10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Polineisha
Õppematerjali autor
Kontrolltöö nr. 10 Variant A 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15,9 N ; 1 = 160 * 10,8 E ) punkti B( 2 = 20 * 54,5 N ; 2 = 145 * 49,8W ) . Leida LV ja PV; Teha joonis? 2. Dk =50 miili;e = 17m. Leida nähtavuskaugus? 3. TK = 40* TP = 135* d = 3,5W =1,5 = 6 * p/p = -5 * Leida: MK;KN;KP;MP;KrK;PK;ja KK mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; sitikas, ja hoovuse triivi kohta eraldi. 4. Analüütiline lihtarvutus. Arvutada lõpp- punkti koordinaadid: A( 1 = 41 * 35,7 S ; 1 = 32 * 46,7 E ) TK = 67*; S = 321,8miili. Leida punkt P = ? koordinaadid. Lahendas Kuupäev Grupp Koostas kapten A. Takking. Kontrolltöö nr. 10 Variant B 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 30 * 44,5S ; 1 = 155 * 35,9W ) punkti B( 2 = 08 * 21,4 N ; 2 = 15 * 51,3E ) . Leida LV ja PV; teha joonis. 2. S = 53,4 miili, LNV = 57,4. Leida lg ja Klg ? 3. TK = 320*
Dnäh=DTT + DL =2,08 ¿ ) Tuletornide ja tulede nähtavus merekaartidel on toodud arvestatuna vaatleja silmakõrguselt 5 meetrit. Kui vaatleja kõrgus erineb kasutada parandust Δ D k =Dn−D k ehk Δ D k =2,08 ( √ e−√ 5 ) 0=2,08 √ e−4,7 miili Parandus on positiivne kui e>5 ja negatiivne kui e<5 m 4.Horisondi jagamise süsteem. Kurss, peiling, kursinurk Laevajuhtimises kasutatakse algsuunaks tõelise horisondi tasandil on tõeline meridiaan. Igasuguse suuna maakera pinnal võib määrata tõelise (N-S suund) ja antud eseme suunavahelise nurga kaudu Suundade määramiseks jaotakse horisont võrdseteks osadeks. Tänapäeval jaotatakse horisont 360 võrdseks osaks. 1/360 osa nimetatakse kraadiks, sellist horisondi jaotust nimetatakse täisringi süsteemiks. Kraade loetakse päripäeva nullist kuni 360°-ni. Kõigis põhilistes suunamääramise instrumentides kasutatakse ringsüsteemi.
Dnäh=DTT + DL =2,08 ¿ ) Tuletornide ja tulede nähtavus merekaartidel on toodud arvestatuna vaatleja silmakõrguselt 5 meetrit. Kui vaatleja kõrgus erineb kasutada parandust Δ D k =Dn−D k ehk Δ D k =2,08 ( √ e−√ 5 ) 0=2,08 √ e−4,7 miili Parandus on positiivne kui e>5 ja negatiivne kui e<5 m 4.Horisondi jagamise süsteem. Kurss, peiling, kursinurk Laevajuhtimises kasutatakse algsuunaks tõelise horisondi tasandil on tõeline meridiaan. Igasuguse suuna maakera pinnal võib määrata tõelise (N-S suund) ja antud eseme suunavahelise nurga kaudu Suundade määramiseks jaotakse horisont võrdseteks osadeks. Tänapäeval jaotatakse horisont 360 võrdseks osaks. 1/360 osa nimetatakse kraadiks, sellist horisondi jaotust nimetatakse täisringi süsteemiks. Kraade loetakse päripäeva nullist kuni 360°-ni. Kõigis põhilistes suunamääramise instrumentides kasutatakse ringsüsteemi.
Dnäh=DTT + DL =2,08 ¿ ) Tuletornide ja tulede nähtavus merekaartidel on toodud arvestatuna vaatleja silmakõrguselt 5 meetrit. Kui vaatleja kõrgus erineb kasutada parandust Δ D k =Dn−D k ehk Δ D k =2,08 ( √ e−√ 5 ) 0=2,08 √ e−4,7 miili Parandus on positiivne kui e>5 ja negatiivne kui e<5 m 4.Horisondi jagamise süsteem. Kurss, peiling, kursinurk Laevajuhtimises kasutatakse algsuunaks tõelise horisondi tasandil on tõeline meridiaan. Igasuguse suuna maakera pinnal võib määrata tõelise (N-S suund) ja antud eseme suunavahelise nurga kaudu Suundade määramiseks jaotakse horisont võrdseteks osadeks. Tänapäeval jaotatakse horisont 360 võrdseks osaks. 1/360 osa nimetatakse kraadiks, sellist horisondi jaotust nimetatakse täisringi süsteemiks. Kraade loetakse päripäeva nullist kuni 360°-ni. Kõigis põhilistes suunamääramise instrumentides kasutatakse ringsüsteemi.
vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maakera põhipunktid ja -ringid Meridiaan - Maa pooluseid läbiv suurringi kaar. Ekvaator - Maa teljega risti olev suurring.
vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maakera põhipunktid ja -ringid Meridiaan - Maa pooluseid läbiv suurringi kaar. Ekvaator - Maa teljega risti olev suurring.
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge.
tegelikust kaugusest. Taevasfääri keskpunktiks on Maa, see tähendab vaatleja ise. Teatavasti pöörleb Maa ümber oma telje, kuid kuna meresõiduastronoomia tegeleb taevakehade näiva liikumisega, siis peame ette kujutama, nagu pöörleks taevasfäär koos taevakehadega ümber Maa. See on lihtne, sest tegelikult me asja niimoodi näemegi. Edaspidi kujutatakse Maad lihtsalt punktina taevasfääri keskel (mida võiks lugeda ka vaatleja silmaks), kuna Maa mõõtmed võrreldes taevasfääri omadega on kaduvväikesed. Aja jooksul muutub taevakehade omavaheline asend taevasfääril, kuid nende nihete määramine ei kuulu meresõiduastronoomia ülesannete hulka 3 ja me saame need muutused ettearvutatult kätte. Ülaltoodud pilt tahab seletada taevasfääri kujutamise põhimõtet. Ainesse süvenemiseks vajame pisut teistsuguseid jooniseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid