Ma-infinitiiv Da-infinitiiv Oleviku 1. pööre Tud-vormid 1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad). Sa - suunasid Te - suunasite Näitlaused: Jaatav:Ma - usaldan Vaidlema vaielda vaidleb Ta - suunas Nad - suunasid Lapse käitumine ei Ta - usaldab Vaieldud vaieldakse Näitlaused: kurvastanud vanemaid
MÕISTE MAHT on nende esemete kogu (hulk või üksikeksemplar) millel on need tunnused, mida antud mõiste hõlmab. Sisu ja mahu vahelise seose seadus: Mida rikkam on sisu, seda kitsam on maht. Mõiste liigitus 1)mahu järgi üksik- , üld- ja tühimõisted. Üksik mahuks üksik objekt Üld mahus lõputult objekte Tühi ajalooliselt kujunenud mõisted, mis on mahult tühjad. 2) sisu järgi jaotatakse: Konkreetsed ja abstraktsed Suhtelised ja absoluutsed Jaatavad ja eitavad Kogu ja mittekogu Jaatavad iseloomustavad eset liigitunnuse omamise kaudu. Eitavad liigitunnuse puudumise kaudu. Konkreetsed tähistavad asju, substantiive. Abstraktsed omadusi ja suhteid. Suur väike. 4 Suhtelised seotud mõisted suhte kaudu. Ema laps. Absoluutsed Kogu vaadatakse kogumikku, kui ühte tervikut. Mittekogu kogumi igat elementi.
Tarbija 24, 09.02.2011 Nagu välja tuleb, ei tea paljud inimesed, et nad võivad tühjaks söödud juustukarbi või makaronipaki viia täiesti tasuta tagasi poodi, kust nad selle ostsid. Pole ka ime, kuna see tuleb üllatusena paljudele poodnikelegi. Ülesanne 2 ,,Loogiline ruut" Nelja liiki otsustuste tõeväärtuste vahel on teatud seosed, mille näitlikustamiseks kasutatakse nn loogilist ruutu. Ruudu üleval osas on üldotsustused, all on osaotsustused. Vasakul pool on jaatavad ning parema eitavad otsustused. Seosed otsustuste tõeväärtuste vahel on järgmised: 1. Üldotsustused on kontraarsed ehk vastupidised: nad võivad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. 2. Osaotsustused on subkontraarsed: nad võivad olla koos tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. 3. Osaotsustus allub üldotsustusele: kui üldotsustus on tõene, on ka osaotsustus tõene ning kui osaotsustus on väär, on ka üldotsustus väär. 4
loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi üldised, osalised ja määramatud, modaliteedi järgi tehtavad otsused tegelikud ja paratamatud; õpetus kategooriatest maailmas on 10 põhilist kategooriat, mille järgi saab kõike kirjeldada: substants nimisõnad; kvantiteet esemete kuju; kvaliteet esemete sisu; relatsioon saab kõike võrrelda. Looduskäsitlus ja õp elusolenditest loodus on terve kosmos. Loodust iseloomustab pidev liikumine
Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on subjektiivset laadi- ja sisaldab seeda endas võimaluse olla kas tõepärane või ekslik, tõde või vale. See asjaolu kohustabki lähemalt uurima otsustuste iseloomu, nende mõeldavaid liike ja mooduseid. Seda tehes on Aristoteles esimesena kujundanud ulatusliku ning täpse otsustuste liigutse või kvalifikatsiooni. 7.1. Otsustuse liigitus kolmeks 7.1.1. Jaatavad või eitavad otsustused Kvaliteedi poolest on kõik otsustused kas jaatavad või eitavad, kusjuures jaatavad otsustused on üldiselt eelistavamad oma positiivse selgepiirdelisuse tõttu. Jaatav otsus ,,Sokrates on inimene" on võrreldes samasisulise, ent eitavalt formuleeritud otsustusega ,, Sokrates ei ole kivi" märksa selgem ning määritletum, kuna eitavas otsustuses alati tekib uus küsimus: kes siis Sokrates õieti on? 7.1.2. Üldised, osalised või määramatud otsustused
küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. Aristotelese loogika õpetus koosneb 3-st osast: 1)järelõpetusest e. süllogistika (2 olemasoleva näite abil saab teha kolmanda,kui matemaaltilisi sümboleid kombineeerida saab tohutult palju uusi võimlusi) 2)otsustusõpetusest. On olemas kolme liiki otsuseid ning nende abiga saab kogu maailma kirjeldada a)otsused kvantiteedi järgi (eitavad ja jaatavad) b) otsusest kvaliteedi järgi (üldised ? täpsemad ja määramatud.) c)modaliteedi järgi tehtud otsusest (tegelikud ja paratamatud). Peale Aristotelese oma tunneb Õhtumaa kultuur veel teisigi loogika süsteeme. Näiteks dialektiline loogika (Hegel, Marx jne), mis lähtub nähtuste muutumise (arengu) eeldusest. Samuti on eriti viimasel aastasajal konstrueeritud süsteeme, kus lausete võimalike tõeväärtuste hulka (dilemma: tõene, väär; tetralemma: tõene,
Lihtne kategooriline süllogism on arutlus, kus kahest lihtväitest tehakse järeldus. Eeldused suurem, ja väiksem Järeldus Keskmine termin M M asukoht määrab ära süllogismi figuuri. Reeglid: · Kahe eitavad põhjal ei teha järeldust · Kahe osalise eeldise põhjal ei saa teha järeldust · Kui üks eeldustest on osaline, siis ka järeldus peab olema osaline · Kui üks eeldustest on eitav, peab järeldus eitama · Eeldused peavad olema jaatavad 1. Modus ponense põhjuse jaatamiselt tagajärje jaatamisele {(p nool q)^p} nool q 2. Modus tollens- tagajärje eitamiselt aluse eitamisele a. [(p nool q)^q kaetud] nool p kaetud Induktiivne järeldus. Ühtivusmeetod. Kui mingi põhjus igalpool ühtib,siis on ta põhjus. Erinevusmeetod. Kui a kaob siis nähtus kaob , a on põhjus. Jääkide meetod - kui mingi asi jääb üle, siis on ta põhjus.
1 http://www.folklore.ee/tagused/nr10/varn.htm 2 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka tehnoloogilisi, meditsiini- ja hügieenialaseid. See kokku moodustabki põhiosa vanasõnade temaatilisest perifeeriast. Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühed jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Nii näiteks on eesti vanasõnades peaaegu pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või peab neile andma ka ihunuhtlust. (Nt. Vili ei kasva vihmata, lats ei ilma vitsata. Ja Mida armsam laps, seda kibedam vits. Kuid Lahke sõna aitab rohkem kui vits. Ja Hea laps kasvab vitsata.) Teisalt on vanasõnade ellusuhtumises ja maailmavaates midagi läbivalt ühtset. Nad
puhul kõhelda. President rõhutab sõpruse ja märkamise tähtsust Gruusia suhtes. Õhutab üles olema uhked selle üle, et oleme eestlased, kutsub üles toetama üksteist. 5 Õhutab olema tänulikud. ,,Aga me peame tänama ka oma toetajaid kõikjal maailmas. Eesti vabaduse taastamine õpetas meile sõpruse ja märkamise tähtsust. Presidendi kõne eesmärk: Sundida eesti rahvast tegutsema-Gruusiat toetama. Kõne lõpus jaatavad laused, loosungid: ,,Me usume oma tulevikku. Me usume iseendasse. Me hoolime inimestest, kes siin elavad. Me armastame Eestit. Me usume vabadusse." 6 Üldine hinnang *Kõne ülesehitus vastas täielikult kõneülesehitusstandardile. President kõne alguses andis teada, millest ta kõneleb. Räägib sellest. Ja kõne lõpus võtab uuesti oma kõne kokku ,millest rääkis. Kõnestruktuur loogiline, selge ja kergesti jälgitav.
20. sajandi algupoolel ühelt poolt linnastumise mõjudel, teisalt piiride avardumise tõttu hakkasid eesti naiseni üha enam jõudma Lääne-Euroopa moemõjutused ning moodsa mõtlemise ideed. Naiste mentaliteedimuutust peegeldabki eriti hästi just mood: 1920.aastate naiseideaal oli linlik-euroopalik: sportlik ja sihvakas lühikesi kleite kandev poisilik tütarlaps. Avalikkuses arutleti koguni küsimuse üle, kas poisipead võib üleüldse moeks pidada? Need, kes seda jaatavad, unustavad kahjuks, et ükski mood, kui ta ei ole eluline, ei püsi kaua. Isegi tantsud ei püsi moodis üle poole aasta, rääkimata tualetist jne. Poisipea iga võib aga arvata juba aastakümnete peale. Suurima tõuke tema kasuks andis ilmasõda. Naised kisti kaasa mitmesugustele aladele, mis sõjaga seotud, ja seal ei olnud enam mahti hoolitseda pikkade juuste eest. Samuti on näitelava ammugi selgeks teinud oma tegelastele poisipea tarvilikkuse. Suur
Lõppjäreldus on kahe ülejäänud komponentlause vaheline konjunktsioon. Lõppjäreldus on kahe ülejäänud komponentlause vaheline range disjunktsioon. See süllogism ei saa olla kehtiv 3. Kehtivas tingiv-kategoorilises süllogismis: Väljendab teine eeldus alternatiivi. Väljendab esimene eeldus alternatiivi (VÕIMALIK ÕIGE LAUSE) Peavad kõik eeldusväited jaatavad olema Võivad kõik eeldusväited olla eitavad Ei tohi olla kahte eitavat eeldust 4. Vasturääkivas arutluses keelab kompromissi otsimise: Küllaldase aluse seadus Identsuse seadus Vastupidisuse seadus (VÕIMALIK ÕIGE VASTUS) Välistatud kolmanda seadus Eituse eitamise seadus 5. Ressursside liikumise analüüsiks sobib kõige paremini: Hägusloogika Kvantloogika
otsekui mõteldes ja mõtlema kutsudes, ja nad kunagi kedagi ei keela matkamõtteidki mõlgutada. Järved seisavad oma kohal, aga see ei tähenda laiska liikumatust: kas nähtava või nähtamatu vooga on neil ühendus üha. Nad pilvi saadavad teele päikselistel päevadel ja vihmastel vastu võtavad. Küll neile tuuakse tarvilikud teated maailma meredelt. Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest aeg. Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest kohustus. Ma arvasin, et jõed seda jaatavad ja mered seda möönavad. Tundmatutele inimestele Paljuke siis mul tuttavaid inimesi ongi: siis tunnen võitmatut vajadust soovitada: võib-olla tuhat, võib-olla ka rohkem. ,,Kallid kitsaspead, kasvatage habe! Ja paljuke ma siis neidki tuttavaid tunnen: Habemikud vajavad habemeajajat harvem päris hästi ehk ainult kümmekonda. ja üldse on habemega auväärsem olla." Kui jälle hääbuks mõni indiaanihõim
Antud eelduste korral ei saa me seda tulemit eitada, sattumata vastuollu juba eeldatuga. Igal süllogismil on vähemalt üks eeldus kas üldjaatav või siis üldeitav lause. Kui süllogismi üks eeldus ütleb midagi üksiku objekti kohta, teeb seda ka tulem. Kui süllogismi üks eeldus on väljendiga "mõned", on seda ka tulem. Kui süllogismi mõlemad eeldused on üldised on seda ka tulem. Kui süllogismi mõlemad eeldused on jaatavad, on seda ka tulem. Kui süllogismi mõni eeldus on eitav, on seda ka tulem. Kõikidel süllogismidel on nn kesktermin. See on omadus, mõiste, liik või hulk, mida mainitakse mõlemas eelduses. Süllogismis BARBARA on selleks terminiks inimene, järelduse tulemis seda terminit enam ei esine. Süllogistika, nii nagu Aristoteles ja tema järgijad seda esitasid, on väga keeruline teooria. Süllogisme jaotatakse mitmesugustesse rühmadesse (nt. hüpoteetiline, hierarhiline,
Küsitlus koosnes kaheksast küsimusest, millest kolmele pidi valima vastuse pakutud vastusevariantide seast ning ülejäänud kümnele sai kirjutada vastuse täpselt oma seisukohast. Antud küsitluses osales 52 inimest: mehi 22 ja naisi 29. Enim oli 17 ja 18 aasta vanuseid vastajaid. Küsimustele vastati järgnevalt: 1 1. Kas tarbite alkoholi? Üllatavana tuli väga palju eitavaid vastuseid, enamasti 18-19 aastaste seast , kui jaatavad vastused jäid siiski ülekaalu. 2. Kui jah siis kui tihti? Enamasti juuakse alkohoolseid jooke kord nädalas, mõned kaks kuni kolm korda kuus ning mõni kord kuus. 3. Millistes kogustes tarbid alkoholi? Vastustes võib välja lugeda, et enamasti juuakse umbes 0,25 l kanget alkoholi ning lisaks 0,5 l lahjemat. Kuid mõni joob vaid lahjat ja seega siis ka rohkem, ligikaudu 1,5 l ja see kes kanget see umbes 0,5 l . 4. Kas eelistad pigem kanget või lahjat alkoholi?
formaalsed suhted Kriitiline, sageli riigiga, nt Briti Sageli puuduvad vaenulik riigi ja kuninganna on ka formaalsed seosed ümbritseva ühiskonna Puudub igasugune side Suhe riigiga Inglise Kiriku pea riigiga suhtes riigiga. 85. Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on. · nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega; · nn Maailmaga kohanduvad grupid peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam
rajatud uskumustega. Sageli tihedad ja formaalsed suhted riigiga, nt Briti Kriitiline, sageli vaenulik kuninganna on ka Sageli puuduvad riigi ja ümbritseva Puudub igasugune Suhe riigiga Inglise Kiriku pea formaalsed seosed riigiga ühiskonna suhtes side riigiga 94. Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on? Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele: - nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega;
teoreetilise tunnetuse teel omandatud elementidest. Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on aga subjektiivne ja seega võib ta olla kas tõde või vale. Seepärast peabki uurima otsususte iseloomu. Seda tehes on Aristoteles esimesena kujundanud ulatusliku ja täpseotsustuste liigituse. Ta jagab kõik otsustused kolma pearühma: 1. kvaliteedi poolest võivad otsustused olla kas jaatavad või eitavad. 2. kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. 3. modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust. Mitmesuguste otsustuste omavahelist sõltuvust püüab Aristoteles fikseerida nn. otsustuste pööratavuse reeglite varal. Hoopis suuremat tähendust tema otsustusõpetuses omab aga käsitlus tõestusest. Ükski otsustus, tõestus ega süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta
riigiga, nt Briti vaenulik riigi ja Puudub kuninganna on ka Sageli puuduvad ümbritseva igasugune side Suhe riigiga Inglise Kiriku pea formaalsed seosed riigiga ühiskonna suhtes riigiga. 78. Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on. Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele: nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega;
kujutab endast “lõpetatud ja täideviidud” teadust. See peaks andma usutavuse Kanti teesile, et formaalse loogika otsustuste tabel on täielik ja selle alusel võib loota ka sellele, et on võimalik avastada kategooriate täielik süsteem. Formaalse loogika otsustuste tabel, millele Kant siinkohal toetub, on järgmine: 1. Kvantiteedi järgi 2. Kvaliteedi järgi Üldised: kõik S on P Jaatavad: S on P Erilised: mõned S on P Eitavad: S ei ole P Üksikud: üks S on P Lõputud: S on mitte-P 3. Suhte järgi 4. Modaalsuse järgi Kategoorilised: S on P Problemaatilised: on võimalik, et S on P Hüpoteetilised: kui S on P, siis Q on R Assertoorilised: on fakt, et S on P
Sageli tihedad ja formaalsed suhted riigiga, Kriitiline, sageli vaenulik nt Briti kuninganna on ka Sageli puuduvad formaalsed riigi ja ümbritseva Puudub igasugune side Suhe riigiga Inglise Kiriku pea seosed riigiga ühiskonna suhtes riigiga. 78. Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on. Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele: nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega;
Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu.S on vaba C-st, tegema (saavutama) A S: Kes/mis on vaba? (st toimija, subjekt) C: Millest vaba? (st takistused, piirangud) A: Mida tegema? (st taotlused, sihid) 5. Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Liberaalid/libertaarid (Hayek) pigem eitavad: Vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid (Cohen, Sen) pigem jaatavad: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mojutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad). 6. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Negatiivne vabadus: Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. N-vabadus avaldub vastuses kusimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele voi isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla
olema eitav. 3. Figuur AAI AII IAI EAO OAO EIO Teises reas on ainult A või I otsustus. Väiksem eeldus on jaatav. Tuletis on I või O otsustus - osaline otsustus. Tuletis kolmandas figuuris on osaline. 4. Figuur: AAI IAI AEE EAO EIO 4 figuuris puudub üldjaatav tuletis. Ei saa moodustada ühtegi reeglit. Näide: A ja I - jaatavad. E ja O - eitavad. A Metallid on elektrijuhid. x A Vask on metall. x A Vask on elektrijuht. x - metall I figuur Ülesanded: süllogismid Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T E Jaanalinnud ei lenda. x A Jaanalinnud on linnud. x
Kas sulle meeldivad loomad? (kõik loomad) LISTEN & REPEAT REPEAT 63 I've got some new jazz records. Mul on mõned uued plaadid. She's got big eyes. Tal on suured silmad. SOME, SOMETHING, SOMEBODY some (mõni, mõned) something (mingi, miski) kasutatakse valdavalt jaatavates lausetes somebody (keegi) Jaatavad laused: Here are some apples for you. Siin on sulle mõned õunad. I want something to eat. Ma tahan midagi süüa. Somebody called you. Keegi helistas sulle. Kui küsimus sisaldab palvet või pakkumist, kasutatakse ka asesõna SOME. Could you lend me some money? Kas sa saaksid mulle natuke raha laenata? Would you like some coffee? Kas te sooviksite kohvi? ANY, ANYTHING, ANYBODY any (mõni, mõned)
ainult teiste inimeste teod. Looduslikud takistused ei puutu asjasse. Võimetus pole vabaduse puudumine. P-vabadusest kõnelejad käsitlevad takistustena reeglina toimija seesmisi asjaolusid. Küsimus: Kas majanduslikud asjaolud on ka vabaduse takistajateks? Kas töötus ja vaesus teevad inimesi lihtsalt võimetuks või mitte-vabaks. Vastused: Liberaalid eitavad, sest vabaduse piiramine leiab aset ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid jaatavad, sest vaesed kapitalistlikus ühiskonnas pole vabad. Ähvardused: Ähvardamine, ebameeldivus ei piira vabadust, sest tema tegevuse sooritamine pole keelegi teise isiku poolt võimatuks tehtud. 6. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Mõttevabadus peab olema täielik. Ei tohi midagi keelata. Kui mingi arvamus on väär, siis tuleb otsida õiget, mis asendub väärt (mitte keelata väärt). Tõese arvamuse keelamine tähendab, et
"; Täi ütelnud: "Kurika all kuulan, pajas paisun, aga saunaleil on hingevõtja"; Paastukuu ütelnud küünlakuule: "Oleks mina sinust olema, ma võtaks kõik põnnpead põrandale, naese käed leevaastja ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett"; Ahi olevat vanast ütelnu: "Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks!" Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühes jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Kuna folkloorne traditsioon on omamoodi reguleerimatu vabaturg, siis ei panegi see väga imestma, kui sinna satub üsnagi mitmekesist kaupa, sh. diametraalselt erinevate vaatekohtade kajastusi vanasõnadena. Nii näiteks on eesti vanasõnades pea pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või peab neile andma ka ihunuhtlust.
Tühimõiste-Null mahulised mõisted, see, mis midagi ei tähenda. NT: haldjas Sisu järgi liigitatakse mõisteid: Konkreetne ja abstraktne (Konkreetsed on esemete mõisted ja abstraktsed on omaduste mõisted - näiteks jõgi vs ilu) Suhteline ja absoluutne (Suhteline on mõiste, kus on suhte olemasolu teise mõistega ja absoluutse mõiste sisus see tunnus puudub – inimene;ema;õpetaja vs jõgi;kirjanik) Jaatav ja eitav (Jaatavad-iseloomustavad eset mingi omaduse või suhte kauduja eitavad-iseloomustavad eset mingi liigitunnuse puudumise kaudu - suur kirjanik vs mittekirjanik) Kogu ja mittekogumõisted (Kogumõisteid-mõisted, kus ühetüübilisi mõisteid käsitletakse kui tervikut ja mittekogumõisted-nende sisu iseloomustab vastava klassi igat elementi - näiteks meeskond vs mängija) MÕISTE MAHT - esemete klass, mis sisaldub/peegeldub mõistes. Palju teisi mõsiteid
Looduslikud takistused ja võimetused ei puutu asjasse. Võimetus pole vabaduse puudumine! - Positiivse vabaduse puhul: takistuseks on toimija seesmised asjaolud. Piiripealsed juhtumid: kas majanduslikud asjaolud on vabaduse takistajad? Kas töötus ja vaesus teevad inimesi vaid võimetuks või ka mitte-vabaks? Liberaalid/libertaarid eitavad: vabaduse piiramine on siis, kui keegi KAVATSUSLIKULT takistab. Sotsialistid/egalitaarid jaatavad: inimesed vastutavad ka oma tegude eest, mis kaudselt mõjutavad. Ähvardamine, ebameeldivus jne ei piira ega vähenda vabadust!!! IV Vabadus teha... mida? Kas teo vabaks pidamine sõltub teo väärtusest? Millise tegevuse takistamisel on tegu vabaduse piiramisega? V Kas vabadust saab mõõta? Kas saab väita, et üks inimene/ühiskond on vabam kui teine? - Ei saa, sest me ei tea üksikisikute valikute arvu ja nende realiseerimise võimalusi
23_fl_i-v 4.0.7. Koostage väidete paari kohta tõeväärtustabelid ning tehke kindlaks, kas paarides olevad väited on ekvivalentsed: Anne tuleb töölt, aga tal ei ole pea uimane; Pole tõsi, et kui Anne tuleb töölt, siis on tal pea uimane. Tähistame: A Anne tuleb töölt ; U tal (Annel ) on pea uimane. (On tungivalt soovitatav tähistada jaatavad laused.) Laused on : A & ¬U ning ¬(A U) AU ¬U A & ¬U A U ¬(A U) 11 0 0 1 0 10 1 1 0 1 01 0 0 1 0 00 1 0 1 0 Tabeli teine ja neljas veerg on abistavad. Võrrelda tuleb kolmandat ja viiendat veergu. Kui nende kõikides ridades on ühesugused tõeväärtused, langevad liitlausete A & ¬U ning
Kas töötus ja vaesus teevad inimesi lihtsalt võimetuks (teatud tegevusteks, nt leiva ostmiseks) või (ka) mitte-vabaks? "inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine vabadusse kui see, kui tal takistatakse kogumast ülearust. " Bertrand Russell (1994: 85) Kuidas vastata? Liberaalid/libertaarid (Hayek) pigem eitavad: - Vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid (Cohen, Sen) pigem jaatavad: - Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad). Kas tegemist on ratsionaalselt lahenduva probleemiga? Kas ühed eksivad ja teistel on õigus? Või on pigem tegemist maailmavaatelise küsimusega? b) Ähvardused?: "Isik on mittevaba siis ja ainult siis, kui mingitema tegevuse sooritamine on kellegi teiseisiku tegevuse poolt võimatuks tehtud. "Hillel Steiner (1974)
Väitlause väljendab tõest või väära väidet (mis jaatab tõest või väära propositsiooni) ning seetõttu saab öelda ka lause kohta, et see on tõene või väär. Loogikas peetakse tavaliselt silmas väitlause mõtet, seda väidet, mida öelda taheti, mitte lauset sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga: huvi tuntakse peamiselt lausete sisu vastu, mida püütakse käsitleda puhastatuna konkreetsest ütlemisviisist ja keelest, st väidete vastu, mis jaatavad propositsioone. Sõna (word) on traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistetevahelise seose keeleline väljendusvorm. Seost väljendavad sõnad võimaldavad lauseid koostada, nt ,,on" või ,,ei ole" ei pea väljendama olemise mõistet, vaid aitavad koostada jaatava või eitava lause. Mõnikord väljendab mõistet keeles mitmest sõnast koosnev/raas. On sõnu, mis ei saa iseseisvalt, ilma fraasis osalemata, mõisteid väljendada, ja sõnu, mis jäävad peaaegu alati
Väitlause väljendab tõest või väära väidet (mis jaatab tõest või väära propositsiooni) ning seetõttu saab öelda ka lause kohta, et see on tõene või väär. Loogikas peetakse tavaliselt silmas väitlause mõtet, seda väidet, mida öelda taheti, mitte lauset sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga: huvi tuntakse peamiselt lausete sisu vastu, mida püütakse käsitleda puhastatuna konkreetsest ütlemisviisist ja keelest, st väidete vastu, mis jaatavad propositsioone. Sõna (word) on traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistetevahelise seose keeleline väljendusvorm. Seost väljendavad sõnad võimaldavad lauseid koostada, nt ,,on" või ,,ei ole" ei pea väljendama olemise mõistet, vaid aitavad koostada jaatava või eitava lause. Mõnikord väljendab mõistet keeles mitmest sõnast koosnev/raas. On sõnu, mis ei saa
vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega; nn Maailmaga kohanduvad grupid peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele nn Maailma jaatavad grupid kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu. Tabel 1. Religioossed organisatsioonid Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Jehoova tunnistajad,
annaabi.ee 
