Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jaan Kross ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vipper, vipperi, poisi, monsieur, pannud, laude, kross, kohusetundlik, visa, poisil, närviline, oligi, loos, lõpetamine, hoolis, headele, õpiks, auahne, hooliv, enesetappu, osanud, hoolinud, tunnid, hiire, hindeid, neljal, põhjusel, kiusas, kolmandaks, võtnud, poob, katsel, anus, teeks, arvas, kooliga, armid, juhus, tribunal, lastud1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli
Kõik kümnenda klassi poisid valmistusid prantsuse keele eksamiks (kes rohkem, kes vähem). Peale eksamit külastas Jaak Puukspuid, et uurida kuidas Juhani õppimine edenenud on. Virve harjutas just lakitud laega verandal flöödimängu. Jaak kartis Riksi uhket riietust nähes, et nüüd saab poiss Virvega paremini läbi ning tema suhe neiuga on ohus. Peagi sai ta aga kinnitust, et see pole nii. Jaak laenas Riksilt Kampmanni neljandat köidet. Riksilt raamatut laenates avastas ta poisi raamatukogust laenatud raamatute hulgast ka muusikainstrumentide raamatu, mida ta oli hiljuti raamatukogus lugenud. See oli lahti lehelt, kus oli flööst kirjutatud (sama lehekülge oli ka Jaak raamatukogus hoolega uurinud ja lugenud). Riksi flöödimängu huvist polnud ta kunagi midagi kuulnud ning kahtlustas teda nüüd Virve ülelöömise plaanis. Neljateistkümnes peatükk Toimus filosoofiaeksam. Poisid arutasid suveplaane. Virve kutsus Jaaku Kanaari saartele kaasa,
Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................
Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi.
õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi.
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende
10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi
toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ning kirjutada teatri- ja kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja K. Päts. Teiste kaastööliste hulgas tegutses ka E. Vilde. Kuna tööd oli palju ja aega vähe, ilmus sel perioodil vähe ilukirjanduslikke töid. Paar tähtsamat: ,,Tähtis päev", ,,Rahaauk". ,,Tähtis päev" Karjapoiss on peategelane, ühel päeval tuleb saunamees ja ütleb,et läheb ise tema eest karja. Poisi jaoks oli see suursündmus. Läheb kirikusse, paneb ilusad riided selga. Tee peal kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub kaasa kirkutorni, mis on ka elamus omaette. Seda mürgitab kellamees, kes torni tuleb ja pahandab nendega. Poisile läheb see hinge. On kirikus ja kuulab jutlust ning mõtleb, et kas see on parim valik, kuids ta enda erakordset päeva veedab. Teine poiss kutsub varesepesi lõhkuma, aga ta ei taha; läheb kala püüdma, aga see pole päris see
samuti võis põhjus olla ka selles, et ta ei teadnud isegi kuhu ta minna tahab ja mida ta üldse elult tahab. Taksojuhtidelt küsis ta alati sama küsimuse: ,,Kuhu jäävad pardid Tsentraalpargi väikeselt järvelt kui järv külmub?" Sellist laadi idiootsed küsimused vihastasid juhte alati ja kuigi Holden tahtis nendega klaasikese võtta ja lihtsalt juttu puhuda, ei olnud poisil peale tappa saamise midagi oodata ja ,,mine koju poisu", oli konflikti ärahoida soovivate taksojuhtide sõbralik vastus, mis Holdeni järjekordselt mõistma pani, et teda ei mõista siin ilmas mittekeegi(küsimus oli ju tegelikult kujundlik, Holden mõtles selle küsimusega ennast kui parti ja järve kui elu või midagi taolist ,,sügavat"). Hinges oli Holden suurim naistekütt maailmas(nagu kõik temavanused arvavad end olevat), reaalsuses aga süütu, ta ei suutnud
Mida aitas isa Ukul teha? strateegia) Miks isa aitas Ukut? Milleks oli Ukul ratast vaja? Miks peab rattaga sõites kiivrit kandma? Mida hakkas Uku tegema? 2. Siin on teine pilt. Kuula, mida ma räägin teise pildi kohta. Eemal märkas Uku oma sõpra Martinit, kes talle rõõmsalt lehvitas. Uku lehvitas vastu ega pannud tähele ees olevat suurt kivi. Uku ei jõudnud pidurdada ning kihutas suure hooga vastu kivi. Küll see oli valus kukkumine! Keda märkas Uku? Miks hakkas Uku lehvitama? Miks Uku kukkus? Mida ei jõudnud Uku teha? Miks peab rattaga sõites olema ettevaatlik? 3. Nüüd jutustan sulle kolmanda pildi kohta
Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma
alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma Neideri suhtumist
Sergeile tundus tema tulevik ühtäkki ebakindel ja tal polnud selgeid mõtteid. Pärast seda, kui naine rasedaks jäi, seati Sergeile sisse kodune järelvalve. Säärases ebaselges olukorras püüdis ta aina kodunt ära käia. Kuueaastaselt oli Aleksandr raskepärane, kohmakas ja tema lokid hakkasid tumenema. Kõik mängud olid talle võõrad, ta pillas mänguasju siia ja sinna ükskõikselt. Mänguseltsilised lapsed talle meelde ei jäänud. Ta oli vähese jutuga. Poisil tekkisid halvad harjumused ta kaotas ninarätikuid ja näris küüsi. Ema kinnitas nõelaga ninarätte, mida poiss kaotas, see oli ebamugav ja Aleksandr ajas läbi ilma rätikuta. Ema sidus tal käed vööga kinni, et ta küüsi ei näriks. Ema ja tädi olid mõlemad arvamusel, et Aleksandr ei kasvanud selliseks nagu vaja: temas ei olnud lahkust. Tädi arvas, et selles on süüdi kasvatus. Ema ja isa kutsusid poissi Abram Petrovits Hannibal
Mõnikord isegi ilma põhjuseta. Näiteks ükskord luges Trull üht lauset :”quel charme dans les nuances fines d`artiste! ” tõlge oli järmine :” Ja missugune võlu kunstniku peenis nüanssides!” selle peale punastas õpetaja, minnes juuksepiirini tulipunaseks ning ka Trulli vasak kõrv hakkas piinlikusest hõõguma. Tänu Laasiku õpetustele sai ka Juss eksamitest läbi, kuid oma ema imestuseks võttis ta koolist paberid välja ning viis Kustisse, mille direktor oli poisi ka vastu võtnud. Härra Ambel oli surnud direktorit nüüd asendamas ning kui kuulis Jussilt, mida viimane teha tahab, surus ta poisill kätt ja soovis õnne.
18- aastaselt sõidab kodulinnast Pariisi. Kui tahab teha ülikooli sissesaamiseks vajalikke eksameid, siis saab kõikides ainetes positiivse tulemuse välja arvatud kirjanduse, sest üks õpetaja hindab seda nulliga. Eksameid ümber ka ei tee. Hakkab tööle kaubalaos, see omamoodi hea elukool. Elab üsna sandisti, pandimajas käib tihedamini kui restoranis, aga õpib tundma seda töötavat Pariisi. Tal on väga visa iseloom. Seniks, kuni katsetas kirjandusega, ema keeldus toetamast. Samal ajal Pariisis põnevad ajad: pagendatud Hugo, kohtu alla antud Madame Bovary, sinna tuli Maupassant, mitmeid väga kuulsaid kunstnikke ja kultuurilinnana on Pariiis väga põnevaks kujunenud. Tekib noorte inimeste grupp, kuhu kuuluvad kõik need, kes vaidlevad oma kokkusaamistel, milline peaks olema kunst, kirjandus, muusika. Samal ajal huvitavad kõiki noori inimesi meditsiini ja bioloogia edusammud.
(~20 a.-ne) abiellusid 7.06. K.W. töötas "Päevalehes" korrektorina. Üks esimesi kodanlikke e ilmalikke abielusid. Ametlikult registreeriti abielu 1920 a märtsis. Tms kolis Tln-sse, järgnevad 20 a-t elas Tln-s erinevates üürikorterites. Elu lõpuaastail kolis Koidula tänavale. Üksikutel per-del üüris oma pisikese töötoa, kus kirjutas. Tln-s hoidis Tms avalikest piduõhtutest (nt Estonia) eemale, oli väga tubase eluviisiga. 1921 sündis tütar, 1928 poeg (äärmiselt kohusetundlik isa, perepea). Läbi abielu 2 kohustust: 1)puud ja küte, 2) armastas ise turul käia ja sealt kraami tuua. Tln-a perioodi langevad vähesed üksikud lähedased suvised puhkusereisid (Võsul, Narva-Jõesuus). Raha lõpuks niipalju, et 2 teenijat. Tms ei ilmunud ta enda auks korraldatud aktusele (kui 50 ja 60 a juubel). 60 a.-se juubeli aegu, kui ta sõitis üle pika aja Trt-sse, siis ilmmub nendele üritustele, mis ta auks korraldet. Pärast T&Õ 5
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke
Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi
eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas. Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna. Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks
küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla - Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja - Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama - hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki
platsile, kus nad tavaliselt olid. XI Esimene tüli- näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba nii palju nagu eelmisel aastal loodeti. Põllud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil rohtu süüa. Jaanipäeval muutus aga ilma paremaks ja rohi hakkas rohetama ja kiirelt kasvama, sellepärast pidid nad hakkama jälle rohkem tööd tegema. Peremees nagu ei maganudki millalgi- kui kõik vaatasid et ta silma oli kinni pannud loodeti et ta magab kuid hetk hiljem tõusis ta juba üles ja ruttas tööd tegema. Juss oli juba eelmine aasta väsinud kuid nüüd kui uus tüdruk Mari tuli püüdis ta rohkem tööd teha. Tihti lõõpisid nad kuskil ja narrisid teineteist. Mari ütles talle et too ei suudaks üle jõe ujuda- Juss läks seda aga kohe tõestama. Õnnetuseks tuli tal kramp kui hakkas tagasi ujuma- peremees pööstis ta. Noori ühendas see aga nüüd rohkem, sest nad olid silmitsi seisnud surmaga
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja
Mees muutus kohe väga tõsiseks selle peale. XI Esimene tüli- näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba nii palju nagu eelmisel aastal loodeti. Põllud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil rohtu süüa. Jaanipäeval muutus aga ilma paremaks ja rohi hakkas rohetama ja kiirelt kasvama, sellepärast pidid nad hakkama jälle rohkem tööd tegema. Peremees nagu ei maganudki millalgi- kui kõik vaatasid et ta silma oli kinni pannud loodeti et ta magab kuid hetk hiljem tõusis ta juba üles ja ruttas tööd tegema. Juss oli juba eelmine aasta väsinud kuid nüüd kui uus tüdruk Mari tuli püüdis ta rohkem tööd teha. Tihti lõõpisid nad kuskil ja narrisid teineteist. Mari ütles talle et too ei suudaks üle jõe ujuda- Juss läks seda aga kohe tõestama. Õnnetuseks tuli tal kramp kui hakkas tagasi ujuma- peremees viskas rõivad maha ja läks talle järgi. Noori ühendas see aga
aina kuulama. Mees muutus kohe väga tõsiseks selle peale. XI Esimene tüli Näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba nii palju nagu eelmisel aastal loodeti. Põllud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil rohtu süüa. Jaanipäeval muutus aga ilma paremaks ja rohi hakkas rohetama ja kiirelt kasvama, sellepärast pidid nad hakkama jälle rohkem tööd tegema. Peremees nagu ei maganudki millalgi- kui kõik vaatasid et ta silma oli kinni pannud loodeti et ta magab kuid hetk hiljem tõusis ta juba üles ja ruttas tööd tegema. Juss oli juba eelmine aasta väsinud kuid nüüd kui uus tüdruk Mari tuli püüdis ta rohkem tööd teha. Tihti lõõpisid nad kuskil ja narrisid teineteist. Mari ütles talle et too ei suudaks üle jõe ujuda- Juss läks seda aga kohe tõestama. Õnnetuseks tuli tal kramp kui hakkas tagasi ujuma- peremees viskas rõivad maha ja läks talle järgi.
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa.
- inimahvid aretasid uusi täisid, kasvatasid ühe kitsesuuruse täi, kelle üle väga uhked olid, Leemetile oli see elukas õõvastav, kuid Pirre ja Räägi rõõmuks viis ta täi rihmaga jalutama, võttis oma sõbrad ka kaasa, täi oli rumal ja püüdis igasse pisikesse auku ronida, kuhu kinni jäi, mindi järve äärde, täi tormas vette, oskas ujuda, kuid triivis kaldast aina kaugemale ja Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema rohkelt ohverdusi, et haldjas miskit kurja ei teeks, nõudis Leemetilt, et ta kõik oma hundid südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis
Oli saabunud kevad, puud õitsesid, lilled ka, lumi oli ära sulanud, linnud laulsid. Tammiste veskil olid minevatalvised linad kujutud, uhutud ja kapsataimed istutatud. Õues oli soe ilm, päike säras ja kuivatas viimaseid talve veepiisku.Vana Riinuga oli teisiti , selle rinnus matsid paksud lumehanged rõõmu ja rahu kinni ja hirmu-ahastust mässasid vaese eidekese põues, nagu kesk parema talve aegadel. Hinn ajas ka aegajalt kosjajuttu selgemalt ja kindlamalt, poisi pea hakkas püsti ja kukklasse tõusma. Miina, aga ei saanud midagi aru, mis emal viga on, miks ta poisi vastuhaugutamist ja suur suud kannatas. Miina pani Hinnu proovile, ja küsis eidelt kas ta ikka on nii tasane ja hea, Miina hakkas suure häälega naerma, kui Hinnu paariminemisest nimetas, ning mida pahasekmaks Hinnu meel muutus, seda enam Miina naerma hakkas. Miina vihjas talle et ta võiks minema minna, aga otse ei saanud ta seda öelda, sest ema oli talle
G polnud kodus. Võttis mõned asjad nind lahkus. Kamp mehi, G koos nendega märkas G L-d, küsis kus lapsed on. G oli nagu alati agressiivne, L siiski õnnestus temast lahti saada. MINEVIKU VARI- Korteritn ei leidnud, ega leidnud.Töö saamisest või äraütlemisest sai L teada, kui ise helistas sinna. Kohalikus poes (Riisiperes) oli töökoht vabanenud. Sai poodi tööle ning ka lapsed sinna kaasa võtta. Tööl oli aga jube igav. Töö poes kestis kolm päeva. L- le helistati, sest ta oli pannud ise lehte kuulutuse et otsib korterit. Pidi järgmisel päeval vaatama minema. Kamp noormehi, ilmaselgelt purjus tuli poodi. 1 meenutas G-d. Naikkusid ligi ning õks võttis Miia sülle, see tõi L kaasa kogu selle jama mis G läbi elas meelde. L ütles, et ei suuda poes töötada. Inx aga ütles, et tal oleks oma elu alustamiseks raha vaja, ning nii asuski ta L asemel poodi tööle. RASKE PÄEV-L pidi lapsed linna kaasa võtma. Kiirustas, muidu oleks rongist maha jäänud.
Ta polnud varem üksi kuskil käinud ja kartis väga. Ta julges küsida ühelt naiselt teed rongijaama, sest võõraste meestega ei tohtinud rääkida, nad võisid olla pahad. Ta leidis lõpuks rongijaama ülesse ja seal abistas teda rongipileti ostmisel üks politseinik. Lõpuks ta sai pileti Londoni rongile. Rongis hakkas tema nime hüüdma üks võõras mees, kes oli politseinik ja ütles, et ta isa otsib teda. Politsei tahtis poisi rongist maha võtta, kuid poiss küsis WC-sse ning siis hiilis reisjate pakkide taha ning raputas politseiniku maha. Ta tegi enda rahustuseks mõned ruutvõrrandid peas ära ja tuli peidust välja. Siis ta avastas, et ta enda pagas on kadunud. Ta küsis ühelt naiselt, kes akna taha istus, et kas nad on Londonis ja naine kinnitas seda, et on küll. Naine andis talle juhiseid, kuidas ta jõuab emani, kuid enne seda pidi Christopher sõitma veel metrooga. Vahepeal
Muidugi kasvatajad nägid vahel ja siis panid mõlemad nurka seisma. 13 Vestlus isa Valev Lebrehtiga, 13. veebruar 2010 17 Foto 9. Võru Päkapiku lasteaed 4-5-aastaste rühmapilt. Valev Lebreht esimeses reas vasakult esimene. Pildistatud Päkapiku lasteaias 1974 aastal. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Minu isal jäi üks tore lugu meelde lasteaia ajast: tollel ajal ei olnud apelsine eriti saada, aga ühel poisil olid need kaasas. Kõik jooksid kohe tema juurde, kuna tahtsid saada ka osa elamusest. Poiss otsustas sorteerida halvad, parimad ja kõige parimad sõbrad välja. Halvematele sõpradele andis ta apelsini koored. Parematele sõpradele andis aga apelsini koore all oleva valge õhukese koore. Kõige parematele sõpradele, keda oli ainult üks, andis ta ühe viilu ja ülejäänud pistis ta kõik ise nahka. Kahjuks aga mu isa ei kuulunud parimate sõprade hulka
annaabi.ee 
