Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud,
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.
alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja lõhna. Laagerdunud õlu filtreeritakse ning sageli ka pastöriseeritakse. Värvi saab õlu linnastelt , mida liigitatakse - tavalised linnased; - karamell-linnased; - värvi ehk kohvilinnased. Erinevad linnased saadakse linnaste kuivatamisel erinevatel temperatuuridel mida kõrgem on temperatuur seda tumedam on linnas. Humal annab õllele iseloomuliku mõrkja maitse ja vahu. Pinnapärmiõlled Ale see on traditsiooniline õlletüüp Inglismaal ja Põhja Ameerikas . Reeglina kääritatakse
• Nektarite täismahla sisaldus on 25-50%, ülejäänud on vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid, antioksüdandid jm. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad mahlatooted. Mahla osakaal alla 25%. Karastusjoogid. Enimtuntud on apelsinimaitselised ( Fanta, Jaffa) , sidrunimaitselised (sprite, 7 up), kokakoola ja pepsikoola, greibimaitselised, laimimaitselised ning toonikud. Fanta ja Coca- Cola valmistamisel Eestis segatakse jook kontsentraadist, veest ja süsihappegaasist täpselt ette antud vahekordade järgi. Kali on ka käärimise teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punasest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad, vaid on kalja- või linnasemaitselised karastusjoogid. Energiajoogid on vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust ning ergutavad kesknärvisüsteemi (red bull, battery, red energy)
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid
Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse
Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75
3. Kõrge mineraalainete sisaldusega( üle 1500mg/ 1 liitri kohta soola sisaldus)(VÄRSKA) Joogivesi- saadakse põhjaveest mida filtreeritakse. Lauavesi- sisaldab teatud vahekorras mineraalseid komponente. Lauaveeks loetakse mõnda allika vett. Karastusjoogid: Limonaad- vesi, suhkur, süsihappegaas, sidrunhape, lõhna- ja maitseained, värv- ja säilitusained ja muud lisandid. Tavaliselt gaseeritud. Kali- käärimise teel saadud jook, väiksese alkhooli sisaldusega mis koosneb suhkrust, veest ja rukkilinnastest. Mõned müügiolevad kalijad ei ole ka kääritatud. Nende koostise on vesi, suhkur, kaljakonsentraat, sidunhape, süsihappegaas ja säiltusaine. Mõdu- Mee maitseline kali Laste vahujook- Valmistaud puuviljade konsentraatide baasil ja on tugevasti gaseeritud. Koola joogid- erinevad teistest karastusjookidest kofeiini sisalduse poolest.
Alkohol Alkohol - (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust
kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem)
3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
kokku aurutamisel). Täismahl ei lisata suhkrut ega lisaaineid. Eestis valmistatakse peamiselt kontsetreeritud mahlast. Nektarid Täismahla sisaldus on 25 50 % ülejäänud on vesi ja suhkur, sidrunhape. Looduslikud värvained konservandid ja antioksüdandid. Mahlajoogid Mahla sisaldus on alla 25 %. Karastusjoogid apelsinimaitselised - Fanta, sidrunimaitselised sprite, coca-cola, greibimaitselised laimimaitselised toonitud Fanta ja coca-cola valmistamisel eestis segatakse jook konsertraadist, veest, süsiihappegaasist. Kali Kali on käärimisel teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punastest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad vaid on kalja ja linnasemaitselised karastusjoogid. Energiajoogid On vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust, ergutavad kesknärvisüsteemi. Red bull, red energi,
moodustamiseks · tavalisel nimetatakse linnasteks heledaid odralinnaseid Linnase tüübid: heledad odralinnased shokolaadi ja must linnas röstitud linnased kristall ja karamell linnased merivaiklinnased suitsulinnased nisulinnased linnase ekstraktid Odra leotamine, vajalik niiskus 44% idandmaine maltoos ehk õllesuhkur Linnaste valmistamine: idu ei tohi kasvada suureks ja liigselt tärklist ei kulutada põllul toidavad idanemisel tekkivat suhkrut arnevat taime Pärast linnase jahvatamist ja keemist saame me pirde. Pirdele listakase õllepärmi, lisatakse humalat humal annab õllele mõru maitse. Humala produktid: kuivatatud humalakäbid, humala ekstrakt, kokkupressitud humalakäbid Säilitamine madalal teperatuuril, oksüeeruvad juba toatemperatuuril Vesi peab olema puhas, selge, igasuguste kõrvalmaitsteta . Vee karedus: Karbonaatne ehk mööduv kardedus on tingitud kaltsium ja mageneesium vesinkkarbanaatidest. Seda tüüpi kardeust saab nt. vee keetmisega
Jääd saate te uuesti kasutada, kui olete selle hoolikalt loputanud. Shortdringid iseloomulikud jooned on gaseeritud vee (soodavesi, toonik vms) puudumine või väike hult ja joogi serveerimine ilma jääta klaasis. Joogi kogumaht ei ole suurem kui 15cl. Üks shortdrink juuakse ära suhteliselt kiirelt. Longdrink on janukustutaja, mida jätkub kauaks. See koosneb vähemalt 16cl vedelikust, kus kande alkoholi hulk ei tohiks ületada 6cl. Ülejäänud jook koosneb gaseeritud veest, mahladest, suhkruveest ja / või mõnest maitsejoogist (liköör, paar tilka bitterit). Enamik longdrinke serveeritakse koos jääga. KOKTEIL. Kokteil peaks aitama tagasihoidlikkusest üle saama ja parandama vestlust. See koosneb vaid 6cl vedelikust ja on silmale röömuks. Alkoholi sisaldus on suur. Kokteili serveeritakse alati külmana, kuid ilma jääta.
........................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid.................................................................. 5 VEINI VALMISTAMINE........................................................................................................ 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5
VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU Veini valmistamine, kui Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid, Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa.............
..................................................................................................... .........6 2.8. Lisandite kasutamine..............................................................................................6 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid..................................................................6 3. Enimlevinud valged viinamarjasordid.............................................................7-12 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus.......................................................................13 4.1. Veini maitsed.............................................................
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on
Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude kondenseerimisel saavutatakse destillaadi kanguseks 55,4mahu%. 11.VIINADE ÜLDISELOOMUSTUS Viinad jagunevad: 1.maitsestamata viinad 2.maitsestatud viinad 3.puuvilja-marjaviinad Viin ehk vodka on piiritusjook, mis on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada kasutatud toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised omadused. Viina minimaalne etanoolisisaldus peab olema 37,5 mahuprotsenti. Sama on ka puuvilja-marjaviinal. Williams valmistatud pirniviina puhul. Kui toorainena on kasutatud kaht või enamat liiki puuvilju või marju, nimetatakse saadud jooki puuviljaviinaks või marjaviinaks, kusjuures seda nimetust võib täiendada kõikide toorainena kasutatud puuviljade või marjade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras. "Viin" võib kasutada ka piiritusjoogi puhul, mis on saadud puuviljade või marjade leotamisel
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine
Apertiiv alkohoolne jook, mis sis. söögiisu tõstvaid lisandeid; nt. Vermut, serri. Arrak kuni 60 ´ jook, mida valm-e kääritatud palmimahlast, riisist või melassist (suhkru valm.-l järele jääv siirup). Bardoo FRA pun. ja valge vein, mis on nime saanud L-FRA Bordeaux linna järgi. Bitter vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut. Brut väga kuiv sampanja, suhkrut vähem kui 1,5%. Brändi lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%.
ALKOHOLID Pipi Treial Tep10 Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm (ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Ehk alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ?
ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)
Pumatikommid täidiseks suhkru, siirupi, vee ja maitse- ning lõhnaainete ühtlane segu Marmelaadikompvekid täidiseks erimaitselised marmelaadid Valikkompvekid käsitöö, seetõttu iga kompvek unikaalne. Osa nimetatakse trühvliteks need võivad olla erinevate kujudega (koonus, neljakandiline) Alkoholi- ja alkoholikreemitäidisega kompvekid täidiseks liköör, konjak vm ning alkoholi sisaldavad kreemid. Sufleekompvekid - glükoosisiirupi vahustamisel munavalge ja piimapulbriga, tuntud ka Linnupiima nime all Griljaaziga kompvekid - täidiseks röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklitükikesed. Puuviljagriljaaz sisaldab kuivatatud puuviljade tükikesi. 2. Piimakompvekid - glükoosisiirupi, suhkru ja piima keetmisel, näiteks Lehmake. 3
Light on tavaliselt kuldse tooniga helekollane ameerika tüüpi lager õlu madala alkoholi ja kalorisisaldusega. Eesti õlleturul on light õllena esindatud Saku Light. Nisuõlu on traditsiooniline Saksa pinnapärmi õlu, mille valmistamiseks kasutatakse toorainena nisu. Õllele on omane iseloomulik maitse ning sade. Stout on jõulise värviga tüüpiline Iiri õlu. Tuntumaid stout õllesid maailmas on Guinness. Porter on pärit 18. sajandi Inglismaalt ning oli algselt tuntud eelkõige sadamatööliste õllena, sellest ka nimi. Porter on pika laagerdusajaga jõulise maitsebuketiga õlu, mille valmistamisel on kasutatud mitut tüüpi nii heledaid kui ka tumedaid linnaseid, sealhulgas karamellinnaseid. Saku Õlletehasele on mitmeid auhindu võitnud Saku Porter.
PALDISKI GÜMNAASIUM Tõnis Halling ALKOHOLITÖÖSTUSED Referaat Juhendaja: Paldiski 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ...............................................................................................................3 2. Alkohol.......................................................................................................................4 3. Alkoholitööstused.......................................................................................................5 4. Õlle valmistamine.......................................................................................................7 5. Rummi valmistamine................................................................................................
Kuskuss sobib suurepäraselt hautatud liha kõrvale. Populaarne toit tuneeslaste seas on tseburek, mille sees on muna või muu täidis. Tuneeslastele maitseb väga omlett liha, juustu ja pipraga, külm raguu ja sütelküpsetatud lambaliha. Piimatoodetest leiate siin üksnes erinevaid juustusid. Supid on Tuneesias prantsuspärased püreesupid. Väga populaarne on siin kõrvitsasupp. Tuneesias valmistatavates maiustustes on palju datleid ja mandleid. Tuneeslaste traditsiooniline jook on roheline tee piparmündi, pähklite ja mandlitega. Palju juuakse ka jahutatud palmimahla, samuti kohvi, millele lisatakse kardemoni. Alkohol. Tuneesia veini valmistatakse riigi põhjaosas, Cap Boni regioonis. Tuneesia kuulsaimad veinid on Chateau Mornag ning Magon. Ainus Tuneesias valmistatav õlu kannab nime Celtia see õlu ei ole kange, kuid kustutab suurepäraselt janu. Proovida tasuks kohalikke valgeid veine Sidi Saad, Sidi Rais ja Muskat de Kelebija,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED.....................
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel.
destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jook puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonikumina. Rääkides aga dzinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda gini`iks mugandasid. Sellenimelisena tunneb kogu inglisekeelne maailm seda jooki tänase päevani. Dzinnil on enam kui värvikas ajalugu, millele pani aluse hollandlane William III, kes 1689. aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma dzinnilembuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
