Baarides tuleks kasutada vaid naturaalseid mahlasid. Sortimendis peaks leiduma kindlasti apelsini,- sidruni,- tomati,- ananassi,- ja greibimahla, soovituslikult ploomi,- õuna,- viinamarja mahla. Tuntumad mahla tootjad Solo, Põltsamaa, Gutta, Cio, Largo, Aura. Neid mahlu mida võib kuluda vähe on kasulik tellida minipakkides (sellisel juhul ei jää poolikuid pakke kappi riknema ega lihtsalt seisma. TEE Tee on jook, mida Hiinas on tuntud ligemale 5 aastatuhandet. Teeks nimetatakse: teepõõsa kääritatud ja kuivatatud lehepungadest, lehtedest, viljadest ja veest valmistatud jook. Tee kustutab janu, värskendab ja soodustab ainevahetust. Värskendava ja ergutava toimega kuuma või külma teed võib serveerida kõigiks toidukordadeks. Tee on kunst ja igapäevane avastus just Aasias. Eriti kõrge tee kultuur on Inglismaal, Venemaal, Jaapanis. Botaaniliselt jagatakse teepõõsas kahte:
Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud,
• Nektarite täismahla sisaldus on 25-50%, ülejäänud on vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid, antioksüdandid jm. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad mahlatooted. Mahla osakaal alla 25%. Karastusjoogid. Enimtuntud on apelsinimaitselised ( Fanta, Jaffa) , sidrunimaitselised (sprite, 7 up), kokakoola ja pepsikoola, greibimaitselised, laimimaitselised ning toonikud. Fanta ja Coca- Cola valmistamisel Eestis segatakse jook kontsentraadist, veest ja süsihappegaasist täpselt ette antud vahekordade järgi. Kali on ka käärimise teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punasest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad, vaid on kalja- või linnasemaitselised karastusjoogid. Energiajoogid on vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust ning ergutavad kesknärvisüsteemi (red bull, battery, red energy)
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.
destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaatide vedamine mitme maa ja mere taha ülearu tülikas, kokkukuivatatult ehk nö tihendatult võttis sama joogipoolis mitu korda vähem ruumi, säilis paremini ning muutus aja jooksul järjest maitsvamaks. Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist. Prantsusmaal, Armagnaci piirkonnas arvestatakse selle ajalugu aastast 1285, mil paavst
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Alkohol........................................................................................................................ 2 2.Rumm...........................................................................................................................3 2.1 Rummi ajalugu......................................................................................................3 2.2 Valmistamine........................................................................................................ 4 2.3 Erinevused.............................................................................................................5 2.3.1 Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: ................................................5 2.3
triglütseriidide taset, suurendab lihaste massi · vask · raud- suurenenud hapniku transproti, tugevdab immuunsüsteemi, suurendab energiat, kollageeni sünteesis LAAGERDUMISE MÕISTE Laagerdamine ehk järelkäärimine laagerdumisel toimub lõhna ja mitsekomponendite lõoik välakujumnei süsihappegaasiga rikastamine lõpliku soovitud käärimisastme saavutamine Laagerdumise lõpus eraldtakse pärmi liig, õlu jahuatakse maha kuni -1,5 Cni õlu seprateeritakse-suurem osa pärmist eraldatakse õlu pumbatakse stabilisatsioonitanki Filtreerimine ja hägu stabiliseerimine: · õllest eemaldatakse keemilise hägu komponendid · õllest filteeritakse välja suurem osa pärme ja baktereid · õlu blenditakse- tehakse alkoholi järgi parajaks · õlu pumbatakse mõõdutanki, millest edasi suunatakse villimistele alkohoolsed joogid jagatakse: · destileerimata joogid( õlu, vein,
PALDISKI GÜMNAASIUM Tõnis Halling ALKOHOLITÖÖSTUSED Referaat Juhendaja: Paldiski 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ...............................................................................................................3 2. Alkohol.......................................................................................................................4 3. Alkoholitööstused.......................................................................................................5 4. Õlle valmistamine.......................................................................................................7 5. Rummi valmistamine................................................................................................
Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse
Rumm Ajalugu … Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega destilleeritud jook. Sissejuhatuse tegi suhkrurootaim, mida hellitavalt mesiseks päikesepoisiks kutsutakse, läbi tõelise ümbermaailmareisi, levides 2000 aastaga Indoneesiast Hiinasse, Indiasse ja teistesse Aasia piirkondadesse, sealt Aafrikasse ning edasi mauride abil ka Portugali ning Hispaaniasse. Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast
3. Kõrge mineraalainete sisaldusega( üle 1500mg/ 1 liitri kohta soola sisaldus)(VÄRSKA) Joogivesi- saadakse põhjaveest mida filtreeritakse. Lauavesi- sisaldab teatud vahekorras mineraalseid komponente. Lauaveeks loetakse mõnda allika vett. Karastusjoogid: Limonaad- vesi, suhkur, süsihappegaas, sidrunhape, lõhna- ja maitseained, värv- ja säilitusained ja muud lisandid. Tavaliselt gaseeritud. Kali- käärimise teel saadud jook, väiksese alkhooli sisaldusega mis koosneb suhkrust, veest ja rukkilinnastest. Mõned müügiolevad kalijad ei ole ka kääritatud. Nende koostise on vesi, suhkur, kaljakonsentraat, sidunhape, süsihappegaas ja säiltusaine. Mõdu- Mee maitseline kali Laste vahujook- Valmistaud puuviljade konsentraatide baasil ja on tugevasti gaseeritud. Koola joogid- erinevad teistest karastusjookidest kofeiini sisalduse poolest.
Suhkur kaalutakse ja puistatakse siirupikeetmise katlasse, kuhu lisatakse siirupi keetmiseks ettenähtud vesi. Saadud suhkrusiirup pumbatakse läbi filtri jahutisse ning edasi kogumispaaki. Toote valmistamiseks kupaazisiirupi tegemisel juhitakse poolfabrikaadid kupaazipaaki. Sinna lisatakse piiritus ja pehmendatud vesi, mis on läbinud veepuhastusseadmed. Toote kupaazidel lastakse seista (kui toote tehnoloogia nõuab) ja filtreeritakse läbi filterpressi. Filtreeritud jook voolab kogumismõõtpaakidesse. Peale kvaliteedi kontrollimist suunatakse villimisele. Liköörid, mis on ettenähtud tammevaatides hoidmiseks juhitakse mööda torusid keldritesse, kus vaate täidetakse. Peale vaatides hoidmise aja möödumist liköör pumbatakse tagasi kupaazipaaki, seejärel filtreeritakse filterpressis, suunatakse kogumispaaki ja järgneb villimine. 15.DZINN Beefeater'it toodetake siiani vaid ühes Londoni destilleerimistehases tagamaks dzinni püsivat kõrget kvaliteeti
lahjendatakse veega ja segatakse suhkrusiirupiga. · Konjakit laagerdatakse tammevaatides aastaid. · Konjaki nime kannavad vaid Prantsusmaal Cognac maakonnas valmistatud konjakid. · Koonjakid jagunevad: 1. V.S Very Special (2,5-10. a. ) 2. V.S.O.P Very Superior Old Pale (4-25. a.) 3. X.O Extra Old (10-70 a.) Brändi Konjaki valmistusmeetodi järgi, kuid mujal kui Cognac maakonnas valmistatud jook. Armanjak Veinist valmistatud brändi, mida toodetakse Prantsusmaal Armagnac piirkonnas, mahedama maitsega kui konjak. Viski Viljast valmistatud, tammevaatides laagerdatud kange jook · Soti viski valmistatakse odrast · Kanada viski rukkist · USA viski maisist. Rumm · Suhkruroo mahlast saadav kange ( 60 %) alkohoolne jook, mida laagerdatakse tammevaatides 1-8 aastat ja maitsestatakse põletatud suhkruga
Light on tavaliselt kuldse tooniga helekollane ameerika tüüpi lager õlu madala alkoholi ja kalorisisaldusega. Eesti õlleturul on light õllena esindatud Saku Light. Nisuõlu on traditsiooniline Saksa pinnapärmi õlu, mille valmistamiseks kasutatakse toorainena nisu. Õllele on omane iseloomulik maitse ning sade. Stout on jõulise värviga tüüpiline Iiri õlu. Tuntumaid stout õllesid maailmas on Guinness. Porter on pärit 18. sajandi Inglismaalt ning oli algselt tuntud eelkõige sadamatööliste õllena, sellest ka nimi. Porter on pika laagerdusajaga jõulise maitsebuketiga õlu, mille valmistamisel on kasutatud mitut tüüpi nii heledaid kui ka tumedaid linnaseid, sealhulgas karamellinnaseid. Saku Õlletehasele on mitmeid auhindu võitnud Saku Porter.
Õlu Ajalugu · Õlu on olnud läbi aegade armastatud jook paljude rahvaste seas. Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õlle valmistamist juba 6000 aastat tagasi. · Eestis on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat eKr kasvatati Eestis otra, tõenäoliselt on koos viljakasvatamisega õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra
Pumatikommid täidiseks suhkru, siirupi, vee ja maitse- ning lõhnaainete ühtlane segu Marmelaadikompvekid täidiseks erimaitselised marmelaadid Valikkompvekid käsitöö, seetõttu iga kompvek unikaalne. Osa nimetatakse trühvliteks need võivad olla erinevate kujudega (koonus, neljakandiline) Alkoholi- ja alkoholikreemitäidisega kompvekid täidiseks liköör, konjak vm ning alkoholi sisaldavad kreemid. Sufleekompvekid - glükoosisiirupi vahustamisel munavalge ja piimapulbriga, tuntud ka Linnupiima nime all Griljaaziga kompvekid - täidiseks röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklitükikesed. Puuviljagriljaaz sisaldab kuivatatud puuviljade tükikesi. 2. Piimakompvekid - glükoosisiirupi, suhkru ja piima keetmisel, näiteks Lehmake. 3
destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jook puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonikumina. Rääkides aga dzinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda gini`iks mugandasid. Sellenimelisena tunneb kogu inglisekeelne maailm seda jooki tänase päevani. Dzinnil on enam kui värvikas ajalugu, millele pani aluse hollandlane William III, kes 1689. aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma dzinnilembuse
10. Millistest seadmetest koosneb karastusjookide tootmisliin? 11. Kirjeldada lühidalt karastusjookide tootmise etappe · Suhkru lahustamine · Pulbrite segamine · Toote kokkusegamine (in-line) · Süsihappegaasi lisamine e. karboniseerimine (in-line) 12. Millisel eesmärgil kasutatakse süsinkdioksiidi? · Parandab säiluvust , kuna taksiteb mikroorganismida arengut · Takistab c-vitamiini lagunemist 13. Kalja definitsioon Kali on pärmiga kääritatud jook, mida valmistakse kas linnaste, jahu või leiva leotisest. Leotisveele lisatakse maitseaineid ja suhkrut. Tööstuslikult toodetakse kalja selleks spetsiaalselt küpsetatud kaljaleivast või virdest tehtud kaljakontsentraadist. 14. Millist toorainet kasutatakse kalja tootmiseks? Naturaalne kali valmib rukki- ja odralinnastest tehtud virde naturaalsel kääritamisel. Kaljateoks saab kasutada · spetsiaalset linnasejahust kaljaleiba,
Alkohol Alkohol - (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust
jooksul. Vajalik veini värvuse ja tanniinide saamiseks ning fermentatsiooni stabiilseks kulgemiseks. 5. Gravitatsioonilisel printsiibil tekkinud veinivirde ehk jooksva veini pumpamine malolaktiseerimisanumasse. 6. Kestade pressimine ja vajaliku hulga pressitud virde lisamine jooksvale veinile. 7. Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimahappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook. 8. Fermentatsiooni peatamine. 9. Stabiliseerimine. 10. Laagerdamine ehk arendamine hermeetilises roostevabast terasest mahutis või tammevaadis 648 kuu jooksul. 11. Filtreerimine. 12. Pudeldamine. 13. Arendamine pudelis enne müüki paiskamist (teatavate veinide puhul). Rose veini valmistamine Roséveini valmistatakse tumedatest marjadest (teatud Uue Maailma piirkondades on lubatud segada punast ja valget veini). Kõik muu on sama nagu punase veini valmistamise puhul, ainult külm
..................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?..................................................................................................8 Kuidas õlut tehakse?................................................................................................10 Asukoht.......................................................................................11 Pildid.........................................
Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites. Alkaloidid on närvisüsteemi ergutava toimega. Nendeks on kofeiin tees ja kohvis, teobromiin kakaos ja sokolaadis, nikotiin tubakas. Glükosiide ja alkaloide esineb rikkalikult mitmesugustes ravimtaimedes. Ekstraktiivained on seedetegevust ergutava toimega. Neid leidub lihas ja kalas. Toitainete hulka kuuluvad veel värvained, lõhnaained (eeterlikud õlid), parkained (taniin) ja alkohol (etanool). Inimorganismile kõige vajalikumad ehk asendamatud toitained on vesi, täisväärtuslikud valgud, taimsed rasvad, mineraalained ja vitamiinid. Nendest oleneb põhiliselt toiteväärtus. Kõrge toiteväärtusega on puu- ja köögiviljad, piimasaadused, munad, liha, maks ja kala. Madalam toiteväärtus on ühekülgsetel, rafineeritud toiduainetel suhkur, tärklis, toidurasvad. Nn. asendatavad toitained on mittetäisväärtuslikud valgud, loomsed rasvad ja süsivesikud
Jääd saate te uuesti kasutada, kui olete selle hoolikalt loputanud. Shortdringid iseloomulikud jooned on gaseeritud vee (soodavesi, toonik vms) puudumine või väike hult ja joogi serveerimine ilma jääta klaasis. Joogi kogumaht ei ole suurem kui 15cl. Üks shortdrink juuakse ära suhteliselt kiirelt. Longdrink on janukustutaja, mida jätkub kauaks. See koosneb vähemalt 16cl vedelikust, kus kande alkoholi hulk ei tohiks ületada 6cl. Ülejäänud jook koosneb gaseeritud veest, mahladest, suhkruveest ja / või mõnest maitsejoogist (liköör, paar tilka bitterit). Enamik longdrinke serveeritakse koos jääga. KOKTEIL. Kokteil peaks aitama tagasihoidlikkusest üle saama ja parandama vestlust. See koosneb vaid 6cl vedelikust ja on silmale röömuks. Alkoholi sisaldus on suur. Kokteili serveeritakse alati külmana, kuid ilma jääta.
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
religiooniga konserveerimise viisid, Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku veine klassifitseerima ja vürtse (vaiguga vein on hiinlased Kreekas populaarne ka tänapäeval) Egiptlased võtsid Gallialased võtsid esimestena kasutusele kasutusele vaadid, mida pudelisildid kasutati ka õlu säilitamiseks. Pärast sõja lõppu Gallias tõi Julius Caesar selle tehnoloogia Rooma. VEINIVALMISTAMISE ALGUS HISPAANIAS Veinitegemise ajalugu veine selitati tuha, savi, Hispaanias on tagasi viidav marmoritolmu jne abil aastasse 2200 e.Kr. Tähtsaimateks veinitootmise
kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem)
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited: Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke ja happeline Palju päikest ja liiga kuiv, vein on pargine ja puudub puuviljasus. Viinamarja keskmine kasvuiga on 35 aastat, vanemad väädid annavad vähem mahla kuid sellevõrra kvaliteetsem on vein. VEINIDE EHITUS. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine Noores veinis rohkem happeid, vanas vähem Jahedas kliimas rohkem, soojemas vähem Kui happeid on vähem, siis lisatakse Happe rohkus sõltub viinamarjasordist Hape ja tanniin võimendavad teineteist Veinis leiduvad happed
Margarita 1921-st aastast kokteili klassik. Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele. Baari sisustus, seadmed ja töövahendid 1. Sheiker ehk raputi: 3 osa- roostevabast terasest (nõu, nupp, sõel). 2. Bostoni sheiker- kaheosaline, alumine osa roostevabast terasest, ülemine osa klaasist. 3. Seguklaas- segujookide valmistamiseks, mida peab segama jääga. Siit klaasist ei jooda vaid selles tehakse jook valmis ning kurnatakse sobivasse klaasi. 4. Baarisõel- spiraaliga, seguklaasi juures jää vältimiseks. 5. Baarilusikas- pika varrega, 25 cm, maht 5 ml. Segujoogi segamiseks, ei anta kliendile. 6. Kokteilisegaja, segamisaeruke. Sellega segab klient ise oma jooki; kaunistus. 7. Jäänõu- metallist, plastmassist või klaasist. 8. Metallist mensuurid (2, 4, 8 cl). Mõõtenõu. 9. Jäälusikas ja jäätangid jääkuubikute tõstmiseks. 10. Sidrunipress. 11. Noad. 12
S., V.S.O.P. jne.) ka pudeli etiketil. Et lpuni mista konjaki vanust ja kvaliteeti, tuleb silmas pidada, et vastavalt seadusele näidatakse etiketil antud konjaki segamisel kasutatud kige noorema eaux-de-vie vanus. Kuna enamus konjakeid on segu erinevatest laagerdunud eaux-de-vie'dest, siis seega vib näiteks X.O. konjak sisaldada ka 20-, 30- vi 40-aastaseid komponente. Seepärast on peale markeeringu üldjuhul parimaks indikaatoriks konjaki hind - mida kallim pudel, seda vanemaid komponente antud konjak sisaldab. Selged reeglid laagerdumise kohta puuduvad, küll aga on selle kohta rohkesti traditsioone, mida valmistajad ka tänapäeval järgivad. Ainus tähtis fakt on see, et laagerdumine lpeb sel hetkel, kui eaux-de-vie tünnist välja valatakse. Üldiselt aktsepeeritakse seda, et umbes 50 aastat laagerdunud eaux-de-vie on saavutanud maksimaalse vanuse ja tavaliselt valatakse vedelik siis spetsiaalsesse klaasist mahutisse, et laagerdumisprotsess lpeks.
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
päeva. Käärimiseks ettenähtud suhkur lisatakse kahes jaos: 2/3 kohe käärimise alguses ja ülejäänud 1/3 peakäärimise lõpul. Veini ümbervalamine. Pärast 60-120 päevast käärimist lakkab süsihappegaasi eraldumine käärimistorust ja pudeli põhja tekib settekiht, nn. veini sade. Kohe pärast käärimise lõppu tuleb vein ümber valada. Ümbervalamiseks on soovitav võtta teine, natuke väiksem pudel, mille maht vastab veini hulgale. Ümbervalatud veinile lisatakse retseptis ettenähtud magustamissuhkur. Suhkur lahustatakse eelnevalt väikeses koguses veinis. Kui vein on ümber valatud, pannakse pudel ruumi kus temperatuur ei ületa 15 C. Laagerdumine kestab maksimaalselt 210 päeva. Kui valmistame veini antud soovituse järgi, siis villitakse lauaveinid 2-3 kuu, naturaalveinid aasta pärast pudelisse. Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
