Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
EESTI JAZZMUUSIKA JA AIN AGAN Referaat Autor: 2016 Sisukord JAZZMUUSIKA.........................................................................................................................3 Jazzmuusika...........................................................................................................................3 Jazzmuusika pillid..................................................................................................................3 Eesti jazzmuusika...................................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekk...
Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv e tämber Jazz'i iseloomulikku kõla ja tundlikku väljenduslaadi on lihtne ära tunda, ent keeruline kirjeldada. Iga jazz-muusik püüab leida instrumendil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Jazz-ansambel koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on harilikult vask-, puupuhk-, ja löökpillid. Peamiseks soolopillideks on kornet, trompet,
,,Carmina Burana" on Carl Orffi trioloogia ,,Triumfid" üks osa. Selle sõnalise osa aluseks on 13. saj pärit käsikiri, mis sisaldab rändajate, üliõpilaste, rändvaimulike, ja linnakodanike luulet ja laule. Kirja on need pandud rahvaladina, vanaprantsuse ja vanas keskülemsaksa keeltes. Laulud on koondatud kolme suurde gruppi: kevade ja looduse ülitamine, vein ja lõbu, armastus. 24 laulu on jaotatud 3 rühma vahel.: nendeks on ,,Saatuse- maailma valitseja"; ,,Kõrtsis" ja ,,Armastuse palee". Kõiki osi ühendab kujutlus pöörlevast saatuse rattast, mida inimesel ei ole võimalik peatada. ,,Oo, saatus oled muutuv, nagu kuugi, mis alati kasvab või kahaneb. Oled nagu veerev ratas, sinu süütõttu olen ma nüüd kõik kaotanud."- need värsid on ka aluseks teose proloogile ja epiloogile, mille mõlema nimi on ,,O, Fortuna". O Fortuna(,,Oo, saatus") on väga võimsa algusega ja see köidab kuulama kõiki. ,,Sõjareekviem" on Britteni vokaalsümfooniline loomi...
Free Jazz Koostaja: N0For Free Jazz Free jazzi mõjutas teiste kultuuride muusika mõju. Free jazzi iseloomustab vaba tonaalsus, rõhk esituse intensiivsusel, muusikalise heli laiendamine müra sfääri ja inviduaalsus. Free jazzi tavaliselt mängitakse väikese ansambliga Improvisatsioone arendatakse üheagselt ning ka soolodena. Igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. Esimesed free jazzi kuulutajad olid pianist Cecil Taylor (1930) ja altsaksofonist Ornette Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi h...
Free jazz Esimesed free jazzi kuulutajad olid Cecil Taylor ja altsaksofonist Ornette Coloeman. Cecil oli akadeemilise koolitusega muusik, kes sai tuntuks juba 1950 teise aasta poolel. Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm. Free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bepop. Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves Trombonist Roswell Rudd Kontrabassist Charlie Haden Trompetist Don Cherry http://www.youtube.com/watch?v=Elu4JvJCYs0&feature=related
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, an...
Free jazz'i kujunemine Umbes samal ajal eksperimenteeris free jazz'iga Ornette Coleman. Ka tema Ornette Coleman väljus mazoor-minoor-süsteemi Kuuekümnendaiks aastaiks oli harmooniast ja taktideks jaguneva bebob koos oma paralleelvormidega meetrumi raames, harrastades äärmiselt loominguliselt ammendunud. Kuulajaid kummalisi meloodiakujundeid, kus ja muusikuid hakkas tüütama kõlas ka veerandtoone. See kõik ärritas traditsiooniliseks kujunenud palade harjumispärase jazz'i pooldajaid, kes ülesehitus (teema-improvisatsioonid- süüdistasid free jazz'i muusikuid lihtsalt teema), loost loosse kanduv valesti mängimises. Ometi kujunes 1960. trompetisaksofoni ühehäälne kõla, aastate keskpaigaks kindel grupp selle ...
Konservatooriumi suveakadeemias. 1983.a. saavutas laureaaditiitli N. Liidu vabariikidevahelisel puhkpillimängijate konkursil Leedus Shiauliais. Tegutseb 1982. aastast G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetajana, aastast 1999 ka saksofoni-ja improvisatsiooniõpetajana TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Olnud õppejõuks workshop'idel Saksamaal Freiburgis ja Norras. Ta on Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige. Siim Aimla on Jazz-muusik ja pedagoog. Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, jazz- muusika hariduse omandanud Soomes Pop-Jazz Konservatooriumis ja Islandil. Mängib mitmetes jazz-koosseisudes näiteks Estonian Dream Bigband. Aastast 2005 on ta G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pop-jazz suuna juht ja juhatab Otsakooli bigbändi ja Eesti Piirivalve Orkestri bigbändi. Kontsert algas Laurentiuse kirikuõpetaja Antti Toplaane kõnega. Seejärel hakkasid solistid kordamööda esitama erinevaid lugusid
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Tallinna Pääsküla Gümnaasium Referaat Diskett ja mälupulk Therese-LiiseAasma 9b kl. 2008 Tallinna Pääsküla Gümnaasium Maa magnetväli Referaat Koostaja: Therese-Liise Aasma Eddie Lockjaw Davis - tenor saksofon (1922 - 1986) Eddie Lockjaw Davis oli muusik, kes tagas Soul jazzi fenomeni säilimise läbi big bändi ajastu hilja 1950-s ja varajastes 1960-s. Davis arendas välja ühe eksimatuima tenorsaksofini heli II Maailmasõjajärgses jazzis. Koos elujõulise veel nn kõrendliku tooniga oli ta võrdselt kodus rütmi ja bluusi seadetega kaasaegses kontekstis, tema mäng oli alati otsene ja mängu kvaliteedil oli hiigelsuur mõju järgmise põlvkonna saksofini mängijatele. Davise mängu stiil näitas, et temas on nii hard-driving swing lauljat kui kui ka seda et ta s...
Referaat Jazz Jazzist Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure ar...
Eesti popmuusika Mis või kes on sajandi jooksul muutunud. Popmuusika algusajad O 1930.-1930. kerkis O 1925. a Kurt põlvkond jazz e. Strobeli popmuusikuid eestvõtmisel O 1936. a toimus 1. loodud ansambel jazz-konstert, mis sai pärast palju kriitikat The Murphy O Kriitikat saanud Artur Band tähistab Rinne oli pärast popmuusika populaarsemaid algust (levis rahvalike laulude restoranides esitajaid tantsumuusikana) 10 aastat edasi Valge fenomen Raimond Valgre(1913-1949) O Legend O Helilooja ja muusik O 1930. a lõbustuspaigad õhutasid teda looma ja musitseerima, kuid pärast sõja- aastaid, süvenes muserdus, ei leidnud ta kohta muusikale ning suri 36-aastaselt 1940.-1950. aastad O Vabalt võis mängida O Muutused algasid 1949. a nn toonane moemuusika külm...
Chicago jazz Merilin anijärv Richard Ploompuu 9B TTG juhendaja: Merle Adelman 2014 Tekkelugu Tekkis 1920 a algul Chicagos. 1920. aastate alguses pärast, kui USA astus I maailmasõtta, New Orleansi meelelahuts- asutused Storyville‘is suleti, Seal jätkasid tegevust-New Orleansi jazz’ i dixieland’i ja mängivad orkestrid. Tänu fonograafi populaar- sususe kiirele kasvule levisid nende stiilide esimesed salvestused. Tippaeg 1920. aastad Chicagos olid ka klassikalise bluusi tippaeg. Bluus ja n chicago jazz põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad ...
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davi...
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas...
1 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................1 KONTSERDI KIRJELDUS..........................................................................................................................2 KONTSERDIL ESINEJAD...........................................................................................................................3 EIVØR...........................................................................................................................................................3 VILLU VESKI................................................................................................................................................ 4...
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamatek...
Kaspar Kalluste Kaspar Kalluste (sündinud 28. aprillil 1988[1]) on eesti muusik. Ta on lõpetanud Nõmme Muusikakooli klaveri erialal, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazz osakonna löökpilli erialal. Täiendanud ennast Malmö muusikaakadeemias ja lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga. Tema värskeimal loomingulisel kollektiivil Kaspar Kalluste triol ilmus 2014 aastal heliplaat "Koletise tagasitulek". Popmuusika vallas on Kaspar Kallustel ette näidata pikk rida kontserte, stuudiosalvestusi ja heliplaate. Hetkel figureerib ta kõige aktiivsemalt Ott Leplandi saatebändis, kellele ta on kirjutanud muusikat ja laulutekste ning produtseerinud mitmeid heliplaate. Ta on olnud mitmetes telesaatebändides, näiteks saadetes "Eesti otsib superstaari", "Laulud tähtedega", "Eesti otsib lemmiklaulu". Kasutatud materjal: https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspar_Kalluste Tallinna Ühisgümnaasium Kaspa...
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mid...
Miles Dewey Davis III sündis 1926 ,suri 1991. Ta oli USA muusik(trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). Tema osalusel tekkisid Cool jazz Modaalne dzäss Dzäss-rock Ta on mõjutanud: Bebop Ambient World music Ta omab Taani kõrgeimat muusikalist tunnustust. Muusikaplaadid: Birth Of The Cool Miles Smiles Amandla DVD: The Miles Davis Story Autobiograafia: Miles Davis & Quincy Troupe "Miles"
Tuntuimad basskitarrid Fender Precision Bass (P-bass) P-bassil on monoliitne kere (ühes tükis), poldagi kinnitatud vahtrapuust kael ja ühe Humbucker helipeaga ning seetõttu väga lihtsa välimuse ja kõlaga instrument. See on jäänud üheks paremini müüdavaks basskitarriks, mis valmistatud, ja populaarsus ei näita languse märke (joonis18). Fender pakub laia mudelivalikut, alates soodsama hinnaklassi Squierist kuni üsna hinnalise Ameerika Standard- ja Vintage-seeriateni. Squier Affinity P-bass on ideaalne algajale mõeldud mudel ning soodsaim variant. Kallim, kuid väärtuslik, on Mehhiko Standard P-bass. Nad kasutavad odavamaid osi kui ameeriklased, kuid on oluliselt paremad kui Squier kitarrid. Joonis 18. Fender American Standard Precision Bass. Kasutatud Fenderi kitarrid on soodsad vaid juhul, kui nad on vähem kui 15 aastat vanad. Varasemate mudelite hinnad on hakanud järsult tõusma: 1970ndate mudelid on kallid, 1...
UNO NAISSOO Uno Naissoo sündis 24. oktoobril aastal 1923 Viljandis. ta oli Eesti helilooja ja muusik. Ta asutas aastal 1949 ansambli Swing Club'i, kui jazz oli ametlikult keelatud. 1949. aastal oli Uno Tallinnas toimunud eesti jazzfestivali üks algatajaid. Uno Naissoo lõpetas aastal 1952 Tallinna konservatooriumi helilooja Heino Elleri käe all. Ta on mänginud ansablites Rütmikud, Stuudio8 ja Metronoom. Uno mängis laitmatult klaverit, akordionit ja kontrabassi, kuid see juures olles võimeline neil kõikil laitmatult improviseerima. Aastatel 1952-1980 oli ta Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas Uno Naissoo selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb tänapäevani. Uno Naissoo tuntumate laulude seas on " Neil päevil polnud algust" , "Märtsis algas mai" , " Mu kodu" ja " Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusi...
Courtney Pine Courtney Pine Jamaica päritolu Briti saksofoniäss Courtney Pine vallutas 1998. aastal Jazzkaare kuulajad tormijooksuga, mängides tenor- ja sopranssaksofoniga korraga energiast pulbitsevat moekat jazzi, 2005 aastal võis seda uuesti kuulda jõulujazzil . Courtney Pine on Briti jazzmuusika superstaar, helilooja-interpreet, kes oskab valmistada hõrke segusid maailmamuusikast, tänastest rütmidest ja kõladest. Tema muusika läheb korda nii urbanistlikele tüüpidele kui ka looduslastele. Tunnustust on ta pälvinud kuhjaga, arvukate plaadiauhindade kõrval kuulub talle ka 1999. aastal Inglise kuninganna poolt omistatud briti orden OBE (Order of the British Empire), Westminsteri Ülikooli audoktori kraad, kuues koht Briti kõigi aegade auväärsemate mustanahaliste ühiskonnategelaste edetabelis jne. Kõige selle põhjal võiks arvata, et tegu on hallipäise legendiga, kellel seljataga viljakas paarikümneaastane karjäär. Tegelikult on muus...
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 ...
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pil...
Etno jazz Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Etno jazz.................................................................................4-5 2. Uno Naisoo elulugu................................ ...................................6-7 KASUTATUD ALLIKAD... ...............................................................8 3 Etno jazz Seoses jazzi`i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahavamuusika elemete. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz, mille hramooniline alus tunduvalt erineb varasemate voolude traditsioonilisets harmooniast. Etniline jazz on üks etnomuusika paljudest vormidest. Seda jazzi liiki samastatakse sageli Maailmamuusikaga. Enne 1990-ndaid pe...
Miles Davis Miles Dewey Davis III sündis 26.mail Altonis, Illinois ning suri 28.septembril Santa Monicas,Californias.Ta oli USA muusik, trompetist ning ansamlijuht. Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. 1994 aasta septembris kolis ta New Yorki, et minna õppima Juilliardi muusikakõrgkooli. Kuid kool jäi järgmisel aastal pooleli, kuna Davist ahvatles rohkem Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal .Selles mängisid Mr. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach. 1948. aastal koostas ta noneti, seda arranzeeris Gil Evans ning albumit peetakse cool jazzi alguseks. 1950. aastate alguses sõlmis Miles Davis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 ...
Helmut Aniko Helmut Aniko sündinud 27.03.1947, Tallinnas ja surnud 07.06.2003, Soomes, Kaavis oli andekas Eesti muusik, helilooja, pedagoog, multiinstrumentalist, ansamblijuht, arranzeerija, organiseerija ning Eesti jazzi esindaja. Teda peeti ka Eesti jazzi üheks tugisambaks. Teda peeti rahutu vaimuga loojaks, kellel jagus alati uusi ideid ja pealehakkamist et neid ka teoks teha. Muusikahariduse omandas ta Otsa-nimelises muusikakoolis flöödi erialal. Esimene pill mida ta Laste Muusikakoolis õppis oli aga akordion. Kuid Tuntuks sai kui saksofonist, klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmu...
Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatoori...
1950. aastate popmuusika Bill Haley lugu ,,Rock Around The Clock" (1954) andis stardipaugu rock'n roll'i ja rock- muusika hilisemate suundade tekkeks. Arusaamaks milline oli Eesti olukord sel ajal, tuleb meenutada toonast poliitilist olukorda, Nõukogude Liidu rahvusvahelised suhted mõjutasid ka riigi kultuuripoliitikat. Peale II maailmasõda oli see aeg, kus Eesti kinodes jooksid ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat Jazz'i. Glenn Miller ( sõjas hukkunud) oli svingivaimustust levitanud üle kogu maailma ning see oli liikunud ka Eestisse. Tuntumad ansamblid- orkestrid Kuldne 7, Rütmikud ( Koosseis: Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Poldeski, Erich Kõlar & Vallo Järvi) ja Mikid. Rütmikud on kõige rohkem mõjutanud eesti popmuusika arengut. Tähtsama muutuse tõi kaasa 1949 aasta, mil algas niinimetatud külm sõda. Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulik...
Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima prestiizikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). 1948 koostas ta noneti, millesse kuulusid ms. Gerry Mulligan, Lee Konitz, John Lewis, J.J.Johnson. Seda koostööd arranzeerija Gil Evansiga peetakse nn. cool jazzi alguseks (album "Birth Of The Cool," 1949). 1950. aastate alguses sõlmis lepingu legendaarse Prestige ...
Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................... 1 Andmed.................................................................................................2 Lapsepõlv ja muusikutee algus.....................................................................3 Maailmakuulsaks saamine...........................................................................4 Albumid................................................................................................5 Näitlejatöö..............................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................7 Kasutatud allikad.....................................................................................8 Lisad................................................................................................9-11 ...
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuu...
Richard Bona Trio tõi Aafrika Eestisse Neljapäeval 11.detsembril kell 19.00 toimus Nordea Kontserdimajas Jõulujazz 2014 raames Richard Bona Trio kontsert. Esines Kameruni päritolu USA laulja-laulukirjutaja ja üks parimaid bassiste Richard Bona ning teda saatsid kitarril Sylvain Luc ja trummidel Ernesto Simpson. Kontsert oli üles ehitatud väga professionaalselt ja Bona poolt pisut vürtsitatud jazzipalad koos tema laulustiil ja douala-keelsete lauludega tekitasid kohati tunde, et viibin palmisaarel puhkusel. Peaesineja Richard Bona sündis 1967. aastal väikeses Kameruni külas Mintas. Lapsena mängis ta küll kitarri, kuid tema suurim mõjutaja oli ja on tänaseni Jaco Pastorius kelle plaati ta teismelisena kuulas. 22-aastasena läks Richard Bona Euroopasse seiklema ning äratas seal laia tähelepanu 1999. aastal ilmunud albumiga "Scene From My Life". Eestit külastas muusik esmakordselt 2002. aastal ja käesolev kontse...
Rein Rannapi elulugu Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aast...
Retsensioon Raivo Tafenau - Siim Aimla Quintet Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valit...
Dokumendi tüüp: Tööleht nr:1 Õppeaine: Muusikaõpetus Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Klass: 9 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 14.10.2013 Töölehti saab täita kodus iseseisvalt konspekti põhjal. Konspekti nr ja teema pealkiri on sama, mis töölehe nr ja teema pealkiri. Täidetud töölehtede järgi saab õppida arvestuslikuks klassitööks. Iga teemapõhine täidetud tööleht annab 2-punkti. 1. Nimeta, millisest esituskoosseisust alates saab aru, et tegemist on ansambliga. Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2. K 2. Nimeta, kuidas saab ansambleid liigitada. Ansambleid liigitatakse kahe põhitunnuse järgi: muusikute arv pillikoosseis 3. Nimeta neljast saksofoni mängijast koosnevat muusikute gruppi kvartett. Kahest klaverimängijast koosnevat muusikute gruppi nim duett...
Referaat Jeff Beck Marko Lille 9.klass Väätsa Põhikool 1 Sisukord Elu varakult......................................................................................................................................4 Ränded.............................................................................................................................................4 Soolo albumid..................................................................................................................................5 Hiljem karjääri.................................................................................................................................6 2 Sissejuhatus Mina valisin tema sest minu arust on temast kõige põnevam teha. Ta tundub olevat mitut stiili mänginud näiteks jazz-fusion, rock jpm. ...
Rein Rannap Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator, tuntud ka kui rock-ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutaja. Ta on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kelle loomingu ja interpretatsiooni ainulaadses stiilis on ühinenud kerge ja tõsise muusika taotlused. Ta on edukalt üles astunud kui klassikalise taustaga rokkmuusik, esitanud klassikalist klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust. Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja Isa Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunu...
Terry Riley (1936) Ameerika helilooja muusik, oli üks minimalistliku muusika juhtfiguure, tema stiil on mõjutatud jazz-ist ja India klassikalisest muusikast. Muusikat õppis mitmes erinevas Ameerika ülikoolis. Oli seotud uuendusmeelsete ja uudishimulike kunsti- ja muusikarühmitustega. On ise öelnud, et tema suurim õpetaja oli hindu muusika esitaja ja tundja Pran Nath. Riley käis korduvalt Indias, et õppida sealseid laulutraditsioone, pille ja muusikateooriat. Rileyt seob aastate pikkune koostöö Kronos Quartetiga selle tulemusena sündisid 13 keelpillikvartetti. Riley on leiba teeninud ka pianistina mängides erinevates lokaalides, paralleelselt töötas mitmetes ülikoolides India muusika õppejõuna. Üks kuulsamaid teoseid on "In C" (1964), mis koosneb 53 erinevast moodulist, millel on igaühel oma muster, ent kõik moodulid põhinevad ühel helistikul. Levimuusikat mõjutas tugevalt Riley album "A Rainbow in Curved Air" (1968). Samu...
Sisukord Rein Rannap lk 3 Haridustee lk 4 Pianistikarjäär lk 4 Helilooming lk 5 Kasutatud kirjandus lk 7 Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Ta on kuulus eesti pianist, helilooja, improvisaator, legendaarse Ruja ellukutsuja. Juba väiksest peale tahtis Rein Rannap saada maailmakuulsaks heliloojaks ja klaverdajaks. Oma esimese loo kirjutas Rein Rannap ülesse juba viieaastaselt ja see kannab tänaseni säilinud noodilehel nime ,,Önetus". Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog, muusi...
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võt...
1. Milliste eri stiilide mõjutusi võib leida Stravinski muusikas? Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett “Petruška”); neoklassitsistlik periood, milles võttis eeskujuks klassikalise muusika žanre ja vorme (nt ballett “Pulcinella” või ooper “Elupõletaja tähelend”); ameerika periood, milles valminud teosed on saanud mõjutust jazz-muusikast, teostes esineb kristlike sümboleid (nt “Ebony Concerto”, “Kuningas Oidipus” 2. Nimeta Gershwini helikeele iseloomulikem joon , mille poolest oli helilooja muusikaajaloos esimene. Too näiteid Gershwin üritas ühendada sümfoonilist muusikat jazziga. Nt “Rapshody in blue”. Kasutas puhkpillide mängimisel jazzile omaseid võtteid. 3. Too näiteid Stravinski „Kevadpühitsuse” uuenduslikkusest. Uus oli etendus väga segane, esines loomalike olendite tõmblusi, balleti ega tantsuteosega ei os...
Kontserdiarvustus ,,Jõuluduur" 22.detsembril käisin Tallinna Jaani kirikus vaatamas (kuulamas?) Tallinna Filharmoonia kontserti Jõuluduur, kus esinesid solistidena Marvi Vallaste, Oliver Kuusk, dirigendiks oli Eri Klas, kes juhatas Tallinna Kammerorkestrit koostöös ansambliga C-Jam. Marvi Vallaste on eesti lauljatar ning ilmselt teatakse teda ka Kanal 2 saate Reporter ilmaennustajana. Marvi on sündinud Saaremaal 1895.aastal. (Ehk liiga vana ilmatüdruku kohta?) Laulmist hakkas ta õppima Kuressaare Gümnaasiumis Laine Lehto käe all ning ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kus tema juhendajaks olid Mare Väljataga ja Kare Kauks. Noor lauljatar lõpetas kooli 2008.aastal pop-jazz laulu erialal. Marvi on osalenud saates ,,Kaks takti ette" ning osa võtnud ka sellistest üritustest nagu Saaremaa Valss 2004 ja Rainbow Jazz 2005. Mõnda aega oli Mavri ka ansambel ,,The Sun" taust...
Rokkmuusika 12.Klassi arvutieksam Rokkmuusika Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika suund, milles enamasti meloodilist vokaali saadab (elektri)kitarr ning trummid, tihti ka basskitarr ja klahvpillid. Instrumendid on erinevates rock-muusika stiilides tihtipeale erinevad. Rock-muusika juured peituvad põhiliselt 1950´ndate: 1. rock`n`roll´is, 2. rhythm and blues´is(RNB´s), 3. country´s, 4. jazz´is. 1. Rock`n`roll Rock´n´rolli peetakse esimeseks rokkmuusika zanriks. Seda hakati laulma 1920´ndatel. Põhja-Ameerikas oli tol ajal suurim mõju rock´n´rollile(nt. New Yorkis, Chicagos, Detroitis ja Memphises), kus hakkasid rassid ning muusikastiilid segunema. Nime sai see stiil alles 1950´ndatel Alan Freed´i poolt. 1940´ndatel ja 1950´ndatel kasutati palju saksofoni ja klaverit, mida võis pidada tol ajal zanri juhtpillideks. Esitamine: Ametlikult oli esimeseks rock & rolli esitajaks Bill Haley ...
Tartu Forseliuse Gümnaasium REIN RANNAP Referaat Koostas: _________ Juhendaja: Liis Haagen Tartu 2011 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Rein Rannap.................................................................................................................................3-4 Pildid...............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................6 2 REIN RANNAP Rein Rannap (pianist, helilooja, improvisaator) on sündinud 6. o...
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
Kool Nimi klass REIN RANNAP muusika referaat Hindaja: (Linna nimi) 2011 SISUKORD KOKKUVÕTE.......................................................................................................................8 Otsides infot Rein Rannapi kohta sain ma ka päris palju muud teda. Ma ei teadnud enne, et ta nii paljuted koolides käinud oli. Oli väga huvitav otsida infot. Nüüd võin kidlalt öelda, et tunnen tema ajalogu päris hästi..............................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Ma valisin muusika referaadi teemaks Tein Rannapi, sestma olen teda näinud ka superstaari saates. Ole...
kool nimi klass Referaat Gunnar Graps ja tema bändid Juhendaja: Asukoht,aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Gunnar Graps.............................................................................................4 1.1 Ornament................................................................................................4 1.2 Tsello..................................................................
annaabi.ee 
