Tallinna Teeniduskool REFERAAT JAHU TÖ21K Karola Rohtla 2012 Ammustel aegadel olid meie esivanemad sunnitud eksperimenteerima, et endale toitu muretseda. Nad hõõrusid leotatud ja kuivatatud tõrusid ning pähkleid kahe kivi vahel -- nii saigi valmis esimene jahu, millest valmistati esimesed toored pudrud. Hiljem nö avastati kõrreliste terad
Jahu jahvatus ja jahu keemiline koostis Jahu jahvatus Jahvatust nimetatakse terade jahuks töötlemist ja jahvatus toimub valtsimismasinaga. Kõrg- ehk sordijahvatuse puhul lõigatakse ja lõhutakse tera erineva suurusega tükkideks millest üks osa on kestadega ja teine ilma kestata. Jahu püüatakse saada võimalikult vähe. Muidu moodustub jahu sorteerimata teraosadest. Madal ehk lihtjahvatus. Selle jahvatuse puhul püütakse juba esimel veskikividest läbilaskmisel saada jahu ja nii ka järgmisel jahvatusel. Sel viisil saadakse lihtjahu ja täisterajahu. Sordijahvatuse skeem. Terad ja kruubid sorteeritakse vastavalt endospermi sisaldusele. Jahu sorti moodustatakse kruupide jahvatamise ja seejärel jahu kontrollitakse. Jahu on jahvatusastmete järgi rühmadeks paigutatud.
3.JAHUPARANDAJAD 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISSEJUHATUS Saia kvaliteet sõltub jahu küpsetusomadustest. Heade küpsetusomadustega jahust valmistatud pagaritooted on hea poorsusega, pehme, sileda ning pruuni karamelliseerunud koorikuga, kuiva ja elastse sisuga. Jahu küpsetusomadused sõltuvad valgu-proteinaasi ja süsivesiku-amülaasi kompleksist. Jahu valgu-proteinaasi kompleksi kuuluvad valgud, proteolüütilised ensüümid, proteolüüsi aktivaatorid ja inhibiitorid. Jahusüsivesiku-amülaasi kompleksi moodustavad tärklis, limaaine ja suhkrud ning nende olukord, samuti
Kohupiima - õunakook Valmistusained 4 muna 1 klaas suhkrut 0,5 klaasi õli (võib asendada sulatatud margariini või võiga) 1,25 klaasi jahu 1 tl küpsetuspulbrit 1 pk kohupiima (200 g) 34 õuna Valmistusviis Munad ja suhkur segada. Lisada õli ja kohupiim. Segada ühtlaseks massiks. Seejärel lisada jahu koos küpsetuspulbriga ning segada hulka viilutatud õunad. Head isu! Valmistusaeg ca. 30 minutit 200°C juures.
TAIGNAD JA TAIGNATOOTED TOORAINED Jahu ( nisu-, rukki-, odra-, kaera ) Rohkem kasutatakse kõrgema ja I sordi nisujahu Taigna vedelik (rõõsk piim, hapuppiim, vesi, rõõsk või hapukoor) Muna tõstab taignate toiteväärtust, vahustatud munavalge muudab taigna õhuliseks Rasv ( või, margariin)- teeb tooted muredaks Kergitusained (pärm, söögisooda) Maitseained TAIGNATE LIIGITUS PÄRMITAIGEN eelkerkega eelkerketa pärmimuretaigen pärmivõitaigen VÕITAIGEN
saiakesi/pirukaid kaneelisaiu, moonirulle, pizzasuupisteid, pisikesi lihapirukaid, plaadikoogipõhjasid, ürdisaiakukleid jne. Vastavalt siis, kas tegemist on soolase või magusa küpsetisega olen nii lisanud ka maitseaineid. Antud retsepti järgi soovitakski teha, just selliseid rullitud saiakesi või mini-pirukaid. Täidistega pirukate valmistamisel olen valmistanud eelkergitusega taigna. 2,5 dl piima(ca 1,25 dl) ja leiget vett (ca 1,25 dl) pooleks 25 g pärmi ca 300 jahu 3 tl suhkrut pärmi vedeldamiseks + 2 tl suhkrut soola 2 spl õli Pudenda pärm kruusi ja vedelda see umbes 3 tl suhkruga, sega kergelt. Kui pärm on vedeldunud, lisa see leigele (ca 37 kraadi, liialt kuuma vedelikuga pärmseened ei paljune ning taigen ei kerki) piima-vee segule. Lisa suhkur ning sool, olenevalt magusast või soolasest küpsetisest lisa ka endale meelepärased maitseained. Seejärel lisa jahu niipalju, et sõtkumisel käte küljest tainas lahti tuleb
Uus mööbel paigutati elukambritesse, rehetuppa jäid vanad ja viletsamad asjad. (3) Talurahva toit Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga . Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima
Koolipoisi õunakook 2 muna 0,5 klaasi suhkrut 1 klaas hapukoort 1,5 klaasi jahu 0,5 tl soodat 0,5 kg õunalõike Sokolaadi-õunakook 200 g võid 200 g tumedat sokolaadi 4 muna 250 g suhkrut 250 g jahu 1 tl kaneeli 1 tl küpsetuspulbrit 3-4 õuna hakitud pähkleid suhkrut Sulata või, tükelda sellesse sokolaad. Sega, kuni sokolaad on sulanud. Vahusta munad suhkruga. Sega hulka kaneeli ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Lisa sokolaadisegu. Vala taigen vormi. Koori ja viiluta õunad, laota taignale. Raputa õuntele (fariin)suhkrut ja pähkleid. Küpseta ahju allosas 175° juures 45 minutit. Küpsetatud õunad Õuntel lõigata välja südamed.Täita rosinate, pähklite, suhkru ja kaneeli
Valmistatakse jahust ( durumnisujahu,harilik nisu, tatrajahu,odrajahu, riisijahu) veest ja/või lisandist(spinat,tomat,lagrits,muna) annavad pastale värvuse PASTA SAAB NIME KUJU JÄRGI: Fusilli- spiraal Penne- lõigatud otstega Ravioli- täidisega pasta Spaghetti- spagetid ( pikad peenikesed kõrred) Tortellini- täidisega Macaroni-sarveke Liigitus: · Kasutatud maitse- või värvilisandite järgi (spinat, tomat, lagrits, seepiatint,muna jne) · Kasutatud toorainete alusel jahu sort, munaga, munata · Töötlemise järgi- kuivpasta, toorpasta · Toodete kuju järgi Pikk pasta- kõrretaolised Väike pasta- toruke, merekarbid, spiraalid, rõngad, rattad, nuudlid jne. Täidetud pasta- raviolid ( 4-kandiline täidetud pasta) Tortellini (täidetud padjake) Kihiline pasta- lasagne- pastalehed, mille vahele jääb täidis ja kaste Kõrrekujulistele pastadele kleepuv kaste ( bolognese)
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max%
fariinisuhkur kg 1,87 fenkol kg 1,5 feta kuubikud purk 12,12 filotaigen kg 7,91 fond (kala, liha) kg 10,59 forelli filee kg 8,04 friikartul kg 1,1 frikadellid kg 3,41 frillise salat tk 1,01 frio pulber kg 2,26 fritüürõli kg 1,47 gluteenivaba jahu kg 4,61 glükoosisiirup kg 2,48 greip (punane) kg 0,84 hakitud maapähkel kg 3,4 hakkliha kg 3,13 hakkliha täidis kg 2,49 halvaa kg 4,84 hapukapsas kg 1,15 hapukoor kg 1,16 haug kg 8,51 heeringafilee kg 4,06 heigi filee nahata kg 4,6
Valdkonnaks on toiduainetööstus. SLAID 1 Toiduainetööstus on Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimesele ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Eesti toiduainetööstus jaotatakse allharudeks : Pagaritööstus, piimatööstus, jahu- ja tangutööstus, lihatööstus, kalatööstus, jookidetööstus ja kondiitritööstus. SLAID 2 (PILT) Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agro/toidutst.html SLAID 3 Innovatsioon -- ettevõtte poolt turuletoodud uus või oluliselt täiustatud toode (kaup/teenus), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) kasutusele võtmine ettevõttes. Innovatsioon baseerub uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, eksisteerivate tehnoloogiate uuel kombinatsioonil või muude ettevõ...
Teraviljatooted ja jahud Teravilja ehitus: Teraviljakultuurid · Peamised teraviljakultuurid, millest toodetakse jahu ja tangaineid on - nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed
Leivatehnoloogia osa laboratoorsed tööd Kõigis katsetes kasutati rukkikroovjahu! 1. Jahu niiskuse määramine Niiskus on üks jahu kvaliteedi näitajatest ning omab suurt tähtsust jahu säilitamisel. Jahu niiskus ei tohi olla rohkem kui 15%. Töö käik: kaalutakse kaks tühja proovialust, kuhu lisatakse 5,00 g jahu. Alused asetatakse 40 minutiks kuivatuskappi 105 ºC juurde. 40 minuti möödudes pannakse proovid eksikaatorisse jahtuma ning kaalutakse uuesti. Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g Kaal peale kuivatamist: 4,5796 g Niiskusesisaldus: 9,22% 2
Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumustöödel ja ka katusematerjalina. Nisu on väga palju erinevaid liike, tuntumad neist on harilik nisu ehk pehme nisu ja speltanisu. Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr ning tänapäeval kasvatatakse meil nisu kõige rohkem. NISUJAHU Nisujahu saadakse nisu jahvatamisest veskis. Nisu ettevalmistamise eemaldatakse teradest sõklad, muld ja umbrohuseemned. Nisujahu koostis ja toitaineväärtus sõltub sordist. Jahu kvaliteeti näitab tuhasisaldus ja kleepvalgu hulk. Tuhasus peegeldab jahu heledust ja tumedust. Mida rohkem on nisuteriseid enne jahvatamist kooritud, seda heledam ja väiksema tuhasisaldusega jahu on. Selline jahu annab ka mõnevõrra enam toiduenergiat. Ja vastupidi, mida vähem on teriselt kesti eemaldatud, seda tumedam ja kiudainerikkam toode valmib. Selline jahu on mõnevõrra väiksema energia sisaldusega. NISUJAHU LIIGID Sõlejahu- kliisid ei ole. Kõige parem nisujahusort
TUUM ehk 15 10 0,5 1,5 70 3 ENDOSPERM KEST 15 10 7 0 0 68 NISUJAHU sordid (enne) ja tüübid Tüüp 405- kõrgeim (kondiitritooted) Tüüp 550- kõrgeim (saiad) Tüüp 812- I sort enne (saiad) Tüüp 1050- II sort enne (täistera ja segaleivad) Tüüp 1600- kliidega sõrejahu ( täisteratooted) MIDA VÄIKSEM NUMBER SEDA VALGEM JAHU! TUHK JA KLEEP(E) VALK · Tuhk on mineraalaine · Kleepvalgust oleneb toodete poorsus ja maht · Mida vähem on jahus tuhka, seda rohkem on kleepvalku · Seda paremini valmistoode kehtib, aga kasulikke mineraalaineid on vähe Durumnisjahu- pastade tootmisel kasutatav nisujahusort, kõva nisujahu. Spelta- domineeriv nisusort, loetakse kõige tervislikumaks (sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid) KUSKUSS Durumnisjahust manna, mis on kaetud jahuga. BULGUR
Taignast tehtud tooted Pärmitaigen- kringlid, stritslid, pirukad, väikesed pirukad Lehttaigen- küpsised(keelekesed), pirukad, saiakesed ja tordipõhjad Liivataigen- küpsised, tordi- ja koogipõhjad Muretaigen-pirukad, salatikorvikesed ja küpsised Biskviittaigen-tordipõhjad, küpsised, rullbiskviit Keedutaigen-tuuletakud Taignate koostis Muretaigna koostis:1muna, 200g jahu, 125g võid, 1tl küpsetuspulbrit, 2dl suhkrut Biskviittaigna koostis:150g jahu, 75g kartulitärklist,1kl suhkrut, 1muna, vanillisuhkurt Keedutaigna koostis: ½ kl piima või vett, 25 g rasva, 100 g jahu, 23 muna, soola Filotaigna koostis: 5 kl sõelutud nisujahu, 5 sl oliiviõli, u. 2,5 kl vett, 2 sl lahjendatud äädikat, (lahjenda 9% äädikas veega pooleks), soola Lehttaigna koostis: 600 g jahu,400 g võid,1 muna,soola,1 tl sidrunhapet,1,5 kl külma vett
Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest Valgud - kile Peamisteks teraviljade valkudeks on vees lahustumatud varuvalgud prolamiinid ja gluteliinid, albumiinide ja globuliinide hulk sõltub viljast ja peamistes leivaviljades on neid vähe.
SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA.........................................................................4 2.TERAVILJA KASVATAMINE................................................................................. 5 3.VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT......................................................5 4.JAHU LAADIMINE.............................................................................................. 7 5.TÖÖTAJA ROLL................................................................................................. 7 6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED...........................................8 6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine.....................................................8
Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse jahutatud siirup, segatakse ning lõpuks lisatakse küpsetuspulbriga segatud jahu. Taigent segatakse, kuni ta tuleb katla küljest lahti. Taigen kaalutakse ja pakitakse. Enne töötlemist on soovitav lasta seista taignal külmutuses mõni tund. Taigent võib kaubastada kaalukaubana, valmistada temast küpsiseid, rulle, vigurpiparkooke, maju jne. Taigna realiseerimisaeg on 30 päeva. Piparkooke võib kaunistada munavalge joonistusmassiga, kus 13 grammi munavalge kohta võetakse 100 grammi puudersuhkrut ja vahustatakse. Parema maitseja läike saamiseks võib
Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg)
Auto läbis esimesel päeval 245 km, teisel päeval 362 km ja kolmandal päeval 303 km. Kui palju bensiini kulutas auto kolme päevaga? Lahendus: Auto kulutas esimesel päeval 245a g bensiini, teisel päeval 362a g bensiini ja kolmandal päeval 303a g bensiini. Kolme päevaga kokku kulutas auto 245a + 362a + 303a = 910a g bensiini. Vastus: Auto kulutas kolme päevaga kokku 910a g bensiini. 4. Laos kaaluti jahu kottidesse, igasse kotti m kg. Ühele riiulile pandi 120, teisele 95 ja kolmandale 65 kotti jahuga. Päeva jooksul viidi kauplustesse ära 204 kotti jahu. Mitu kilogrammi jahu jäi riiulitele? Lahendus: Kolmel riiulil oli kokku 120 + 95 + 65 = 280 kotti jahuga. Päeva jooksul viidi kauplustesse ära 204 kotti jahu ehk õhtuks jäi lattu riiulitele veel 280 204 = 76 kotti jahu, milles oli kokku 76m kilogrammi jahu. Vastus: Riiulitele jäi 76m kilogrammi jahu
soojemaid olusid kui presspärm. Sobiv temperatuur on 40-45 kraadi, kuid mitte üle 50 kraadi. Kuivpärm segatakse kasutamiseks alati jahude hulka. Eelkergitusega pärmitainas- Eelkergitusega pärmitaina puhul segatakse pärm, vedeliku ja u 1/3 retseptist antud jahust omavahel kokku ning saadud segul lastakse toatemperatuuril või pisut madalamal temperatuuril 2-10 tundi käärida. Selle aja jooksul jahu paisub, pärm ja ensüümid hakkavad tainas tootma maitset andvaid ja küpsetise säilivust parandavaid aineid. Eeltainasse ei panda rasva ega soola, mis takistavad pärmiseente paljunemist. Pärast eelkerkimist lisatakse ülejäänud jahu ning muud toorained ja tainas sõtkutakse. Eelkergitusega pärmitainas sobib siis, kui retseptis on rohkesti rasvainet, suhkrut, mune, mis pidurdavad pärmiseente tegevust.
Biskviit taigen Põhitoorained- Muna Suhkur Nisujahu Valmistamise tehnoloogia- Munad vahustatakse suhkruga kohevaks vahuks,lisatakse sõelutud jahu ja segatakse.Küpsetusplaadile asetatakse küpsetuspaber ja selle peale pannakse taigen ja määritakse ühtlase kihina küpsetuspaberile laiali.Küpsetatakse 200C juures 8-10 minutit .Rullbiskviidi valmistamiseks keeratakse küpsenud biskviitpõhi kohe peale ahjust välja võtmist rulli ja lastakse jahtuda.Tordi valmistamise puhul asetatakse küpsenud biskviit tordi kandikule,eemaldatakse küpsetuspaber ja lastakse jahtuda.
emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi sõstra-pahklest tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmametsades ja kõrbetes. Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja jalad, kitiinainest kest, elavad nii maismaal kui vees
Lehttaigen koosneb paljudest õhukestest üksteisest eralduvatest taigna kihtidest. Taigent võib valmistada: 1) toorainest 2) küpsetussegust Westfalia Multi-Mix 1) Lehttaigna põhitoorained on: · vesi(külm) · sool · happe (äädikas või sidrunhappe) · muna · jahu Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks. Taigent kihistatakse kas võiga või kihistusmargariiniga. Külmas vees lahustatakse sool ja hape, lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab 15-20 minutit. Peale seismist rullitakse taigen lahti, välja venitatud otstega taigna tükideks. Keskelt on paks ja äärtest õhem. Margariin Taigna tüki keskele tõstetakse taigen ümbrikuks kokku. Seejärel lastakse taignal seista külmas 15- 20 minutit
Kleepvalgu määramine Koti tähis kust jahu onvõetud: Grahamjahu Lõhn: Teravilja lõhn Maitse: Jahune, puine, mõrkjas Kleepvalgu kogus grammides ja protsentides (vt jaotusmaterjalil lk 1 olevat valemit): Kleepvalgu %= (kleepvalgu kaal x 100) / jahukaal Kleepvalg= 17,05g Kleepvalgu %= (17,05 x 100) / 50= 34,1% Vastab jahu tähisele A-G (vt jaotusmaterjali tabelist lk2): Grahamjahu Kleepvalgu värvus: Helehall Kleepvalgu elastsus: 20-15=5 Elastsus on 5 Kleepvalgu venivus cm ja vastavus kirjeldusele: 5 ja keskmine Minu arvamus: Uuritav jahu vastab tüübile A Analüüs tehtud tööle lähtudes teoreetilistest teadmistest: Arusaadavam on see, miks ei tohi jahu taignasse liigselt segada.
· organismile hästi · korbid omastatavad · rohkes rasvas praetud · kõrge toiteväärtusega pontsikud · pirukad jm. Pärmitaignat müüakse ka pooltootena. 3 Pärmitaigna valmistamiseks kasutatavad toorained Pärmitaigna valmistamiseks kasutatavad põhitoorained on jahu vesi sool pärm Abitoorained on suhkur või munad rosinad piim jne. 4 Toorainete ettevalmistamine pärmitaignale · Vedelikku (piima või vett) soojendatakse 35-40 ° C-ni · Jahu ja teiste toorainete temperatuur on 26-32 ° C piires · Sool ja suhkur lahustatakse väheses vees või piimas · Pärm vedeldatakse eraldi nõus väikese osaga retseptis ette nähtud vee · Munad või munamelanz kurnatakse
KASTMED Anniriida Arge MT-21 VALGE PÕHIKASTE e. besamell kaste Vaja läheb: § 2 hakitud sibulat § 30 g võid § 35 g nisujahu § 250 ml vasikalihapuljongit § 500 ml piima § Soola § valget pipart § värskelt riivitud muskaatpähklit Valmistus: Kuumuta pannil või ja hauta selles klaasjaks sibulad. Lisa jahu ja kuumuta pidevalt segades, kuni mass muutub helekollaseks. Lisa vasikalihapuljong ja piim. Liiguta kiiresti, et ei tekiks klimpe. Keeda nõrgal tulel 10 minutit, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Kellele maitseb sibulateta võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Kaste sobib kartulite, lillkapsa, brokkoli ja posheeritud munade juurde. Serveerida kohe peale valmistamist. HELE PÕHIKASTE Vaja läheb: § 3 sl. § jahu 3 sl. §
FIE Katrin Seppa (teraviljatooted, kondiitritooted) OÜ Austan Loodust Pagar (kondiitritooted) AS Pere Leib Tootmine Pärnu osakond (kamajahu), FIE Raismikuoja talu (jahu, helbed jm, külmpressitud toiduõli), AS Tartu Mill (jahu, helbed), FIE Laine Jakobson (jahu, helbed), OÜ Zerna Ökotalu (jahu, helbed), OÜ Anfang (jahu), OÜ Rhumveld Baltic (seemned, pähklid) OÜ Koplimäe Mahe Talu (marjatamp, valikpagaritooted, jahu, helbed), Kuidas mahetooteid ära tunda? Viitamine tekstis Eestis: Mahe, mahepõllumajanduslik Öko, ökoloogiline Teiste riikide näited: organic farming ekologiskt jordbruk biologische landwirtschaft luonnonmukainen maataloustuotanto Lo g o d Belgia Taani Saksamaa Holland Norra Austria Sveits Soome Prantsusmaa Hispaania Tsehhi Rootsi Mahepõllumajanduse põhislogan: Mahepõllumajandus. Hea loodusele, hea sinule
SOKOLAADI KÜPSISED(a`12). · 100g võid · 1 dl suhkrut · 1 muna · 1dl kiirkaerahelbeid · 2 dl jahu · 1 tl vaniljesuhkrut · 1 tl küpsetuspulbrit · 100 g sokolaadi Vahusta miksriga toasoe või ja suhkur. Vahusta juurde 1 muna. Sega omavahel kokku kuivained: kiirkaerahelbed; küpsetuspulber; jahu; vaniljesuhkur; pisikesteks tükkideks purustatud sokolaad. Sega kõik omavahel kokku. Tee lusikaga väikesed pätsikesed ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 200 kraadises ahjus küpseta umbes 20 min (ilusad kuldpruunid). KOOKOSKÜPSISED 2 muna
nimi Pannkoogi retseptid Magus pannkook 4 tk muna 4sl suhkur 1l piim 1tl sool 6dl jahu 1 pakk kohupiima moos Lisan munadele suhkru ja siis vahustan. Valan piima ja peenestan kohupiima sisse ning raputan jahu ja maitsestan soolaga ja segan selle massi ühtlaseks taignaks ning praen õliga. Tööks vajan vispelit ja lusikat. Toidu valmistamisel järgin hügieeninõudeid, et juuksed oleksid kinni ja töövahendid puhtad. Serveerin pannkoogid koos moosi ja jäätisega. Soolane pannkook 2 muna 3dl piima 1,5dl jahu 0,5tl soola Täidis: 150g keedusinki 225g jämedalt riivitud juustu 2 väikest mugulsibulat 1dl hapukoort Klopi munad ja pool piimast lahti. Lisa jahu ja klopi ühtlaseks taignaks
Retseptid Hapukoorekook · Mis meil vaja on? o 3 muna 1 kl suhkrut 1 kl hapukoort 1,5 kl jahu 1 sl küpsetuspulbrit vaniljet o 1. Hõõru munad suhkruga lahti. Sega juurde hapukoor. 2. Sõelu teise kaussi jahu ja sega küpsetuspulbriga. 3. Siis sega kõik omavahel läbi. Soovi korral võid lisada rosinaid. 4. Määri vorm võiga ja vala taigen vormi ning küpseta 180-200°C juures kuni kook on valmis. Banaanipannkoogid · Mis meil vaja on? o 4 küpset banaani 1,2 dl (täistera)jahu 2 muna 2 spl sidrunimahla 2 spl pruuni suhkrut o
pärmist valmistatud eeltaigen. Nisutaigen - nisujahust valmistatud taigen, mida iseloomustab elastsus ja venivus. Nonparell - kondiitritoodete kaunistuseks mõeldud värvilised suhkrudrazeekuulikesed. Pagaritööstuse lisatooraine ehk abitooraine - tooraine, mida lisatakse põhitoorainetele ja kasutatakse pagaritoodete toiteväärtuse tõstmiseks, vastavate maitse-, aroomi- ning füüsikalis-keemiliste näitajate tagamiseks. Pagaritööstuse põhitooraine - jahu, vesi, sool, pärm. Palett - kondiitri töövahend kreemide või taignate ühtlaseks laialiajamiseks, tortide ja kookide pinna silumiseks. Pooltoodete käärimine - eeltaigna, juuretise ning taigna süsivesikute ja valkainete muundumine jahu ensüümide, pärmi ja piimhappebakterite toimel, mille tulemuseks on eeltaigna, juuretise ja taigna optimaalne olek edaspidiseks töötlemiseks. Pooltoodete segamine - eeltaigna, taigna, juuretise retsepti- ja tehnoloogilise
Toode Hind ühik piim 9,90 kr l leib 13,90 kr kg H sai 7,00 kr kg munad 12,00 kr tk piim leib sai munad või jahu või 19,00 kr tk jahu 20,00 kr kg Winston 37,00 kr tk hapukoor 15,00 kr tk 54,00 kr kaerahelbed 9,00 kr kg kohv 54,00 kr kg 9,00 kr 15,00 kr 37,0 Hind b sai munad või jahu Winston hapukoor kaerahelbed kohv
hapukoor) Tomatikurgi toorsalat (tomat,kurk,hapukoor,sool,pipar) Kolmapäev Värske kapsa supp (Värske kapsas,kartul,porgand,sibul,sealiha,toiduõli,hapukoor,sool,köögivilja puljong) Lasgne (lasagne plaadid, jahu,või,hakkliha,juust,ananass,piim,hakklihamaitseaine, sool,pipar,mugul sibul,kooritud tomatid,küüslauk) Kartulipallid valges kastmes (Kartul,muna,sool,pipar,piim,jahu) Makrariisisalat (makra,porgand,värske kurk,muna,sibul,hapukoor,riis,sool,pipar) Kohvikreem (Rõõskkoor,kohvi,suhkur,vanilli suhkur,zelatiin) Porgandiananassi toorsalat
Õunakoogid (jm magustoidud) Mõnus kreemine õunakook Vaja läheb: PÕHI 3dl jahu 3spl suhkrut 0.5tl küpsetuspulbrit ~75g võid (toasoe) 1 muna ÕUNAD 3-4 suuremat õuna 50g võid 3sl fariinisuhkrut 2sl konjakit kaneeli KREEM 4dl piima 4 muna 6sl suhkrut 4sl jahu 2tl vanillisuhkrut Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa või ja töötle purutaoliseks massiks. Lisa ka muna ning sõtku (puulusikaga) tainaks. Suru tainas 24cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi, toksi kahvliga taina sisse väikesed augud ja pane külmkappi. Samal ajal koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks sektoriteks. Kuumuta pannil või ning sulata selles fariinisuhkur. Lisa veidi kaneeli ja konjak. Laota õunad pannile ja küpseta poolpehmeks. Valmista keedukreem
Rukkileiva arvestus 1. Kuidas tekkis leib? Leivaküpsetamine sai alguse umbes 5000 aastat eKr. Sellele eelnes pudrukeetmise leiutamine. Õue jäetud jahu segunes vihmaveega – esimene “kört” oligi valmis. Tuletegemise oskusega hakati toorputru lõkkel keetma. Pudrupotist kees kört üle ääre kuumadele kividele. Saadi omapärase maitsega krõbedad kakukesed. 2. Jahu saamise viisid Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvekivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili
Pidevalt kasvab nisuleiva osatähtsus: varem vaid pühadelaual leidunud nisuleib on nüüd enamikus kohtades muutunud domineerivaks. Rukkileiva tagaplaanile jäämine on tingitud ka Mordva geograafilisest asendist - stepivööndis kasvatatakse enamasti nisu. Varem külvasid nisu ainult rikkamad inimesed. Kehvikud kasvatasid rukist ja seetõttu söödi põhiliselt rukkileiba. Keelejuht Irina Artamanova rääkis sellest nii: Iseloomulik on see, et alati enne leivategemist sõelutakse jahu. Nähtavasti ei jahvatata vilja kuigi peeneks ja alles hiljem, olenevalt sellest, mida tahetakse valmistada, sõelutakse jahu läbi vastava jämedusega sõela. Kuna sõelumisega läheb palju jahu kaduma, ei tihka vaesemad inimesed jahu raisata ja eelistavad jämedamast jahust leiba. Leib tehakse hapendatud taignast. Hapendamiseks kasutatakse juuretist tshapaftuma, mida hoitakse tavaliselt samas nõus, kus tainast tehakse: Juuretise hoidmiseks on olemas ka spetsiaalne savikauss kurtsjaga
Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga
Kaup Kogus Hind Müüja jahu 4960 7,50 Kask manna 580 6,00 Paju riis 2136 12,00 Saar suhkur 3977 9,00 Tamm sool 2782 6,00 tatar 1854 10,00 kaer 1486 8,00 hernes 796 7,00 hirsihelbed 1098 11,00 Nr Kaup Kogus Hind Maksumus Makstud Müüja Kuupäev 1 jahu 10 7,5 75 68,5 Kask 23.04.2005 2 riis 20 12 240 240 Paju 23.04.2005 3 hernes 1 7 7 7 Saar 23.04.2005 4 suhkur 10 9 90 81 Tamm 23.04.2005 5 hirsihelbed 2 11 22 22 Kask 23.04.2005 6 sool 10 6 60 60 Tamm 23.04.2005
KOHUPIIMA VORMITOIDUD 30 MINUTIT TANGAINETEST VORMITOIDUD 40 MINUTIT KALA VORMITOIDUD 30-40 MINUTIT SEGAVORMITOIDUD 40 MINUTIT BRITA KOOK PÕHJAKS VAJAD: · 3 SUURT MUNAKOLLAST ( PARIMA TULEMUSE SAAD TALUMUNADEGA ) · 1 SUUR MUNA · 1 DL SUHKRUT · 150 G VÕID (82%, NÄITEKS VALIO , P RESIDENT , ALMA VÕI SAAREMAA VÕID) · 2,5 DL JAHU (NÄITEKS S UNNUNTAI ) · 1 TL VANILLISUHKRUT · 2 TL KÜPSETUSPULBRIT BESSEEKIHT: · 3 SUURT MUNAVALGET · 1,5 DL (PEENEMATERALIST ) SUHKRUT · 1 DL MANDLILAASTE TÄIDISEKS · 2,5 DL VAHUKOORT · 0,5 DL SUHKRUT · 200 G VAARIKAID VALMISTA ETTE KÜPSETUSPLAAT , KATTES SELLE KÜPSETUSPABERIGA JA MÄÄRIDES VÕIGA . SIIS TULEB KOOK PABERI KÜLJEST PAREMINI LAHTI .E NNE , KUI ASUD MIKSERDAMA , MÕÕDA VALMIS KOGUSED ( SH SEGA JAHU KÜPSETUSPULBRIGA ) NII
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku...
2) säilib 3) suhkur 4) töökiirus 5) kasutamine Kuivpärm ja presspärm Kuivpärm võetakse 15g kui on vaja asendada 50g presspärmiga- Enne kasutamist kuivpärm segatakse sõelutud jahuga. Presspärm lahustatakse vedelikus või lisatakse teistele toorainetele murendatud. Seljuhul tuleb taigen 15-20 min ,et karanteerida pärm segunemine teiste toorainetega. Toorainete lisamine kaussi: Rasvaine (sulatatud) Vedelik (350 C) + pärm (segan kõik kokku) Muna Sool + suhkur Jahu (sõelutud) Alustatakse jahust ja lõpetatakse rasvainega. Jahu,sool+suhkur,muna ja vedelik + pärm segatakse kõik kokku ja siis lisatakse rasvaine. Segame taigent kuni ta tuleb kausi ja käe küljest lahti ning nõu põhjas ei ole läbi segamata tükke. Seejärel asendatakse taigent käärima (30-350C) sooja, ilma tuuletõmbeta kohta(kerkekapp) Eel kergitusega pärmitaigen See koosneb 2. osast : 1) eeltaigen 2) lõplik taigen
majapidamises sajast. Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi. RETSEPTID Suur kalapirukas (kalakukko) Taigen: 2 1/2 klaasi vett, 3 1/4 klaasi rukkijahu, 1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu, 4 tl soola, 1/2 pakki kuivpärmi Täidis: 700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.), 500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena, 3 tl soola, üldmaitseainet. Puhasta kalad, eemaldades neist uimed, lõpused ja suuremad luud. Pead võib jätta alles. Sega jahu ja sool. Lahusta pärm käesoojas vees. Kui pärm on täielikult lahustunud, sega jahu pärmivette ja sõtku kõik taignaks. Vee ja jahu vahekord sõltub jahu kvaliteedist. Soome jahu puhul on vahekord vee ja jahu vahel 1:2. Kui jahus on rohkem gluteeni, tuleks kasutada vähem vett. Eralda taignast umbes neljandik hilisemaks kasutuseks. Ülejäänud taigna rulli ovaalseks umbes 1,5 cm paksuseks tükiks. Aseta lihalõigud taignale, kattes sellest poole
Leiva tegemine Kalla juuretis mahukasse kaussi ning lisa sinna liiter käesooja vett ning niipalju leivategemise jahu, et taigen oleks hapukoore paksune. Aseta rätik kausi peale ning pane see 24 h sooja kohta. Kõige parem jahu Veski Matti rukkijahu või mõne taluniku käest soetatud. Leiva hapusus sõltub serllest, kui kaua juuretis kausis seisab. Keskmine on 24 h. Nüüd tõsta pisike osa juuretisest topsi ja pane see külmkappi. Plastkaane sisse tee augud, et juuretis saaks õhku. Ülejäänut hakka mätsima. Lisa 3 tl soola ja 150 g suhkrut. Siis seemneid (kõrvitsa-, päevalille-, linaseemneid, rosinaid, seesamiseemneid). Kõige lõpuks lisa jahu nii palju, et taigen oleks parajalt paks
Pärmitaignat saab valmistada nii eelkergitusega kui ka eelkergituseta. Rusikareegel on see, et rasvarikkamad taignad on soovitatav valmistada eelkergitusega. Pärmi tainast tuleks enamasti küpsetada 200-260 kraadi juures, aga kõik oleneb muidugi küpsetisest. Lehttaigen Lehttaigen koosneb paljudest õhukestest üksteisest eralduvatest taigna kihtidest. Lehttaigna põhitoorained on vesi, sool,happe,muna ja jahu. Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks. Taigent kihistatakse kas võiga või kihistusmargariiniga. Külmas vees lahustatakse sool ja hape, lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab 15-20 minutit. Peale seismist rullitakse taigen lahti, välja venitatud otstega taigna tükideks. Keskelt on paks ja äärtest õhem. Enamasti lehttaigen rullitakse 4-5mm paksuseks ja tükeldatakse teravanoaga soovitud suuruse tükkideks
Õpilane: Mikk Arus Kursus: 4 5.12.2013 Lühidalt leiva ajaloost Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks leivaküpsetamise ajaloos oli aga leivaahjude ehitamise algus. Need püsisid kauem
Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel valikul ja agrotehnikal ning väetamisel. Langemisarv iseloomustab tärklise seisundit terades. Koristusega viivitamisel või vihmasel koristusoerjoodil võib tärklis fermentide toimel hakata hüdrolüüsuma ja langemisarvu väärtus vähenema. Langemisarv sõltub ka sordi geneetilisest eripärast. Terade peas idanemisel lõhustub tärklis suhkruteks
Sega ja sulata kuni suhkur on sulanud tumepruuniks. Võta pott tulelt ja vala peale kuum vesi (250g), ole ettevaatlik, kuna segu on väga kuum. Kui vesi on segatud suhkrumassi, pane pott tagasi tulele ja lisa ülejäänud 600g suhkrut. Kuumuta ja sega, kuni kogu suhkur on sulanud. Võta pott tulelt ja lase siirupil jahutda. Lisa natuke jahtunud siirupile piparkoogimaitseainesegu, sool, mesi, õli ja või. Sega õrnalt läbi ja lase segul veel jahtuda. Mõõda teise anumasse õige kogus jahu ja sõelu see läbi. Lisa jahule sooda ja sidrunhape. Lisa suhkrusiirupi segule hapukoor ja lahtiklopitud munad, sega mass läbi. Seejärel lisa hulka suurem osa jahusegust ja alusta segamist/sõtkumist. Vajadusel lisa jahu juurde. Valmis tainas peaks tulema sõtkudes käte küljest lõpuks lahti ja olema mõnusalt pehme. Kui tainas on korralikult sõtkutud, pane see külmikusse paariks tunniks seisma, enne kui hakkad sellest piparkooke vorpima. PS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
