Jaava meri Erki Aaver 8.c 1 Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND
Tabel 1. Maailma suurimad mered NIMI PINDALA Lõuna Hiina 2 974 600 km² meri Kariibi meri 2 753 000 km² Vahemeri 2 503 000 km² Beringi meri 2 268 180 km² Ohoota meri 1 527 570 km² MERE SÜGAVUS Kariibi mere keskmine sügavus on 2400 m. Suurim sügavus on 7680 meetrit, mis asub Caimani süvikus. Võrreldes teiste suuremate merede keskmiste sügavustega on Kariibi meri kõige sügavam meri. Temast madalamad mered on Bengali meri, Jaava meri, Kollane meri, Must meri. Temast suurema sügavusega on näiteks Saalomoni meri oma 9140 m sügavaima kohaga. Umbes sama sügavusega on Korallimeri (7661 m). Tabel 2. Maailma suurimate merede sügavus. NIMI KESKMINE SUURIM SÜGAVUS SÜGAVUS Kariibi meri 2400 m 7680 m Vahemeri 1485 m 5096 m Beringi meri 1400 m 5121 m Lõuna Hiina 1200 m 5015 m meri
6 Beringi 2315 5500 7 Ohhoota 1603 3521 8 Jaapani 1062 3720 9 Ida Hiina 836 2719 10 Saalomoni 755 9140 11 Banda 714 7440 12 Jaava 552 1272 13 Bellingshauseni 487 5500 14 Sulawesi 453 5914 15 Rossi 440 2972 16 Kollane 416 106 17 Uus Guinea 338 2665 18 Sulu 335 5576
Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi. Laptevite meri on nime saanud Dmitri ja Hariton Laptevi järgi. Ida- Siberi Meri Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni. Ida-Siberi merre suubuvad Indigirka ja Kolõma jõgi. Ida-Siberi meri asub mandrilaval. Tsuktsi meri Tsuktsi meri piirneb läänes Wrangeli saarega, edelas Tsuktsi poolsaarega ja kagus Alaskaga. Lõunas on ta Beringi väina kaudu ühenduses Vaikses ookeanis asuva Beringi merega, läänes Longi väina kaudu Ida-Siberi merega. Tsuktsi ja Beauforti mere piiriks on Barrow' neeme läbiv meridiaan. Mere Aasia rannik kuulub Venemaale, Põhja-Ameerika rannik USA-le. Mere pindala on 589 600 km², keskmine sügavus 40-60 meetrit ja suurim sügavus 160 meetrit. Veetemperatuur on suvel 4-12 °C, talvel -1,6...-1,8 °C. Meri külmub talvel kinni, suvel
Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel.
kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ühendatud väinadega ookeani , 2.ääremeri ookeanist eraldab neid poolsaar või saared ( avameri Sarkasso meri), 3. saartevahelised mered Jaava meri. Merevee omadusi mõjutavad: päikesekiirte hulk sõltub geograafilisest laiusest, sademete ja auramise vahekord, hoovused- paigutavad vett ümber. Rannikualadel võib mõjutada konkreetse merevee soolsust sisse voolavate jõgede omadused ja ühendus ookeaniga. Maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega, sest neil on erinev soojusmahtuvus, soojusjuhtivus, suur hulk läheb aurumisele, vesi pidevas liikuvuses
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
Eesti ja Euroopa veerohkeim juga on Narva juga. Victoria juga (kohalikus keeles Mosi-oa-Tunya, eesti keeles nimetatud ka Viktooria joaks) on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Joa kõrgus on 108 meetrit ja keskmine voolukiirus 1088 m³/s. Joa teeb omapäraseks ka ebaharilik kuju ja hõlpsasti vaadeldav elurikkus. Yumbilla on kõrguselt kolmas juga maailmas. Juga asub Peruus Amazonase piirkonnas Bongará provintsis Cuispese ringkonnas. Juga avastati 2007. aasta juunis. Joa kõrgus on 895,4 meetrit ning see koosneb neljast voolust. Tehisveekogud Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad. Kanalid ja kraavid sarnanevad jõgedega. Nad kaevatakse maa niisutamiseks (Karakumi kanal) või kuivendamiseks, kahe jõe ühendamiseks (Volga-Doni kanal) jne. Mõned kanalid
................................................................12 6.Kokkuvõte .............................................................................................................................14 7.Kasutatud allikad...................................................................................................................15 2.Sissejuhatus Kalimantan on üks ilusamaid paiku maailmas. See on üks liigirikkamaid elukohti, kust võib leida selliseid imelisi loomi nagu orangutang, Sumatra ninasarvik ja lendorav. See on paik, kust ühe puu pealt võib leida üle 1000 erineva liigi. See on paik, kust siiamaani avastatakse uusi liike ja see on samas ka Aasia viimane suur vihmamets. Ma soovisin kohe alguses uurida teemat, mis on seotud metsandusega, sest ma olin eelmisel suvel töötanud mööblit müüvas poes, kus ma hakkasin huvi tundma toodetel olnud erinevate märgistuste vastu. Kalimantani peale sattusin ma, kui ma uurisin erinevaid vihmametsasid.
selleks on 5121m. 6.SOOLSUS Merevee soolsus on umbes 18, mis moodustab umbes poole maailmamere soolsusest. Must meri on sellepärast vähems soolane, sest meres on palju sademedid ja ta ei ole otseses ühenduses merega ja selle tõttu ei pääse soolane vesi ligi. Jõed toovad aastas 320 km³ magevett. Tähtsaim Musta merre suubuv jjõgi on Doonau jõgi. 7. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ja Kertsi väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. 8. VEE LIIKUMINE Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. 9. RANNIKUD Lõunarannikul asuvad Samsuni laht, Sinopi laht, Ereðli laht ja Ýðneada laht, läänerannikul Varna
keelt. maalinguid Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi Bangladeshi, Birma, Hiina, Riigikeeled on hindi -ja inglise Bhutani, Nepali ja Pakistaniga keel ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Indoneesia Indoneesia on riik Kagu- Aasias. Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Maismaapiir on tal Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Pealinn on Jakarta Riigikeel on Indoneesia keel Iraak Iraagis on hetkel Iraak on riik Lähis-Idas, sõjaolu kord Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Pealinn on Bagda Riigikeel on Araabia keel
Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. Filipiinid Lipp : Vapp : 2.Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km
Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8 °C, loodes ja Kertsi väinast lõuna pool langeb kuni +0,5 °C. Suvel on veetemperatuur üle +25 °C. Sügavusel üle 50100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9 °C. Suurim ja parim looduslik meresadam asub Sevastopolis Krimmi poolsaarel, kus asus endine NSVL mereväebaas (muidu Ukraina koosseisus olnud aga praeguseks annekteeritud Venemaa poolt).Musta mere ääres asuvad Bulgaaria ja Rumeenia läänes, Türgi asub lõunas, Venemaa ja Gruusia idas koos Abhaasiaga ning Ukraina põhjas.
10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD....................................11 KOKKUVÕTE...............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..............................13 SISSEJUHATUS VENEMAA GEOGRAAFILINE ASEND Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil.
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Vahemeri Referaat Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldine iseloomustus 2. Kuidas tekkis Vahemeri 3. Tsirkulatsioon 4. Vee iseloomustus 5.Veemassid 6.Keskkond 7.Keskkonnaprobleemid Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Sissejuhatus Vahemere rannikutele on arenenenud mitu silmapaistvat ja võimsat tsivilisatsiooni. Roomlased nimetasid seda „Mare Mediterranea“ ja tähendas see meri keset maad. Tänapäevani on Vahemeri kohaks, mis ühendab juba saja aasta jooksul Euroopat, Aafrikat ja Lähis-Idat. Vahemerd võib julgelt nimetada tsivilisatsiooni hälliks.Tema rannikutel sündisid kõige võimsamad tsivilisatsioonid, mis kunagi maal elanud.Vahemere basseini vanaaegsed kultuurid on näitajaks inimkonnale lõputu ajaloovaramuks.Suur osa tsiviliseeritud inimkonna varajasest ajaloost on koondunud Vahemere kallastele.
Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ning Kuban. [4] Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km3 merevett aastas. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. [4] Vee omadused Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ka Kertsi väina pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8..+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. [4] Soolsus on pinna lähedal 17-21 (keskmiselt 18,3) , jüesuu lähedal 3-9. Sügavusel üle 50-100 m kasvab aeglaselt kuni 30
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille
Filipiinidelt on pärit ka karaoke. Merikarpide liike on seal lausa 12000. Selles referaadis aga puutume kokku hoopis muude teemadega: geograafia, arengutase, majandus, turism, kliima jm. Geograafia 3 Filipiinid asuvad Kagu-Aasias ning koosnevad 7107-st saarest, asustatud neist on umbes 1000. Riigi naabriteks on lõunast Indoneesia, läänest Singapur ja Malaisia, põhjast Hiina, Taiwan ja Hong Kong ning kirdest Jaapan. Läänest ümbritseb Filipiine Lõuna-Hiina meri, lõunast Sulawesi meri ning idast Filipiini meri. Riigipindala on 300 000km2 ning selle moodustavad 298 170 km2 maismaad ning 1830km2 merd. Rannikujoon on 36 289km pikk. Filipiinid on osa ka Vaikse ookeani tulerõngast(40 000km pikkune hobuserauakujuline osa Vaikses ookeanis, kus toimub 90% maailma maavärinatest).
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik.....................................................................................................................9 H
MEREKOOL Läänemeri Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1.Sisukord...........................................................................................................................................2 1.1Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... 7 3.1. Kilud ............................
kuid see, et nende tugevus ulatub üle 7,8 magnituudi on vähe tõenäoline. Maavärinate altit piirkonda on viimase 25 tunni jooksul raputanud ligi 2000 järeltõuget, millest kolm olid üle 6 palli ja neliteist 5 ja 6 palli vahel Richetri skaalal.12. mail Hiina keskosas toimunud maavärinas hävisid elumajad, koolid ja keemiatehased, hukkus 12 000 inimest ja teadmata hulk jäi aastakümnete suurimas maavärinas rusude alla lõksu. Ainuüksi Sichuani provintsis on rusude alla maetud ligi 19 000 inimest.Piirkonda saadeti appi 20 000 sõdurit ja politseinikku ning veel 30 000 on teel. Hiinas esineb ka vulkaane. Üks nendest on näiteks Paektu-sanmis asub Hiina ja Põhja-Korea piiril. Vulkaan purskas viimati 1903. aastal. Kliima Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline: suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C),
Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria)
Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased 82%, tatarlased 3,8%, ukrainlased 3%, tshuvashid 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt. Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik ning ulatub 11 ajavööndisse Euroopa ja Aasia mandril. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. LOODUSLIKUD RESSURSID Ida-Euroopa lauskmaa
Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiku laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni leht. Kanalid: Panama, Suessi, Kieli. Väinad: Taani väinad, Inglise kanal ehl La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik,
Kollaseks on värvitud katusekivid, paleekaunistused kui ka telliskiviteerajad. Erandiks on keiserlik raamatukogu Wenyuange, mille vett sümboliseeriva musta katuse tõttu usuti, et tuli ei hakka sellele külge. 3. 4 Terrakotasõdalased Terrakotasõdalased asuvad Xi'ani llinnas. See paik oli keiser Shi Huangdi kodukoht ja Xi'an oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma. Sõdalased on 1,61,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega. Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savist koopiatena. Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes paljastatud mõõka
1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse
Hiina Rahvavabariik Riigi üldandmed Riik: Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo). Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006) Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas Geograafiline asend
2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on viimastel aastatel suurenenud (2000 2013 aastatel, 231 000 võrra). Keskmine rahvastiku tihedus on Filipiinidel 277 inimest/km2 kohta. Sellega on ta maailmas 30. kohal. Naaberriikidest on Vietnam 254 in/km 2'ga 34. kohal. Vietnami pindala on 331 689 km2 ja rahvaarv on 84 238 230. Hiina on 55. kohal 137 in/km 2 kohta, pindalaks on 9 596 961 km2 ja rahvaarv on 1 315 844 000. Indoneesia pindala on 1 904 569, rahvaarv 222 781 500 ja rahvastiku tihedus 117. Malaisias on rahvastiku tihedus 77 in/km2, pindala 329 847 ja rahvaarv 27 250 370. Taiwani pindala on kõige väiksem - 35 980, kuid rahvaarvult ei jää ta väga palju alla teistele - 22 894 384, seega on ta rahvastiku tihedus kõige suurem 636 ja sellega on ta ka naaberriikidest kõige kõrgemal kohal 9. 2010. aasta andmete järgi on kõige tihedamini asustatud piirkond National Capital
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid sett
Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused
suhtes. Saksamaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. · Iseloomusta riigi kuju. Kuju poolest on Saksamaa iseäraline. Läänepool on väga haruline ning idapool on lohk. Põhjast on Saksamaa poolsaarte rohke ning lõunas on kolm lohku väljapoole. · Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
