Eesti elektrivõrk (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Energeetika - Elektrivõrgud

1 Hindamata

ELEKTRIVÕRGUD
Laboratoorne töö nr 3
Juhendaja
Üliõpilased
Tallinn

Sisukord

1Töö eesmärk ja lähteandmed 3
2Töö käik 3
2.1Normaalrežiim 3
2.2Eesti-Paide väljas 4
2. 3Eesti -Paide ja Eesti- Püssi väljas 5
2.4Estlink 1 6
2.5Estlink 2 9
2.6Sindi lisakoormus 10
2.7Estlink 1 ja 2, Sindi 700 ja Harku 100/50 väljas 12
Järeldus 13

Töö eesmärk ja lähteandmed

Eesti 330kV elektrivõrgu seisundite uurimine .
Tabel 1. Lähteandmed
Sõlme nr
Sõlme nimi
Aktiivkoormus, MW
Reaktiivkoormus, Mvar
Generaaritav P, MW
Genereeritav Q, Mvar
1
Eesti
192
0
Bilansisõlm
2
Balti
374
51
390
-70
3
Püssi
92
19
0
0
4
Kiisa
327
60
0
0
5
Paide
119
29
0
0
6
Sindi
77
19
0
0
Tabel 2. Lubatud pinged
Un
Umin
Umax
330
297
363
220
198
242
110
99
121
10
9
11

Töö käik

Normaalrežiim

Kõigepealt uuriti normaaltalitlust, kus ühtegi liini väljas ei ole. Kõik tulemused kanti tulemuste tabelisse (Tabel 3).
Joonis 1. Normaalrežiim
Eesti elektrijaam on võetud bilansisõlmeks. Jooniselt 1 on näha, et kõik pinged oli simulatsiooni käivitamisel lubatud piirides, ehk 33010%. Kõige madalam pinge on Tartu alajaamas, kus on 335,48 kV.
Tabel 3. Mõõtetulemused

Eesti-Paide väljas

Järgmisena uuriti, mis toimub, kui Paide-Eesti liin on väljas.
Joonis 2. Paide-Eesti väljas
Nagu jooniselt 2 näha, pinged langevad alla lubatu nii Sindi, Paide kui ka Kiisa alajaamas. Seetõttu on vaja nende pinget tõsta. Hiljem lisatakse Sindi alajaama 100 Mvar kompensaator ja Paide alajaama 30 Mvar reaktiivvõimsuse kompensaator.

Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas

Järgmisena uuriti, mis juhtub, kui lisaks Paide-Eesti liini väljasolekule on väljas ka Püssi-Eesti liin (Joonis 3).
Joonis 3. Paide-Eesti ja Püssi-Eesti väljas
Jooniselt 3 on näha, et kui liinid Paide-Eesti ja Püssi-Eesti on väljas, siis on süsteemis tõsine pingeprobleem. Sindi alajaamas pinge 247,42 kV, Paide alajaamas 249,83 kV ja Kiisa alajaamas 258,13 kV. Kõik need on alla lubatava taseme ning vajavad kompenseerimist.
Kuna pinged on korrast ära, siis tuleb kompenseerida. Selleks lisati Sindi alajaama 100 Mvar kompensaator ja Paide alajaama 30 Mvar reaktiivi kompensaator (Joonis 4).
Joonis 4. Paide-Eesti ja Püssi-Eesti väljas, kompensaatoritega
Pärast kompensaatorite lisamist on näha jooniselt 4, et pinged on normi piirides. Sindi alajaamas nüüd 319,86 kV, Paide alajaamas 314,90 kV ja Kiisa alajaamas 313,68 kV.
Joonis 5. Kõik liinid sees

Estlink 1

Järgmisena koostatakse uus normaalrežiim (Joonis 6). Lisatakse Estlink 1, mille jaoks ehitatakse uus alajaam Harkusse.
Joonis 6. Normaalrežiim Estlink 1-ga
Jooniselt 6 on näha, et isegi Estlink 1 lisandudes jäävad kõikide teiste alajaamad pinged normi piiridesse . Madalaim sõlmepinge on Kiisa alajaamas, kus on 326,34 kV.
Püssi-Kiisa liini väljalangemisel tekib aga jällegi suur probleem sõlmepingetes (Joonis 7). Harku, Kiisa, Paide, Sindi alajaamade sõlmepinged langevad kõvasti alla lubatu. Harkus 126,22 kV, Kiisal 132,01 kV, Paides 169,97 kV, Sindis 170,13 kV.
Joonis 7. Püssi-Kiisa väljas
Seekord ei lahendata madalaid pingeid kompenseerimisega vaid ehitatakse uus liin Harku-Balti. Jooniselt 8 on näha, et Harku-Balti liin lahendab pingeprobleemi. Harkus on pärast liini ehitust 336,11 kV, Kiisal 336,55 kV, Paides 343,19 kV ja Sindis 349,03 kV.
Joonis 8. Balti-Harku uus liin
Normaalrežiimis (Joonis 9), kui Kiisa-Püssi liin on sees, on pinged lubatud piirides.
Joonis 9. Normaalrežiim

Estlink 2

Järgmisena lisatakse võrku Estlink 2 (Joonis 10). Püssi alajaama lisatakse aktiivkoormus 600MW, mis vastab kaablile Estlink 2. Normaaltalitluse korral jäävad kõik pinged lubatud piiridesse. Kõige väiksem pinge on Tartu alajaamas – 335,48 kV.
Joonis 10. Estlink 2
Kui nüüd peaks juhtuma, et välja lülitub Püssi-Balti liin, siis jooniselt 11 on näha, et kõik pinged jäävad lubatud piiridesse ja probleemi ei teki.
Joonis 11. Püssi-Balti väljas

Sindi lisakoormus

Järgmisena lisatakse Sindi lisakoormus 700/300. Jooniselt 12 on näha, et sellise koormuse lisandudes langevad pinged väga palju alla lubatud piiri. Sindis on kõigest 184,91 kV, Paides 145,62 kV, Kiisal 278,22 kV ja Harkus 288,48 kV. Selle probleemi lahendamiseks ehitatakse Tartu-Sindi liin, aga jooniselt 13 on näha, et see lahendab probleemi kolmes alajaamas neljast. Harku alajaamas tõuseb pinge 321,46 kV-ni, Kiisal 318,10 kV-ni ja Paides 307,79 kV-ni. Ainukeseks probleemseks alajaamaks jääb Sindi, kus pinge endiselt alla lubatud piiri – 285,62kV. Sindi alajaama sõlmepinge saame korda, kui lisame liini Harku-Sindi (joonis14), siis tõuseb pinge 308,68 kV-ni.
Joonis 12. Normaalrežiim Sindi lisakoormusega
Joonis 13. Sindi-Tartu uus liin
Joonis 14. Harku-Sindi uus liin

Estlink 1 ja 2, Sindi 700 ja Harku 100/50 väljas

Viimasena võetakse ette olukord, kus Estlink 1 ja 2 ning Sindi 700 ja Harku 100/50 on välja lülitatud. Nagu jooniselt 15 on näha, kõik pinged on lubatud piirides ja probleeme ei teki.
Joonis 15. Estlink 1,2, Sindi 700, Harku 100/50 väljas

Järeldus

Simulatsioonidest on näha, et normaalrežiimis töötab võrk hästi ning kõikide alajaamade sõlmepinged on lubatud piirides. Kui aga mõni liin on väljas, siis võivad tekkida probleemid, neid saab aga lahendada lisades kompensaatoreid või ehitades uusi liine. Probleeme võivad tekitada ka suurenenud koormused, mille puhul tuleb samuti reaktiivvõimsust juurde toota või uusi liine ehitada, sest võrk ei ole võimeline töötama avariitaliluses.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kabanoss13 Õppematerjali autor

Elektrivõrgud Laboratoorne töö nr 3

sindi alajaam liin estlink püssi normaalreiim Eesti elektrivõrk

Sarnased õppematerjalid

148

pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

med (liinijuhtide ristlõiked, trafode võimsused, aparaatide ja seadmete nimivoolud jms). Tarbimise mahud on vajalikud majanduslikul analüüsil müügitulemite, aga ka käidukulude ja energiakadude hindamiseks. Tavaliselt prognoositakse kõigepealt aastane energiakogus ja siis selle alusel aasta tippkoormus. Aastane energiamüük on integraalne näitaja, mis sõltub vähem ilmastikust ja teistest juhuslikest mõjudest, samuti on sageli, eriti Eesti tingimustes ja eriti madalamatel pingeastmetel statistika kättesaadav just energiate kohta. Täpsema analüüsi puhul – eriti, kui on olemas vastav planeerimise tark- vara, prognoositakse ka ööpäevased koormusgraafikud või koormuskes- tuse aastagraafikud. Sel juhul lähtutakse olemasolevatest graafikutest või koormuse iseloomule vastavatest tüüpkoormusgraafikutest, mis on väl- jendatud protsentides tippkoormusest. Ka koormusgraafikud on soovitav

Elektrivõrgud

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,

Ehitusfüüsika

1072

pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Monika Grauberg – Tallinna Kiirabi operatiivjuht, õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Arkadi Popov – SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, reanimobiiliosakonna juhataja, SA PERH koolituskeskuse instruktor Andrus Lehtmets – Kaitseliidu Peastaabi meditsiinispetsialist, Tallinna Ülikooli lektor Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor

Esmaabi