Ballett (0)

Kehtna Majandus-ja Tehnoloogia Kool
LT-11
Balletti Tutvustus
KAIRO EDVAND
 
Nii nagu ooper , on ka ballett muusikaline lavateos. Ka siin on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika , kirjanduslik süžee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Enamasti jagavad ooper ja ballett ka ühte teatrit.
Erinevalt ooperist , kus teose sisu antakse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu.
Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning “tantsitakse läbi” teose aluseks olev kirjanduslik süžee. Pantomiim (kr. k. pantomimos – kõikejäljendav) on tegevuse ja tunnete väljendamine sõnatult – žestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente.
Nii nagu ka ooperi puhul, on ka balleti aluseks olev kirjanduslik süžee muusikaga lahutamatus seoses. Mitte mingil juhul ei ole balletimuusika lihtsalt tantsusaade, vaid see kajastab ka etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi.
Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna.
Ballett koosneb nii soolo -, ansambli- kui ka rühmatantsudest, neid võib tinglikult võrrelda ooperiaaria, ansamblilaulu ja kooriga. Traditsioonilistes ballettides ja ooperites esitatakse ka karaktertantse, mille aluseks on sageli balletipäraselt töödeldud rahvatants .
Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks.
Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Jalgade puusaliigesest väljapööratus võimaldab ideaaljuhul tõsta jalga ligi 180 kraadi.
Klassikalises balletis on kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks, nendest algavad ja nendega lõpevad tantsuharjutused. Jalgade lähtepositsioonid kombineeritakse kindlate kätepositsioonidega.
Kuna ballett kujunes välja Prantsusmaal, siis on balletiterminid prantsusekeelsed. Kindla ülesehitusega tantsulis-muusikalised numbrid on:
pas de deux – tants kahele,
pas de trois – tants kolmele,
pas de quatr – tants neljale.
Balletti võib tantsida ka muusika järgi, millel kirjanduslik süžee puudub. Sel puhul vahendatakse tantsu kaudu neid hingeseisundeid ja tundeid, mida muusikateos väljendab.