nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal 2 tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Aia- ja pargijäätmed aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm) Vanametall kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v
Ohtlike jäätmete teke on keskmiselt 7 mln tonni aastas. Aastatel 20032007 tekkis üle 80% jäätmetest tööstuses, 72% kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Oluline osa tööstusjäätmetest tekkis ka puidutööstuses ja tsemenditootmises, kuid need jäätmed suunati suures osas taaskasutusse. Olmejäätmeid tekkis aastail 19992007 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on aastail 20032007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Olmejäätmete ladestamine prügilatesse vähenes ajavahemikul 19992007 oluliselt. Ladestamisele lähevad peamiselt segaolmejäätmed, mida on enne osaliselt sorditud. Olmejäätmete taaskasutamine on suurenenud, enamiku sellest moodustab
Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud
võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval.
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4
aastatel 18-20 milj t/a vahemikus (u 14-15 t/a elaniku kohta). Eelkõige mõjutab seda põlevkivi kaevandamine ja töötlemine u 70% kogu Eestis tekkivatest jäätmetest on seotud põlevkivitööstuse ja -energeetika sektoriga, samas kui näiteks olmejäätmed on jäätmetekke üldkogusest alla 3%. Olmejäätmeid tekkis aastail 20012009 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on aastail 20032007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Olmejäätmete ladestamine prügilatesse vähenes ajavahemikul 20012009 oluliselt. Ladestamisele lähevad peamiselt segaolmejäätmed, mida on enne osaliselt sorditud. Olmejäätmete taaskasutamine on suurenenud, enamiku sellest moodustab pinnastöötlus ja
Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. Third level Fourth level Fifth level Taaskasutatavad materjalid: 1) Vanapaber 2) Klaas 3) Plastmass 4) Puit 5) Metall Materjalide kasutamine PABER JA PAPP - Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla ja munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud. KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist
võivad aja jooksul söövitada suitsulõõre. Plastikuid ei maksaks üldse põletada, kuna ka põletamiseks kõlbulikud plastikud põlevad üksnes põlemistingimustes, mida on raske saavutada elamute küttekolletes. Suur osa plastikuid annavad põletamisel väga mürgiseid ühendeid, mis võivad kahjustada põletajat ennast ning mürgitavad välisõhku. prügi sorteerimise skeem: Prügi: · Paber · Plastik · Metall · Klaas · Orgaanika · Ohtlik prügi · Olme Liigid: Paber ja papp: Sobivad: ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, kartong, papp, lainepapp, paberkotid, raamatud, vihikud, paberihundis ribastatud paber ja muu puhas kiletamata paber. Sobimatud: kiletatud paber, kuldse või hõbedase trükivärviga paber,
Jäätmete kategooriad - algotstarbe (kasutuse) alusel, nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt Jäätmete, sealhulgas ohtlike - materjali alusel, nt vanapaber, klaas, metall, jt jäätmete nimistu (VV määrus 102, - agregaatoleku alusel, nt tahked, vedelad, gaasilised, 6.04.2004) pastad (poolvedelad) - omaduste põhjal, nt põlevad, isesüttivad, koodid, jäätmete koostis, ..
kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 3. Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5. Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede
● Värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid ● Vanaõli ● Saastunud pinnas – loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlike ained üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide ● Ohtlike ainete sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid, või ohtlike ainete sisaldav või saastunud plast, puit, ja klaas. ● Asbesti sisaldavad jäätmed –eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid Mitteohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: ● Kiled ● Metall ● Kiletamata paber ja papp ● Puit ● Tõrva mittesisaldav asfalt ● Plast ● Mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips,plaadid ja keraamikatooted ● Raudbetoon- ja betoondetailid
– Teenus on odavam (nn hulgihind) – Elanikud ei pea ise lepinguid sõlmima – Kui sa niikuinii maksad, siis kaob sul huvi jäätmeid mujale sokutada – Omavalitsus saab (kui oskab ja tahab) korraldada ka muude jäätmete kogumist • KOV teeb hanke • Võitnud prügifirma saadab klientidele tüüplepingu. • Jäätmetekitaja allkirjastab lepingu. • Sundkäik: kui ka ei allkirjasta lepingut, siis arve tuleb ikka! • Jäätmetekitajale jääb võimalus valida a) väiksem konteiner b) konteiner mitme peale c) harvem äravedu (nt 1×kuus linnas, kolme kuu tagant maal) JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE Töötlemine muudab jäätmete omadusi eesmärgiga: – vähendada nende kogust, – vähendada nende ohtlikkust, – hõlbustada nende käitlemist, kõrvaldamist või taaskasutamist JäätS: Jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Paber ja papp Paberi valmistamiseks kasutatakse
jaanuarist on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on vimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada: vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed (Tallinnas lisaks ka toidu-ja sööklajäätmed), ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Vanapaber ja papp moodustab olmejäätmetes ca 32% (taaskasutamine säästab energiat ja toorainet, kuid taaskasutuskordade arv on piiratud (4-8)). Plast moodustab olmejäätmetes ca 11% (korduvkasutamine, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus). Klaas moodustab olmejäätmetes ca 5-8%, see säästab loodusvarasid ja energiat, kasutatakse samalaadsetetoodete tootmiseks või muul viisil (riie, vill, optiline kaabel, ehitusmaterjalid jne). 2008 aastal Europa Liidu keskkonnanõukogu võttis vastu uue jäätmete raamdirektiivi, mille eesmärk on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilates
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5
Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli
.................................................6 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis..............................................................................6 2.2 Pakendijäätmed.......................................................................................................... 7 2.3 Biolagunevad jäätmed.................................................................................................7 2.4 Vanapaber- ja papp................................................................................................... 8 2.5 Ohtlikud jäätmed.........................................................................................................8 2.6 Jääkreostus................................................................................................................... 9 2.7 Suurjäätmed.................................................................................................
Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli
Betoon, tellised, plaadid ja 48011,8 keraamikatooted 117019,798 271,33 162,92 9342,071 88,2 21 12236,8 Puit, klaas ja plast 16110,532 4847,203 217,24 4501,739 6839,39 86 Bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja 233228, tõrvasaadused 455306,543 722,738 99,78 2240,5 0 56
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Referaat Angelika Buschmann MT-13 Pärnu 2014 Sisukord: Sissejuhatus Pakendid Taara Plastmassid Papp ja vanapaber Ohtlikud jäätmed Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost Jäätmeprobleemid Kokkuvõtte Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval.
MUU TAASKASUTAMINE KÕRVALDAMINE eraisik- otsused tootmise käigus, taaratinglus, kodukompost tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest prügifirma- jäätmete sortimine/müük, energia saamine KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall Füüsikalise oleku järgi: vedelad, gaasilised, tahked Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud
nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Jäätmete sortimine
5 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid Inimese tegevuse tulemusena tekiba akati jäätmeid. Varasematel srgadel, kui inimesioli vähe, ei olnud see probleemiks, sest ka jäätmeid olivähe. Põhiliselt olid need toidujäätmed. Sellised jäätmed on loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti mingi aja jooksul. Hiljem hakkas inimene valmistama ka töö-, jahi- ja sõjariistu, mille metall osad jäid samuti pikemaks ajaks loodusesse. Need aga ei rikkunud ega saastanud looduskeskkonda, sest nedi polnud palju. Väljakaevatud esemete ja luude järgi on arheloogidel olnud võimalik kirjeldada tolleaegsete inimeste tegevust ja toidumenüüd. 6 Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid Inimeste arvu kasv, linnastumine, paremad elutingimused jms on põhjustanud prügi kuhjumise, millega on üsna raske toime tulla
biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed - Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
*Erijäätmed on need , mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed. Erikäitlust nõuavad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehitus-ja lammutuspraht, vanaautod ja- rehvid, loomsed jäätmed. *Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. *Biolagunevad jäätmed (orgaanilised jäätmed) on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. *Ohtlikeks jäätmeteks loetakse oma omaduste poolest inimorganismile või looduskeskkonnale kahjulikke jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Jäätmekäitluse prioriteedid *Jäätmetekke vältimine, vähendamine *Jäätmete taaskasutamine *Jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil. *Jäätmete deponeerimine taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine ehk prügilaase ladestamine Olmejäätmed
Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleb nende kodus põletamist vältida. Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid. Põletades plasti, kummi või muid tehismaterjale, koostad toksilise kokteili, mis saastab õhku ning pinna- ja põhjavett. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab ära viia jäätmejaama. Vahel kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude kokkuhoiuna, kuna ei taheta prügi veo eest maksta. Selline käitumine on vale. Paljud inimesed väidavad et neil prügi ei tekigi. Kuid Keskkonnainspektsiooni
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond JÄÄTMED LOODUSES Iseseisev töö õppeaines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse PK. 0117 Juhendaja: Hannes Veinla, MSc Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus............................................................................ 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs...............................................................5 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded......................................................................5 2.2 Jäätmehooldus................................................................................
Akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5%, Tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja Koldetuhk 3,7%, Meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid 0,1%, Muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms 0,6%. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Omavalitsused on korraldavad kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõttu.
Olmejäätmetest eraldatakse tekkekohal sorteerimisel tavaliselt paber, kartong, klaas, sageli ka kompostimiseks sobivad jäätmed. Sorteerimisjaamas või -keskuses toimub jäätmete sorteerimine kas käsitsi või mehaaniliselt. · Käsitsi sortimine sobib kõige paremini väikeste jäätmemahtude korral. Sel puhul eraldavad lindi ääres seisvad töölised jäätmevoost kasutuskõlbliku materjali (üldiselt on selleks paber, papp, plastmass, metall, klaas ja puit) · Mehaaniline sorteerimine (masinsorteerimine) põhineb jäätmete erinevate füüsikaliste ja keemiliste omaduste kasutamisel. Mehaaniliste sorteerimisseadmete konstrueerimisel kasutatakse selliseid jäätmete omadusi nagu osakeste suurus, tihedus, kiirendus, elastsus, optilised omadused (st. labipaistvus ja varvus), samuti magnetilisi, elektrilisi ja termilisi omadusi. Masinsorteerimise tehnoloogiatest on enam levinud:
kompostida. Muudel juhtudel tuleb see tagastada vanapaberina või visata tavalisse prügikasti. Seda viimast me ei soovita teha. Pruuni kiletamata paberkotti võib ka põletada. Kui te panete koti komposti, siis kõduneb paber paari kuuga. Paber liigub tagasi aineringesse. Kui te viskate paberkoti tavalisse prügikasti, siis kõduneb kott alles aastate jooksul ja ei too sedagi kasu, mis oleks sündinud komposti kasutamise teel. Siiski ei tasu unustada, et paber ja papp tekitavad prügilasse sattudes metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Paberi saatmine taaskasutusse on aga konksuga küsimus. Esiteks on vaja tagastatud paber muuta uuesti sobivaks pehmeks massiks. Selleks kasutatakse kemikaale nagu vesinikperoksiid (ehk vesinikülihapend), naatriumsilikaat ja naatriumhüdroksiid. Need ained pleegitavad ja lahutavad kiudusid. Seejärel mass puhastatakse, et olla kindel, et see ei sisalda midagi, mis võiks takistada paberi tootmist
- kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7% - meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid 0,1% - muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms 0,6%. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Omavalitsused on korraldavad kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
