Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jaapani ühiskonnageograafia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jaapanis, rahvastik, japan, suremus, saart, organisatsioon, sündimus, hokkaid, turism, jaapanlaste, metsad, transpordiliik, metsatööstus, hokkaido, mäestik, hüdro, juur, energiamajandus, hõive, arengutaset, apec, oecd, soodne, tokyo, osaka, elektrienergia, riis, masinad, eksport, metsandus, kemikaalid, rongid, veod, jaapanisse, reise, demographymägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavaradest leidub lubjakivi, väävlit, kivisüsi, vasemaaki, boksiiti, rauamaaki, nikkelit, fosfaati, plaatinat, tina, uraani. Igal aastal registreeritakse Jaapanis 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Nagu näiteks 2011. aastal Jaapanit tabanud 8.9magnituudine maavärin, pärast mida räsis riiki veel tsunami. Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid. Vulkaanipursked segavad inimtegevust ja sunnivad vulkaanide läheduses elavaid inimesi pursete ajal sealt lahkuma.
JAAPAN Riigi iseloomustus Tallinn 2011 JAAPAN Riigi lipp Globaalne kaart · Saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. · Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. · Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. · Pealinn on Tokyo. Teised olulised linnad kõik Honshu (suurimal) saarel- on Osaka, Nagoya, Kyoto ja Yokahama · Jaapan on väga mägine maa 70% territooriumist on kaetud mägedega. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Geograafiline asend: * Aasia manner.
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid
JAAPAN Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Üldandmed 3 4. Geograafiline asend 4 5. Loodus 4 5.1 Pinnamood 4 5.2 Kliima 4 5.3 Taimed ja loomad 4 6. Rahvastik 5 7. Majandus 5-6 7.1 Põllumajandus ja metsandus 5-6 7.2 Energeetika 6 8. Kokkuvõte 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 2. SISSEJUHATUS Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul
jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli surmanuhtlusega karistatav. Kui Jaapan piirid avas, siis oli ta arengutasemelt keskaegne feodaalriik. Vaatamata II maailmasõja suurtele kaotustele, suutis Jaapan tõusta maailma kolme suurima tööstusriigi hulka. Eriti kõrgelt on arenenud tehnoloogia. Vaatamata suurtele muutustele ja arengule on Jaapan säilitanud oma vanad ja sügavad usulised raditsioonid. Kuni 7. sajandini linnad Jaapanis puudusid. Siis nad tekkisid ja meenutasid suuri külasid, mis kujunesid kohaliku valitseja lossi ümber. Kohalikud teenisid lossi huve ja olid seotud põllumajandusega. Üheks esimeseks originaalseks Jaapani linnaks oli Nara (jaapani k. tamm), mis rajati 628. a. ja oli 8. saj. Jaapani pealinn. Jaapani järgmine pealinn oli Heijan (jaapani k. rahu), mis asus praeguse Kyoto kohal. Heijan oli küllaltki suur linn 9. saj. algul umbes 0,5 miljonit elanikku
Jaapani rahvastik Sander Randoja 10 klass jaapani rahvaarv on 2013 aasta seisuga 127 325 000 inimest.Jaapan on riik kus jaapanlased moodustavad 99,4% koguelanikonnast.Jaapanlaste hulka kuuluvad ka Hokkaido saare põlisasukad, neid on ligi 20000 kogu rahvaarvust.Teise maailmasõjaajal viidi Jaapanisse päris palju korealasi kesnüüd moodustavad kõigist mittejaapanlastest 40%. Jaapanis leidub ka hiinlasi ning vietnamlasi kuid nende osakaal pole väga suur. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar Peale teist maailmasõda, kui sõda läbi sai ning inimeste eluolu paranes tuli suur beebibuum. Tol ajal sündinud lapsi on nüüd aga väga palju ning kõik vananevad väga jõudsalt. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on maailmas väga kõrgel tasemel.2004
Puhja gümnaasium Elis Uiboupin 10r Jaapan Referaat Juhendaja: õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad maailma vastupidavaimad autod, uusimad tehnikavidinad ja kasvõi inimese moodi robotid, mis võetakse kohalike perede poolt tõrkumata omaks ja pannakse koduseid töid tegema
13. Kitakyūshū Fukuoka 977,288 487,66 2029 14. Chiba Chiba 962,13 272,08 3424 15. Sakai Osaka 842,134 149,99 5553 RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased1. Aastal 2003 oli registreeritud välismaalasi 1,915,030 (1,422,979 neist Aasiast). 1 http://classic- web.archive.org/web/20050824195238/http://www.stat.go.jp/data/nenkan/pdf/y0213014.pdf
JAAPAN referaat Tallinn 2009 TÕUSVA PÄIKESE MAA Jaapan on üks maailma kõige arenenumaid riike. Seda tänu oskusele arendada tööstust ja kaubandust. Jaapanis neil aladel saavutatud tase ületab Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu
mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades Fuji mägi leidub palju kuumaveeallikaid. Kõige ulatuslikum on 13000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Jaapan asub Euraasia, Filipiini ja Põhja-Ameerika laamade kokkusaamiskohas. Seetõttu esineb seal tihti tugevaid maavärinaid, mis tekitavad tõenäoliselt ulatuslike purustusi. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises
kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme
Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: 1) Honsh (231000 km2) 2) Hokkaido (83500 km²) 3) Kysh (42000 km²) 4) Shikoku (19000 km²) Honsiu saar asetseb Ida-Aasias, eraldades Jaapani merd Vaiksest ookeanist. Tsushima väin, mis lahutab saart Koreast on ligi 190 km lai, samal ajal lahutab Honsiud 800 km avamerd Hiina ranniku lähimast punktist. Umbes 1/3 saarest (põhjaosa) asetseb parasvöötmes ning ülejäänud 2/3 (lõuna) mussoonkliimas, mis ulatub Jaapanist läbi Korea poolsaare, Hiina ja kogu Kagu-Aasia Indiani välja. Saar on Jaapani keskmeks (geograafilised koordinaadid 33º kuni 44º põhjalaiust), moodustades oma 230.427 km² 60% kogu riigi pindalast.
saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda võõrmõjusid sulandades endaks on eriline. Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Geograafia Jaapani kohta Pinnamood Jaapanis Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel
Nad maeti elusalt, kui kõrge müür rongile peale varises. Kaugemal, lääne pool, paiskas maalihe tohutu mudamassi Nebukawa külale, lükkas majad merre ja mattis enda alla. Kõige suuremat kahju tegi siiski tuli. Kuna oli lõunaaeg ja sajad tuhanded söepannid läksid ümber, oli tule kustutamine võimatu, sest kogu tuletõrjujate varustus oli hävinud. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. Kanto maavärin on hirmsaim Jaapanis asetleidnud loodusõnnetus. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. 1994. aastal jõudsid Jaapani spetsialistid rahustavale tõdemusele, et nende mitmekordsed maanteed ja sillad peavad üsna tugevatele tõugetele vastu. 17. jaanuaril kell 5.46 kohaliku aja järgi toimunud ja kõigest 20 sekundit kestnud 6,9 magnituudine maavärin purustas linnast umbes ühe kolmandiku. Ametlikel andmetel hukkus 6055 inimest, umbes 26 500 sai vigastada.
mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-saniks. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavärinad Igal aastal Jaapanis registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi
Varstu Keskkool 10.klass Jaapan Karmen Kolesnikov 02.05.2014 1. Asend Jaapan on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Jaapan asetseb 20. ja 46. põhjalaiuse ning 122. ja 154. idapikkuse vahel. Põhjapoolseim punkt on Hokkaid prefektuuri kuuluval Bentenjima saarel (45°31'35N). 2. Rahvastik Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar.
hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis, 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast, 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas. Arhitektuur Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas – budistlikud templid 7.-9.sajand, nt. Horyunji tempel, u. 700). Horyunji tempel
Jaapan Rahvuslikud sümbolid Geograafiline asend Jaapan on saareriik Ida-Aasias. Pindala on 377 835 km² ning rahvaarv on 126 659 700. Elanikke on umbes 337 in/km². Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri; Põhja- ja Lõuna-Koreast Jaapani meri; Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Piki Honsh saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida
materjali läbi töötanud. 1. Jaapan Jaapan on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab sedaVaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honshū, Hokkaidō, Kyūshū ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tōkyō piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tōkyō ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament.
Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus Majandus
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed.
JAAPAN 1. Jaapanis elab 126 475 664 inimest. Riigi rahvaarvult on tegu suurriigiga, kuna Jaapan asub maailmas rahvaarvu poolest 10. kohal. Enam-vähem samapalju inimesi nagu Jaapanis elab ka Mehhikos ja Venemaal. 2. Võib öelda, et rahvastik paikneb üpriski ebaühtlaselt, kuna enamus inimkonnast elab rannikualadel, kuna sisemaal asub mitmeid vulkaane. Jaapani keskmine rahvastiku tihedus on 336 inimest ruutkilomeetril. Tihedamini on asustatud muidugi suuremad linnad nagu Tokyo, Yokohama, Kobe, Osaka, Nagoya jne kus inimesi elab ühel ruutkilomeetril üle 700. Hõredamini on asustatud riigi keskmine osa ning samuti riigi kirde osa. ( mida tumedam värv, seda tihedamini on
· Rahvastiku tihedus 337 in/km 2 · Pindala:377 835 km2 Üldanmed · Keiser: Akihito · Riigikord: konstitusiooniline monarhia · Peaminister: Yoshihiko Noda · Ajavöönd: maailmaaeg +9 · Hümn: Kimi ga yo · SKT : 4366 miljardit USD · SKT elaniku kohta 38 341 USD Territoorium · Jaapan koosneb 4 suuremast saarest ja paljudest väiksematest. · Suurim on Honsh, kus asub ka Tky. · Minevikus iseloomustati igat saart erinevallt : Põhja- poolsed elanikke peeti vastupidavateks ja kannatlikeks, Kesk- Jaapani asukaist usuti, et nad väärtustavad enam au ja väärikust kui raha, ning lõunast arvati pärinevat kõige parimad sõdalasi. Riigi kujunemine · 30 000 eKr saabuvad esimesed asukad Mandri Aasiast. · Umbes 400 pKr jõuab Hiina kirjaviis Jaapanisse. Rahvastik · ¾ jaapanlastest on linnlased. Üle 30 miljoni inimese elab Kanto linnastus, kus asub ka Tky.
Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse kui Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshu, Hokkaido, Kyushu ja Shikoku. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapani kliimaolud on ühed soodsaimad terves Ida- Aasias. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust jätkub aastaringi, pigem on seda liiga palju. Põldudel tuleb jälgida, et need liiga palju niiskust ei saa, vaid parajalt. Sageli esineb
SISSEJUHATUS Valisin riigiks Jaapani, kuna mind on alati see riik huvitanud ja tunnen jaapani kultuurist väga lugu. Tahan seda riiki rohkem tundma õppida. Jaapanlased on targad ja intiligentsed see on ka üks põhjus miks see riik mulle kõige enam meeldis. Referaadis panen kirja tähtsamad faktid ja kirjutan loodusvarade, majandusharude, kliima jms kohta. Jaapan on saareriik Ida-Aasias. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485 km² · Rahvustoit Misosupp · Keeled jaapani · Riigikord konstitutsiooniline monarhia · Riigipea Keiser
Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis. Väikesed kommuunid elavad Havaiil, Lõuna-ja Põhja Ameerikas, aga enamus neist ei oska enam jaapani keelt. Jaapani saared on asustatud inimeste poolt juba Paleoliitikumi ajast. Arheoloogid on leidnud Jaapanist maailma vanimad säilinud keraamikanõud. Jaapan maailmakaardil. Riigikord Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a
Matcha on üldiselt kallis võrrelduna teiste tee vormidega, kuigi hind sõltub kvaliteedist. 2. Gyokuro - jahvatamata matcha leht, mida valmistatakse leotades. Mõni aeg enne ku gyokuro korjatakse, kaetakse teetaimed varikatetega, mis aeglustab lehe kasvu, kasvatab kofeiini sisaldust ja muudab lehed tumedamaks kui enamusel rohelistel teedel. Pärast seda kui parimad lehed on korjatud, nad aurutatakse, kuivatatakse ja rullitakse eriliselt nõelakujulisteks. Jaapanis on gyokurol palju nimesid näiteks ,,nefriidi kaste", ,,pärlikaste" ,,kalliskivi kastepiisad" ja ,,kallid kastepiisad". See on üks kallimaid ja otsitumaid sel maal toodetud teede seas. Sel teel on jumaldamiseks kõik omadused. Gyokuros on kõrge aminohapete tase ning aminohapet theaniini, mis tekitab magusa maitse. Selles on kõrge kofeiini tase (boonus meile, kohviarmastajatele) ja katekiini. Suurepärase värvi ja maiste
Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Jaapani kaart Jaapani lipp 2. JAAPAN PÄRAST II MAAILMASÕDA 2.1. USA okupatsioon (1945 1952) Liitlasriikide nimel okupeeris USA Teise maailmasõja lõppedes Jaapani. Okupatsioon algas Jaapanile suhteliselt soodsates tingimustes: · Okupatsiooni aluseks oli Potsdami deklaratsiooni, kus NSVL ei osalenud. · NSV Liidu vägesid Jaapanis ei olnud, v.a Kuriili saartel, mille nad olid okupeerinud sõja lõpul. · Okupatsiooni teostas faktiliselt üks riik- USA. · Okupeeriti vaid maa tähtsamad keskused. · Faktiline okupatsiooni algas alles kolm nädalat pärast Jaapani kapituleerumist. Potsdami konverentsi ajal avaldatud deklaratsioonis andsid USA, Suurbritannia ja Hiina lubaduse demilitariseerida ja demokratiseerida Jaapani. Selle deklaratsiooniga ühines 1945
ühiseid jooni ka eestlaste kultuuriga. ÜLDANDMED Pindala: 377 915 km2 Rahvaarv: 127 928 000 (2011) Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Pealinn: Tky Riigikeel: jaapani keel Jaapan (jaapani keeles Nihon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida- Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Jaapani kogupindala (ilma Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485 km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid väiksem kui Rootsi. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal Rahvaarvu poolest on Jaapan enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tky piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tky ja mitmed ümbritsevad
Suved on pehmed. Temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademete rohke maa. Sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud. Kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa. Mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshū saarel. Piki Honshū saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Ka paljud
loodusvarad piirkonniti väga erinev.150-2000mm. Uus-Meremal võib isegi ulatuda kuni 4500mm aastas. Valitsevad usundid Peamiselt katoliiklus. On ka anglikaane, protestante ja vähesel määral põlisusundite järgijaid. Rahvastik ja Austraalias on rahvastiku tihedus väga väike (3in/km²). See-eest aga Uus-Meremaal suhteliselt suur (15,8in/km²). Rahvaarv Uus-Meremaal ja asustus Austraalias kokku elab umbes 27,4 miljonit inimest. Rahvastik koondub pigem mereäärsetele aladele ja rohkem kagu-Austraaliasse. Iive on positiivne (1,8). Keskmine eluea pikkus on 80,6 aastat. Austraalia rahvastikust elavad 85% linnas ning 15% maal. Põllumajandus Viinamarjakasvatus. Sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Rannikualadel, kus on tihedam asustus aga intensiivsele tehniliste kultuuride kasvatamisele (nt: köögi- ja puuviljad)
Lõuna Tsiilis on rahvastiku tihedus aga väga väike, sest seal on karm kliima. (Joonis 19) RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Joonis 22: Rahvastikupüramiid Alla 15 aastased lapsed moodustavad rahvastikust 24,1% (M 2 010 576 / N 1 920 951). 15-65 aastased tööealised moodustavad rahvastikust 67,4% (M 5 480 703 / N 5 492 988). Üle 65 aastaseid on 8, 5% (M 576 698/ N 802 825). Mõnekümne aasta pärast on Tsiili rahvastik arvatavasti vananenud. Meeste keskmine eluiga on 74 aastat. Naiste keskmine eluiga on 80 aastat. Selle riigi elanike keskmine eluiga on üsna kõrge. Suremuse näitaja on 5,77 surma/1000 inimese kohta, sündimuse näitaja on 14,82 sündi/1000 inimese kohta, imikusuremus on 7,71 surma/1000 elusa sünni kohta. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,05 poissi/ 1 tüdruku kohta. 12
............................................................................12 3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse..............................................................12 MERCOSUR-Rahvuslike lennukompaniide loend............................................................................12 3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid.........................................................................................12 4. Rahvastik ja 11. Turism (Lisa 3)...................................................................................................13 4.1 Rahvaarv ja selle võrdlemine maailma elanikega....................................................................13 4.2 Rahvaarvu muutumine.............................................................................................................14 Rahvaarv aastatega on kõikunud. Mingil määral on aga rahvaarv alati tõusnud. Prognoos on aga, et rahvaarv kahaneb. ..
annaabi.ee 
