................................................................................. 14 3 Sissejuhatus Kahekümnenda sajandi alguses kerkis päevakorda iseseisva rahvusriigi loomine. Et rajada iseseisev riik on vaja kaitset välisvaenlaste eest. Selleks on vaja korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg 4 Johan Laidoneri noorus ja haridus Johan sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last
Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal
Lapsepõlv ja kooliaastad Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (18511938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, kus Johan asus õppima linna algkooli, mille juhatajaks oli
Sisukord Sissejuhatus 3 Elulugu 3 Kokkuvõte 9 Lisa 10 Allikad Sissejuhatus Johan Laidoner (12. veebruar 1881 13. märts 1953) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ta polnud lihtsalt väejuht. Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sellise sümboolse tähenduse omandamine nõuab lisaks teadmistele, tugevatele närvidele ja eeskujulikule mõistusele veel midagi. Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12
......................................3 Vabadussõda....................................................3 Poliitiline tegevus........................................3,4,5 Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm..................................................................5 2.Sissejuhatus Johan Laidoner sündis 12. veebruar 1884 Viiratsi vallas, Viljandimaal suri 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimiri linn Venemaal.Ta oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Elukohad Viimsi mõis, (tänapäeval kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja Õllepruuli tänav 6, Tallinnas. Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. Hariduskäik * 18921894 Viiratsi vallakool.
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis.
KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ..
JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1900
Johan Laidoner 1884 1953 Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854 - 1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851 - 1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892 1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895 1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897 1900 Viljandi linnakoolis. 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu "rind ei
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann
poliitikuna nii kodumaal kui ka väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle 16 aasta Vene sõjaväes ja tõusis seejärel uues, senitundmatu riigi Eesti Vabariigi- kõrgkihti. Vabadussõja aegadel oli ta oma võimult ja tähtsuselt sisuliselt meie riigi mees number üks. Peatükk I Johan Laidoneri lapsepõlv ,,Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus, kus tema isa oli sulane, ema aga talu peretütar. Lugema õppis ta kuue aastasel ja kaheksa aastaselt läks ta kohalikku vallakooli. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, kus mõlemad leidsid tööd ehitusel, siis pandi Johan linna sakskeelsesse algkooli. Selle lõpetamise järel jätkas ta õppimist venekeelses Viljandi linnakoolis. Vaatamata raskustele õppemaksu tasumisel- peres oli 4 last õnnestus kool 1900 a. lõpetada." Raba talus veetis Johan kokku kuus esimest aastat
paarsada vabatahtlikku. 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) 5 2. Vabadussõjas osalejad Karl Parts (15.07.1886 01.09.1941) oli Kaitseliidu Tartu maleva ülem novembris 1918, Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2.
mail vallutati Pihkva ning loovutati see Vene valgekaartlastele. 1919 aasta suveks oli Punaarmee Eesti kõigil rinnetel lüüa saanud. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati moskvas laialisaadetuks. Vabadussõja üheks etapiks oli Landeswehri sõda. Nimelt oli I maailmasõja jäänusena jäänud Lätisse üks Saksa reservkorpus, millele lisandus veel baltisakslasi ja nendest koos moodustati niinimetatud Landeswehri (Maakaitsevägi). Selle juhiks sai kindral Rüdiger von Goltz. Vabadussõja jätkuna lõid eestlased Põhja - Lätist Punaarmee välja. Landrewehr süüdistas nüüd Eestit Põhja - Läti okupeerimises. Nad nõudsid eestlaste lahkumist Põhja - Lätist. Algasid läbirääkimised, mis aga tulemusi ei andnud. Landeswehr provotseeris tulevahetuse tulistades üht Eesti soomusrongi. 5. juuni 1919 algas sõjategevus Eesti väeosade ja Landeswehri vahel. Landeswehri sõda oli eestlaste
JOHANN LAIDONER · Kahekümnenda sajandi alguses kerkis päevakorda iseseisva rahvusriigi loomine. Et rajada iseseisev riik on vaja kaitset välisvaenlaste eest. Selleks on vaja korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. · Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust.
Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. · Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. · 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. · 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. · 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Jaan Soots oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. 1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks
sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid. Eesti politsei ja peastaap olid võimalikust ülestõusust informeeritud, kuid kuupäeva ei teatud. Kommunistide plaane rikkus suuresti 1924 aasta novembris toimunud 149 protsess, millega kõrvaldati suur hulk kommuniste, kes organiseerimistööga tegelesid. Pärast ülestõusu kuulutas valitsus välja sõjaseisukorra ning kindral Johan Laidoner kinnitati sõjavägede ülemjuhatajaks. Ülestõusuga seotud isikute suhtes rakendus sõjakohtu määrustik eriti nende osas, kes olid püüdnud maksvat riigikorda kukutada, loata relva kandnud, tapnud, röövinud jne (otsused olid kas surmanuhtlus või õigeksmõistmine)( välikohtute otsustel lasti maha 97 isikut). 1934. a. 12. märtsi riigipööre. Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi
aastasena. Peale sõjakooli lõpetamist naases oma polku ja osales ka mõnes Esimese ilmasõja lahingus. Silmapaitvalt ka Galiitsias, tegeles luuretööga. 1917 määrati staabi ülemaks ja talle telegrafeeriti ettepanek tulla Eesti diviisi ülemaks. Peale peterburis aset leidud riigipööret sai Laidoner teadande Pätsilt endalt, kes oli Eesti Sõjaväelise komitte esimees, et ta määrati I Eesti diviisi ülemaks. Olukord oli keerune, läänes saksa armee, mis valmistus edasitungiks eestisse lätti ja leetu ning vene arme riismed, mis vaatamata massilisele deserteerumisele oli kokku 200 000 meet. Seoses sellega pidi Laidoner kasutama ka oma poliitilist oskust ning tarkust, et mitte kahe tule vahele jääda, samas olid kasuks ka luuretöö kogemused. Oli vaja saada saksa armeelt garantii, et nad toetaksid eesti sõdureid, vastasel juhul kutsutakse viimased tagasi. See kokkuleppe ka saadi, et Eesti on neotraalne ja kuulutati välja Eesti vabariik
· 11. nov 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule. · 13. nov tühistas Lenini poolt juhitud Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud BrestLitovski rahu. · 16. nov alustasid Vene väed pealetungi laialdasel rindel, Soome lahest kuni Ukrainani. · 22. nov ründasid Nõukogude väed Narvat, tänu Saksamaale löödi rünnak tagasi. · 25. nov vallutati Pihkva · 28. nov ületas 12 000. liikmeline armee Eesti piiri, vallutasid Narva. · Eesti püüdlused iseseisvust kaitsta oli alanud. Sõja kulg 1918 · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23
Eesti Kaitseväe juhid I vabariigi ajal Mihkel Rebane Karl Kangur Sirli-Johanna Lump Hiljar Laansalu 11B klass Kaitseväe ajalugu Pärast Vabadussõda säilis Eesti riigikaitse struktuur laias laastus muutmatuna, seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Aleksander Tõnisson Click to edit Master text styles Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Second level Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Third level Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks.
Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja Pojad vallutasid ägedas lahingus Paju mõisa viimase Punaarmee tugipunkti enne Valgat. J. Kuperjanov sai lahingus surmavalt haavata.............................................6 Vastupealetung........................................................................................................... 7 Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5
läände. Et kujutada sõda rahvusvahelise avalikkuse silmis kodusõjana, loodi Petrogradis eesti enamlastest Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee. 4 Vabadussõja algus Nõukogude Vene väed koos eesti punaste küttidega tungisid 28. novembril 1918 Eestisse ja vallutasid samal päeval Narva. Algas Eesti vabadussõda. Järgmisel päeval kuulutasid eesti enamlased Moskva näpunäiteil Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anveldiga. See pidi olema vastukaaluks Eesti Vabariigile ja looma mulje, et Eestis käib kodusõda. Eesti Töörahva Kommuuni tegevus jäi lühiajaliseks ja hõlmas üksnes neid Ida- ja Lõuna-Eesti alasid, mis langesid Nõukogude vägede okupatsiooni alla. Esialgu saavutas punaarmee suurt edu. Nii jätsid Eesti väed maha Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. 1919
Pierre Proudhonist (1809-1865). Päts tundis huvi ka Eesti muniasaja vastu. Ta õppis vaimulikus seminaris neli aastat, läbides selle üldharidusliku osa. Nüüd tuli valida kas koolist lhkumine või jäkamine ja õigeusu preestriks valmistumine. Ta otsustas õppida gümnaasiumi viimase aasta Pärnus. Ka selles koolis panid õpetajad tähele tema suurt keeleannet. Kooli direktor soovitaski Pätsil jätkata pärast lõpetamist Moskva ülikoolis keeleteaduste alal. Päts lõprtas Pärnus kooli 1894.aasta kevadel ja pani ned kirja Tartu ülikooli õigusteadust õppima. Aastad 1904-1916 Pätsi karjääris Enne 1905. aasta sündmusi oli pätsi karjääri suurimaks saavutuseks baltisaksa hegemoonia murdmine Tallinna linnavalitsuses. Eestlased saavutasid võdu linna valitsemises tänu venelastega liitumisele. Aastal 1904 sai Pätsist abilinnapea. Määrib veel äramärkimist ka, et
Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ning Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra
veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 sõlmis Lenini valitsus Brest-Litovski rahulepingu. Venemaa väljus sõjast, loovutades 1918. aasta augustis Saksamaale ja tema liitlastele ka kõik õigused enamikule kaotatud aladest. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4. märtsil 1918 vallutati Narva. Eestis
kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste väejuhtideks olid Johan Laidoner (eestlane), Nikolai Judenits (venelane) ja Walter Cowan (inglane). Venemaa poolel juhtisid vägesid Jukum Vacietis, Dmitri Nadjoznõi ja August Kork, kõik olid pärit Nõukogude Venemaa armeest. 1919. aastal olid Saksa vägede juhtideks Rüdiger von der Goltz (sakslane) ja Alfred Fletcher (baltisakslane). Eesti Vabadussõjas aitas Eesti võidule kaasa 2000 Soome vabatahtlikku + Soome ohvitserid, Bibikovi eskadron Venemaalt - 25 suurtükiga, 128 kuulipildujaga ning 4 soomusrongiga - , Venemaa
Larka ja isegi kindralleitnant Johan Laidoner kui Päts. Kampaaniaga kaasnesid Vaps-liikumise ohud võtta võimu ja kuulujutud eelseisva riigipöörde kohta . 1934. aasta märtsi alguses võrdles Pätsi poliitiline vastane Jaan Tõnisson Vapsi liikumist Saksamaa natsidega ja soovitas valitsusel võtta vajalikke meetmeid liikumise vastu. Konstantin Päts viis seejärel 12. märtsil 1934. aastal endale riigipöörde . Ta toetas kindral Johan Laidoner ja armee. Vaikuse ajastu Touuse Oru palee kasutati Pätsi suvekoduna tema autoritaarsete ja presidendivalimiste aastatel. Palee hävitati II maailmasõjas. Kadrioru presidendipalee lõpetati Pätsi eesistumise ajal 1938. aastal. Avaldati erakorraline seisukord ja Vaps liikumine likvideeriti, umbes 400 arreteeriti, sealhulgas presidendikandidaat Andres Larka . Johan Laidoner nimetati sõjaväe ülemjuhatajaks. 15
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuse
Neile astus vastu vaid mõnikümmend kaitseliitlast, kuna seal olnud sakslased ei avaldanud dessandile mingit vastupanu. Ka maale tulnud dessant ei tunginud rannast kaugemale. Kui siis venelaste dessandist teatati Saksa väekoondise juhtkonnale, teatas see, et neil pole võimalik enam kauemaks Narva jääda, ega ka dessanti tõrjuda. Sakslased lubasid lasta õhku Narva jõel olevad sillad ja seejärel asuda koduteele Saksamaale. Et vältida sissepiiramist, andis 1. diviisi juhataja kindral A. Tõnisson Narvas asunud eesti 4. polgule käsu sealt taanduda ja jätta Narva punastele. 1918. aasta detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu Põhja- Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva, ja Mõisaküla Lõuna- Eestis. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase
olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi. · Tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele, laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine. · Puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem.
Kuigi K. Päts oli riigivanema kohusetäitjana edasi, rõhutasid vabadussõdalased, et vaja on täiesti uut ühiskondlikku korda. Nii rääkisid ka rahvussotsialistid Saksamaal. Enne veel, kui riigivanema valimistele saadi asuda, astus K. Päts kindral Laidoneri kaasabil 12. märtsil 1934 väga drastilise sammu. Paljude hinnangul oli see väga sarnane riigipöördele e. corp d'etat' le. Konstantin Päts kui riigivanema kohusetäitja kuulutas kaitseseisukorra, nimetas kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks, sulges vabadussõdalaste organisatsioonid ning arreteeris nelisada vabadussõdalaste juhti. Laidoneri aktiivse abita poleks Päts olnud võimeline mingit pöördelist sammu läbi viima. Laidoner nägi suurimat ohtu vapside poolt tehtavas õõnestustöös sõjaväelaste hulgas. See tegi temast antud oludes Pätsi liitlase. Laidoner pooldas nn "inglise orientatsiooni", seevastu vapsid sakslase "juhiprintsiipi".
a moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon Johan Laidoneri isikus, kes allus otse Ajutisele Valitsusele. Aastavahetusel hakkas olukord paranema. Läbiviidud mobilisatsioon tõi 5. jaanuariks 1919. a kokku 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. Eriti silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919. a kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 3 40 suurtüki. Näiteks tungisid Eesti väed kiiresti edasi lõunarindel, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. 20. novembril 1918. a lubas
kaitseseisukorra ja määras Juhan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks · keelas poliitilised koosolekud ja rongkäigud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit · 1929. aastal loodi organisatsioon e.vapsid · Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka · Tegelik juht oli Artur Sirk Kons tantin Päts · 1917 osales ta Eesti Sõjaväelise Ülemkomitee esimehena · Valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks Johann Laidone r · Eesti sõjaväeline ja poliitik · Teenis vene sõjaväes · 1918 Sõjavägede ülemjuhataja · Suure autoriteediga Eesti sõjaväes Johan Pitka · Eesti Vabariigi merejõudude juhataja · Asutas Rahvuslik- Vabameelse partei · Organiseeris soomusrongide ja autode ehitamist ning sõjaväe varustamist 1934-1939 Vaikiv ajastu · piirati sõnavabadust · ajalehed valitsuse kontrollile · keelustati kõikide erakondade tegevus va isamaaliit
EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakkas rohkem sekkuma majand
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
