100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 N=N(I) =(I) 40.0 30.0 20.0 10.0 0.0 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
docstxt/132077464622042.txt
Stiimuli-reaktsiooni mudel Kommunikatsiooniteooria klassikaline mudel on stiimuli-reaktsiooni mudel. Idee pärineb vene psühholoogilt Ivan Pavlovilt, kes koertega katseid tehes avastas, et tema katsealused reageerivad kindlatele signaalidele. Pavlov oletas, et see võib seletada ka inimeste käitumist. Idee korjasid üles Arthur ja Carolin Staats, kes uskusid, et üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 3 – Valutehnoloogia Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Valand vormitatakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ...
1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib sõita horisontaalse...
KODUNETÖÖ 1. Korraldada pidulikeine ehk baknett 2. Menüü 3. (JOONIS) laudade paigutus ruumis 4. Ruumi kaunistamine 5. Nõude vajaduse arvutus 6. Lauapesu (värv,suurus) 7. Eelkatte joonis ühe inimese kohta 8. Teeninguskäik PULMALAUD 1.Menüü: Eelroog :Seesari salat , suupisted Pearoog :Ahjukartul , seapraad , hapukapsas Magustoit:Pulmatort Jook:Vesi ja punane vein 2.Laudade paigutus ruumis , ruumide kanistamine : 5.Nõude vajaduse arvutis: Eelroa nõud : 35 eelroa taldrikut + 5 lisa taldrikut , 8 vaagnat , 35 pokaali + 5 lisa polaaki , 35 klaasi + 5 lisa klaasi ( vee jaoks ) Põhiroa nõud :35 praetaldrikut + 5 lisa taldrikut , 6 vaagnat , Magustoidu nõud : 35 alustaldrikut + 5 lisa alustaldrikut 6.Lauapesu (värv,suurus): 7. 7.Eelkatte joonis ühe inimese kohta:
MENÜÜ Eelroog Idusalat vähisabade, kartuli- ja trühvlimajoneesiga Joogiks: Valge vein Pearoog Praetud paltusefilee, blanśeeritud pak-choi kapsa, fenkolipüree ja siiamarja kastmega Joogiks: Valge vein Dessert Kodune juustukook põldmarjakastmega Joogiks: Koorekohv Töövahendid ja nõud 1. Kelnerirätt veini valamiseks 2. Kandik 3. Leivakorv koos maitseainetega 4. Valge veini pokaal 5. Leivataldrik 6. Eelroa taldrik 7. Eelroa all olev taldrik koos salfrätiga 8. Eelroa kahvel ja nuga 9. Pearoa taldrik 10. Pearoa kahvel ja nuga 11. Desserdi taldrik 12. Desserdi kahvel 13. Kohvitass 14. Kohvitassi alustaldrik koos salfrätiga 15. Kohvi jaoks lusikas 16. Kohvi jaoks suhkrutoos 17. Kohvi jaoks koorekann 18. Volditud salfrätik Ettevalmistustöö Laua eelkatmise et...
Füüsika kontrolltöö Mida uurib astronoomia?........................................................................................................ 1 1.Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused?..............................................................1 2.Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike.....................................................1 3.Mis on tähtkuju?...................................................................................................................1 4.Kuidas liigitatakse tähti tähesuuruste ja värvuse järgi?....................................................... 1 5.Iseloomusta tähtede näivat liikumist erinevatel laiustel. Joonised.......................................1 6.Mida nimetatakse tähe kulminatsiooniks?........................................................................... 2 7.Mis on ekliptika?.............................................................
Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t Soojushulk = voolutugevus2 * takistus * aeg 4. Defineeri 1 vatt. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. 5. ...
· Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju · Lihaste tüübid ja nende iseloomustus. Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Töötavad vastupidi töötavate Tahtele ei allu Tahtele ei allu paaridena, ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha pool...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 ...
Võrgustamise meetodid Integreeritud mõõdistusmeetodite õppeiane praktikumis tutvusime põgusalt programmiga „Surfer“. Lähteandmeteks oli riigi geodeetilise põhivõrgu punktide andmed (X, Y, h, H). Erinevate mudelpindade loomiseks kasutame võimalusi Kriging, Minimum Curvature, Local Polynomial ja Triangulation With Linear Interpolation. 1) Kõigepealt koostame lähteandmete (Joonis 1) põhjal variogrammi (GridVariogramNew variogram). Variogrammi loomisel tuleb programmile ära näidata, millises tulbas asuvad X, Y koordinaadid ning absoluutkõrused. Tulemuseks saame variogrammi, mis on toodud järgneval joonisel (Joonis 2). Graafiku x- teljel on võrgu punktide vahelised kaugused ning y- teljel korrelatsiooni sammu väärtus. Joonis 1. Lähteandmed tabelvaates Joonis 2. Variogramm Järgnevalt loome Kriging meetodil lähteandmete põhjal võrgustiku. Selleks valime lähteandmete tabelvaates olles GridData. See...
1. Mõisted: Pöörlemine keha ringliikumine ümber oma sisemise telje Tiirlemine keha orbitaalliikumine ümber teise keha Täisvõnge võnkuva keha (pendli) liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi Periood aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkumine nimetatakse, ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemsiseste jõudude mõjul Sunnitud võnkumine kui võnkumine toimub välise perioodilise jõu mõjul Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Laine võnkumise levimine keskkonnas Laine tüübid(näited) Ristlainetus: laine, mille korral keskkond liigub risti laine leviku suunale (nt. tiigivesi, tuult ei ole ja kivi kukub vette; merelaine; valgus ehk elektromagnetlaine) Pikilaine: laine, mis levib keskkonna võnkumisega samas suunas (nt. heli) Keralaine: laine, mis levib kõikides ruumi suundades (nt. granaat, ilutules...
docstxt/132077605322042.txt
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
docstxt/1414593624114.txt
1. Millise aine molekule on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekuli 1) DNA sekundaarstruktuur on biheeliks, mis meenutab spiraalselt keerdunud redelit 2) DNA ahelaid hoiavad kood vesiniksidemed, mis vastavalt komplementaarsuse printsiibile moodustuvad järgmiste lämmastikaluste vahel: A = T ja C = G 3) DNA molekuli ehituskiviks e monomeeriks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb desoksüriboosist (viisnurk), millele kinnituvad lämmastikalus (tähistatud trükitähtedega) ja fosfaatrühm (ring) 2. Millist protsessi on kujutatud joonisel? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme joonisel kujutatud faktiga? Joonisel on kujutatud replikatsiooni ehk DNA kahekordistumist 1) Jooniselt on näha DNA sekundaarstruktuur – biheeliks e kaksikspiraal 2) DNA ahelate vahele moodustuvad vesiniksidemed järgmiste ...
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained ...
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.7 alameede 1.1.7.5 "Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus" Projekt TehnoTiiger+ Solid Edge 1 3d modelleerimine Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................... 1 1. Solid Edge ........................................................................................................................................... 4 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine ........................................................................................... 4 1.2 Installeerimine ja häälestamine ............................................................................................................................. 4 2. Modelleerimine PART moodulis ................
ISESEISEV TÖÖ nr. 2 Rööpkülik · Rööpkülik on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. · Joonis nr. 1. · Vastasküljed on võrdse pikkusega, 2 paari paralleelselt ja võrdse pikkusega külgi. · Vastasnurgad on võrdsed. A=C B=D Reeglina 1 paar teravnurgad ja 2 paar nürinurgad. Rööpküliku lähisnurkade summa on 180°. Lähisnurgad on 1 külje erinevaes otstes olevad nurgad. A+C=180° A+D=180° D+B=180° B+C=180° · Rööpküliku diagonaalid poolitavad teineteist. Joonis nr. 2. BE= DE AE=CE · Ristkülikut, mille üks nurk on 90°, nimetatakse ristkülikuks. · Joonis nr. 3. a) JAH, B+C=180° b) JAH, A+C=180° A= 90° B=90° C=90° D=90° · Rööpküliku ümbermõõtu arvutatakse valemiga P= 2(a+b). Rööpküliku pindala saab arvutada kahe valemiga. (Laius korrutada kõrgusega). 1) S=ah1 2) S= ah2 Joonis nr 4. · Vaatlen joonist nr. 4. Leian rööp...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid 1 1 voimendus1 Eesmärgiks on tutvuda integreerimis, ...
Kontrolltöö Nr 6 - A 1. Laeva tsirkulatsioon. Tsirkulatsiooni elemendid. (teha joonis). 2. Millist peilingut nimetatakse loksodroomiliseks. 3. Koha määramine kahe rõhtnurga järgi. (joonis). 4. Koha määramine kauguse ja sügavuse järgi. (joonis). 5. Koha määramine ristpeilingu järgi. (joonis). 6. Täisnurga võte. 7. Esimese peilingu kasutamine. (joonis). 8. Koha määramine peilingu ja kauguse järgi.(joonis). Kontrolltöö Nr 6 B. 1. Tsirkulatsiooni määramine liitsihi ja horisontaalnurga järgi. (joonis). 2. Mida nimetatakse isopeilinguks. 3. Koha määramine kolme peilingu järgi. (joonis). 4. Kauguse määramine merel. (joonis). 5. Ristpeiling triiviga.(joonis). 6. Kahekordse nurga võte. 7. Koha määramine kahe peilingu ja kauguse järgi. (joonis). 8. Ohtlik rõhtne ohunurk? Kontrolltöö Nr 6 C. 1. Tsirkulatsiooni määramine traaversikauguste järgi. (jooni...
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandme...
Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 su...
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 3 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Sisukord 1Töö eesmärk ja lähteandmed....................................................3 2Töö käik..................................................................................3 2.1Normaalrežiim...............................................................................................................................3 2.2Eesti-Paide väljas..........................................................................................................................4 2.3Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas....................................................................................................5 2.4Estlink 1.........................................................
Keelekasutus ja solvamine uudisteportaalide kommentaariumides Uurimistöö Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Õigekiri............................................................................................................... 4 Solvamine........................................................................................................... 6 Kokkuvõte........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................ 8 Sissejuhatus Internetis uudisteportaalides postitusi kommenteerivad inimesed sageli ei kirjuta õiges kirjakeeles ning kasutavad isiklikke solvanguid. Töö eesmärgiks on uurida, millises ...
Rakvere Ametikool Raimo Johanson AV13 INTEGRAALLÜLITUSED Kokkuvõte Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2015 SISUKORD 1.CMOS 4011..............................................................................................................................3 2.CMOS 4013.............................................................................................................................5 3.CMOS 4069.............................................................................................................................7 4.CMOS 4071.............................................................................................................................8 5.CMOS 74HC02E.....................................................................................................................9 6.Viited..................................................................................
NORMAALJAOTUS Normaaljaotus on nii teoorias kui praktikas kõige sagedamini esinev jaotus. See jaotus eeldab, et nähtusel on mingi keskmine tase, mille ümbruses varieerub suurem osa väärtustest. Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad võrdvõimalikult mõlemale poole. Normaal- jaotus on määratud ja täielikult kirjeldatav kahe parameetriga keskväärtuse ja standardhälbe ehk dispersiooniga. Normaalajotust kujutav graafik on kellukese kujuline ja sümmeetriline keskväärtuse suhtes. Jaotust nimetatakse ka Gaussi-Laplaci kõveraks. Joonis 1. Normaaljaotus tekib siis, kui tunnuse väärtust mõjutavad väga paljud juhuslikud tegurid ja neist igaühe mõju on väga väike. Normaaljaotus on teoreetiline abstraktsioon. Eluslooduses ei ole ükski asi täpselt normaaljaotusega, kuid paljud tunnused on looduses normaaljaotusele väga lähedase jaotusega. Joonis 1. Normaaljaotuse graafik Normaaljaotusega tunnuse väärtuste ulatust saab iseloomusta...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1. Integreerimislüli 1 1 voimendus1 Sisendiks kasutada konstantset signaali. s Variandid Constant Transfer F...
Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaal...
RESSURSIRIKKAD, KUID VAESED RIIGID SAMBIA, TSIILI, MEHHIKO, INDONEESIA, ALZEERIA 1.ÜLDISELOOMUSTUS Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral. Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aast...
KUNSTIAJALOO konspekt: VANA-EGIPTUSE JA MESOPOTAAMIA KUNSTI AJALUGU Kuros- skulptuur, mis kujutab Antiik-Kreeka alasti noormeest (joonis 1). Joonis 1. Kuros (srs.dl.ac.uk/ arch/oxford-2003/) Willendorfi Venus- Austriast Willendorfist leitud üks varaseimaid skulptuure Joonis 2. Willendorfi Venus (www.shwing.com/gal/ displayimage.php? album=top...) Mykerinos- Egiptuse vaarao, kellele on ehitatud püramiid. Ajatelg: ürgaeg Mesopotaamia/E Antiik Antiik Varane keskae renessan giptus kreeka/room Kreeka/room keskae g ss a a g 40000 eKr 4000 eKr ...-0 0-... Animism- usk looduse, nii elusa, kui elutu hingelisusesse, ehk usk sellesse, et kõigel on hing. Tähtsamad koopamaalingute leiukohad on Hispaanias Altamira ja Prantsusmaal Lascaux. Egiptuse ja Mesopotaam...
Redoksreaktsioonid Õppevara 8 klassile Keemia 8 klass Redoksreaktsioonid Mati unustas banaani mõneks päevaks laua peale seisma. Ükskord kui talle see meelde tuli, oli avastus suur- banaani koor oli kollase asemel pruunikaks muutunud. Matil tekkis küsimus: Miks? Mis toimub? Joonis 1.Banaani tumenemine õhu käes on redoksreaktsioon Redoksreaktsioonidega puutume kokku igal sammul: elusorganismide hingamine kütuse põlemine automootoris metalli tootmine maagist raua roostetamine Fotosüntees kõdunemine mobiiltelefoni akus toimuvad protsessid haavade puhastamine vesinikperoksiidiga värskete puuviljade tumenemine õhu käes(joonis 1) Mõisted Redoksreaktsioon- protsess, kus elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad Redoksreaktsioonist võtavad osa: I) redutseerija-aine, mis loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste kasvab Järgmiste näitede abil püüame selgeks teha...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Raadioseadmete disain Mikroribaliinidel ribafiltri 2.5D mudel Aruanne Täitjad: Ronald Linna 061951 IATB61 Rain Ungert 062227 IATB61 Töö tehtud: 27.03.09 Töö eesmärk Simuleerida praktilises töös nr. 2 koostatud ribafilter 2.5D simulaatoriga. Töövahendid Programm Ansoft EnsembleSV. Töö käik Käivitasime Maxwell Control Paneli ja alustasime uut projekti. ,,Setup Model" alt valisime ,,2.5D Edge Modeli". "Define Modeli" all tegime kolmekihilise struktuuri: Infinite Ground (maa) Dielectric (dielektrik) Trace (juhtiv kiht). Iga kihi parameetreid saime muuta "Edit Stack Up" valikuga. Juhtivate kihtide materialiks valisime vase, dielektriku materjali moodustasime ise, ka...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormusta...
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKAINSTITUUT Egert Pärna Pooljuht komponentide simuleerimine arvutil laboratoorne töö juhendaja:Argo Kasemaa Tallinn 2008 Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärk on tutvuda integraalskeemi projekteerimisega. Töö käigus saadakse ettekujutus, kuidas tehakse kristallile elektroonikaelemendid ja kuidas muudetakse nende parameetreid mõõtmete muutmise teel; tutvutati disainireeglitega, mis määravad skeemi minimaalsed mõõtmed. Loogikalülituste koostamine Invertori koostamisel oli suhteliselt tüütu, sest poldud varem microwind'ga varem kokku puututud. Alguses katsetati disainireeglitega ja invertori tegemisel erinevaid transistoride pikkusi ning laiusi. (Joonis 1.) Viimaks selgus, et parima tulemuse, disainireegleid jälgides, saadi siis, kui pMOS oli umbes kolm korda laiema kanaliga, kui nMOS. Siis sai...
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2...
Temperatuur, sooslus, tihedus. Kihistumine. Ookeani ja atmosfääri tsirkulatsioon. Õppejõud Peeter Pall Vertikaalne temperatuuri käik vees. Maailmamere keskmine temperatuur on ~3,5°C. Termokliin veekiht, milles temperatuuri muutumine vertikaalsihis on suurim (võrreldes temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Joonis 1. Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2. Tihedus sõltub soolsusest ja temoeratuurist. Erineva temperatuuri ja soolsusega veed võivad olla sama tihedusega. Mida suurem on soolsus, seda madalamal temperatuuril vesi külmub. Magevesi on kõige tihedam 4 kraadi juures, mereves...
Elektrivool Elektrivool kujutab endast vabade laetud osakeste suunatud liikumst. Vaba laetud osake pole seotud oma aatomiga. Vabadeks laetud osakesteks võivad olla elektronid, ioonid või augud. Elektriväli mõjutab laetud osakestele elektrijõuga ja see paneb nad liikuma. Seega, elektrivoolu tekkimise tingimusteks on 2 asjaolu: 1) Vabade laetud osakeste olemasolu 2) Elektrivälja olemasolu Metallis on vabu elektrone. Elektriliste omaduste poolest jaotatakse ained kolmeks: 1) Elektrijuhid(Juhid) – Kõik ained, mis juhivad elektrit, eriti head on hõbe, kuld, vask, alumiinium. Juhid on ka elektrolüüdid e. Hapete, aluste ja soolade vesilahused. 2) Mittejuhid(Isolaatorid, dielektrikud) - Gaasilised, vedelad ja tahked, nt klaas, puit, puhas vesi, õlid. 3) Pooljuhid – pooljuhte on vähe, kuid neid kasutatakse palju, nt räni ja germaanium, seleen, arseen, indium. Elektrivool metallides Elektrivool metal...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanika ja tööstustehnika instituut Kodutöö aines X0010 Teema II Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus: Survetöötlus Töö nr: 3 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Lisas toodud kodutöö variandile vastava detaili number valitakse üliõpilaskoodi viimase numbri järgi. 1. Valida detaili number ja esitada selle joonis (koopia). Joonis allkirjastada, nt Joonis1 või Sele1. Lähtedetail. 2. Valida stantsimisviis: kraadiga vormstantsimine või kraadita vormstantsimine. Stantsimis...
дуэль и смерть Александр Сергеевич Пушкин Martin Velbri 137B Tallinna Reaalkool 2020 Что такое дуэль? ● В дуэли 2 человека. ● делают 10-35 шагов, поворачиваются и стреляют. ● Только одна пуля. Joonis 1: Pushkini viimase duelli relv Сколько дуэлей было в жизни Пушкина? ● 26 дуэлей в течение жизни ● 21 дуэль была отменена ● первая дуэль состоялась, когда ему было 17 лет ● Первая дуэль была с его дядей Joonis 2: Puškini onu Последняя дуэль ● 27 января тысяча восемьсот тридцать седьмогго года ● в Санкт–петербурге ● Против Дантеса, Жорж Шарла Дантес, Жорж Шарль ● Французский монархист, офицер и убийца Пушкина ● жил c 1812 до 1895 года ...
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
Viidumäe loodusrada asub Lääne- Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu läheduses. Viidmäe õpperajad ning vaatlustorn asuvad täielikult Viidumäe looduskaitsealal, mille maad on riigi omandis. Looduskaitse alal asuv rada on jagatud kaheks, kuid mõlemad saavad alguse Viidumäe looduskaitseala kontori juurest. Raja ääres võib näha Lääne- Saaremaale iseloomulikke maastikutüüpe- puisniit, allikasoo, Saaremaale iseloomulikke metsakooslusi ning samuti rannaastangut, mille kõrgeim osa on 59 meetrit üle merepinna (Joonis 1). Joonis 1. Viidumäe õpperaja äärne puisniit Loodusrada on suunatud Lääne-Saaremaa iseloomulike biotoopide, bioloogilise mitmekesisuse ning ka Viidumäe ajaloo tundmaõppimiseks. Viidumäe looduskaitseala kontorisse on sisse seatud püsinäitus, kus on ära toodud erinevad looduskaitsealal kohatavad liigid ning hiljem metsas on nende märkamiseks teabetahtvlid (Joonis 2). Samuti saab lugeda Audaku leproosi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool kursus Enda nimi JUHIABI/SEKRETÄRI TÖÖJUHIS Juhendmaterjal Juhendaja: Nimi Mõdriku 2014 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid......
Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15`,9 N ; 1 = 170*,10`1E ) Punkti B( 2 30 * 54`,2 N ; 2 = 151 * 49`,9W ) Leida LV ja PV; teha joonis? 3. h = 102m; ja e = 210m. Leida nähtavuskaugus? 4. LNV = 45,07 miili; lg = ...
Põllumajandus Brasiilias Joonis 1 Brasiilia alepõllud • Metsade hävimine, ökosüsteemi hävimine Muldade hävimine, erosioon Ajutine lahendus, taastub kaua Joonis 2: Alepõld Brasiilias Joonis 3: Suurpõld Brasiilias • Muldade vaesumine, mets hävitatakse üks liik domineerib, ökosüsteem kahjustub GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Põhilised loodusvööndid Brasiilias on vihmamets, aastaajati niiske mets ja puisrohtla • Brasiilias on ferralliitmullad (punamullad). Punamullad on huumusevaesed ja väheviljakad, seetõttu nad põllumajanduseks eriti ei sobi. • Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja väetist (Brasiili...
annaabi.ee 
