veresuhkru tasakaaluga nefropaatiat peatada või oluliselt pidurdada. Raske nefropaatia raviks kasutatakse dialüüsi (nn kunstneeru) või neerusiirdamist. Närvikahjustused Diabeedi põhjustatud närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks, mille haigusnähud on aga väga vahelduvad. Tavalisemateks vaevusteks on alajäsemete valu, krambid ja tundehäired, mis võivad avalduda kas tundeaistingu liigse tugevnemisena või areneva tundetusena. Et ka jalgade higistamine väheneb, siis nahk muutub kuivaks ja kergelt lõhenevaks. Häirub ka jalgade verevarustus, mille tulemuseks võivad olla vaevarikkalt paranevad haavandid. Seetõttu on diabeetikutel jalgade hooldus väga oluline. Autonoomse neuropaatia tõttu sageneb südame löögikiirus, võib aeglustuda mao 7 ja soolestiku tegevus, põhjustades raskustunnet kõhus ja sageli ka nii kõhukinnisust kui
kobaraid, need on veenilaiendid. Kuid alati ei ole veenilaiendid vanade inimeste probleem, neid on ka paljudel noortel. Uuringi mis neid põhjustab, kuidas neid ennetada ja kuidas tekkinud veenilaienditest lahti saada. 2 VEENILAIENDID Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja vaarikseid. Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui naised (20-25%). Sagedamini esineb neid siiski
sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead. Nägu keeratakse kõrvale, kuid pea asend keha suhtes peab jääma muutumatuks. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Krooli jalgade juures on oluline see, et jalgade töö peab algama puusadest ja sooritatakse kogu jalaga. Pöiad peavad olema lõdvad ning kergelt sissepoole pööratud. Jalgade töö toimub tervenisti vee all. Kui parem käsi hakkab sooritama tõmmet, peab vasak jalg hakkama jalalööki sooritama ja vastupidi. Ujudes krooli peab meeles pidama ka seda, et oluline on voolujooneline asend õlad veidi puusadest kõrgemal. Käte töö ja rütmiline hingamine peavad olema ühtlustatud.
DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13 Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas ligikaudu 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti 70 000 inimese ringis.
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaas...
Veenilaiendid 9.a klass Mis on veenilaiendid ? Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Mis on veenilaiendite tekkepõhjused? Veenilaiendite tekkepõhjus on sageli selles,et veri meie sees surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale..........................................................................................................9 KOKKUVÕTE....
Rasedusaegsed veenilaiendid Sääre veenilaiendid ehk veenikomud tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Varikoosi on kõige rohkem säärtel ja reitel. Emaka surve tõttu vaagnas olevatele suurtele veenidele vereringe jalgades aeglustub. Et veenide seinad on pehmemad kui tavaliselt, koguneb veri jalgadesse ja veenid lähevad „verd täis“ ning paiste. Tekkepõhjused: pärilikud, rasedusaegne kaalutõus, pikaajaline püstine tööasend, vanus. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida
koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. 1911. aastal sai Roosevelt vabamüürlaseks. Ta viibis ka oma poegade vabamüürlaseks saamise rituaalidel 1933. ja 1935. aastal. Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud avalikkus Roosevelti kunagi ratastoolis ja avalikkus ei olnud tema puudest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Propaganda väitis, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. Ametiajad Esimene ametiaeg 1929
Õnn, selle algus ja lõpp Õnn... Sellest nii palju tänapäeval räägitakse... inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks.
nurga. Seejuures ei tohi keha olla pingutatud. Kehaasendi määrab pea asend. Lõdvalt hoitud käed asuvad teineteise kõrval ees lähteasendis, pisut ülestõstetud pea pikendusel. Jalad on koos, pööratud taldadega kergelt vastamisi. Ebaõige kehaasendi põhjust tuleb tavaliselt otsida vales pea hoiakus. Kui pea on ülemäära alla langetatud kaldub ujuja ette, tema jalad tõusevad üles ja tulevad veepinnale liiga lähedale, vähendades sellega jalgade löögi produktiivsust. Seevastu- kui pea hoitakse liiga kõrgel, vajuvad jalad ülemäära alla, mis ühelt poolt kutsub esile asendi, millel on suur takistus, teiselt poolt aga tõukelise libisemise. 2. Liigutused kätega. Teineteise kõrval lõdvalt ettesirutatud käed asuvad liikumise algul pea pikendusel, pisut allapool veepinda. Pihud on suunatud alla. Järgnevalt pööratakse pihud kõrvale ning
asetada teine käsi patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 6). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 6 Asetada küünarnukid voodile (pilt 7). Pilt 7 Võtta lähteasend, teostada tõmbamine/lükkamine, küünarnukid voodil, õiges töösuunas (pilt 8, 9). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 4. Jalgade nihutamine voodi servale: üks abistaja on patsiendi ülakeha juures ja turvab vajadusel patsienti - asetada põlv voodile ja haarata patsiendi voodi serva poolsest õlaliigesest ja puusaliigesest. Teine abistaja on patsiendi jalgade juures - asetada käed patsiendi säärte ja kanna kõõluste alla, küünarnukid voodil (pilt 10), koos jalgade tööga nihutada ehk tõmmata patsiendi jalad voodi servale (pilt 11). Õige töökoht ja töösuund!
Tallinna Ühisgümnaasium JALASEEN Referaat bioloogias SISUKORD Sissejuhatus .............................................................lk 3 Teemaarendus............................................................lk 4 Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen?...................lk 4 Kuidas jalaseen nakkab?.......................................lk 4 Miks tuleb jalaseent ravida?...................................lk 4 Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida?...........lk 5 Soovitusi.........................................................lk 5 Muud huvitavat..................................................lk 6 Kokkuvõte.................................................................lk 7
Harkhüpe ja Kägarhüpe Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne.
......3 2.3 Sekundaarne diabeet..........................................................3 2.4 Rasedusaegne diabeet..............................................3 3.INSULIIN..........................................................4 4.DIABEEDI TÜSISTUSED......................................4 4.1 Südame ja veresoonte kahjustused...........................4 4.2 Silmade kahjustused...........................................4 4.3 Neerude kahjustused...........................................4 4.4 Jalgade kahjustused............................................4 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED......................5 6.DIABEETILINE JALG.........................................5 7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL.........................5 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................6 1.DIABEET Diabeet ehk suhkurtõbi on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on
Aravete 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 1 TEHNIKA ALUSED...............................................................................................................4 1.1 Hoojooks........................................................................................................................... 4 1.2 Jalgade tõuge.....................................................................................................................4 1.3 Käte tõuge......................................................................................................................... 4 1.4 Lennufaasid.......................................................................................................................5 1.5 Maandumine...............................................................................
reie siseküljega vastu patsiendi tuharat ja hoida kätega kinni patsienti õlaliigestest ja toetada patsient oma keha eeskülje vastu. Olla patsiendile võimalikult lähedal (pilt 5). Pilt 5 ·Padja ära võtmine patsiendi seljatagant: patsiendist kaugemal oleval abistajal võtta patsiendi ülakeha tagant padi ära, asetada padi voodile ja liikuda teisele poole voodit. 3. Patsiendi jalgade voodist välja toomine: · Jalgade välja toojal abistajal asetada käed patsiendi reite ja säärte alla (pilt 6, 7). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 6 Pilt 7 · Tuua jalad voodist välja, lõppasend on kükkasend (pilt 8). Pilt 8
1. Canadian Bacon Tagumine k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 2. Cannonball Trikk, mida tehakse m�lema k�ega. Eespool olev k�si haarab kinni lauaninast ja tagumine k�si lauasabast [10]. 3. Chicken Salad Eespool olev k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab kandadepoolsest lauaservast kinni [10]. 4. Crail Tagumine k�si haarab eespool olevast jala eest varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 5. Rocket Air ja Cross Rocket Trikk, mida tehakse nii, et lauanina t�mmatakse �lesse, ja lauanina m�lemast k�ljest m�lema k�ega haaratakse kinni. Cross Rocket on sama trikk nagu Rocket Air, kuid k�ed on risti grabimise ajal [10]. 6. Indy �ks fundamentaalseim trikk, mida tehakse tagapool oleva k�ega jalgadevahelisest alast
Veenilaiendid Riivo Kalmer Veenilaiendid Veenilaiendid tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Sääre veenilaiendid on väga sage haigus, mida esineb sagedamini naistel ja vanemas eas. Sääre ja ka reie nahaalused veenid muutuvad esiletungivateks, laiadeks ja looklevateks. Tekkepõhjused Veenides on klapid mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui klapid ei tööta õigesti siis hakkab veri ülespoole voolama. Pindmised veenid venivad välja,laienevad ja muutuvad looklevaks. Sümptomid
Pilt 4 8. Pöörata patsient küljele (pilt 5, 6): Pilt 5 Pilt 6 9. Kohendada: · patsiendi pea asendit - vabastades hingamisteed (pilt 7) Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 7 · käe asendit (pilt 8) Pilt 8 · jala või jalgade asendit (pilt 9, 10, 11, 12, 13, 14), tuues jalad põlveliigesest kõverdatult üksteise peale. Pilt 9 Pilt 10 Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm Pilt 11 Pilt 12 Pilt 13 Pilt 14 10
min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette- üles hüpe, hüppe ajal lükkad jalad ette nii kürgele kui saad 6. hüpped, jalad taha- üles hüppe, hüppe ajal lükkad jalad nii taha kui saad. 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega- üles hüppe üks jalg ees, pärast hüpet vahetad jalga. 8. jalgade vahetus kiirusele (kääris)- üles hüpe pannes jalad risti nii kiirest kui saad. - Harjutused treenivad jalalihaseid ja arendavad hüpamis võimet Topispallidega ringtreening. Iga harjutust 6-10 kordust. Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette- alustada näo kõrguselt, käed sirgelt,liikuda alla. Pall ei tohi maad puutuda. 2
Pikamaajooksja vastupidavus. Pikamaajooksjatel kellel on loomulik kiirus väike - on väga tähtis jalgade jõu arendamine - kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada
·Hantlite surumine kaldpingil ·Lendamine rinnatrenazööril ·Lendamine seistes trossidega ·Kangi surumine lamades kitsalt ·Surumine trenazööril ·Surumine rööbaspuudel ·Kätekõverdused põlvedel ·Kätekõverdused ·Smith kangiga surumine kaldpingil ·Kätekõverdused tõstetud ülakehaga ·Kätekõverdused jalad pallil ·Kätekõverdused tõstetud jalgadega Kõht ·Kerepainutused trenazööril ·Torso Tiger kangiga ·Puusatõsted lamades ·Põlvest kõverdatud jalgade tõstmine rööbaspuudel ·Kerepainutused plokil ·Lamades ülakehatõsted jalad üleval ·Lamades ülakehatõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Kerekallutused hantliga ·Jalgade tõsted rippes ·Jalgade viimine rippes üle pea ·Jalgade viimine rippes mõlemale küljele ·Ülakeha ja jalgade tõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Jalgade tõstmine rööbaspuudel ·Lamades jalgade kallutused küljele ·Lamades sirutused kettaga ·Ülakehatõsted kaldpingil kehapööretega
15-30%, Eestis võib-olla veelgi rohkem. Tekkepõhjused ja-mehhanismid Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad üksnes sarvestunud struktuurides (nahk, küüned, juuksed) ja nende pinnal. Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine. Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi), harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg. Sümptomid ehk avaldumine Haigusel on palju erinevaid avaldusvorme. Üks tüüpiline tunnus on krooniline ketendus 3.-4. ja 4.-5. varba vahel, sest need varbad on tavaliselt
Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6 Teist tüüpi diabeedi ravi lk7 Diabeedi tüsistused ja diabeetiline jalg lk8 Diabeetiku jalgade hooldus lk9 Toitumine ja Füüsiline koormus lk10 Kokkuvõte lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas
jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie väliskülje juurest (pilt 3). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 4. Tõmbamine voodi peatsi suunas - nihutada patsient rätikuga, koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 4). Küünarvarred liiguvad mööda voodit peatsi suunas. Rätikut hoidev käsi jääb sirgeks! Pilt 4 5. Sirutada patsiendi jalad (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 6.2. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: Tööergonoomika konspekt Maie Timm
See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele hea liikuvuse, seevastu selili kroolis on käte liigutamine suhteliselt raske, kuna liikumine peab toimuma selgrooga samas suunas, horisontaalselt. Rinnuli krooli tuntakse juba iidsetest aegadest saadik
kauneid jalgu. Ometigi võivad nina naha alla pistnud veenilaiendid ühel heal päeval kõikidele kaunitele soovidele kriipsu peale tõmmata. Kuidas ära tunda algust? Vaevused ehk algsümptomid, mis võivad esineda alajäsemete veenilaiendite korral: · väsimus, valu ja raskustunne jalgades (leevenduvad lamades ja liikudes); · krambid sääremarjas või mujal jalgades (tavaliselt õhtuti ja öösel); · hoovalud; · tursed jalgade sääreosas; · ,,sipelgate jooks" jalgadel; · sügelus ja rõhumistunne jalgadel. Need kaebused esinevad pärast tööpäeva lõppu, pärast pikka istumist või seismist, eriti soojade ilmadega. Veenilaiendid Mis on veenilaiendid? Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid
1.RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all. Kõige tähtsamad neist on: · õige rütm · käelabade õige asend · käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e
Rinnuliujumine on võistlusalana kasutusel ka ujumisvõistlustel. Rinnuliujumine on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Rinnuliujumine on üks põhilisi viise ujumistehnikast ja seepärast tervisesportlased seda ka tavaliselt kasutavad Asend on sirge, õlad ühekõrgusel, rütm on õige, hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöögid on sümmeetrilised ja teravad. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Käelabad on pööratud väljapoole tõmbe alguses. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid on kõrgel kogu tõmbe vältel. ettesirutuse alguseks. Käed viiakse ette korraga kas veepinnal või selle all. Kõige tähtsam on õige rütm, käelabade õige asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. .
jalgade tundlikkus. Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats hõõrub, ei pruugi te seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Kõrgenenud veresuhkur on heaks toitekeskkonnaks bakteritele, mis võivad jalahaavandeis vohama hakata. See omakorda halvendab haavandite paranemist ning halvimal juhul haavandid suurenevad, lisandub gangreen ja osutub vajalikuks amputatsioon. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. Kui teil on probleeme oma jalgadega, peate otsima abi erikoolituse saanud jalaspetsialistilt. Hea veresuhkru kontroll on ilmselgelt väga oluline jalahaavandite vältimiseks. Naha ja naha aluskoe muutused 1. Nahaaluskoe vähenemine või vohamine insuliini süstekohtades. 2. Nekrobioos, mille puhul esinevad sääre eespinnal ümmargused punetavad või pruunikad laigud, mis võivad jätta pärast paranemist arme
Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne- maade kõige tavalisemate hulka ning seda esineb 1,5 3 protsenti elanikkonnast. Diabeeti esineb pigem vanematel inimestel kui noortel. Minu töö eesmärk on uurida välja, millised on diabeedi tüübid, kellel esineb ning millised on tüsistused selle haiguse halva ravimise tõttu. Samuti selgitan miks peab diabeetiku jalgade hooldus olema hoolikas ja veretu. Oma töö kirjutamiseks sain palju kasulikku teavet Medicina raamatust ,, Tervise käsi- raamat". Kasutasin ka interneti abi, kust sain teada diabeetikute tähelepaneliku jalgadehoolduse vajalikkusest ning kust nägin ka pilte diabeetilisest jalast. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool45-e grupp 1. DIABEET JA SELLE TÜÜBID
inimene.ee; www.derma.ee). Seenhaigusesse nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning külastavad paljud inimesed), harvem kodustes tingimustes. Samuti on oluline teada, et seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg. (www.inimene.ee). Enamik küünte seenhaigusi e. onühhomükoose saab alguse jalgade seenhaigusest. Pärmiseened ja hallitusseened lisanduvad sageli teisese ehk sekundaarse infektsioonina. Harva on haigestunud sõrmeküüned ilma varbaküünte haigestumiseta. Candida'st
Tr a di t s i o o ni l i s t es ba l l e t t i d e s j a oo pe r i t e s es i t a t ak s e ka k a ra k t e r t an t s e , m i l l e aluseks on sageli balletipäraselt töödeldud rahvatants. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Jalgade puusaliigesest väljapööratus võimaldab ideaaljuhul tõsta jalga ligi 180 kraadi. Klassikalises balletis on kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks, nendest algavad ja nendega lõpevad tantsuharjutused. Jalgade lähtepositsioonid kombineeritakse kindlate kätepositsioonidega. Kuna ballett kujunes välja Prantsusmaal, siis on balletiterminid prantsusekeelsed. Kindla ülesehitusega
koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame vereringet ning aitab ennetada ainevahetushaigusi. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam. Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele · aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani · arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. · parandab liikuvust · aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine · veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele · veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu · kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam
Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt paksenenud sarvkiht ulatub koonusetaoliselt nahasse. Kui konnasilma all on tekkinud mädanik, siis on ta eriti valus. Ka jalatallal olev konnasilm teeb kõndimisel väga haiget. Ravi. Kui pöia kuju muutused (lampjalgsus, haamervarbad jm.) kõrvaldada või korrigeerida
Jalaveresoonte kahjustuse kõige tõsisem tagajärg on pehmete kudede kärbumine ehk gangreen. Õigeaegselt alustatud ravi on 6 Efektiivne, kui kasutada veresooni laiendavaid ravimeid., Kahjustatud veresooni on võimalik ka operatsiooni teel asendada .teiste soontega. Enamasti annab selline ravi häid tulemusi ja haavandid paranevad korralikult. Tüsistusi jalgadel aitab vältida jalgade igapäevane vaatlus ja hooldus : jalgu tuleks igapäevaselt vaadelda, et leida kohe kõik naha vigastused. Jälgida tuleb ka jalgade temperatuuri ja värvust. jalgade puhtus on väga oluline, aga tuleks vältida jalgade pikaajalist leotamist ( maksimaalselt 5 minutit) pesujärgne jalgade hoolikas kuivatamine väga oluline, et vältida haudumist jalgade korrapärane kreemitamine
rulli) ülemisest osast (pilt 10). Võtta tõmbamise lähteasend. Haarata teise käega kinni teisest rullist, patsiendi puusaliigese juurest ja rulli ülemisest osast (pilt 11, 12). Pilt 10 Pilt 11 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 12 4. Tõmbamine rullidega voodi peatsi suunas: nihutada patsient rullidega koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 13). Võtta rullid patsiendi alt ära. Pilt 13 5. Patsiendi alt rullide ära võtmine: ühel abistajal asetada käsi patsiendi puusa- ja õlaliigesele ning julgestada patsienti. Teisel abistajal haarata keskosa all olevast rullist kinni alumisest osast ja rullida rull patsiendi alt välja (pilt 14). Samuti haarata ülakeha alla olevast rullist
enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt õigesti ja keskendunult lugematute korduste kaudu võib teha mängijast tõelise viskaja. Sellele aitab kaasa ka jätkuv mentaalne treening: mängija visualiseerib 3 kuni 5 minuti jooksul õnnestunud viset, selle vormi, tunnetust ja ka näiteks korvivõrgu sahinat. - Jalgade töö: mängijad peavad mõistma, et jalgade kiire töö ja palli püüdmine on eduka viskamise aluseks. Mängijad peavad oskama end kõigepealt ilma pallita vabaks mängida, siis söödu vastu võtma pöörama korvile kolmikohu asendis ja valmistuma viskeks. - Läbimurdepõrgatus: Õpetage mängijaid läbimurdepõrgatuselt korvi ründama ja sooritama viset korvile võimalikult lähedalt. - Õige visketehnika: Õiget visketehnikat võib välja arendada ainult siis,
harkseis, tiriseis jne. Sild harkseisust laskumisega taha Laskumine, mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea). Viimane moodus on õigem, kuna käte viimisel üle pea muutub keha raskuspunkti asetus, mis soodustab painduvust eriti rinnaosast. Käte asetamine maha peab toimuma sujuvalt ja pehmelt. Pärast toengu loomist tuleb jalgade sirutuse toimel keharaskus üle kanda kätele. Pea on taga ning vaade suunatud sõrmedele. Praktika on näidanud, et hea silla saab sooritada vaid siis, kui õlavöö on küllaldaselt liikuv. Sild, mis on sooritatud üle tiriseisu kätel, on analoogiline, ainult tiriseisu asendi läbimisel tuleb õlad tagasi tuua. Vastasel juhul liiguvad õlad ette ja jalad kukuvad maha. Sild aga kujuneb lamedaks ja madalaks. Turiseis
Teise jala hoojala etterebimise, põlvetõstega sünkroniseerub aga omakorda selle tugevasti kõverduva vastaskäe ette- ülesliikumine. Seda jäsemete vastandliikumist mõjutab lennufaasis ka biomehhaanikast tuntud kompensatoorsete vastuliigutuste täpsemat kehalülide vastassuunaliste pöördliikumiste mehhanism. Teatavasti saame õhulennul kehaosade (jäsemete) asendit keha raskuskeskme (KRK) suhtes muuta ainult kompensatoorselt. Käte ja jalgade liigutused on niisiis kiirjooksul juba arengulooliselt omavahel mitmeti seotud ja vastastikkumõjutatavad. Nii saamegi käte liigutuste abil mõnevõrra mõjutada jalgade liigutusi näit. sagedust ja struktuurigi. Tõukejala kiirem alla rajalelöömine (mahaasetamine) lennufaasis tingib, abistab hoojala reie kiiremat etterebimist, põlvetõstet. Jooksu- ja kõnniliigutuste dünaamikat ja kinemaatikat määravad ka fülogeneesis kujunenud
Jõusaalikava Soojendus sõudeergomeetril 5-10 minutit Kätte kokku viimine trenažööril 3 X 8-12 (rind) Käsivarte kõverdused seistes trenažööril 3 X 8-12 (biitseps) Alla surumine seistes trenažööril 3 X 8-12 (triitseps) Jalapress masinal istudes 3 X 8-12 (jalad) Kõhuli lamades jalgade kõverdused trenažööril 3 X 8-12 (jalad) Laia haardega tõmbed pea taha istudes trenažööril 3 X 8-12 (selg) Seljatõmbed istudes masinal 3 X 8-12 (selg) Kangi tõsted maast 3 X 8-12 (selg) Hantlitega küljele tõsted seistes 3 X 8-12 (õlg) Jalgade tõsted pingil 3 X 8-12 (kõht) Kerekõverdused trenažööril 3 X 8-12 (kõht)
aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. 17.sajandiPrantsusmaad valitsenud kuningas oli eriti tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre'ist (1727-1810) algab süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. 19.saj.saab alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. Võeti kasutusele varvaskingad ja hakati rakendama vastavat tantsutehnikat. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis
Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes tehnikates. Tõusul rütm tiheneb- see tähendab, et tõusul, kui on vaja kiiresti üles minna, siis jalgade ja käte tõuked tihenevad ning lihased peavad tegema rohkem tööd. Uisustiili baastehnika ehk tõusutehnika. Baastehnikat kasutatakse tõusudel, kuid harrastajad kasutavad seda ka tasaselmaal. Tõukesuusa poolne kepp on natuke eespool. Baastehnikas keha ei pöördu, kõhulihased teevad tööd otse ettepoole. Hea baastehnika nõuab lihasvastupidavust. Kõige parem on treenida lihasvastupidavust ja tõusutehnikat mägisel maastikul. Tehnika põhipunktid: · Keha ei pöördu
ravi. Uni on sageli häiritud ka inimestel, kes on depressiivsed, kel esinevad ärevushäired. Sellistel juhtudel saab abi vastavaid ravimeid kasutades. Samuti võivad sage une ja ärkveloleku reziimi rikkumine ning ületöötamine olla unehäirete põhjuseks. Nüüdisaja üleilmastuvas maailmas on unehäirete üha sagedasemaks muutumise põhjuseks kiire reisimine teise ajavööndisse. Und häirivad mitmed tõeliste unehäirete hulka liigitatud seisundid uneapnoe, rahutute jalgade sündroom (vt eespool) , mille puhul on vajalik nende seisundite adekvaatne ravi. Kõige kättesaadavamaks ja lihtsamaks viisiks unehäiretest vabanemiseks on muuta elustiili ja suurendada füüsilist koormust. Teadlased on välja töötanud praktilises elus kinnitust leidnud lihtsad unehügieeni soovitused. Und soodustavad ka mitmed loodusravimid ja toidulisandid: · mineraalainetel kaltsiumil, magneesiumil ja fosforil on und soodustav toime;
Surumine kangiga lamades 3 x 8 - 10 Lendamine küljele trenazööril 3 x 8 - 10 Ületõmme hantliga (pullover) 3 x 8 - 10 Küünarvarte sirutamine trenazööril 3 x 8 - 10 Küünarvarte kõverdamine hantlitega istudes 3 x 8 - 10 Jalapress trenazööril 3 x 8 - 10 Jalgade kõverdamine trenazööril istudes 3 x 8 - 10 Pöiasirutus trenazööril seistes 3 x 8 - 10 Keresirutus horisontaalsel alaseljapingil 3 x 10 - 12 Jalgade tõsted kaldpinnal 3 x max Märkused: Enne trenni soojendus: velotrenazöör, stepper, jooksurada vms 10-15 min, võimlemine. Enne etteantud seeriate juurde asumist sooritada soojendusseeria(d) kergema raskusega
Näopoolne abistaja tõstab astes jala üles põlve- ja hüppeliigesest ning seljatagune abistaja kõverdab põlve- ja hüppeliigesest lükates alumise jala astesse teise alla. Ülakeha nihutamiseks näopoolne abistaja asetab oma parema käe õlavarre alla ja vasaku padja alla. Seljataga olev abistaja asetab vasaku käe õlaliigese alla ja parema padja alla. Nihutamisel kasutavad lükkamisetõmbamise meetodit, kus töösuund on patsiendi õlavarre suund, kasutades jalgade tööd. Puusa nihutamiseks suunaks on patsiendi püksitriip, kus abistajad asetavad oma käed üksteist abistades puusaliigese ja reie alla ning kasutavad küünarvarred voodil lükkamis-tõmbamise meetodit. Jalgade sättimisel tõstab eespool olev abistaja pealmise jala põlve- ja hüppeliigesest üles samal ajal nihutab taga olev abistaja alumise jala sirgeks. Vajadusel toestada. Korrigeerida tuleb õla asendit. Sättida patja pea all ja käsi.
Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · Abistajal asetada tõstematt ümber vöökoha ja patsiendil haarata kinni tõstematti sangadest. Asetada patsiendile tõstematt tuhara alla (pilt 5, 6, 7) Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel, ketta peal võtta kinni tõstematti sangadest (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2. Abistamine ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga toolile: · Abistajal viia keharaskus tagumisele jalale ja sooritada ümbertõste tõstematiga ja ketta abil (pilt 9, 10).
Konnaujumine Pea asend + kehaasend + kordinatsioon Kehaasend Ründenurk varieerub kogu tsükli vältel Enim horisontaalne keha asend on libistamise ajal, pärast jalgade lööki Sissehingamisel on suurim keha ründenurk Tsükli liikumise ajal on pea keha pikiteljega, kaela lihased on lõdvestatud, ujuja vaatab ette-alla Liigutuste koordinatsioon Liigutuste ratsionaalne kasutamise ülesanne on võimalikult vähe kaotada kiirust ettevalmistus liigutustel ja maksimaalselt suurendada seda käte ja jalgade sõudmise ajal Liigutuste koordinatsioon Sobivaim on järgmine
................................. 2.2.2 SUUKAUDSED VERESUHKRUT ALANDAVAD RAVIMID.......................................... 2.2.3 HEA ENESETUNDE SÄILITAMINE.......................................................................... 2.2.4 DIABEETRAVI SOOVITUSED.......................................................................................... 2.2.5 FÜÜSILINE KOORMUS..................................................................................................... 2.2.6 JALGADE HOOLDUS......................................................................................................... 3. DIABEEDI TÜSISTUSED............................................................................................................ 4. INSULIINI SÜSTIMINE............................................................................................................... 4.1 INSULIINIDE TÜÜBID.............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
