIIRUS KUI VEKTOR JA SELLE SEOS JOONKIIRUSEGA. KIIRENDUS ÜHTLASEL RINGLIIKUMISEL. NORMAAL- JA TANGENTSIAALKIIRENDUS KÕVERJOONELISEL LIIKUMISEL Kõrverjooneline liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub. Liikumine on kõverjooneline parajasti siis, kui esineb kiirendus, mille siht erineb trajektoori puutuja sihist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus
Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s).
Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s).
Nurkkiirus ω = (ω- nurkkiirus, t φ- põõrdenurk ja t- aeg, ühik SI süs. Rad/sek) Nurk- ja joonkiiruse vaheline seos: V=Rω → ω=V/R (V- joonkiirus, ω- nurkkiirus ja R-raadius). Joonkiirus (V) näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku jooksul. 3. Impulsimoment (L) näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega V piki ringjoont kaugusega r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = mV korrutis. Impulsimoment: L = mVr. (Impulsi ühikuks SI-süst. (1 kg x m/s)) 4. Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist. 5. Gaasi töö ruumala muutumisel. Gaasi ruumala saab muutuda kas suuremaks või siis väiksemaks. Kui gaasi ruumala suureneb, siis on ΔV positiivne, kui aga väheneb, siis negatiivne.
salvestusmahtusid ja reeglina ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist. Konstantse nurkkiirusega kettad Konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi. Nii töötab enamik magnetkettaid. Antud meetodit kasutavad tavaliselt ka alates 16-kordsetest CD-ROM-id. Konstantse joonkiirusega kettad Konstantse joonkiirusega ketastel hoitakse konstantsena parajasti loetava raja joonkiirus. Iga rajavahetuse järel tuleb reguleerida ketta pöörlemiskiirust ning see viib andmeedastuskiiruse alla. Salvestustihedus on kõigil radadel sama ja andmeedastuskiirus konstantne. Seda meetodit kasutatakse laserketaste puhul. Konstantse nurkkiirusega tsoonkettad Konstantse nurkkiirusega tsoonkettad. Need kettad paistavad silma muutuva andmeedastuskiirusega: välimiselt
Keha poolt ühes ajaühikus sooritatud täisringide arvu nimetatakse sageduseks f. Periood ja sagedus on pöörtväärtused. T = 1/f f = 1/ T Sagedus f on seotud nurkkiirusega. Kui ajaühikus tehakse f täisringi ja igale täisringile vastab pöördenurk 2 rad, on pöördenurk 2 f radiaani. Seega: = /t = = 2 /T = 2 f Keha liikumisel piki ringjoont iseloomustatakse joonkiirusega ( v ). Joonkiirust mõõdetakse läbitud ringjoonelise teepikkuse ( l ) või ( s ) ja selleks kulunud ajavahemiku ( t ) suhtega. v = 2 r/T = 2 fr Ringjoone trajektoori igas punktis ühtub joonkiiruse suund sellest punktist tõmmatud puutuja suunaga. Praktikas kasutatakse kasutatakse mõistet ringkiirus. Aluseks on võetud pöörete arv ühes minutis, tähis n (p/min.) v = Dn/60 (m/s), kus D on ringjoone läbimõõt.
iga tema punkt omandab joonkiiruse, kaasa arvatud ka punkt A. v Tähistame punkti A joonkiiruse . Masspunkti massi ja kiiruse korrutis qi on punkti liikumishulk. Tähistame punkti A liikumishulga , siis qi mi vi qi . Liikumishulga vektori suund langeb kokku punkti A fi joonkiirusega. Analoogselt välise jõu momendi leidmisega punkti O suhtes võib leida suvalise vektori momendi sama punkti suhtes, hi sealhulgas ka liikumishulga momendi vektori, mille tähistame hi ri qi ri mvi Leiame liikumishulga momendi vektori tuletise aja järgi: dhi dri dm v mvi ri i i dt dt dt (1)
Pöörleva keha impulsimoment telje suhtes 1.2.5. Impulssmomendi jäävuse seadus Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a¯=dv¯/dt,siis pöörleva keha osa massiga m liigub dL¯/dt=r¯* m*dV¯/dt=r¯¯*f¯=M¯ joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on nende jõudude moment võrdne nulliga ja on kauguse r ja impulsi korrutis: süsteemi impulssmoment konstantne.Niisiis,kui M¯=0,siis L¯=const.Seda seadust nimetatakse
iseloomustavat skalaarset korrutist Fh nimetatakse jõu momendiks telje suhtes. M t(F)=+-Fh. Kui jõud ja telg asuvad samas tasandis, siis jõu moment telej suhtes võrudb nulliga. Mt(F2)=Mt(F3)=0 15. Impulsimoment punkti ja telje suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus. impulsi moment punkti suhtes. Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s).
ajavahemiku jagatist. Seda jagatist nimetatakse ringliikumise nurkkiiruseks. Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Seda suurust tähistatakse kreeka tähega (omega) ja valemiks on: (2.30) Kui pöördenurka mõõdetakse radiaanides ja aega sekundites, on nurkkiiruse mõõtühikuks radiaan sekundis (1 rad/s). Nurkkiirus on seotud joonkiirusega v. l v t Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus ( , kus
ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist CAV Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi. Nii töötab enamik magnetkettaid. Antud meetodit kasutavad tavaliselt ka alates 16-kordsetest CD-ROM-id. CLV Constant Linear Velocity, konstantse joonkiirusega kettad. Siin hoitakse konstantsena parajasti loetava raja joonkiirus. Iga rajavahetuse järel tuleb reguleerida ketta pöörlemiskiirust ning see viib andmeedastuskiiruse alla. Salvestustihedus on kõigil radadel sama ja andmeedastuskiirus konstantne. Seda meetodit kasutatakse laserketaste puhul. 45 ZCAV Zoned Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega tsoonkettad. Need
ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist CAV Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi. Nii töötab enamik magnetkettaid. Antud meetodit kasutavad tavaliselt ka alates 16-kordsetest CD-ROM-id. CLV Constant Linear Velocity, konstantse joonkiirusega kettad. Siin hoitakse konstantsena parajasti loetava raja joonkiirus. Iga rajavahetuse järel tuleb reguleerida ketta pöörlemiskiirust ning see viib andmeedastuskiiruse alla. Salvestustihedus on kõigil radadel sama ja andmeedastuskiirus konstantne. Seda meetodit kasutatakse laserketaste puhul. 45 ZCAV Zoned Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega tsoonkettad. Need
suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist CAV Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi. Nii töötab enamik magnetkettaid. Antud meetodit kasutavad tavaliselt ka alates 16-kordsetest CD-ROM-id. CLV Constant Linear Velocity, konstantse joonkiirusega kettad. Siin hoitakse konstantsena parajasti loetava raja joonkiirus. Iga rajavahetuse järel tuleb reguleerida ketta pöörlemiskiirust ning see viib andmeedastuskiiruse alla. Salvestustihedus on kõigil radadel sama ja andmeedastuskiirus konstantne. Seda meetodit kasutatakse laserketaste puhul. ZCAV Zoned Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega tsoonkettad. Need kettad paistavad silma muutuva andmeedastuskiirusega: välimiselt rajalt loevad nad pea kaks
Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m 2). Mass kulgliikumisel = inertsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment (ehk pöörlemishulk) L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulss kulgliikumisel = impulsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment kui vektor: L = r x p , kus p on keha (või selle mingi osa) impulss ja r - keha (osa) kohavektor pöörlemistelje suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus.
Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m 2). Mass kulgliikumisel = inertsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment (ehk pöörlemishulk) L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui 10 pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulss kulgliikumisel = impulsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment kui vektor: L = r x p , kus p on keha (või selle mingi osa) impulss ja r - keha (osa) kohavektor pöörlemistelje suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus.
Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist CAV Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi. Nii töötab enamik magnetkettaid. Antud meetodit kasutavad tavaliselt ka alates 16-kordsetest CD-ROM- id. 13 CLV Constant Linear Velocity, konstantse joonkiirusega kettad. Siin hoitakse konstantsena parajasti loetava raja joonkiirus. Iga rajavahetuse järel tuleb reguleerida ketta pöörlemiskiirust ning see viib andmeedastuskiiruse alla. Salvestustihedus on kõigil radadel sama ja andmeedastuskiirus konstantne. Seda meetodit kasutatakse laserketaste puhul. ZCAV Zoned Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega tsoonkettad. Need kettad paistavad silma muutuva andmeedastuskiirusega: välimiselt rajalt loevad nad
Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter). Momendi põhivalem: , kus · - on jõu õlg · - on jõud. Jõumoment punkti suhtes on märgiga suurus. Märgi määrab pöördesuund, mille suhtes tuleb varem kokku leppida. Momendil on palju alamõisteid tehnikast ja tugevusõpetusest: Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L=mvr. Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSSMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Lisaks sellele kehtib veel impulsimomendi jäävuse seadus, mis väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu.
Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m 2). Mass kulgliikumisel = inertsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment (ehk pöörlemishulk) L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele või siis pöörleva keha suutlikkust teisi kehi liikuma panna. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulss kulgliikumisel = impulsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment kui vektor: L = r x p , kus p on keha (või selle mingi osa) impulss ja r - keha (osa) kohavektor pöörlemistelje suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis
ASTM B611-85 mille pôhimôtteline tööskeem on kujutatud joonisel 1.1. 8 Joon.1.1 Abrasiivkulutamise katseseade vastavalt ASTM B611-85 1- hoob, 2-katsekeha, 3-terasketas, 4-tiivik, 5-suspensioon, 6-korpus, 7- kang, 8-raskus Katsekeha 2 surutakse vastu süsinikterasest (0,45%C) ketas 3 môôtmetega 178 x 13 mm mis pöörleb horisontaalsel teljel kiirusega 235 pööret/min s.o. joonkiirusega 2,2 m/s. Kambrisse 6 valati 1,5 l destilleeritud vett ja 940 g abrasiivosakesi (SiO2). Abrasiivosakeste suurus oli 0,1...0,3 mm. Osakesed, mis hõljuvad vedelikus haaratakse katsekeha ja terasketta vahelisse pilusse. Surve mõjul enamik abrasiivteri puruneb väiksemateks kildudeks. Läbitud teed pikkus määrati pööretelugeja abil ja moodustas 260 m. Katsekeha kaaluti enne ja pärast katsetamist täpsusega 0,1 mg. Igas katsepunkti kohta katsetati vähemalt 3 katsekeha
valemit (2.1) arvesse võttes suuruse v s ϕ = = , r tr t mis ilmselt on kõigi punktide jaoks ühesugune, kuna ei liikumisaeg ega pöördenurk ei sõltu punkti trajektoori raadiusest. Nii defineerime ühtlase pöördliikumise korral suuruse ϕ ω= (2.3) t kui pöördenurga ja selle läbimiseks kulunud aja jagatise. Seda nimetatakse nurkkiiruseks. Valemite (2.1) ja (2.2) põhjal seostub see joonkiirusega järgmise valemi kaudu: v ω= . (2.4) r Mitteühtlasel pöördliikumisel defineeritakse nurkkiirus kui pöördenurga tuletis aja järgi: ω = ϕ& . (2.5) Nurkkiiruse ühikuks on radiaan sekundis, [ω ] = 1 rad . s Peale nurkkiiruse saab pöörlemist iseloomustada veel järgmiste suurustega. Esiteks
annaabi.ee 
