Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA (0)

1 Hindamata
Punktid

PÕHJA-AMEERIKA 
ISESEISVUSSÕDA
Daniil  Petrov
EELLUGU
Esimesed  asukad  saabusid Ameerikasse 34 000 
kuni 30 000 aastat tagasi, nad tulid Aasiast ja 
praeguse Beringi maakitsuse kaudu.
Esimesed inimesed, kes Põhja-Ameerikasse 
jõudsid, ei aimanudki, et nad on teisele 
mandrile saatunud.
EELLUGU
Ameerika koloniaalperioodiks peetakse aastaid 
1492-1765.
Esimesed asukad Uues-Maailmas olid 
kurjategijad, võlaorjad või  protestandid .
Uustulnukate ja kohalike esimased kontaktid olid 
sõbralikud ent mõne aja pärast pöörasid nad 
jäädaval tülli.
Seitsmeaastane  sõda 
Inglismaa oli pidevalt Prantsusmaa sõjas ka 
Euroopas.
Prantslaste positsioon Põhja-Ameerikas oli 
niivõrd tugev, et nad plaanisid koos  Kanada  ja 
Suure  järvistu  indiaanlastega kihutada inglased 
välja Põhja- Ameerikast
 
 Prantslaste  väljatõrjumine  kujunes edukaks ja 
1763. aastal sõlmitud Pariisi rahulepinguga 
loovutas Prantsusmaa kõik oma alad allpool 
Kanadat Inglismaale.
Sõtta viinud sündmused 
Suurbritannia  oli Seitsmeaastase sõjaga 
kindlustanud oma ainuvõimu Põhja-Ameerikas. 
Inglismaa kehtestas mitmeid seadusi, mis 
mõjusid  ahistavalt  ameeriklastele.
Peale selle   näis  kohalikele, et Suurbritanniast 
muudkui tuleb uusi sõdureid, keda nemad 
peavad oma  kuludega  majutama ning toitma .
Sõtta viinud sündmused 
Asutati salajasi nn Vabaduse  Poegade  ühinguid, 
milles eesmärk oli  propaganda  ja organiseeritud 
vastupanu Briti koloonialvõimule. 
Esimene verevalamine toimus 1770.aastal  
Bostonis , kus inimesed protesteerisid 
Tempelmaksuseaduse vastu ning Briti valitsuse 
sõdurid otsustasid protestijaid tulistama hakata.
 1773.aastal muutus kolooniate valitsemine üha 
keerulisemaks ning mässulised valmistusid sõjaks.
TÄHTSAMAD LAHINGUD
TÄHTSAMAD LAHINGUD
Lexingtoni ja Concordi lahingud
Bunker  Hilli  lahing
Quebecki lahing
Staten Islandi lahing
Yorktowni lahing
       Georg III               George 
Washington
PARIISI RAHULEPING
Inglaste kaotus Yorktownis ei  toonud  kaasa 
sõja automaatset lõppu-see kestis veel ligi 
kaks aastat-otsustas Briti valitsus taotleda 
rahuläbirääkimisi Pariisis 1782.aastal.
1783.aastal otsustas  Kongress  lõpliku lepingu 
heaks ning  Suurbritannia  ja tema tema 
endised   kolooniad  kirjutasid selle alla 
3.septembril
Kokkuvõte
Puhkes iseseisvussõda ning sõja sündmuste 
keerises võeti vastu 04.07.1776. aastal  
Ameerika Ühendriikide 
iseseisvusdeklaratsioon. 
Viimane oluline lahing toimus  Virginia  osariigis 
Yorktownis, kus  ameeriklastel  õnnestus 
prantslaste abiga purustada inglaste väed.
Suurbritannia otsustas sõlmida Ameerikaga 
3.septembril 1783 Pariisis rahulepingu.
Nüüd  loome utt ja ühtset 
riiki.

Document Outline

  • Slide 1
  • EELLUGU
  • EELLUGU
  • Slide 4
  • Seitsmeaastane sõda
  • Slide 6
  • Sõtta viinud sündmused
  • Sõtta viinud sündmused
  • TÄHTSAMAD LAHINGUD
  • TÄHTSAMAD LAHINGUD
  • Slide 11
  • Georg III George Washington
  • PARIISI RAHULEPING
  • Kokkuvõte
  • Slide 15
Vasakule Paremale
PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #2 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #3 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #4 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #5 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #6 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #7 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #8 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #9 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #10 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #11 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #12 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #13 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #14 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Altair32 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
47
docx

Nimetu

· 1763 Pariisi rahu likvideeris Prantsuse koloniaalimpeeriumi Ameerikas 1. Senised Kanada ja PA prantsuse valdused (Suure järvistu piirkond, Ohio- ja Mississippi jõe org) SB-le (va Lõuna-Louisiana) 2. Prantsusmaa liitlane Hispaania kaotab (Ida-) Florida SB-le (Hisp. sai Florida tagasi 1783 3. Em kaotuse kompensatsiooniks sai Hispaania senise prantsuse (Lõuna)- Louisiana Mehhiko lahe ääres. Briti võit 1763 · Briti impeeriumi võimu alla kuulus nüüd kogu Põhja-Ameerika Mississippist ida pool · SB-l pidi lahenama keerulise uusasustuse levimise küsimuse / indiaanlaste õiguse maaomandile ja piirialade kaitse korraldamine · 1763 kuninglik proklamatsioon: uusasustus ei tohi levida apalatside mäestikust läände (omavoliliselt) ... seal esialgu reservmaa indiaanlastele · See otsus ei meeldi ameeriklastele ! Konflikti algus SB-ga 1763-1774: maksutüli · Seitsmeaastane sõda oli tekitanud SB-le suure riigivõla (140milj. naela)

Kategoriseerimata
Uusaeg II
64
doc

Uusaeg II

kuningriigiks, Carlo Alberto), liberaalne, mõõdukas suund, eesotsas Cavour’iga(ajalehe Il Risorgimento väljaandja). Kutsuti albertisdideks(kuid Alberto loobus troonist). Kõige liberaalsem suund. Kodanlik-vabariiklik suund (Giuseppe Mazzini, Noor-Itaalia). Teine suund. Nägi lahenduseks vabariiki(liberaalne). Noor-Itaalia liikumine eesotsas Mazziniga, tahtis et rahvas haaraks võimu ja looks vabariigi ; Giuseppe Garibaldi. juht ja vabadusvõitleja. Itaalia Esimene iseseisvussõda Austria vastu (1848-1849). -Carl Albert ja Sardiinia Permontega ühinesid teised revolutsioonilised valitsuses. Variant oli ka nö.United States of Italy. Cavour vedas ikka S-P suunda. 1858 sõlmis Cavour Napoleon III’ga Plombieres’i pakti -> Plombiéres'i pakt ja Savoia-Nizza küsimus. -kokkuleppe, et sõjas Austriaga tuled Pr.maa S-P appi aga saab vastutasuks Savoia ja Nizza. Sõda Austriaga ehk nn Itaalia Teine iseseisvussõda 1859 (Solferino lahing, Zürichi rahu)

Uusaeg
Uusaja konspekt
44
doc

Uusaja konspekt

Mazzini uskus, et piisab vaid suurejoonelisest ülestõusustu ja Itaalia ongi vaba ja ühendatud. Ja ühendada tahtis ta just vabariigiks. Giuseppe Garibaldi. Pm Itaalia rahvuskangelane ja kindral. Ta juhtis revolutsioonilist rahvuslikku vabadusliikumist, mille eesmärgiks oli Itaalia ühendamine. 9. veebruaril 1849 kuulutati tema ettepanekul küll välja Rooma vabariik, kuid Itaalia ühinemist see kaasa ei toonud. Itaalia Esimene iseseisvussõda Austria vastu (1848-1849). 1848.­49. aasta revolutsiooni mõjul olid valitsejad sunnitud kehtestama põhiseaduse. Kirikuriigis kuulutati 9. II 1849 välja Rooma vabariik. Austerlaste-vastast sissivõitlust organiseeris peamiselt Giuseppe Garibaldi. Sardiinia sai Austria vastu peetud sõjas lüüa ning 1849. aasta augustiks suruti Itaalia revolutsioon maha. Plombiéres'i pakt ja Savoia-Nizza küsimus. Plombiéres'i pakt oli salajane kokkulepe Prantsusmaa ja Sardiinia vahel. 1858

Kategoriseerimata
Nimetu
70
docx

Nimetu

Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid

Kategoriseerimata
Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
17
doc

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumer

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
Uusaeg konspekt
44
pdf

Uusaeg konspekt

Prantsusmaaga).Sellega lubas Itaalia, et kui Napoleon III toetab Itaaliat, saab ta vastutasuks Nizza piirkonna ja Savoia. Keisrina tahtis Napoleon III kaitsta oma Euroopa huvisid Austria vastu, mitte ei toetanud niivõrd liberaalseid huvisid( vmt). Pärastpakti toimus kiire Austria provotseerimine, puhkes uus konflikt, mille käigus Austria sundis S-P desarmeeruma, mida viimane ei teinud.Austria väed tungisid 1859 Sardiiniasse ja puhkeb teine iseseisvussõda (esimene 1848-1849). Vastavalt paktile kuulutab Prantsusmaa Austriale sõja ning Austria lüüakse puruks. 1859 ­ Solferino lahing. Austria on sunnitud loobuma Lombardiast Sardiinia kasuks. Sardiinia andiski Nizza ja Savoia Prantsusmaale. 1860ndatel toimus Garibaldi väga edukas ühendamisliikumine altpoolt. 1860a liikub Garibaldi kõigepealt Sitsiiliasse, siis maismaale, kus lüüakse puruks Mõlema Sitsiilia kuningriigi väed. Edasi ründab Garibaldi paavstiriiki Roomas, mis tegelikult oli

Uusaeg
Uusaeg
34
doc

Uusaeg

Nõudsid kodanikuõiguste lisamist konstitutsiooni. 1884. a lõhenes partei. Üks osa parteist ühines tänapäeva moodsa demokraatliku parteiga. 1789 (1791) The Bill of Rights. Revolutsiooniline dokument, pressivabadus, koosoleku vabadus, eraomandi puutumatus. 30. apr 1789 valiti George Washington USA esimeseks presidendiks. Valiti hiljem ka uuesti presidendiks, 1797 hakkas hoopis põllumeheks. Järgmine president Adams(samuti föderalist) ja siis Jefferson. 1812-1814 Teine Iseseisvussõda. Ameerikale hakkasid tekkima sõjalised kohustused PRM ees. Puhkes sõda SB ja Hispaania vahel. Prm nõudis, et Ameerika täidaks oma kohustusi ja annaks Prm sõjalist abi, eriti kaitseks ta koloniaalvaldusi aasias. Ameeriklased polnud sellest huvitatud, nad soovisid rahu. Washington kuulutas selle liidulepingu ühepoolseks kehtetuks. Samuti hakkas Prm konfiskeerima ameerika laevu. Ameeriklastel tekkis prantslaste vahel vimm, Ameerika hakkas taas lähenema SB-le.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun