1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv; 2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit; 3)püstol ja revolver; 4) jahivibu; 5) püünis; 6) peibutis ehk peibutusvahend; 7) jahikoer; 8) piirdelipp. Tulirelv peab olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras. (2) Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; 5) otsijaht; 6) urujaht; 7) uluki püüdmine. Seltskond Kolkakülas võtab ühel kevadpäeval napsu. Neil tekib isu liha järele ning otsustatakse minna jahile. Ott leiab kapinurgast vanaisa vana jahipüssi, Jassil on käepärast automaat, mille on saanud kaitseliidust, Tõnn toob välja taldrikrauad. Hämarduvas metsas seltskond hajub. Ott näeb põõsastes mingit liikumist ja tulistab. Kostab Tõnni kisa ja .... Ott on pihta saanud oma kaaslasele. 1
peale minna (mitte allatuult) jne. · Peibutusjaht loom hiilib jahimehele ligi, mitte vastupidi. Peibutatakse kahtemoodi: pannakse välja visuaalsed märgid (linnujahil, pardi ja hanejahil). Mõne liigi meelitamiseks piisab lihtsalt mingist skemaatilisest markeering (sarnane linnule), kuid teise liigi jaoks on vaja täpset koopiat. Teise viisi puhul kasutatakse häälitsusi. · Otsijaht jaht seisva linnukoeraga. · Urujaht püütakse peamiselt mäkra. Jahiliik, keda võib urust leida, kasutataks urukoera, kes ajab mägra tupikusse. · Jahtlippudega hundijahi põhimeetod. Ala ümbritsetakse lipuringiga (punased toikad). Lipuliine on kilomeetrite viisi. Visuaalne efekt mõjub hundile hirmuäratavalt millegipärast. · Uluki püüdmine · Ajujaht peetakse põdrale. Kollektiivjaht. Valitakse jahijuhataja (tema käsku peab
o Küttidel oma laskesektor. o Tohib lasta ainult ajust välja läinud põtra. o Ajajad jäävad ootama ajupoolsesse külge ja ei tohi enne liikuda kui on antud käsk. Varitsusjaht – eelis on see, et ulukeid on pikalt võimalik näha ja jälgida. Saab teha otsuse, kas lasta või mitte. Hiilimisjaht – kasutatakse põhiliselt sõraliste ja väikekiskjate puhul. Otsijaht – kõnnitakse tavaliselt koos koeraga. Jänesejahti peetakse ainult koos koeraga. Peibutusjaht – ülesanne on meelitada uluk enda juurde või kindlasse kohta. Kasutatakse peibutusparte pardi- ja hanejahil. Matkitakse loomahääli. Eestis peetakse põdrale, metskitsele ja hirvele, veelindudele. On peetud ka huntidele. Urujaht – loomadele, kes urus on – Eestis seotud eelkõige kährikule, kui ka rebasele.
Oluline on maskeerimisriietus. Reegel on mitte kiirustada, liikude tuleb aeglaselt vastutuult. Üksikisendile on kergem läheneda kui karjale. Peibutusjaht loom hiilib ise jahimehele ligi. Peibutatakse kahte moodi: pannakse välja visuaalsed märgid, peibutised (linnu-, pardi- ja hanejahil linnusiluetid) või matkitakse looma häält. Meil peetakse seda jahti peamiselt sokule, aga on ka osavaid jahimehi, kes suudavad ka põdra- ja hirvepulli lähedale meelitada. Otsijaht Lihtsalt kõnnitakse (nt koos koeraga) ja kui leitakse loom, siis jahitakse. Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger. Jaht lippudega peamiselt hundijaht. Ala, kus hundikari pesitseb, ümbritsetakse lipuringiga. Uluki püüdmine
annaabi.ee 
