Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

"Veestik". Jaava meri (0)

3 KEHV
Punktid
Veestik- Jaava meri #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erki Aaver Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pptx

Indoneesia (Baili ja Jaava saar)

elas saarel 124 miljonit inimest. Muusika Indoneesia rahvuspillid on trummid. Indoneesia traditsooniline muusikastiil on gamelan.(Õp lk 124-125) Tänapäeval on Indoneesias väga populaarne Dangdut, ehk Indoneesia tänapäeva popmuusika mis on pärist Araabia ja India rahvamuusikast. Kõige populaarsem Indoneesia rahvalaul on Soleram(Päike)(Õp lk 127). Indoneesia traditsioonilise muusika esindajate hulka kuuluvad gamelan ja kroncong. Gamerlan Gamelan on Indoneesias (enamasti Bali või Jaava saartel) kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel. Milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid. Olenevalt gamelanis kasutatavatest pillidest, häälekasutusest, häälestusest, repertuaarist ja stiilist ning kultuurilisest kontekstist on iga gamelan erinev. Indoneesia kultuur Indoneesias on väga populaarsed varjuteatrid. Kõige populaarem varjuteatri näidend on Wayang kulit.

Geograafia
thumbnail
32
docx

Ooeaniline ja mandriline kliima

Põrkuvad ookeaniline ja ookeaniline laam  Võivad tekkida uued saared. (Jaapani saared, Mariaani saarestik on nii tekkinud.) Ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine.  subduktsioon (laama sukeldumine) algab sügaviku tekkega. (vt. ookeaniline-mandriline) Süviku kõrvale tekib vulkaanide rida.  Laamade servalade nim Põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Jaapan, Jaava saar) 3. 5. Laamade liikumine küljetsi transform boundary Toimub eri suundades vüi eri kiirusega nihkuvate laamade vahel. Laamade liikumine külitsi Laamade liikumine külitsi  Tekivad murrangud, tulemuseks maavärinad. Murraangute käigus võivad mõned kivimplokid kerkida ja teised vajuda. Mandril tekivad pangasmäestikud.  Tekivad murranguvööndid ja suured maavärinad.

Geograafia
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
thumbnail
15
doc

Meretranspordi geograafia

6 Beringi 2315 5500 7 Ohhoota 1603 3521 8 Jaapani 1062 3720 9 Ida ­ Hiina 836 2719 10 Saalomoni 755 9140 11 Banda 714 7440 12 Jaava 552 1272 13 Bellingshauseni 487 5500 14 Sulawesi 453 5914 15 Rossi 440 2972 16 Kollane 416 106 17 Uus ­ Guinea 338 2665 18 Sulu 335 5576

Meretranspordi geograafia
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia
thumbnail
13
docx

Indoneesia

Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. Saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit. LOODUSLIKUD TINGIMUSED PINNAMOOD Indoneesia saarestiku põhilisemad reljeefivormid on vulkaanid, sest see asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas. Riigi territooriumil on vähemalt 150 aktiivset vulkaani. Vulkaanilise aktiivsuse ajal mahalangeva tuha tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali) väga viljakad mullad, mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi. Saartel vahelduvad lavamaad ja jõesetetest moodustunud tasandikud keskmise kõrgusega mäeahelikega. KLIIMA Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias troopiline ja ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 23­26 °C ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 15­17 °C. Indoneesias on 2 aastaaega: kuiv(märts kuni

Geograafia
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. · Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ­ ühendatud väinadega ookeani , 2.ääremeri ­ ookeanist eraldab neid poolsaar või saared ( avameri ­ Sarkasso meri), 3. saartevahelised mered ­ Jaava meri. · Merevee omadusi mõjutavad: päikesekiirte hulk ­ sõltub geograafilisest laiusest, sademete ja auramise vahekord, hoovused- paigutavad vett ümber. Rannikualadel võib mõjutada konkreetse merevee soolsust sisse voolavate jõgede omadused ja ühendus ookeaniga. · Maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega, sest neil on erinev soojusmahtuvus, soojusjuhtivus, suur hulk läheb aurumisele, vesi pidevas liikuvuses. See mõjutab kliimat:

Geograafia



Lisainfo

Jaava mere küsimused lk 33.Töö on väärt hinnet 5.8 klassi õpiku küsimused.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun