Ülesanne 1. Töö eesmärk:Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud punkti geaodeetilied ja ristkordinaadid. Töövahendis:Kaart, kolmnurkjoonlad, joonlaud, pliiats, taskuarvuti Metoodika: 1.Ristkoordinaatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima ristkoorinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin väja juurdekasvud lähimale jooneni ja liitsin need. Sain tulemuseks punktide ristkoordinaadid (X;Y). Tulemused on tabelis 1. Geodeetiliste koordinatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima geodeetiliste koordinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin välja juurdekasvud lähimale joonele ja liitsin need. Tulemuseks sain punktide geodeetilised koordinaadid (B;L) samuti on tabelis 1. Punkt B L X Y
2 koonilist kolvi (250 cm3), 2 püretti (25 cm3), pipett (10 cm3). Kemikaalid : NaOH 1. teadaoleva molaasusega (0,1000 M) ja 2. Segul mille molaarsus tuleb leida, HCl molaarsus tuleb leida, indikaatorid - feoolftaleiin ja metüülpunane. 3. Töö käik. A) Pesin töövahendid destileeritud veega. Pipeti loputasin läbi soolhappelahusega. Mõõdan pipetiga 10 cm3 HCl ja tühjendasin pipeti ühte koonilisse kolbi. Lisan kolbi 3-4 tilka fenoolftaleiini. Valan NaOH püretti täis kuni 0-jooneni. Hakkan vaikselt lisama NaOH-d kolbi nii kaua kuni segu muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks, sel juhul on hape neutraliseeritud. Loen büretilt palju leelist lisasin. Puhastan kolvi destileeritud veega. Kordan kastset nii kaua kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse vahe ei ületa 0,1 cm3 ( vähemalt 3 korda). Saadud tulemusest võtan aritmeetilise keskmise ja arvutan välja happe molaarsuse. B) Kontroll-lahuse kontsendratsioon on leelis (NaOH). Pipeti loputan läbi leelise lahusega ja
0,25 62,2 30,3 82,0 18,0 0,125 30,8 15,0 97,0 3,0 <0,125 6 2,9 99,9 0,1 Pandi sõelale 205,0 g*(kogu mass) Tabel 5. RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva soovituslik terastikiline koostis ja piirid. Huumusesisalduse määramine. Huumusesisalduse määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jõetakse 24 tunniks seisma. Seejõrel hinnatakse lahuse võrvust, võõreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. Järeldus:
märgistatav 19. militaarkaart - asimuudid: magnetiline põhi, tõeline põhi, kaardilehe põhi ja nende erinevused Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0- 90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0 o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab teada kohapealsetest meteoroloogilistest teenistustest või kaardilehe allservast. Magnetilise
KASUTUSJUHEND: Tegemist on odaviskemänguga. Esimesena valib mängija, mis nurga ta soovib hoovõtuga saavutada. See-järel vajutab mängija nupule "Alusta jooksu" ning karakter hakkab liikuma. Oda tuleb ära visata enne karakteri punase jooneni jõudmist vajutades nuppu "Viska oda!". Pärast viske sooritamist kuvatakse ka visatud tulemus. Pole rahul? Aga saada oda uuesti lendu! SOOVITUD VISKENURK: 42 ° TEGELIK VISKENURK: 0° TULEMUS: 0,00 m Kasutatavad objektid: Shape Staadion Shape Oda Shape Jooks1 Shape Jooks2 Nupud: AlustaJooksu ViskaOda Lõpp SpinButton1 Muutujad töölehelt: Nurk Mänguväljaku taustapilt. Visatava oda kujutis. Karakteri esimene jooksu kaader. Karakteri teine jooksu kaader
10/12. LAMBERT ESTONIA Lähtepunkti geodeetilised koordinaadis: Bo=57``31N Lo=24``00E Ristkoordinaadid: Xo=6375km Yo=500km Telgmeridiaan L=24``00E Paralleelid: Bs=58``00N Bn=59``20 11. Tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10km. 13. Asimuut- horisontaalnurk, meridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Direktsiooninurk- horisontaalnurk, telgmeridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Seos- direktsiooninurk võeti kasutusele, et lihtsamates ül vältida meridiaanide koonduvuse mõju arvestamist. Rumb- Antud suuna ja meridiaani lähima suuna vaheline teravnurk. Tabelinurk- teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi. X= I,IV+ II,III- Y=I,II+ III,IV- 15
konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200m. Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk)) Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse antud joone alguspunkti läbiva meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni, tähis A - väärtus 00 ... 3600. Asimuut ei ole väga pika sirge erinevates punktides ühesuguse väärtusega - see on tingitud meridiaanide koonduvusest. Rumb teravnurgaks taandatud asimuut, mõõdetakse meridiaan lähimast suunast (põhja või lõuna suunast) kuni antud jooneni, tähis R väärtus 0 0 ... 900 nt RNO 570 (indeks näitab ingliskeelsete tähiste abil veerandit). Geodeesias kasutatakse orienteerimiseks direktsiooninurka ja see nurk mõõdetakse x-telje
a) osajääk valemi (4) järgi b) kogujääk valemiga 5. Ai = a4 +.......+ai [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga 6. Li = 100 - Ai [%] d) liiva peensusmoodul FM valemiga 7. FM = (A4,0 + A2,0 + A1,0 + A0,5 + A0,25 + A0,125)/100 A4,0 + A2,0 + A1,0 + A0,5 + A0,25 + A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel [%] 4.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 5. Katsetulemused 5.1 Puistetiheduse määramine 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] Tabel nr 1 puistetiheduse määramine Katse Anuma Mass anumas [g] Puistetihedus Keskmine nr
Saksamaal ei jäänud üle teha muud, kui jätkata oma seni edukat välksõja taktikat. "Barbarossa" plaani tegevuskava Saksamaa vägede edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone vallutamise kaupa. Plaan nägi ette järgmist: aasta lõpuks sooviti vallutada Moskva, Leningrad ning NSV Liidu tööstuse süda Donetsi söebassein. Kuid kindral F.Pauluse 1940. aasta lõpus läbi viidud sõjaliste õppuste tulemused näitasid, et logistilistel põhjustel oli kolmanda jooneni jõudmine siiski ebatõenäoline. Seega otsustas Hitler 21. detsembril, et sõda Euroopas pidi lõppenud olema. Esialgsest edust hoolimata nurjus kavatsetud välksõja plaan täielikult. SaksaRooma keiser Friedrich I, kelle hüüdnimest tuli plaani nimetus. Plaani "Barbarossa" vead "Barbarossa" plaani koostamisel ei teatud midagi Nõukogude Liidu plaanidest. Lihtsalt oletati, et kunagi tulevikus tekib NSV Liiduga paratamatult konflikt,
võimega ja kokkuvõttes polnud väga efektiivsed. Gaas tappis alguses palju inimesi, tekkis paanika, inimestel polnud kaitset , aga hiljem leiutati gaasimaskid. 6. Lahingud ja nende iseloomustus. Piirilahing- Saksamaa saavutas edu. Tannenbergi lahing- venelased peatati idarindel. Gallipoli poolsaar- inglaste Türgivastane dessant kukkus läbi. Gorlice operatsioon- sakslased tungisid Riia- Daugavpils-Pinski jooneni. Verduni lahing- hakklihamasin. Somme'i lahing- 1 kord kasutati tanke. Jüüti merelahing- sisuline võit inglastele. 7. Miks astus sõtta USA? Ameeriklaste kaubalaevu lasti massiliselt põhja, Ameerika kartis, et Saksamaa võidab sõja. 8. Miks said keskriigid lüüa? Saksamaa liitlased lahkusid sõjast, reservid hakkasid otsa lõppema (mehed, toit, nafta). 9. Millal sõlmiti vaherahu? 11.11.1918 10. Millised rahutingimused suruti Saksamaale peale? Miks olid need tingimused
c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga (9) Valem 8: Li = 100 Ai Li - Läbind sõela i [%] Ai - Kogujääk sõelal i [%] d) Liiva peenusmoodul FM valemiga (10) Valem 9: FM = Ai / 100 % FM Liiva peenusmoodul Ai Kogujääk sõelal i [%] 3.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolomeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terad koosnevad
6 Peenusmoodul FM: Ai i FM = Valem 4.7 100 3 4.4. Liiva huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvus võrreldes etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlbulik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks võetakse 1 kg killustikku ning eraldatakse
Seda Eestis ei kaevandata , väikse kütteväärtuse tõttu. Levikualad Eestis Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale ja jätkuvad veel Narva jõe ja Peipsi järve taha Leningradi oblastisse. Kaevandamiseks ebapiisava paksusega, kuid äratuntavad on tootsad kihid veel Tallinnast läände jääval alal, ida suunas ulatuvad aga mõnikümmend kilomeetrit Narvast Peterburi poole. Lõunasse saab kihte jälgida Juuru- Järva-Jaani- Mustvee jooneni. Peale Kirde-Eesti kaevanduspiirkonna on Eestis veel teinegi põlevkivileiukoht, nn. Tapa maardla, mis kujutab endast ida-läänesuunalist kuni 80 km pikkust ja 10-20 km laiust ala Väike- Maarja ja Ambla vahel. Suure lasuvussügavuse (60-170 m) tõttu ei kujuta see endast praegu arvestatavat lisandit meie põlevkivivarudele. Kaevandused Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-
Oda visatakse otse mõõtesektori suunas. Mõõtesektorit tähistavad hoovõturaja lõpust tõmmatud jooned mis on 1 hoovõturaja suhtes 29 kraadise nurga all. Oda peab maanduma sektori piires ning loetuks arvestatakse ka katse sellisel juhul kui sektorisse maandub vaid oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne kui mõni teine osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni, ning tulemus ümardatakse allapoole lähima sentimeetrini. Parimad sportlased Eric Lemming- Esimene maailmakuulsus 1900 alguses, kaalus 90kg ja pikkus 190cm. Tugevama käega visates suutis välja võidelda rekordi 53.79m. 1908 Londoni olümpialt sai 2 kuldmedalit- klassikalises kui ka Ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast). Jan Zelezny´- Tsehhi endine odaviskaja, kolmekordne olümpiavõitja (1992, 1996, 2000) ja kolmekordne maailmameister (1993, 1995, 2001)
5 2 HARKHÜPE Harkhüpe on üks lihtsaim toenghüpe. Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad ülestõstetult ning käte asetamisega hüpperiistale hargitatud jalgadega, kust need ette rebitakse, suurendades sellega kõverdust puusaliigeses. Käte tõuge peab toimuma enne, kui jalad on jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine. Joonis 3 Harkhüpe skeem 2.1 Abistamine Abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras.
valguslaine mõõdus. Tähistame ava või tõkke mõõtmed tähega b. Valguse difraktsiooninähtus on kõige paremini jälgitav kasutades difraktsioonivõret. Difraktsioonvõre kujutab endast väga suurt hulka pilusid, mis on teineteisest eraldatud läbipaistmatute joontega. Hea difraktsioonvõre valmistatakse spetsiaalsete maisnatega, mis tõmbavad läbipaistvast materjalist plaadile paralleelseid jooni. Joonte arv ulatub mõne tuhande jooneni ühe millimeetri kohta. Läbipaistvatest difraktsioonvõredest palju paremate omadustega on peegelvõred. Üheks peegelvõre näiteks võiks olla CD-plaat. Laseme langeda paraleelsel kiirtekimbul suurele hulgale tihedalt teineteise kõrval paiknevatele piludele. Tähistame tähega a valgust mitte läbi laskva joone laiuse ja tähega b pilu laiuse, siis suurust d=a+b nimetatakse võre konstandiks ehk kauguseks kahe naaberpilu vahel
NOODIKIRI Greogooriuse koraan on sajandeid levinud ja kujunenud suulise kujuna. Tõsisem vajadus noodikirja järele tekkis 8.sajand. Oli seotud Frangi suur riigi kujunemisega ja Karl Suurega. Frangi riigi võimalus ühtlustada liturgilist laulu. Noodikirja näited pärinevad 8-9.sajandist, kui noodimärkidena kasutati neumasid Nõumad - märki,... Helide kogumik 1-4 helist koosnev meloodiaelement 10.sajand võeti kasutusele noodijooned ühest kuni kümne jooneni. 11.sajandil võeti kasutusele kompakne joonesüsteem Guido Arirrost Helikõrgusi kasutavad nii jooned, joonepead, joonevahed. Tänapäeval 5-jooneline 12.sajand ilmusid neumadele neljakandilised noodipead. Silpnimeussed-Guida.a..... Ut,Re,Mi,Fa,Sol,La ILMALIK MUUSIKA Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikuid ei vajanud kirja pandud
Reaktsioon kulgeb pH 6 juures. Töö käik Eelnevalt valmistatakse tööreaktiiv (25 ml): · 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH 6,0 · K4[Fe(CN)6] 0,1% lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni Uuritava lahuse ettevalmistamine · Prooviks kasutatakse pressitud apelsinimahla · Lahuseks võetakse 0,5 ml mahla, pipeteeritakse see 200ml mõõtekolbi ja täidetakse jooneni destilleeritud veega (400x lahjendus). · Mahlalahusest eemaldatakse filtrimise teel viljaliha. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. Koostatakse kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga ehk optilise tihedusega 410 nm juures. · Võetakse 1,0 mg/ml glükoosi lahus · Valmistatakse sellest 3 eri kontsentratsiooniga lahust destilleeritud vees: 0,25; 0,125 ja 0,0062 mg/ml Värvusreaktsiooni läbiviimine
a) eeltöötlemine b) vahetöötlemine c) lõpptöötlemine Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb materjali kuumutamises üle tema kriitiliste temperatuuride (faasipiiride), sellel temperatuuril hoidmises ning olenevalt järgnevas jahutamise kiirusest, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse protsessi: · lõõmutamine (kuumutamine GSK jooneni 700 ~8000 C , hoidmine ja aeglasel jahutamisel faasimuutused toimuvad täielikult, struktuur ühtlustub ja sisepinged materjalis vähenevad minimaalseteks). · karastamine (kuumutamine FSE jooneni 750 ~9000 C, hoidmine ja kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt, tekivad peeneteraline struktuur ja sisepinged ). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus
FM liiva peensusmoodul Ai Kogujääk sõelal i [%] Liiva sõelkõver esitati koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks lisas 1. Tabelis 8.4.1.1. on toodud terastikuline koostise määramise tulemused. 7.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolomeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. Andmed toodud tabelis 8.5.1. 4 8. Katse tulemused 8.1 Puistetihedus Tabel 8.1.1
kroonikates ja dokumentides esinevaid ,,tsud" ja ,,vod" etnonüüme. Vadjalaste enesenimetuseks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvas, vadjakko ja maavätsi. Asuala Keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes Inkere (Izora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kõige ulatuslikum dokumenteeritud vadjalaste nn. etnograafiline asuala hõlmas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat (joonis 1), kus kokku elas üle viie tuhande vadjalase. Praegu kõneldakse vadja keelt veel Lauga jõe suudme ääres: Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski) ja Luudits (Luzitsõ) külades (joonis 2). Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus ja loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga
5 + 99 = 92,50 =3,3440 ^y3,35Yo Ao.2s 10tr/o Asl25 = 99 o/o Katsetulemused on toodud tabelis g.5. 7.6. Huumusesisalduse miiliramine Huumusesisaldus miiiiratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust tuni ZOO ml jooneni. Teise mensuuri koos liivaga puistatakse mulda ja lehti jms, et oleks piltlik, milline on tumedam lahus. Mensuure loksutatakse energiliselt ja jiietakse 24 tunniks seisma. Seej?irel hinnatakse lahuse vzirvust, v6rreldes seda etalonviirviga (konjaki pruun). Liiv on betobnis kasutamiseks k6lbulik, kui lahus pole tumedam etaloni viirvusest
eelkõige selles, kas inimesel on vaba tahe. Lutheri arvates oli inimene määratud elama patus, millest teda võis päästa üksnes Jumala arm. Erasmus aga väitis, et inimesel on vaba tahe, muidu oleks mõttetu jutlustada patust, võlast ja meeleparandusest. Nad mõlemad olid valitseva kiriku suhtes kriitilised, kuid oma põhihoiakult siiski erinevad; Luther pidas inimest lõplikult langenuks, Erasmus aga nägi tema häid külgi. Sellega oleme jõudnud veel ühe humanismile omase jooneni: tolerantse inimesekäsitluseni. Humanism kui üldlevinud kultuurivool ei tähenda üksnes elegantset keelekasutust (humanistide ladina keel), vaid ka inimese kui indiviidi [üksikisiku] ja ühiskondliku olendi vabamat käsitust. Kogu Erasmuse tegevus oli kantud sellest vaimust, mille kaks komponenti olid klassikaline haridus ja piibellik meelelaad. Ta uskus haridusse ja progressi, tema sõnumit läbis sotsiaalne
Kokkuvõte · Jätsin välja silmasuurused 32 mm , 64mm ja 72 mm , kuna neid isendeid kes sinna sattusid ei olnud piisavalt ja kõveras ei tulnud välja. · Kui soovitakse Pakri + Muuga lahes tagada ,et alamõõdulist kala ei jääks saaki üle 25% , peab minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm. · Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin xteljelt vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Dloplik = D 5Dv + 5Dk + 5Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut? Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) 19. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0- 360o) 21. Mis on rumb? Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse. 23
3.)Magnetiline põhja-lõunasuund määratakse maastikul kompassi või bussooli magnetnõela abil. Kaardilehtede orienteerimiseks nim sellest tegevust, kus selle kaardi pööramise tulemusel langevad kaardil olevate joonte suunad kokku või on parall vastavate joontega maastikul (*samajooneliseo-ti kasutami*punkto-d kasutamine*Bussoli järgi). Tõeline asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva kuni antud jooneni. Magnetiline asimuut (sama nagu tõeline ainult magneetiline meridiaan) Otseasimuut nim. asimuuti, mis on määratud ühest otspunktist joone kulgemise suunas. Vastuasimuut määratud teisest otspunktist joone vastupidi kulgemise suunas. Joone vastuasimuut võrdub joone otseasimuudiga pluss sihtpunktis ja seisupunktis määratud meridiaanide koonduvuse vahe ning ± 180 o. Rumb on horisontaalnurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhja- või lõunapoolsest otsast ida või lääne
sattusid ei olnud piisavalt ja graafikud ei tulnud välja. 8 KOKKUVÕTE Kui soovitakse Pakri + Muuga lahes tagada ,et alamõõdulist kala ei jääks saaki üle 25% , peab minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm. Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin x-teljelt vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ahven.htm 2. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven 4. http://y.delfi.ee/norm/108861/5344505_IJgoNl.jpeg 5. A.Järviku materjal ; Loeng 2 ppt, slaid 4
liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt vasakule (portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 198 / 0,59 = 335,59 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T / t = 335,59 / 3,15 = 106,54 l 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 ( V + T ) = 1000 ( 198 + 106,54 ) = 695,46 l Killustiku tühiklikkus on: p= (k- ok)/ k = (2,55-1,5) / 2,55= 0,41= 41%
Läbi 4mm sõelaläinud liiv kaalutakse 200g ja sõelutakse sõeladega, mille avad on 4;2;1;0,5;0,25;0,125mm. Jäägid sõeltel kaalutakse. Osajäägid arvutatakse valemiga nr. 5 ja kogujääk valemiga nr.6 ning läbinud osa valemiga nr. 7. Liiva peensusmoodul arvutatakse valemiga nr. 8. 4.5 Huumusesisaldus määratakse värvuse järgi. 130ml liiva puistatakse 250ml mensuuri ning sellele valatakse peale 3% NaOH lahust kuni mensuuri 200ml jooneni. Seejärel lahus segatakse ja jäetakse 24 h seisma. Kui lahus pole etanooli värvi siis liiv sobib betoonis kasutamiseks. Valem 1 ρoL = m1−m V ∗1000 , [ ] kg m 3 m-proovi mass [g] m1 -liiva ja anuma mass [g] 2 3 V-anuma maht [ cm ]
- keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(30÷(0,6042,5)+0,5) = 0,60 2) Määrame graafiku järgi vajaliku (5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt paremale (põlevkivi-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 178 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 178÷0,60 = 297 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 297÷3,15 = 94,3 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 (178+297 ) = 525 l Killustiku tühiklikkus on:
tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(15÷(0,6032,5)+0,5) = 0,79 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont b (kuni 1,2 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 8 cm) üles jooneni b ja sealt paremale (portland-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 218 l. 3 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 218÷0,79 = 276 kg Selle tsemendihulga absoluutmah (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 276÷3,1 = 89 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 ( 218+89 ) = 636 l Killustiku tühiklikkus on:
-Saksa sõja algust:Itaalia ebaedu Kreekas, Etioopias ja Liibüas sundis Saksamaad oma ekspeditsioonikorpused Rommeli juhtimisel Põhja- Aafrikasse suunama veebruaris 1941. Aprillis alustas Hitler sõjategevust Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Viimasega seoses põrkusid Moskva ja Saksamaa huvid. NSV Liidule kallaletungimise päev pidi olema 15.mai, kuid lükkus edasi 22.juunile, kuna Hitleri Balkani-sõjakäigul oli oluline kõrvaltagajärg. Arhangelski-Kaasani-Astrahani jooneni jõudmine lükkus edasi 5 nädalat. 6.Barbarossa plaan:21.juunil1940 andis Hitler käsu ,,Barbarossa plaani" väljatöötamiseks. See kujundas endast NSV Liidu vastase välksõja kava. Saksamaad häiris NSV Liidu Põhja-Bukoviina enda külge liitmine ja selle vabad käed Soomes. 18.dets. allkirjastas Hitler ,,Barbarossa plaani". 9.Sõda Kagu-Aasias & Vaiksel ookeanil kuni 1942.a. kevadsuveni:Jaapani agressioonid Hiinas. Tema valdustesse langesid Prantsuse kolooniad. Jaapan kavandas
seda toomingamarjaks. Marjade korjamisel tuleb olla tähelepanelik, et toomingat mitte segi ajada paakspuuga. Harilik vaher Varakevadel, enne õitsemist ja pungade puhkemist, annab vaher magusat mahla. Tema heleda värvusega ning hea maitse ja õrna aroomiga mett peetakse väga väärtuslikuks. Mets-õunapuu Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni. Vilja läbimõõt on 22,5 cm, maitselt on see hapu või isegi kibe. Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. Pärismaised puud-põõsad ravimiks Arukask Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav (spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal. Kasemahlast saab teha kalja ka seda leivatükkidega (ka kuivanud leivaga) kääritades.
teise. Iga tähise juures lähevad uue hüppeliigutusega edasi. Lõpp. 7. Kolm erinevat teatevõistlust. !! 1) Pendelteatejooks – kaks võistkonda, kes jagunevad omakorda kaheks. (Grupi jaotamine, valitakse välja kaks „pealikku“, kes on seljaga teiste suunas ja hakkavad ütlema, vasakult 3, paremalt 1 jne) 2) Numbrite väljakutse – kaks võistkonda, igaühel oma number. Number ühed, tõusevad püsti, jooksevad jooneni, tagasi istuma, tagant läbi. Natuke hiljem, muudan raskemaks. (9:3; 4*1; 3*2 jne) 3) Võistkonna ehk rühmamängud – Rühm on kõik teineteise selja taga ja hakkavad ükshaaval jooksma, et tuua teiselt poolt sedeleid, igaüks võtab iga kord ühe. Nii kaua joostakse, kui kõik sedelid on toodud. N: KAELKIRJAK; NINASARVIK. Mängu võitja on see, kes esimesena sedelid on toonud enda rühma juurde ja sõna kokku pannud, käed üles tõstnud. 8
sest see territoorium asus suurtest kauba- ja liiklusteedest eemal ning oli omaaegsete keskustega majanduslikult ja poliitiliselt nõrgemalt seotud. Ajalooallikatele, keele- ja arheoloogia toetudes võime väita, et vadjalastega asustatud ala on ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes Inkere (Izhora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kultuur Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus aga suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud.
baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes. Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga. 10. Geodeetiline otseülesanne.
baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes. · Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) · Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) · Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) · Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga. 10. Geodeetiline otseülesanne.
Maastikul kindlustatud geodeetiline punkt, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel ning mis omab määratud plaanilisi ristkoordinaate. 16.Mis on geograafiline asimuut? on nurk mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Geograafilist asimuuti saab määrata astronoomiliste vaatlustega Päikese või tähtede järgi. (horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni) 17.Mis on magnetiline asimuut? on nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani 18.Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurgaks nimetatakse nurka tsooni telgmeridiaani ja sellega paralleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360º. Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 19.Milleks kasutatakse direktsiooninurka?
Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud punktide kogumit, millele on ühtses süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid x ja y ning kõrgus h. Et ma füüsiline pind on ebatasane, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik projekteerida kõigepealt geodeetilise põhivõrgu punktid (koordineeritud kindelpunktid) maaellipsoidi pinnale. 16. Mis on geograafiline asimuut? Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360 o) 5 17. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 18. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) 19. Milleks kasutatakse direktsiooninurka?
ma esimese päeva tulemust üle ei löö ,aga siiski 1,25 kg on parem tulemus, millega jäin kahtlemata rahule. Plahavatuslik jõud Selle testi idee leidsin korvpalliajakirja Basketi ühest rubriigist, kus olid NBA mängijate tulemused välja toodud. Seda testi sooritavad paljud korvpallurid nii Ameerikas kui ka Euroopas. Testi mõte on läbida spurtides ¾ väljakust nii kiirelt kui võimalik. Vahemaa on 22,7 m ehk korvpalli otsajoonest kuni vastaskorvi vabaviske jooneni. Selles testis on ülioluline osa stardil ja maksimaalse kiiruse arendamine väikese aja jooksul. See test oli eriti huvitav sellepärast, et maailmakuulsate mängijate ajad olid etteantud ning tekkis huvitav võrdlusmoment. Mõlemal päeval tegin 3 katset ning kahe päeva parim aeg oli 3,37 sek, mille jooksin esimese päeva esimesel katsel. Selles testis ma oma tulemustes natuke pettusin, sest ootasin ikkagi paremat aega
Nurk (5)- 1 (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel vôrrelda. Lugemite vahe ei vôi olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6)- (3)<=2' 4.Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0-90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab teada kohapealsetest meteoroloogilistest teenistustest või kaardilehe allservast. Magnetilise pôhjapooluse liikumised on ööpäevased ja aastased
Euroopast Gröönimaa poole (vt joonis 1). Praegu on avali uks lükatud üsna vastu Gröönimaa kaldaid ja sooja hoovuse läbipääs kaugele põhja avatud. Viimasel jääajal, ja küllap eelmistelgi, oli uks kinni. Soe hoovus ei pääsenud läbi NewfoundlandiLissaboni rindejoone ning Skandinaavias ja Kanadas kasvasid jääkilbid. Nendest ookeani libisevad jäämäed triivisid kuni kujuteldava kinnise ukse jooneni. Kui polaarfrondi uks ei ole korralikult kinni ega täiesti lahti, nagu praegu, vaid loksub kahe äärmise asendi vahel, siis pääseb soe hoovus vahel kaugele põhja ja mõnikord ei pääse. Kliima võiks siis kaunis kiiresti vahelduda. Ukse loksumist reguleerivad ookeanis triivivate jäämägede hulk ja neist tekkiva sulavee maht. Kui PõhjaAmeerika liustikult vallandus korraga palju jääd
sööduks. Kaitses olnud kaks mängijat peavad spurtima alumise otsajooneni ning siis liikuma üles ründesse lahendama uut 3x2 olukorda. Oluline kaitsel võtta õige asetus- 1 ees ja 2. taga. Ning olla kaitseasendis agressiivselt valmis kaitsetööks. Esimene kaitse võtab palluri hoo maha. Harjutus 12. Joonis14. Kolmikus1 pall. Otsajoonelt liigutakse criss-crossiga keskjooneni-sealt 2x1 tagasi. See mängia, kes saab söödu keskjoonel- paneb palli maha ja spurdib tagasi 3-p jooneni kaitsesse. Ülejäänud kaks mängiat muutuvad ründajateks. Harjutus13. Joonis15. 1 ja 2 alustavad 2x1 sööduga #1 vastu. Lubatud on 1 põrgatus. Peale viset kaitse #1 söödab palli äärelt tulnud neljale, ei minna üle välja teise korvi #2 vastu. Harjutus 14. Joonis16. Vile peale ründaja viib põrgatusega vastaskorvi ja kaitse peab jõudma kaitseasendisse põrgatajale ette enne kui viimane läheb sammudesse. Harjutus 15. Joonis17.
pea väljasirutamine ja rinna vee peal hoidmine. Start, pöörded ja finis Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad märguande "Kohtadele!" peale oma keha veest välja, toetades jalgadega vastu seina. Harilikult on puki küljes spetsiaalsed selilistarditorud. Enamus äratõuke jõust tuleb jalgadest. Võimalikult väikse takistuse ja suure kiiruse saavutamiseks tõukavad tippujujad terve keha veest välja, ent see nõuab pikka õppimist. Vee all ujutakse delfiini kuni 15 meetri jooneni. Pöördel on lubatud saltopööre: ujuja pöördub vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis, kusjuures keelatud on finisiseina vaatamine enne viimast tõmmet. Seetõttu on nii pöördes kui finisis oluline jälgida lippe ja teada, mitu tõmmet enne seinani jõudmist tehakse. Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
just neist hiidpangastest. Sinna, kus need rändkivid nüüd asuvad, on neid loomulikult kandunud mandriliustik. () Merepõhja seismilise pidevsondeerimise diagrammid näitavad selgesti, et meteoriidiplahvatuse mõjusfäär ei piirud Neugrundi puhul mitte üksnes 7 kilomeetrise läbimõduga ringvalliga ümbritsetud alaga, vaid see küünib 21 kilomeetrini, st kraatrit ümbritseva ringmurrangu jooneni. Kärdlas kraatris täheldatud seaduspärasused kehtivad ka Neugrundi puhul. Kui Kärdla kraatris ümbritses 4 kilomeetrise läbimõõduga kraatrivalliga piiratud ala 12- 15 kilomeetrise läbimõõduga ringmurrang, siis Neugrundil on need arvud vastavalt 7 ja 21 kilomeetrit. Mõlemal juhul on sisemise ja välimise kraatri suhe ligikaudu üks kolmele. Sarnast suhet täheldatakse mitmetes lähedastes tingimustes moodustunud meteoriidikraatris. ()
biohermsed lubjakivid. Devoni ladestu – siluri ajastu lõpul toimus mere regressioon ning Eestis valitses terrigeenne settimine. Siluri lõpu-devoni alguse terrigeensed setted – liiva, aleuriidid ja savid – kuhjusid L-E tunginud mere rannalähedastes tingimustes siluri karbonaatkivimite pinnale (need ei paljandu meil kuskil). 405 kuni 350 milj a tagasi, vara-devonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Kesk- devonis ulatus meri Pärnu ja Peipsi põhjakalda jooneni ja hakkas siis kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna sealtpoolt toimus mere pealetund) kuni 450 m. Ülemdevoni merelistes setetes on kivistisi vähe säilinud dolomiidistumise tõttu, kuid terrigeensestes setendites on olulisel kohal lõuatud kalad, rüükalad ja vihtuimsed kalad või nende soomused. Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid. TÄHTSUS: Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla) ja Burtnieki lademe
Geograafiline asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel, mõõdetuna meridiaanist päripäeva, jäädes vahemikku 0-360°. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. 19. Mis on magnetiline asimuut? Magnetiline asimuut on magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuut. 20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk () on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360°). Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 21. Mis on rumb? Rumb (R) on nurk põhja- või lõunasuunast kuni jooneni, mõõdetuna vahemikus 0-90°, lisades juurde rumbi veerandi (NE; SE; SW; NW). 22. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetiline vastuülesanne ehk pöördülesanne on ülesanne, millega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus l ja joone (suuna) direktsiooninurk . 23
(odaviske puhul oda) on maandunud. Oda visatakse otse mõõtesektori suunas. Mõõtesektorit tähistavad hoovõturaja lõpust tõmmatud jooned, mis on hoovõturaja suhtes 29-kraadise nurga all. Oda peab maanduma sektori piires ning loetuks arvestatakse ka katse sellisel juhul, kui sektorisse maandub vaid oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne, kui mõni teine oda osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni ning tulemus ümardatakse allapoole, lähima sentimeetrini. 1.2.3. VÕISTLUSTE KORRALDUS Odaviskevõistluse reeglid on sarnased teistele heitealadele : viskevoorus sooritab iga võistleja ühe katse ning võistlus koosneb enamasti kolmest kuni kuuest voorust. Võitja on pikima mõõtmisele läinud katse sooritaja. Kui kahe parima sportlase tulemus on võrdne, siis võetakse võrdluse alla mõlema paremuselt teine katse. Suurema osavõtjate arvuga võistlustes
Hiljem ühinesid veel Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. 1941.a kevadel toimus veel Itaalia-Saksamaa kampaania Balkanil- vallutati Kreeka ja Jugoslaavia (NB! Õpikus lk 127 Jugoslaavia vallutamine 6.apr 1941). Saksamaa kontrolli all oli Lääne-Euroopa (va Inglismaa), edasi suunduti Nõukogude Liidu poole. 22.juunil 1941 algas Saksamaa sõda NSVLi vastu. Oli kavandatud välksõjana (nagu varasemad), aga kukkus läbi. Saksamaal oli kavatsus jõuda võimalikult kiiresti jooneni Arhangels (NSVLi põhjaosas)- Astrahan (Kaspia mere ääres). NSVLi puhul väed kolmes suunas: · Väegrupp Nord Leningradi peale (Leningrad piirati ümber, algas blokaad, ei suudetud hõivata - kaitserajatiste vöönd, kaitseehitised; Leningradi kaitses Ladoga järv; Soome sõjavägede ülemjuhataja Mannerheim jäi oma vägedega peatuma endisele Soome piirile, neilt abi ei saadud). · Mitte pidi vallutama Moskva
6. Nõukogude-Saksa ehk Suure Isamaasõja puhkemine. Barbarossa plaan, välksõda. Isamaasõda ehk Nõukogude-Saksa sõda. Sakslaste kallaletung kandis nime Barbarossa. a) Punaarmeele tuli anda tugev löök armeede gruppidega Nord, Mitte ja Siid. Nord pidi liikuma üle Baltikumi ja vallutama Leningradi. Mitte pidi liikuma üle Valgevene ja vallutama Moskva. Siid pidi vallutama Ukraina. Eesmärk oli vallutada tähtsamad linnad jooneni A-A (Arhangelsk Astrahan) ja eraldada see osa NSV Liidust. Aega selleks anti 8-10 nädalat. Seejärel hävitada lennurünnakutega Uural. Saksamaa kavandas välksõda, esialgu oli tohutu edu, kuid tungides sügavamale Venemaale, Saksamaa edasitung pidurdus. Koos Saksamaaga kuulutasid Venemaale sõja veel: Itaalia, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Soome. 1941. aasta lõpus toimus Moskva
annaabi.ee 
