Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Liiseli võti" (0)

1 Hindamata
Punktid
Ketlin Priilinn „Liiseli võti“
RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera -Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast.
PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku. Kord läks G sõbra sünnipäevale, tagasi tulles oli vihane ning hakkas L vägisi suudlema, see ei meeldinud L-le, ning tõukas teda. G kukkus voodist välja ning seejärel lõi G L-i nii, et terve nägu oli verine . Mees läks minema. Tuli hommikul ja vabandas. L otsustas algul ära kolida , kui mõtles siiski G võimaluse anda. Paar kuud oli kõik ok. Siis avastas L, et ta on rase . G oli kindel et tuleb poiss, kuid jahmatuseks tydr. Ja veel 2 tk. Hakkas G uuesti alkoholiga sõbrustama. L oli raske rasedus, kuid G ei hoolinud kutsus oma sõpru külla, L oli oma toas, ning kuulas muusikat.G tahtis enne laste sündi elu nautida veel. Kui L hakkasid valud , oli G purjus ega ärganud üleski. L tellis takso ning sõitis haigla . Pisitydukud sündisid. G ei meeldinud et lapsed nutavad. Oli tihti sõprade pool. Tagasi tuli joogisena ning otse voodisse. L lootis et varsti läheb paremaks.G ei hoolinud L-ist ega lastega teglemisest. L otsustas säästa, et endale varsti uus eluase otsida. L ema eriti ei hoolinud temast ega lastelastest. L lootis südames et G ennast parandaks, kuid seda ei juhtunud. Loobusid koos magamisest. Peaaegu ei suhelnudki omavahel. L märkas, et täiesti üksi. Ainult õega sai telefoni teel suhelda. L sai koera ning üllatuseks polnudG isegi vastu sellele. G tujud vaheldusid. G puhkus oli L õudus. Sel päeval kui G tõukas Lotte vastu lauda otsustas L minema minna. Tülitsesid. L läks Riisiperre, kus elas tema ema ja õde Ingela. Ema arvates oli G hea mees, sest käitus alati korralikult kui nad seal käisid. Ning ema arvas , et G käitumise põhjuseks on L vingumine. L ei teadnud , kuidas ema suhtub sellesse et ta lastega sinna läheb ning ka veel koer kaasas on. Ema ei sallinud loomi.
MUSTLANE - Ema ütles, et L on nagu mustlane kes koos lastega ringi rändab. E lubas anda neile magamisaseme. Ei saanud öösel magada . Arvas, et G tuleb teda kohe ema juurest otsima . E arvas, et kõik on L süü. L läks koeraga jalutama . Inx vaatas laste järele, kuid korraks teise tuppa minnes lõhkusid lapsed peegli ära. E oli väga vihane. Inx lubas L Gerdiga aidata, sest teadis millin tropp G on.Gmängis teiste ees head pereisa. L leidis lehest 1 kuulutuse. Kalamajja, 3000. Inx ja teised läksid kelgutama . Tagasi tulles nägid G audit . Otsustasid veel jalutada. L ja Inx arvasid et E lasi G sisse, kuid ei lasknud, mille eest L tänulik oli. Lapsed ei uinunud, ema sai pahaseks. E ütles L , et lapsed rahuneksid, peab ta ise rahunema. Lootis, et kõik muutub. Läheb paremaks. Ja, et Genam tagasi ei tuleks.
PETTUMUS- L tutvus kohaliku Mariannaga, kel oli 2 a poeg. Esmalt keskendus L elamispinna leidmisele ning seejärel tuleb otsida töökoht. L ei tahtnud oma ema viga korrata , et eelistaks üht last rohkem, sest tema ema hoidis Inxi koguaeg rohkem. L läks linna korterit vaatama, lapsed jäid Inxi hoolde. Korter meeldis L-le. Korteri omanik aga ütles ära, sest ei tahtnud lastega peret. Ta otsustas linnasolemist ära kasutada ning kohe uusi kuulutusi otsida. L nägi mängutuba, kus lapsed mängisid. Tal tuli mõttesse, et seal saaks ta ju töötada. Läks siis tööd küsima.Oldi nõus ja isegi sellga, et ta oma lapsed kaasa võtab, kui see tema tööd ei sega. L ei saanud kohe tööle, pidi saatma CV, kuid see oli natu keeruline. Uus korter, mida L vaatama läks oli lausa õudus. L läks korterisse, et cv välja lasta ning mõned asjad võtta. G polnud kodus. Võttis mõned asjad nind lahkus. Kamp mehi, G koos nendega märkas G L-d, küsis kus lapsed on. G oli nagu alati agressiivne, L siiski õnnestus temast lahti saada.
MINEVIKU VARI- Korteritn ei leidnud, ega leidnud.Töö saamisest või äraütlemisest sai L teada, kui ise helistas sinna. Kohalikus poes (Riisiperes) oli töökoht vabanenud. Sai poodi tööle ning ka lapsed sinna kaasa võtta. Tööl oli aga jube igav. Töö poes kestis kolm päeva. L-le helistati, sest ta oli pannud ise lehte kuulutuse et otsib korterit. Pidi järgmisel päeval vaatama minema. Kamp noormehi, ilmaselgelt purjus tuli poodi. 1 meenutas G-d. Naikkusid ligi ning õks võttis Miia sülle, see tõi L kaasa kogu selle jama mis G läbi elas meelde. L ütles, et ei suuda poes töötada. Inx aga ütles, et tal oleks oma elu alustamiseks raha vaja, ning nii asuski ta L asemel poodi tööle.
RASKE PÄEV-L pidi lapsed linna kaasa võtma. Kiirustas, muidu oleks rongist maha jäänud. Rongis olid lapsed virilad, kuid sõidu lõppedes kilasid juba mõlemad naerda. Ühistranspordiga oli linnas raske liikuda , bussis osutas abi pensionär, kuigi oli ka noori mehi, kes ns seisid . L läks uud korterit vaatama. Oli telf koju unustanud.kortr meeldis, ning peagi oli leping sõlmitud. L oli rõõmus. Kas oli see tema ja kaksikute uue elu algus? L märkas ühe lastemööbli uksel lipikut, kus oli kirjutatud et vajatakse müüjat. Juhataja oli kohe näus, sest ka tal endal oli laps tööl kaasas koguaeg. L ei suutnud uskuda , et halvasti alanud päev võis nii ootamatult õnnelikuks kujuneda. Pidi tagasi sõitma, kuna Nässu tahtis ka arvatavasti välja ja ema nagunii ei olnud koeraga väljas käinud.
VÄIKE RIIUKUKK- Alguses sujus kõik hästi, töö oli lihtne. Kuid muret tegi juhataja lasp, kes tüdrukuid kiusas(juhataja) Jaana ei keelanud ega noominudki poissi. Olukord ei muutunud. Jaana oli kanaema. Miia ja Lotte hakkasid poissi kartma , poe uksel hakkasid kohe nutma. Kolis sisse uude korteri. Poiss jätkas kaksikute kiusamist. L ei suutnud vastu pidada ning ütles Jaanale mis tema poisikesest arvab . L vallandati. Selle üle oli tal aga hea meel, sest talle olid tähtsad tema lapsed. Niigi tundus talle, et korraga kahte head asja korterit ja tööd ei saa, aga oli õnnelik, et sai omaette elada nüüd. Järve Selverisse olles märkas ta tuttavat kuju, nagu G. Tüdrukud tundsid ta ka ära ja karjusid: „ISSIII.“ G ütles, et ta pole juba mitu nädalat joonud ning tahab et L lastega tagasi tuleks. L aga vastas et mees on oma võimalused maha maganud. L oli enamasti oma korteris , suhtles vahest vaid ülemise naabritädiga. L tundis ennast kuidagi vabana, ning nagu oleks koguaeg lastega üksi olnud. Imestas selle üle, et kuidas tüdrukud G mäletasid, ise olid nii väikesed. 4 päeva pärast G kohtumist jäi L haigeks .
MASENDUS-L tundis ennast kehvalt. Lootis, et tüdrukuid ei nakataks. Tervis ei paranenud . Soovist leidis kaks töökuulutiust, kodustöötamist. L avastas et pole ühtegi gripiteed ega nohurohtu. Riidesse ning pidi minema apteeki. Ta ei tahtnud rohkem täbisemaks jääda. Käis ruttu apteegis, seejärel koju. Lapsed olid heas tujus , neile pakkus nalja et emme sellise häälega räägib. L oleksm tahtnud et Inx talle appi tuleb, kuid keegi ei vastanud telefonile. Tervis ei paranenud, öösel ei saanud magada. Alles hommikupoole uinus, kuid ka paar tundi sai ainult magada, sest kaksikud äratasid ta. Helises uksekell , korter nägu hull välja, mitu päeva koristamata, nõud vedelesid kraanikausis. Memm oli ukse taga, küsis kas L on haige, ning kas keegi talle appi ei tulegi? Memm pakkus, et võib lapsi vaadata, et L saaks natukenegi puhata . Memm viis lapsed ja koera õue mängima. Ta enesetunne oli natuke paranenud. Memm ütles, et võtab teinegi kord lapsed oma hoole alla, ning L teadis, et võib memme usaldada . L arvas, et see oli jumala saadetud abiline , jus siis kui kõik tundus nii halvasti olema.
KADUNUD LAPS JA UUS IDEE-L tundis ennast paremini, päike oli väljas ning otsustas ka õue minna ja lastega jalutada. Õue jõudes nägi ta Lottat aga Miiat ei näinud. Memm ei teadnud kus Miia on. L oli väga hirmul, et laps kadunud. L oli meeleheitel, ka memm oli, sest oli olnud hajameelne ega jälginud lapsi hoolikalt. L oli memme peale maruvihane, sest usaldas tema hoolde ju oma lapsed. L asus tänavale Miiat otsima. L otsustas politseisse helistada, kui memm hõikas, et laps on leitud. Üks vanahärra oli Miia leidnud. Memm arvas, et L ei luba enam lastega tegeleda, kui L ei olnud pahane, ning lubas ka edaspidi memmel lastega olla. Tuppa jõudes helises telefon, Inx. L tundis ennast kergemalt kui sai Inxile südant puistata. Inx arvas, et L ei peaks enam memmele lapsi usaldama. Inx pakkus välja et L võiks kodus töötada nt lapsehoidjana, võtta mõned lapsed enda hooldse oleks kaksikutel ka lõbusam. Inx veenis et see oleks hea mõte, sest L on ju varemgi lastega tegelenud. Teeniks kuskil 5000-6000 kr kuus. L otsustas ajalehte kuulutuse panna. JärveInternetikohvikus sisestas ta oma kuulutuse.
VERONIKA -Kuulutuse peale helistati juba. Hoida oli 5a last, kes oli hyperaktiivne. Tasuks lepiti 45.-. L tutvus Anne ja Veronikaga. Ta oli üllatunud, sest 5 a tüdruk ei võtnud ise riideid seljast vaid ema võttis tall riided ära. Anne jättis Veronika L poole, et vaadata kas edaspidine on mõeldav. L meelitas Veronika sinna jääma.L oli hädas lõunasöögiga, Veronika ei söönud seda, mida kaksikud sõid. Mängis toiduga, ning ütles, et emaei keela teda kunagi. Anne jõudis tagasi. L küsis A-lt koduste toitumisharjumuste kohta. L otsustas,et võtab siiski lapse endale hoida. Lootes, et saab ühe rikutud tüdruku õigele teele juhtida. Tasu oli hea, seega oli esimene kord julgenud mõelda oma tulevikule rõõmsa pilguga.
VEEL ÜKS LAPS-Veronika muutus leplikuks ning tema harjumused hakkasid paranema. L oli üllatunud, et pärast viimast kohtumist G-ga, polnud too üritanud ühendust võtta. Inx tuli L-le külla. Inx ütels, et nägi G-d mingi tibiga koos. Kas leidis endale nii ruttu uue? L oli üllatunud. Kuigi pidi olema see parim uudis, sest siis G ei tülita neid enam, kuid sisimas tundis ta teistmoodi, kas tõesti oli L armukade ? Peagi sai L telefonikõne, 4 a poisile lapsehoidjat taheti. Poiss oli arg, kuid Veronika ei lasknud tall kaua nurgas nukrutseda. Kutsus endaga mängima. Poiss andis aga Veronikale eeskuju oma hea isuga, ning söi , mis talle ette anti. Lapsed sai omavahel väga hästi hakkama.
KOHTUMINE-L läks poisi ja kaksikutega mänguväljakule. Poiss ole tema juures 5päeva nädalas. Mänguväljakule tuli ~30 a mees koos oma pojaga. Ta oli üllatunud, et üks mees võib lapsega niimoodi tegeleda, kuid see oli ju normaalne. Lapsed mängisid liivakastis. Mees alustas L-ga juttu . Küsis laste vanust jne. Marko-tutvustas mees ennast. Ka lapsed leidsid ühise keele. Marko ütles, et L võiks mõnikord koos lastega neile ka mängima minna, sest nende majal on aed ümber. Marko ja L jutustasid. L tundis huvi, kas Mortenil ema ka on, kuid Marko vastas, et ta suri. Vähki. L oli väga häbi, et oli küsinud. Mindi üle sina-peale. L ei saanud Markost mõtlemata jätta. Kuid ta lubas, et ei seo ennast mmehega, pragu lähiajal küll mitte. L palus memmel laste järgi vaadata kuni ta poes käib, ei viitsinud neid uuesti riide panna ning suure käruga poes manööverdada. Ta märkas G autot. Ootas millal üle tee minna, ja talle vastu põrkas naine, ja ohh üllatust seesama punapäine neiu , koos G-ga. L ütles :“Tere Gert “, kuid mees tegi, et ei kuulnudki. L oli sellest punapäisest tibist kahju, sest arvatavasti ei teadnud too G tõeslist palet.
DILEMMA -Marko oli helistanud ja küsinud kas tohib poisi mängima tuua, nii nad istusid L pool ja jõid kohvi. Marko arvas, et see on mingi märk, et niimoodi kaks üksikvanemat kokku said. Marko imetles L-lid. Tal oli tõesti hea meel, et kohtus L-iga. L ei tahtnud ennast siduda, sest alles oli saanud oma elu korda. Ta ei suutnud enam mehi 100% usaldada. Arvas et sõbrad võiksid nad olla, ja ega mees muud polegi veel öelnud. Muutsus üha nukramaks, miks ei võinud olla temal tavalist klassikalist peret ? L oli õnnelik, sest paljud naised ei suuda vägivaldse ja joodikust mehest vabaneda . L lootis, et tel heliseks. Õige pea tel heliseski ning ekraanil vilkus nimi Marko!. Marko tegi ettepaneku järgmisel päeval lõõgastuda, et laste kõrvalt pole puhata saanudki. Memm oli nõus laste järele vaatama. L ei suutnud lakata Markole mõtlemast. L oli armumas-kuid ta kartis .
HIRM-L sättis ennast mitu tundi, ka Marko oli ennast ilusti üles löönud. Nad tundsin ennast mugavalt üksteise seltskonnas. L ei teadnud, mida tellida, kuna ei teadnud mehe võimalusi. Arvas siis ki, et kuna mees teda välja kutsus, siis teeb ka välja. Nad rääkisid, tundisd seltskonnast rõõmu. Kohvikust väljudes pani Marko oma käe ümber L õla, naine nautis seda.Marko suudles teada, L ehmatas, kuigi talle meeldis see pisike suudlus. L tundis uue suhte ees paanilist hirmu.L tahtis sellest kõigest rääkida, kuid oli juba hilja Inxile helistada. Ei suutnud ka uinuda, lasi vanni vett täis ning läks vanni. Kuid ikka mõtles ta Markole.
SELGUS-L polnud endas selgusele jõudnud. Ei teadnud mida Markole öelda. Ta ei tahnud ühtegi suhet enam kiiruga luua. Inx ütles, et lõpetagu see kõhkemine, sest mõlemad nii L kui ka Marko tahtsid üksteist. L ütles, et lapsed andsid talle jõudu G juurest ära tulla, sest tema valede valikute pärast ei pea ju lapsed kannatama . L mõtles, et lapsed olidki võti tema vabadusse ning iseseisva elu juurde. Inx ütles, et ka ema on tema kohta uurinud ning muret tundnud . L proovis Markole helistada, kuid too ei vastanud. Ka hommikuks polnud mees ise ühendust võtnud. L oli masenduses ka lapsed ollid virilad. Markost ei märkigi. Telefon helises see oli Marko. M oli onu surnud. Marko ja L leppisid kohtumise kokkku . Ni tulidki M ja poiss neile. Onu oli pärandanud maja Markole, Raplas ning M otsustas sinna kolida koos pojaga. Liisel tunnistas , et M on lootust temaga. Lubades, et maale kolides nende suhted ei muutu, kui siis ainult paremuse poole. M andis L põsele musi , ning lahkus. L läks vaatama, mida kaksikud teevad.
Liiseli võti- #1 Liiseli võti- #2 Liiseli võti- #3 Liiseli võti- #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katre Tsopp Õppematerjali autor
Tänapäeva romaan. Ketlin Priilinna romaani "Liiseli võti" kokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
20
doc

Nimetu

Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!

11.klass
Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu
10
doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

maha valab ja ära ei joo. Seda muidugi ei juhtunud. Lõpuks ütles Ülgas isale, et tüdrukul on peal haldjarahva needus ning ta hakkab piima jooma 10 aasta pärast. Metsas hulkudes leidsid poisid palju kulda, mida Põhja Konna abiga laevadelt riisutud oldi. Aga nad jätsid selle sinnapaika. Mis kullaga metsas ikka teha! Nad kohtusid raukadega ja said teada, et Põhja Konna valvab valvur, kes ükskord oma ameti edasi annab. Peab olema võti, mis koopa ukse avab. Vootele arvas, et sõnajalaõis ongi see võti, aga kuna sõnajalg ei õitse, siis polegi lootust Põhja Konna leida. Meeme käest said nad teada, et võti tuleb õige inimese juurde ise, kui õige aeg käes on. 6.peatükk Meeme oli omal ajal suur sõjamees, kes kasutas raudmeeste vastu võitlemiseks ussisõnu. Ta ütles, et vanasti võideldi nende vastu huntide seljas. Metsarahvas arvas aga, et ainult inimahvid on nii lollid, et hundi seljas võidelda

Kirjandus
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel
Kellele lüüakse hingekella
8
doc

Kellele lüüakse hingekella

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ P naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ G staabiülem kindralstaabis Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selle

Kirjandus
tode-ja-oigus-iii AnnaAbi 11111
8
txt

tode-ja-oigus-iii AnnaAbi 11111

T�de ja �igus: III osa 1. peat�kk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale m�ningate kodude k�lastamist leidis selle �he pere juures. Naine oli �mbleja ning mees endine vabrikut��line, kel polnud vasemat k�tt. N��d tegeles viimane v�heke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peat�kk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel �likooli l�bi. M�tiskleb selle �le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. T�naval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta p�hap�eval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on m�ssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi p�rast siiski minna. 3. peat�kk Indrek ning Kustas on j�udnud metsa. Kuulates k�net, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. �ra nad siiski ei l�he ning kuulavad l�puni. Samas n�eb Indrek kokkutulekul ka oma majaper

Alternatiivpedagoogika
Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway
18
doc

“Kellele lüüakse hingekella” (Ernest Hemingway)

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ Pablo naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha j

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun