Pühajärve Põhikool Referaat Jaan Poska Sihva 2009 Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920) Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik.
Jaan Poska (24.jaanuar 1866- 7.märts 1920) Jaan Poska Jaan Poska 24.01.1866- 07.03.1920. Ta sündis 12- lapselises peres viienda lapsena. Tema perekonna kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Hariduskäik Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi · Tema algatusel loodi linnade liidu osakond · Edukas sõjaülesannete täitmisel Kubermangu komissar · Märtsist oktoobrini 1917
jaanuaril 1942 Malmõz, Kirovi oblastis. Ta oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. 19021917 Vene armee staabiohvitser. 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister. 19181919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem. 19191925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi. 19301933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees. 19331934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees. 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel. Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866 Laiuse Kirikukülas, suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta oli Eesti riigimees. 1900. aastal asus tööle Tallinnas juriidilise abilisena Konstantin Pätsile.Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest.
Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Tema perekonna kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane. Jaan Poska. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid
1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2
C. R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate
tugi sõjavägi Ajend: Petrogradis toimunud rahutused Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist 2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia): 1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks
Valitsusele · eestis toimusid põhisündmused Tallinnas, kus elas vene rahvusest töölisi ja asus suur garnison. Erinevalt 1905.aastast domineerisid Veebruarurevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad · Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja märas nende asemele kubermangu komissarid. Eestimaa kubermangu komissraiks sai Tallinna linnapea advokaat Jaan Poska-esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust · Kohtadel seati ametisse maakonna komissarid, tegevust alustas miilits · Revolutsiooni päevil oli mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element E. Autonoomia (omavalitsuse) nõue
erinevaid au- ja teenetemärke nii Eestis kui ka välisriikides. See tõestab tema osalust ja tähtsust nii Eesti Vabariigi jaoks kui ka väljaspool meie riiki. 1 Pätsi noorusaastad Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas ülesse teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas. Aasta pärast otsustas Konstantini isa kolida Pärnusse. Seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Kooli kutsuti juhataja järgi Raudsepa kooliks. See kooli oli täielikult vene keelne ning rahvusliku kasvatusega seal ei tegeletud. Konstantin õppis hästi. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide
Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguspäevil, kui massimiiting kasvas üle korrarikkumisteks. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtumaju, tapeti vihatumaid ohvitsere, murti lahti (tollal vanglana kasutatud) Paksu Margareeta uksed, lasti sealt välja nii poliitilised kui kriminaalkurja tegijad ja pandi vangla põlema. Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis esialgu stabiliseerida ja uued ametimehed kohtadele määrata. Kuberneri asemel hakkas Eestimaal keskvõimu esindama komissar, ja selleks sai Tallinna linnapea, vandeadvokaat Jaan Poska. Poska oli õigeusklik, liikus peamiselt vene seltskonnas ja nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist (seni, kuni seda nõudis seadus), kuid ometi sai algav iseseisvusliikumine endale Poska näol tugeva liitlase ja eestkõneleja. Autonoomiataotlus Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks
Rooma õigus ja sellel põhinev Balti eraõigus said tema lemmikainteteks. Corpus iuris civilis oli hiljemgi tema käsiraamatuks. Päts lõpetas Tartu ülikooli 1898. aastal õigusteaduse kandidaadina. Noor jurist astus peagi vabatahtlikult ajateenistusse tsaariarmeesse. Teenistuskohaks sai Pihkva, niisiis mitte eriti kauge paik. Pärast teenistust 1898-1899 Omski jalaväepolgus lasti Päts lipniku auastmes reservi. Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts ei tahtnud Tartusse jääda. Liivimaal elanud noormehest sai põhjaeestlane, tallinlane. Sellel otsusel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Eesti poliitilises elus olid tekkimas kaks poolust- Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust lahkus, arvati, et ta jääb nälga, sest vaevalt ta pealinnast tööd leiab. Need, kes nii arvasid, pidid hiljem häbenema, sest tööd Päts sai. Kolimine rahulikust akadeemilisest Tartust elavasse kaubandus- ja ärielukeskusse Tallinna polnud päris lihtne ei hingeliselt ega
soldateid. Väikestes maakonnalinnades ja maal püsis vaikus ja kord ning revolutsiooni toimumist teadvustas rahva enamik alles 10. märtsil, mil tähistati üleüldist vabanduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. Korratused linnades likvideeriti suhteliselt kiiresti. Venemaa ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu 8 komissariks sai Tallinn linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska (1866-1920) (Vt. Lisa 3). Kohtadel seati ametisse maakonnakomissarid, tegevust alustas miilits. Revolutsioonipäevil olid mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidas end omaalgatuslikeks revolutsioonilisteks parlamentideks. Nõukogud säilisid ka pärast kubermangukomissari ametisse astumist, ent esialgu ei vastandanud nad end veel valitsuse esindajatele. Näiliselt olid
liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti poliitika elu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille sotsiaalse baasi moodustasid väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikrmajade omanikud. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Parte- Euroopale
populaarne, tagas riigi ülalpidamise. · Tallinna elanikkonna kasv. 2.2 Veebruarirevolutsioon · 23.02. 1917 revolutsiooni algus Peterburis. Algas garnisonis puhkenud mässust. Kindralid kartsid mässu levimist rindele ja veensid Nikolai II tagasi astuma. Võimu võttis üle duuma komitee, mis nimetas end Ajutiseks Valitsuseks (AV). · Kuuldused revolutsioonist jõuavad Tallinna. Vene AV esindajana võtab võimu üle kubermangukomissar Jaan Poska, kes määrab maakonnakomissarid ja politseiülemad. Omavalitsuse kava väljatöötamine. · Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele. · Eestlaste meeleavaldus Peterburis, 40 000 inimest, korraldab Eesti Vabariiklaste Liit (Julius Seljamaa). 2.3 Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu 30. märts 1917 AV määrus: "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja
1933 USA tunnustas NSV Liitu 1935 Vastastikuse abistamise lepingud Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkiaga 1936 sõjaline abi Hispaania vabariiklastele 1939 läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga Saksamaa-vastase liidu asjus kukkusid läbi 1939 mittekallaletungipakt Saksamaaga Eesti 1917-1920 Eesti Vene impeeriumi autonoomse osana 1917 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal tõi kaasa rahutused ja streigid Tallinnas. J. Poska nimetati Eestimaa kubermangu kindralkomissariks. 30. 03. 1917 kinnitas Vene Ajutine valitsus Eestimaa kubermangu autonoomiaseaduse See oli ette valmistatud Eesti advokaatide poolt: Tõnisson, Koppel, Strandman jt. Mais 1917 toimusid Eestimaa Maapäeva (Ajutise Maanõukogu) valimised - 62 saadikut, enamik eestlased. Istus koos Toompea lossis Otsused Eesti ala liitmine ühtseks kubermanguks Asjaajamiskeeleks eesti keel
Jätkus kirjasõna tsenseerimine. Poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud. Suleti revolutsioonipäevil omaalgatuslikult loodud organisatsioone. Ainsa legaalse erakonnana jätkas Eesti Rahvameelne eduerakond. Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtumise enda kätte. Enamlaste häälekandjaks töölisajaleht Kiir (Narvas), toimetajaks Jaan Anvelt. Esimest korda Venemaa ajaloos kutsuti kokku valitsev rahvaesindus Riigiduuma. I Riigiduumasse (1906) valiti 4 eestlast ja 1 venelane. II Riigiduumasse (1907) valiti 5 eestlast. Valitsus saatis mõlemad laiali juba enne tööle asumist. Muudeti valmisseadust suurem vara, rohkem hääli. III ja IV duumasse pääses vaid 2 eestlast. Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisetel. Baltisakslased pidid tagasi tõmbuma Talinnas, Haapsalus, Pärnus, Rakveres, Valgas, Võrus. Rahvuskultuuri areng Senisest suurem tähelepanu rahvuskultuuril.
Samuti rünnati kohtu- ja politseiasutusi. Päeva jooksul ühinesid ka tööliste ja madrustega ka Tallinna sõdurite garnison. Mitmes polgus tapeti sõjaväeametnikke, arste jne. Ööl vastu 3. märtsi oli Tallinnas rahutu - süüdati politseidasutusi jne. Samalaadsed sündmused leidsid aset ka mitmetes teistes Eesti linnades, kus leidus rohkesti vene sõdureid või vene rahvusest sõdureid - Narva, Pärnu, Haapsalu, Tartu, Kuressaare. Haapsalus relvastatud madrused tapsid linnapea ja kohaliku pastori?. Kokku tapeti märtsi alguses u 20 inimest. 1905. aasta revolutsiooni jooksul tapeti ainult 1 inimene. Tagant järele hakati veebr rev nimetama Päikesepaiste revolutsiooniks. Enamik Eestist sai revolutsiooni toimumisest teada ajalehtede vahendusel, mingeid sündmusi maal eriti ei toimunud. Maarahva puhul võib tähtsaks pidada 10. märtsi, kui tähistatid Vene rev võidu ja ohvrite mälestuspüha. Rev tulemusena oli vana võim kõrvaldatud. Petrogradi eeskujul juba 3
Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal
maavalitsuse laiali, mille peale selle ametnikud alustasid streiki,mis kestis enamlaste võimu langemiseni. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23.veebruaril 1918.aastal kell 20.00 esmakordselt välja Pärnus,kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti".Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase,hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväe-paraad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. 22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni ülem Tannenbaum oma päeva-käsus, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu.Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas.
Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks. Alles Postimehe ajalehe ostmine võimaldas tal Eestis tegutseda. Postimees muutus julgemaks ning lugejate arv kasvas. Esimene võitlus oli rahvusliku alaväärsuse vastu, eestlased tundsid häbi oma rahvuse üle (Kadaka sakslane ja Paju venelane: eestlased, kes saksastusid või venestusid). Oli tarvis näidata, et eestlased on samasugused rahvas nagu venelased, sakslased ja soomlased. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman hakkasid Tartus avalikes paikades kõnelema eesti keelt. Postimees sattus sulesõtta Ado Kreisteiniga. Ado Kreisteini ajaleht Olevik hakkas kaotama mitmeid toimetuse liikmeid ja lugejate arv kahanes, kuna Postimees muutus populaarsemaks. Jaan Tõnisson kritiseeris Vene võimu ettevaatlikult, nad
Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, mida tabavalt iseloomustas tööerakondlane Jüri Vilms. Täieliku iseseisvuse poole ei saa püüda ega leppida autonoomiaga, vaid tuleb taotleda õiguslikku osariiki föderatiivses Vene riigis. Maapäeva poolt loodi uue korra kehtestamiseks, valitsemise ja reformide teostamiseks Maavalitsus, mis asus tegutsema K. Pätsi juhtimisel
Seetõttu puhkes kahe ajalehe vahel sulesõda, mis siiski väga teravaks ei läinud. Pooldati vabariiki ja mõisnike maaomandi vähendamist. Päts pida tähtsaks eestlaste võimu juurde pääsemist linnavalimised. 1904 aastal saavutas eesti-vene blokk, mis juhtis Päts, ägedas võitluses sakslastega, võidu Tallinnas ja linnavalitsus läks eestlaste kätte. Volkogus said eestlased 38, sakslased 17 ja venelased 5 kohta. Linnapeaks sai venelane Hiatsintov, abilinnapeaks Päts. See oli tõusva eestluse suur võit. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902 panid Mihhail Kalinin ja Friedrich Leberecht aluse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP, 1898) Tallinna organisatsioonile. Seejärel tekkisid parteiorganisatsioonid ka teistes linnades, 1904 asutati
tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada. Oktoobris alustasid bolsevikud relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 23. oktoobri õhtul saatis Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna strateegilistesse kohtadesse patrullima. 26. oktoobril saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Peterburis ning seejärel anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu kubermangu komissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai seejärel Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine. Ühesõnaga kogu maa
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika........................................................................................................................
1559 Saare-Lääne piiskopp Münchausen müüs oma valdused Taanile 30'000 taalri eest. Taani kuningas andis ostetud maa oma vennale Hertsog Magnusele. 1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaare alla, mis oli sel ajal Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Magnus moodustas Jvan Julma abiga Eesti Kunigriigi, mille pealinnaks oli Põltsamaa. Vastutasuks aitas ta Julmal Tallinnat piirata, kuid piiramisest ei tulnud midagi välja. Gothard Kettler - viimane Liivi ordu ordumeister. Soosis suhteid Poolaga. Kutsus poolakad Tallinna alla. Harju-Viru vasallid kutsusid Tallinnasse kaitseks Rootslased. 1560 Härgmäe lahing, Hoomuli mõisa juures. Ordu kaotsa venelastele. Sellega purustati Liivi ordu armee. 11 1560 Viljandi linnus langes venelaste kätte. Sellega tehti Liivi ordule sisuliselt lõpp peale. 1560 Puhkes talupoegade ülestõus Harjumaal ja Läänemaal. Suurim ülestõus eestis. Kestis 2 aastat.
● 1850.–1863. aasta- algkooliõpetaja Pärnus; ● 1857. aasta- ajaleht Perno Postimees e Näddalileht; ● 1863. aastal kolis Tartusse; ● 1864. aasta- ajaleht Eesti Postimees; ● 1865. aasta- Vanemuise selts; ● 1869. aasta- I eesti üldlaulupidu; ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (Paciuse viis); ● 1879. aasta- II eesti üldlaulupidu; ● Eesti ajakirjanduse rajaja, ärkamisaja üks juhtidest. Lydia Koidula, 1843. 1886. aasta ● Lidia Emilie Florentine Jannsen; ● Õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlastekoolis; ● Tartu ülikoolis sooritas koduõpetajaeksami; ● Ajakirjanik, luuletaja, näitekirjanik; ● Kultuurielu suunaja Tartus; ● Abiellus E. Michelsoniga ja kolis perega Kroonlinna; ● Luulelooming: ○ Tõlkemugandused: „Kodu“, „Emasüda“; ○ 1866. aasta- luulekogu „Vainulilled“; ○ 1867
1902 Tõnisson leppis enne valimisi baltisakslastega kokku, et sakslased (2/3) ja eestlased (1/3) esitavad ühise nimekirja. Kõik juhtivad kohad läksid jätkuvalt baltisakslaste kätte. 1906 baltisakslased keeldusid Tõnissoniga ühist nimekirja tegemast, Tõnissonlased jäid ka siis Tartu linna valitsemise õigusest ilma. 1901 Valga linnavalimised, eestlaste ja lätlaste ühisnimekiri sai võidu, baltisakslased ei saanud midagi; Valga sai esimesena eestlasest linnapea (Johannes Märtson) 1904 dets Tallinn otsustati baltisakslastega võitlusse astuda; eestlased sõlmisid liidu venelastega; liidu jõuline propaganda tõi edu; 5 linnajaos kuuest võitis eesti-vene liit. Mitte keegi eestlastest ei olnud siiski nõus linnapea ametikohale astuma. Tallinna linapeaks sai 1 nendest 5 venelasest, kes valitud olid (Erast Hiatsintov) Konstantin Päts ja Jaan Teemant said linnanõunikeks. Mihkel Pung linnasekretäriks.
Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Johann Fischer nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent. Liivimaa apostel. Koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine, Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine. Pühajõe mäss 1642. aastal. Püha jõgi, mõisnik lasi veski ehitada, viljaikaldus, talupojad süüdistasid veskit jõe rüvetamises j lammutasid veski ja tammi. Sellel ajal oli ka nõiajaht. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. 1684. Heinrich Stahl esimene eestikeelne grammatika, 1637. Johan Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, 1693. Andreas ja Adrian Virginius Uus(Vastne) Testament 1686. Esimene läbinisti eestikeelne raamat. 1630. loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium, Johan Skytte, 1632 TÜ. Põhjasõda Rootsi kuningas oma võimsuse tipul. Läänemeri oli peaaaegu et tema sisemeri. Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu
Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis oma tipule jõudis 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks.[17] 1862. aastal ilmus esmakordselt täies pikkuses trükis ka Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepos "Kalevipoeg". 1864. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen aga Tartusse, kus hakkas välja andma Eesti Postimeest, mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning mõjutas järgnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust. 1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid Vanemuine (Tartus) ja Estonia (Tallinnas), millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid. 1869. aastal toimus Tartus esimene Eesti üldlaulupidu, mida on tavaliselt peetud Eesti rahvusliku liikumise esimeseks tähtsündmuseks
12. Jaanuaril oli selle 1. pataljon Tallinnas, 12 päeva hiljem saabusid ülejäänud. Kokku 326 ohvitseri ja 1788 sõdurit, seega oma 2100 meest. Kalmu üksus suunati Tartu kaudu lõunarindele. (Palamets, 2010) Rööbiti relvastatud võitlusega rindel oli 1919. a. talvel ja suvel käinud ka intensiivne diplomaatiline võitlus meie iseseisvuse eest. Eesti rahudelegatsiooni esimese memorandumi meie iseseisvuse tunnustamiseks esitas välisminister J. Poska rahukongressile Pariisis 10. Veebruaril 1919. Märkides, et Eesti on end Maanõukogu aktiga 24.veebruarist 1918 kuulutanud rahvaste enesemääramise õiguse põhjas iseseisvaks vabariigiks, palus meie välisminister rahukonverentsil tunnustada Eesti iseseisvust ja lubada meie esindajail osa võtta konverentsi tööst. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Detsembri lõpul 1918 teatati Eestile Soomest vabatahtlikke organiseeriva ,,Eesti aitamise
26.märts 1917 toimus eestlastele meeleavaldus Peterburgis. (40000) osavõtjat Selle tagajärjeks: ajutine valitsus annab Eestlastele autonoomia autonoomia-piiratud õigustega iseseisvus Mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti rahvaesindus) Olulisemad Eesti staatust mõjutanud inimesed sel ajal olid: Aleksander Kesküla Saksa luuraja kes toimetab Lenini Venemaale ("Minu Leninid") Jaan Poska(1866-1920)Autonoomse Eesti kubermangu komissar, hilisem Tartu rahu sõlmija. Oktoobirevolutsioon 1917 Eestis juhib seda Viktor Kingissepp. Võim Eestis läheb enamlastele e. kommunistide kätte. 28.nov. 1917. a. Maapäev jõuab veel kuulutajad end kõrgemaiks võimuks Eestis ja saadetakse kommunistide poolt laiali. De facto Faktiliselt De jure Juriidiliselt 20 veebr. 1918. a. Alustasid Saksa väed uut pealetungi Riia juurest Eesti suunas. 23.Veebruar 1918. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
