Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud.
Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine) Säästlik jäätmekäitlus Tervikjäätmekäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast. Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete – sihipärane koosrakendamine selleks, et – keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning – võimalikult väikeste kulutustega – vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4
Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi. Pandi ka tähele, et prügi tekitab hügieeniprobleeme ning soodustab haiguste levikut. Jäätmete tekkimisel on oht ka keskkonnale ja keskkonna probleemide tekkele. Mis on jäätmed? Jäätmed on kõik asjad ja materjalid, mis muutuvad meie jaoks kasutuks.
okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001
riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall Füüsikalise oleku järgi: vedelad, gaasilised, tahked Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud Suuruse järgi: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu: sõnnik, reovesi, radioaktiivsed jäätmed, kaevandusjäätmed (seni, kuni jäätmed on kaevanduse territooriumil) jne. Olmejäätmed on jäätmed kodumajapidamisest/toitlustus-, teenindus-, äri- ja kaubandusettevõtetest
konteiner. Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole. Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda. Konteineri korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kuid lepingu alusel on võimalik konteineri hooldus üle anda vedajale. Kui konteiner on korralikult suletav, jäätmed nõuetekohaselt pakendatud ning kasutatakse konteineri vooderduskotti, ei kujuta biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ohtu tervisele ega kaasne sellega haisu või muid ebameeldivaid ilminguid. Biolagunevad jäätmed tuleb konteinerisse viia paber- või biolagunevates kottides, mida saab jäätmevedajatelt ning kauplustest. Jäätmete efektiivseks taaskasutamiseks ning looduse säästmiseks on vajalik jäätmete liigiti
ee Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi uuesti kasutada. − Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sellele Eesti suurim: Tallinna prügila samaväärne on põletamine. Pääsküla prügilasse ladestati 1999. aastal ligikaudu 540 000 t
nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Jäätmed ja jäätmekäitlus Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus
ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed - Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Jäätmevaldaja - Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete kogumine - Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal
jäätmed, romusõidukid ja vanarehvid. Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud nõuetele mittevastavate prügilate arv. Kui 2003. aasta algul tegutsenud 59 prügilast vastas nõuetele vaid kolm, siis 2006. aasta lõpuks olid need arvud 30 ja kaheksa. Viie viimase aasta jooksul on alustanud tööd kolm uut kaasaegset piirkondlikku tavajäätmete prügilat: Uikala, Tallinna ja Paikre prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus lisaks jäätmete ladestamisele toimub ka jäätmete liigiti vastuvõtt ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Suletud on arvukalt vanu nõuetele mittevastavaid prügilaid (suuremad neist Tallinnas Pääsküla prügila, Jõhvis Kotinuka ja Pärnu prügila sulgemine). Eriti ulatuslikud tööd on tehtud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks. Rajatud on 15 jäätmejaama, kus toimub jäätmete vastuvõtt ja nende
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5
vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuke ligemalt Sillamäe linna ja sadama jäätmekäitlust. 1. MIS ON MIS? (TERMINID) Jäätmed mis tahes "Jäätmeseaduse" § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv
Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Taaskasutatavad jäätmed on eelkõige vanapaber ja klaas, millest võidakse toota uut paberit või klaasi. Ka toidujäätmeid võidakse taaskasutada, näiteks loomatoiduna. Jäätmete taaskasutamisele on mitmeid häid põhjendusi. 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jäätmete taaskasutamine tootmises säästab energiat, sest neid jäätmeid on toormena juba korduvalt töödeldud. Kui paberit toodetakse vanapaberist, siis kulub selleks, võrreldes paberi tootmisega puidust, vaid neljandik osa energiast ja kümnendik osa veest. 3. Väheneb ladestuspaikade kahjulik mõju keskkonnale, sest jäätmeid veetakse
Tallinna Tööstushariduskeskus kompostitavatele jäätmetele ligi. Toidujäätmeid tuleb kompostida soojusisolatsiooniga varustatud ja näriliste eest kaitstud kompostimisnõudes. Soojusisolatsioon on vajalik selleks, et komposteerumine jätkuks ka talvel. Aiajäätmeid tuleks kompostida raamis, mille võib ehitada näiteks vanadest laudadest. On hea, kui kompostihunnik jääb naabri krundist eemale. Jäätmete põletamine Majade kütmiseks tohib koos muu tahke küttematerjaliga kasutada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud. Põletada võib ka vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi. Põletatavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad ega tohi sisaldada toidujäätmeid. Toidujäätmete põletamisel tekkivad ained võivad olla mürgised ja võivad aja jooksul söövitada suitsulõõre. Plastikuid ei maksaks üldse põletada, kuna
2005. a koguti kokku 130 161 t, 2006. a 115 715 t, 2007. a 145 027 t ning 2008. a 150 822t ehitusjäätmeid. Seega on eraldi kokku kogutud ehitusjäätmete hulk aastast-aastasse suurenenud. Seni sortis ehitusjäätmeid Raadil Utileek OÜ, kelle tegevus on peatunud. 2.9 Prügilad Kuni 16.07.2009 ladestati Tartu linnas tekkinud tavajäätmed Aardlapalu prügilas, mis asub Tartu linnast umbes 15 kilomeetrit lõunas, Ülenurme ja Haaslava valla territooriumidel. Prügila ei vastanud kehtivatele keskkonnanõuetele ja seetõttu tuli prügila jäätmete ladestamiseks sulgeda alates 16. juulil 2009. a Teisi nõuetekohaseid prügilaid 10 Tartus linnas või selle vahetus läheduses ei asu. Lähim töötav prügila jääb hetkel Torma valda, Tartust ca 60 km kaugusele, kuhu praegu suunatakse enamus Tartu linnast ladestatavaid jäätmeid. Pilt 4. Torma prügila
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Prügilate sulgemine Referaat Üliõpilane. Tõnis Klaas EAKI 82 matr.031312 Juhendaja: insener Olev Sokk TALLINN 2008 7. Prügila sulgemine Pääsküla prügila näitel..................................................................................10 8. Järelseire teostamise vajadus...................................................................................................... 12 11. Fotod.........................................................................................................................................14 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................................
Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised
Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida: taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms.); pakendeid (läbisegi igat liiki pakendeid); orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid; ohtlikke jäätmeid; Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud,
Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida: taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms.); pakendeid (läbisegi igat liiki pakendeid); orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid; ohtlikke jäätmeid; Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Jäätmete sorteerimine Referaat Õppeaine: jäätmekäitlus Tartu, 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3 2.KUIDAS JÄÄTMEID PEAKS SORTEERIMA............................................................................................... 4 3.ERALDAMISE TEHNIKA.................................................................................................................................5 4.TITECH ........
Prügilatest tulenev reostus on pikaajaline, sest keemilised protsessid toimuvad nendes veel kaua. Milline on kõige lihtsam, odavam ja tõhusam viis jäätmemure lahendamiseks? Väga lihtne mitte jäätmeid tekitada! Euroopa Liidus visatakse igal aastal minema üha rohkem prahti. Aastatel 1995-1998 suurenes meie tekitatavate jäätmete hulk 15% võrra. Kui me samamoodi jätkame, tekib 2020. Aastal 45% rohkem jäätmeid kui 1995. aastal. Elektroonilistest ja elektriseadmetest pärinevate jäätme hulk kasvab kõige kiiremini ning võib kahekordistuda vaid 12 aastaga. Me ei saa samas tempos jätkata ilma keskkonda tõsiselt kahjustamata, seetõttu püüabki EL kasvavate jäätmehulkade probleemi lahendada. Euroopa Liit ärgitab tootjaid valmistama kaupa, mis alates nende valmistamisest kuni ärakulumiseni tekitaksid võimalikult vähe jäätmeid ja reostust ning oleks terve elutsükli vältel keskkonnasõbralikud. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada aastaks 2010
uued materjalid. *Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid. *Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. *Moodne jäätmekäitlussüsteem Inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus. *Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. saj tööstusrevolutsiooni käigus. *Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstustega. *Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaale 1930 aastal. Jäätmed *Jäätmed on inimtegevuses moodustunud , oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmete liigitamine *Enamasti liigitatakse jäätmeid: _ olmejäätmed, _ tootmisjäätmed(tööstus) jäätmed, _ erijäätmed, _ püsijäätmed _ orgaanilised jäätmed _ ohtlikud jäätmed *Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal
kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. Jäätmete kahjulik keskkonnamõju on paljuski tingitud jäätmetes sisalduvast suurest orgaanilise e. biolaguneva aine hulgast. Sellest tulenevalt on vajalik orgaaniline aine enne prügilasse ladestamist teistest jäätmetest eraldada ja lagundada. Kaasaegne keskkonnasõbralik jäätmekäitlus ei ole enam räpane, loodust ja elukeskkonda reostav tegevusala, selle välistavad prügilatele ja jäätmepõletusseadmetele kehtivad kõrged nõudmised. Keskkonnasõbraliku jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine on aga võimalik ainult kõigi (elanikud, ettevõtted, KOV, riik) ühiste jõududega. Eesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel: · Biolagunevate jäätmete tekkimise vähendamine või vältimine tootmises (tooraine ja materjali säästlik kasutamine)
tagasi. Segapakendid saab viia segapakendijäätmete konteinerisse tasuta. Paber- ja pappjäätmeid saab viia paberi- ja papijäätmete konteinerisse; võib põletada ka koduses ahjus, kuid jäätmete kütteväärtus on tunduvalt väiksem kui nende väärtus ümbertöötlemisel; konteinerisse viia saab tasuta. Biolagunevad jäätmeid saab komposteerida piisava ruumi olemasolu korral oma aias täiesti tasuta, korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner, mille tühjendusvedu on oluliselt odavam kui segaolmejäätmetel. Vanu ravimeid saab viia tasuta tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmeid sealhulgas patareisid, akusid, kemikaale, nende pakendeid saab viia jäätmekogumispunkti või jäätmejaama. Elektroonikajäätmeid ja vanu rehve saab viia poodi, kust kavatsetakse osta uued. Kui ei ole kavatsust uusi osta, peaks viima need lähimasse kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid tasuta vastu võetakse
Jäätmete Veetav (veoettevõtja äriregistri- kogumise kogus või Jäätmeveo või Jäätmeliik1 Koodinumber1 viis (t/a) Veok omavedu) sihtkoht ärinimi või nimi isikukood t/a Segaolmejäätme 20 03 01 Konteiner 471Spetsialiseeritud omavedu Paikuse prügila Paikre OÜ Paikre 10836969 238,34 d veok prügila Biolagunevad 20 02 01 Knteiner 140 Spetsialiseeritud omavedu Endise Taali Matogard OÜ 10315093 5,48 veok suurfarmi
Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. Third level Fourth level Fifth level Taaskasutatavad materjalid: 1) Vanapaber 2) Klaas 3) Plastmass 4) Puit 5) Metall Materjalide kasutamine PABER JA PAPP - Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla ja munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud. KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist
väljavisatud tomatijäänuseid jms). Sellised aiajäätmed tuleb põletada. Klassikaline komposti tegemine on nagu omaette teadus, ja sellele käesolev kirjutis ei pretendeeri. Kompostiõpetus nõuab paksemate kihtide korraga paikapanekut, mis väikeaias pole alati võimalik. Ka peetakse vajalikuks hunniku korduvat läbikaevamist. Lihtsustatud variandi puhul saab sedagi vältida. Valmib järgukaupa Oma aias oleme komposti kätte saanud aastapooleteisega. Piirdega kompostiplatsil valmib kompost järgukaupa. Umbes kolmandikul hunniku pikkusest kihitame aasta jooksul tekkivad aia ja köögijäätmed, mida lisandub pidevalt, aga väikestes kogustes. Vareste ja hulkuvate kasside eemalhoidmiseks on see hunnikuosa plaadiga kergelt kaetud. Teisel kolmandikul valmib ja laagerdub eelmisel aastal kogunenud materjal, viimasel kolmandikul on aga juba tarvitamiskõlbulik kompost. Selle pind on küll kaetud poollagunenud koredate taimejäänustega, mis aitavad hunnikus ka niiskust
Jäätmed võivad olla ka kasulikuks materjalide allikaks, ent need peavad olema hästi majandatud. Aastatega on erinevate materjalide varud vähenemas, ning majapidamises tekkivad jäätmed olekski kõige õigem viia jäätmekäitluskohta. Keskkonnaalased uuringud on näidanud, et ELis kasutatakse inimese kohta aastas 16 tonni materjale, millest tekib 6 tonni jäätmeid ning millest omakorda pool viiakse prügilatesse. Paljude riikide jäätmekäitlus põhineb ikka veel jäätmete ladustamises prügilatesse, kuigi see ei ole jätkusuutlik. Jäätmete kontrollimatul ladustamisel võivad keskkonda sattuda ohtlikud kemikaalid ning see võib seada ohtu inimeste tervise, seepärast ei tohi kindlasti jäätmeid viia näiteks metsa alla ja üldse kuhugi peale prügile määratud kohtade (Euroopa Komisjon 2015). Antud töös on keskkonnaalaseks probleemiks jäätmed looduses. Viimaste aastate jooksul on
Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus.Seetõttu tuleks valida sobiva
Prügimäe kuningad Enamik globaalprobleeme on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust.. Koos inimkonna järjest suureneva tarbimisega suureneb paratamatult ka tarbimisjääkide kogus. Jäätmekäitlus on väga tõsine ülemaailmne probleem. Jäätmeid on võimalik väga erinevate omaduste järgi klassifitseerida, levinuimaks on jagada jäätmed "tavalisteks" ja ohtlikeks jäätmeteks. Suurem osa jäätmetest leiab oma koha prügimägedes, mis muudkui kasvavad ning on valmis vallutama kogu ühiskonna. Vähese informatsiooni tõttu jäätmete probleemist, kuhjavad inimesed üha rohkem jäätmeid. Prügi on inimkonna üle võimust võtmas, seda peab kuidagi takistama.
huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
