Jazz ja Miles Davis (0)

Referaat
Jazz
Jazzist
 Jazz on  muusikastiil , mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusikaristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite  töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud  ragtime 'i.
Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika  põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks.
Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi,  svingi  ja nüüdisaegset džässi.Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil.
Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mis  vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest.
Miles Davis
Miles Dewey Davis III (1926–1991) oli USA  muusik . Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki , et asuda õppima prestiižikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli , kuna enam ahvatles klubides  Charlie Parkeri  grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. Aastal. 1950. aastate lõpus hakkas ta eksperimenteerima modaalse ehk laadilise džässiga, mis kulmineerus albumiga Kind Of Blue ( 1959 ), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndžässplaatidest.  1969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest džäss-rocki alguseks peetavad muusikaalbumid. 1970. aastaid iseloomustas eksperimenteerimine maailmamuusika elementide ja 20. sajandi klassikalise muusikaga. Kriitikud süüdistasid teda vastuoluliselt ühest küljest populismis ja teisalt äärmuslikus avangardismis. Tänapäeva perspektiivist nähtuna olid Milesi seitsmekümnendad väga edumeelne periood, mille mõju kaasaegsele muusikale kasvab aasta aastalt. 1975. aastal katkestas pahenevate terviseprobleemide ja uimastisõltuvuse tõttu pea viieks aastaks igasuguse avaliku tegevuse. 1981. aastal pöördus tagasi kontserdilavadele. Muusikasse ei toonud Miles Davise kaheksakümnendaid siiski enam midagi uut, repertuaar lähenes popmuusikale ja tema instrumentaalsed võimed olid tervislikel põhjustel sageli väga nõrgad. Miles Davis't peetakse ehk suurimaks džässmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne džäss, džäss-rock. Aastal 1984 pälvis Miles Davis Taani kõrgeima muusikalise tunnustuse  Léonie Sonningi muusikaauhinna.