· 1763 Pariisi rahu likvideeris Prantsuse koloniaalimpeeriumi Ameerikas 1. Senised Kanada ja PA prantsuse valdused (Suure järvistu piirkond, Ohio- ja Mississippi jõe org) SB-le (va Lõuna-Louisiana) 2. Prantsusmaa liitlane Hispaania kaotab (Ida-) Florida SB-le (Hisp. sai Florida tagasi 1783 3. Em kaotuse kompensatsiooniks sai Hispaania senise prantsuse (Lõuna)- Louisiana Mehhiko lahe ääres. Briti võit 1763 · Briti impeeriumi võimu alla kuulus nüüd kogu Põhja-Ameerika Mississippist ida pool · SB-l pidi lahenama keerulise uusasustuse levimise küsimuse / indiaanlaste õiguse maaomandile ja piirialade kaitse korraldamine · 1763 kuninglik proklamatsioon: uusasustus ei tohi levida apalatside mäestikust läände (omavoliliselt) ... seal esialgu reservmaa indiaanlastele · See otsus ei meeldi ameeriklastele ! Konflikti algus SB-ga 1763-1774: maksutüli · Seitsmeaastane sõda oli tekitanud SB-le suure riigivõla (140milj. naela)
kuningriigiks, Carlo Alberto), liberaalne, mõõdukas suund, eesotsas Cavour’iga(ajalehe Il Risorgimento väljaandja). Kutsuti albertisdideks(kuid Alberto loobus troonist). Kõige liberaalsem suund. Kodanlik-vabariiklik suund (Giuseppe Mazzini, Noor-Itaalia). Teine suund. Nägi lahenduseks vabariiki(liberaalne). Noor-Itaalia liikumine eesotsas Mazziniga, tahtis et rahvas haaraks võimu ja looks vabariigi ; Giuseppe Garibaldi. juht ja vabadusvõitleja. Itaalia Esimene iseseisvussõda Austria vastu (1848-1849). -Carl Albert ja Sardiinia Permontega ühinesid teised revolutsioonilised valitsuses. Variant oli ka nö.United States of Italy. Cavour vedas ikka S-P suunda. 1858 sõlmis Cavour Napoleon III’ga Plombieres’i pakti -> Plombiéres'i pakt ja Savoia-Nizza küsimus. -kokkuleppe, et sõjas Austriaga tuled Pr.maa S-P appi aga saab vastutasuks Savoia ja Nizza. Sõda Austriaga ehk nn Itaalia Teine iseseisvussõda 1859 (Solferino lahing, Zürichi rahu)
Mazzini uskus, et piisab vaid suurejoonelisest ülestõusustu ja Itaalia ongi vaba ja ühendatud. Ja ühendada tahtis ta just vabariigiks. Giuseppe Garibaldi. Pm Itaalia rahvuskangelane ja kindral. Ta juhtis revolutsioonilist rahvuslikku vabadusliikumist, mille eesmärgiks oli Itaalia ühendamine. 9. veebruaril 1849 kuulutati tema ettepanekul küll välja Rooma vabariik, kuid Itaalia ühinemist see kaasa ei toonud. Itaalia Esimene iseseisvussõda Austria vastu (1848-1849). 1848.49. aasta revolutsiooni mõjul olid valitsejad sunnitud kehtestama põhiseaduse. Kirikuriigis kuulutati 9. II 1849 välja Rooma vabariik. Austerlaste-vastast sissivõitlust organiseeris peamiselt Giuseppe Garibaldi. Sardiinia sai Austria vastu peetud sõjas lüüa ning 1849. aasta augustiks suruti Itaalia revolutsioon maha. Plombiéres'i pakt ja Savoia-Nizza küsimus. Plombiéres'i pakt oli salajane kokkulepe Prantsusmaa ja Sardiinia vahel. 1858
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumer
Prantsusmaaga).Sellega lubas Itaalia, et kui Napoleon III toetab Itaaliat, saab ta vastutasuks Nizza piirkonna ja Savoia. Keisrina tahtis Napoleon III kaitsta oma Euroopa huvisid Austria vastu, mitte ei toetanud niivõrd liberaalseid huvisid( vmt). Pärastpakti toimus kiire Austria provotseerimine, puhkes uus konflikt, mille käigus Austria sundis S-P desarmeeruma, mida viimane ei teinud.Austria väed tungisid 1859 Sardiiniasse ja puhkeb teine iseseisvussõda (esimene 1848-1849). Vastavalt paktile kuulutab Prantsusmaa Austriale sõja ning Austria lüüakse puruks. 1859 Solferino lahing. Austria on sunnitud loobuma Lombardiast Sardiinia kasuks. Sardiinia andiski Nizza ja Savoia Prantsusmaale. 1860ndatel toimus Garibaldi väga edukas ühendamisliikumine altpoolt. 1860a liikub Garibaldi kõigepealt Sitsiiliasse, siis maismaale, kus lüüakse puruks Mõlema Sitsiilia kuningriigi väed. Edasi ründab Garibaldi paavstiriiki Roomas, mis tegelikult oli
Nõudsid kodanikuõiguste lisamist konstitutsiooni. 1884. a lõhenes partei. Üks osa parteist ühines tänapäeva moodsa demokraatliku parteiga. 1789 (1791) The Bill of Rights. Revolutsiooniline dokument, pressivabadus, koosoleku vabadus, eraomandi puutumatus. 30. apr 1789 valiti George Washington USA esimeseks presidendiks. Valiti hiljem ka uuesti presidendiks, 1797 hakkas hoopis põllumeheks. Järgmine president Adams(samuti föderalist) ja siis Jefferson. 1812-1814 Teine Iseseisvussõda. Ameerikale hakkasid tekkima sõjalised kohustused PRM ees. Puhkes sõda SB ja Hispaania vahel. Prm nõudis, et Ameerika täidaks oma kohustusi ja annaks Prm sõjalist abi, eriti kaitseks ta koloniaalvaldusi aasias. Ameeriklased polnud sellest huvitatud, nad soovisid rahu. Washington kuulutas selle liidulepingu ühepoolseks kehtetuks. Samuti hakkas Prm konfiskeerima ameerika laevu. Ameeriklastel tekkis prantslaste vahel vimm, Ameerika hakkas taas lähenema SB-le.
Kõik kommentaarid