...................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Põllumajandus Rivo Peegel ANDRUS KIVIRÄHK referaat Olustvere 2013 Sisukord 1.Andrus Kivirähk.......................................................................................................................4 2.Looming...................................................................................................................................5 2.1.Proosateosed......................................................................................................................5 3.Raamatu ,,Rehepapp" analüüs....................................................................
Sisukord 1. Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas 17. augustil 1970. Ta on eesti kirjanik- näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988ndal aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom
Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk onsündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused........................................
25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine.
2.1 Novelli- ja miniatuurikogud · "Armastuse esimene pool" (1973) · "Ma tean mitut inimest" (1976) · "Katkendeid elust" (1983) 2.3 Näidendid · "Pilvede värvid", käsitleb Eesti maarahva II maailmasõja aegset saatust · "Vaikuse vallamaja", käsitleb Eesti maarahva sõjajärgset saatust. 4 3. ANDRUS KIVIRÄHK Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993, töötab "Eesti Päevalehe" arvamuslehekülje toimetajana. Kirjanike Liidu liige 1996 a-st. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana
[Kooli nimi] Mees, kes tundis ussisõnu Andrus Kivirähk Referaat [Nimi] [Klass] [Juhendaja] Tallinn 2010 Sisukord Ülevaade........................................1 A.Kivirähki elulugu.......................2 Raamatu kokkuvõte........................3-5 Kasutatud kirjandus........................6 Ülevaade Viimaste aastate üks tuntumaid A
tekitavad piinlikkust, elustavad sündmustega kaasnenud valutunde ja hirmu. Kuid mälestus neist sündmustest jääb ometi inimest häirima või ,,kummitama". Need üleelamised võivad ometi keerulisel moel elustuda spetsiifiliste kujundite või katkendlike mälupiltide kaudu. 3. Pingevaba mineviku kujutus, mäng mineviku märkidega. Koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika, historiograafiline metafiktsioon. Andrus Kivirähki ,,ajalooline" triloogia, mis algab lähiminevikust ,,Ivan Orava mälestused", liigub ajas tagasi 18-saj lõpp, 19. saj ,,Rehepapp" ning siis veel kaugemasse muistse vabadusvõitluse aega (11.-12.sajand) ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kollektiivse mälu katkestused: Kirjandus on kollektiivse mälu kandja. Kollektiivse mälu vormiks on traditsioonid, mis moodustavad indiviidi ühiskonnas eksisteerimisel abiks, aitavad indiviidi ennast mõtestada. Kuid traditsiooni on võimalik ka ümber kujundada või
„Minu...“ sari kõige populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju. Valgusele lisanduvad lõhnad ja hääled.. järjekindlat ja selget mäletamist ei ole tegelt võimalik, vaid on fragmendid, mis tuleb kokku panna. *Andrus Kivirähk -Alustas ajakirjanikuna ning temast sai „päris“ kirjanik. 90ndatel tema kohta palju kahtlusi ja kriitikat. Tema tulemusena hakkab hajuma piir huumori- ja päriskirjanduse vahel. (Kurt Vonnegut ’ist midagi...) Andrus Kivirähk alustab oma raamatutes lähiminevikust ning liigub seejärel mineviku poole st vastupidine tavalisele käsitlusele. Juhib tähelepanu sellele, kelle tõde räägitakse, kelle interpretatsioonid on käsitlusel, vaadeldakse ajaloolisi kujuseid, kõike läbi huumori
öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Selle aja draamakirjanik valis mingi alusteksti, töötles seda ja valmis teise tekti tõmmisena näidend. Kaalep võttis Piibli aluseks. Nõukogude ajal ei võinud Piibli esiletõstmisena näida tekst. Ain Kaalepi (,,Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (1967) - tüstoopia klassikaline näide). Mati Unt (esimene tähelepanuväärseim näidend ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) kohtuvad suured alustekstid, mida selle aja kirjanikud armastasid kasutada (Phaethon antiikmütoloogiast) ja teisalt tekkiva noortekultuuri märgid laulsid kaasaegset Eesti luulet. Paul-Eerik Rummo (Tuhkatriinumäng (1969) läbimurre. Skandaalid. Pseudopus (1968) Oidipuse müüt sotsiaalse vaatenurgaga ja süsteemikriitilise vaatenurgaga. Mõlemad peaaegu samal ajal kirjutatud, sarnased juhtumid. Enn Vetemaa (draamaloomingu algus ,,Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale
Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika polnud enam see, millega nemad olid harjunud ideaalid vs pragmaatiline tegevus seadusloome näol. Taasiseseisvumise järel avati palju panku, kõrgkoole, ajalehti uued olud lubasid inimestel oma aktiivsust mitmekesisemalt väljendada. Kultuur jääb selle foonil veidi tagaplaanile, on üks valdkond teiste valdkondade kõrval. 90ndate kirjandus pole enam poliitika. Poeedid asendatakse poliitikutega. 2
välja mõelda. Seetõttu tekivad lahkhelid nii külavanem Johannesega kui ka hiietark Ülgasega ja Tambetiga, Hiie isaga, kes usub Ülgase välja mõeldud jutte haldjatest, ohverdamisest jne. Ta ei mõista kuidas on võimalik uskuda ja omaks võtta kõike, mis ette söödetakse. Teos on küllaltki sünge, leida võib palju kriitikat ja paralleele tänapäeva suhtes, mis tõenäoliselt ongi Kivirähki inspiratsiooniallikaks. Raamatus on palju Kivirähkile omast huumorit, irooniat ja otsekohesust. Palju on traagikat ja verevalamist, verevalamist ehk kohati liigagi palju. 16. Teose põhjal on tehtud ka samanimeline etendus Endla teatris ja lauamäng. 17. 18. Teose ajalooline skeem 19. 20. Andrus Kivirähk on üks tuntumaid kirjanikke Eestis. Lisaks sellele on ta laiemale üldsusele tuntud ka humoristina, tehes raadiosaadet ,,Rahva Oma Kaitse". Ta on ka
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Eestis ilmunud kirjandus: ● Kirjastused riigistati; ● Kontakt välismaaga peaaegu puudus; ● Raamatute hind oli odav ja tiraažid suurenesid; ● Nn sotsialistlik realism. teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud; ● Kirjanikud: ○ August Jakobson, Juhan Smuul. ● Represseerimised; ● 1945. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar. 1950ndad: ● 1953. aasal suri Stalin; ● 1954. 1956. aastad- küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse; ● 1956. aastat algas nn Hruštšovi sulaaeg; ● Loomingu Raamatukogu (1957); ● Keel ja Kirjandus (1958); ● Eesti Televisioon (1955). Juhan Smuul (1922-1971): ● Esikkogu “Karm noorus” (1946);
sisseantud ja vastuvõetud seaduseelnõud. 30. märtsil 1917 kinnitas Ajutine Valitsus määruse ,,Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega Eesti sai autonoomiaelementidega omavalitsuse. Kubermangukomissari juurde moodustati omavalitsusorganina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kui Eesti rahva esimene esindus. Valimistega moodustati Maanõukogu, kus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad ja tähtsamad poliitikud. Enamlaste valitsuse ajal kuulutas Maanõukogu 15. (28.) novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni, mis oli tegelik esimene samm omariikluse suunas. Kuigi enamlased ajasid Maanõukogu jõuga laiali, tegutses see illegaalselt edasi. Novembris 1917 ajasid enamlased laiali samal päeval valitud Ülevenemaalise Asutava Kogu. Jaanuaris 1918 Eesti Asutava Kogu valimistel jäid enamlase häältearvuga vähemusse ning
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Valdavalt endise Eesti kaitseväe sõduritest komplekteeritud 22. Eesti 4. juuli – 22. territoriaalkorpuse lahingud sakslastega Pihkva ja Staraja Russa lähedal, 5500 august mehest sattus 4500 sakslaste kätte vangi (suur osa neist tuli ise üle). Sakslased jõudsid Eesti piirile, punavägi tõmbus Pärnu-Viljandi-Tartu joonele; 6. juuli Lõuna-Eestis taastati Eesti Vabariigi aegsed omavalitsusorganid. Sakslased jõudsid Pärnusse ja Viljandisse. Tallinnas puhkes nõukogulaste hulgas 8. juuli paanika, valmistuti evakueeruma. Punavägi laskis õhku Tartu Kivisilla, Tartu vanglas tapeti 192 inimest, Kuressaare 9. juuli lossis ja selle ümbruses 84 inimest, Tallinna lähedal Kosel 78 inimest. 9.–15. juuli Märjamaa lahing, sakslaste liikumine Pärnu-Tallinna suunal pandi seisma. 10
ei avane lahinguepisoodides kangelaste iseloomud. Cidis rõhutatakse pigem tema inimlikkust kui kangelaslikkust. Suure osa teosest hõlmabki kangelase eraelu. Cid pälvib rahva armastuse suuremeelsuse, sõbralikkuse, usaldusväärsuse ning lihtsuse toel. Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,,Nibelungide laul" pärineb 12. ja 13. sajandi vahetusest. Kuna teos valmib rüütliromaani levimise ajal, on laulu üheks juhtmotiiviks daamikultus. Ajalooline alus teosele olid suure rahvasterände aegsed sündmused, kuid ka germaani hõimude omavahelised võitlused. See kauge ajalugu oli põhjalikult segunenud müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" ei olnud aga enam niivõrd 'toored' ega arhailised nagu ,,Edda" müüdid. Sellest tulenevalt tekivad huvitavad kontrastid: näiteks käivad laulu kangelased vagalt kirikus, samas kasutab kangelane Siegfried maagilist võlukuube. ,,Nibelungide laulu" üks tähtsamaid tunnusjooni on kangelaste individuaalsuse esiletoomine.
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits
63 Pekka Erelt, Lööming Suvorovi tänaval.- Eesti Ekspress, 2008, 11.september. 35 Lisa 10 Vabariigi President Võru keskväljakul 21. oktoobril 2007 Hea Võru rahvas, lugupeetav hr Ain Saar, head Võru Sõltumatu Noortekolonni Nr 1 liikmed, austatav linnapea, austatav vabadusvõitleja hr Enn Tarto. Just täna ja just siin on põhjust rääkida julgusest. Sest see oli ju julge tõeliselt julge samm, mille Võru noored astusid 20 aastat tagasi. Täna 20 aastat tagasi toodi esimest korda üle aastakümnete avalikul massiüritusel välja Eesti sinimustvalge lipp. Sügis 1987 ei olnud veel Laulva revolutsiooni sügis, veel ei olnud võõrvõim oma jõhkruses kuhugi kadunud. Võõras vägi oli veel Eestis
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad..................................................................
9 2002 Igaunija un Latvija: desmit gadi pc atjaunotas neatkarbas. Estonia and Latvia ten years since the renewal of the independence. Sareztais gjums: veltjums Latvijas Republikas neatkarbas atjaunosanai. The complicated road: a dedication to the restoration of independence of the Republic of Latvia, Riia 2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn 2007 peatükk raamatus: Ene Sepp (toim): Peaministrid: Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu, Tallinn, ISBN 9789985967454 Eesti väljumine kriisist sõltub ekspordist. Ärielu, 28. oktoober 2008, lk 6668. Ajaleheartiklid 33 küsimust. Liivimaa Kuller, 19. mai 1994 Edgar Savisaar: Esimene märuliöö mis tegelikult juhtus? (Postimees, 8. mai 2007) Edgar Savisaar: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu (Eesti Päevaleht, 28. august 2007)
Vabariigi uurimine. Üldhariduskoolide ajaloo õpetamise ümberkorraldamine ja uute õpikute ettevalmistamine. Üldajaloo õpikud ilmusid kiiresti (kiire ajaloo desovietiseerumine). Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid: Kirjalikud, esemelised, suulised, etnoloogilised, lingvistilised, audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne Nõukogude perioodi Eestis oli kaks arhiivi: Eesti riigi arhiiv (Tallinn) ja Eesti riigikeskarhiiv (Tartu). Tartu omas oli tsaari aegsed ja rootsi aegsed materjalide alused. Tallinna omas olid sünni registrid. Kõik arhiivi materjalid kuulutati riigi omandiks ja loodi ühine Nõukogude arhiivi fond. Loodi üks arhiiv: ENSV keskarhiiv (Tartu). Partei arhiivi ülesanne oli säilitada Eesti kommunistlike bolseviku tegevuste dokumente. Enamikel uurijatele olid arhiivi materjalid kättesaamatud, selle jaoks pidi olema partei liige. Hiljem tehti üleriiklik arhiiv, mis oli avalik kõigile. 1984. aastal
Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. Kõrgemaid eestlasest sõjaväelasi, brigaadiülem Aleksander Tõnisson saadeti isegi Petrogradi Krestõ vanglasse ja mõisteti surma, kuid pääses tänu Brest-Litovski rahulepingule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud. 1918. aasta veebruaris alustasid Saksa väed idarindel uut pealetungi, mille käigus nad peagi vallutasid ka Eesti alad. Sellistes oludes otsustasid eesti poliitikud 19. veebruaril luua kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, selle liikmeteks olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Komitee kätte anti kõrgeim võim kuni normaalsete olude taastumiseni.
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M
Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused. Vormieksperimendid: vorm ja keel pidid täiuslikult edasi andma teose sisu, neid peeti sisust (sotsiaalsest, psühholoogilisest, filosoofilisest sõnumist olulisemaks. Näiteks loobumine kirjavahemärkidest nii luules kui ka proosas tuli taotlusest võimalikult vahetult edasi anda alateadvust. Korrastamata struktuur: sageli ei tee vahet, kas tegevus toimub olevikus või minevikus või milline tegelane parajasti räägib
Taimed said korjatud-kuivatatud, herbaarium komplekteeritud ja kaitstud. Aitäh, Maie! (Kalev Kiisleri kirjalikud mälestused, jaanuar 2013) Agronoomid omavahel. Erakogu 4. 20. Augusti Klubi kaaslased Uno Antonist 4.1. Heino Konstabi Mäletan Unot kui ausat, töökat ja visa põllumeest, kes püüdis esindada meie maarahva huve ja muresid tookordses Ülemnõukogus. Tööalaselt ma Unoga enne Ülemnõukogus töötamist kokku puutunud ei olnud, kuna minu tookordsed töökohad olid Orava ja Veriora sovhoosis, Eesti äärealal. Uno aga tegutses Kesk-Eestis. Kuid probleemid, mis tookord põllumajanduses eriti teravalt esile kerkisid ja lahendust vajasid, olid samad. Kuid meid ei valitud tookord Ülemnõukogusse mitte ainult põllumajanduse ja maaelu kitsaskohti seadusandlikult lahendama, vaid meie esmane eesmärk oli Eesti riikliku iseseisvuse taastamine. Ja selle ülesande täitmine meil õnnestus. Selles protsessis osales aktiivselt ka Lugupeetud minu endine kolleeg Uno Anton
PILET 2 Euroopa keskaeg mõiste, keskaja algused ja lõpud, Rooma impeeriumi häving, Suur rahvasteränne, kristluse levik, Karl Suur, paavst ja paavstiriik, munklus, kloostrid, linnad, Bütsants. Õpik: Inimene, ühiskond kultuur II õp lk 7-37, 51-56, 67-72, lk 80-97, Atlas lk 40-41 -Mõiste on ajalooperiood mis on vanaaja ja uueaja vahel . *võttis kasutusele 1469a Giovanni Andrea .Keskaja algus 5.saj kuni 15.saj. Mõiste keskaeg võtsid kasutusele renessansi aegsed autorid kes nägid omas ajas antiikkultuuri taasündi. -Keskaja algused ja lõpud Üheks keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist 5'ndal sajandil (476.a. Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. -Keskaeg jaguneb vara,-kõrg-, ja hiliskeskajaks. -Suur rahvasteränne - ida aasiast hunnid läksid germaanlaste aladele ja olid väga sõjakad ja selle tõttu jätsid germaanlased oma kodud maha ja hakkasid liikuma läände
eluolu mõjutas vaimuelu. Roseneck keskendus Strassburgis majandusele aga tema suunal polnud ühekülgset lähenemist materiaalsele, see oluline, mõjutab poliitikat ja ühiskonda. Marx reise suunda, et materialism määrab ära kõik. Materiaalse maailma käsitluse pinnalt poliitiline doktriin sotsialism. Sotsiaalse võrduse saavutamisega materiaalne võitlus. Klassivõitlust vaja sotsialismiks ja võrdluseks. Sotsialism, millel poliitiline aspektis eri varjundid. Kuidas poliitikud nägid sotsialismi taotlemise teid. Sotsiaaldemokraatia 19. sajandi lõpul jõudis Venemaale ja Riiga, Tartu Ülikooli kaudu (üliõpilased) ja Tallinnas eliidi ja tööliskonna hulgas (Saksa-Austria variant, mis reformistlik, muudatused reformide teel). Andres Saal (1861-1931) kooliõpetaja ja fotograaf, populaarteaduslike jutustuste autor, kelle teosed olid antifeodaalse suunitlusega. Hollandi kolooniates (Jaaval) kartograaf. Klaas kirjutanud Saali kartograafi perioodist
Tekivad erakonnad, tasapisi need koonduvad ja poliitiline maastik koosneb kahest-kolmest suuremast ja kahest-kolmest väiksemast erakonnast. 90ndate lõpus võetakse kurss sellele, et Eesti kuuluks tulevikuls Euroopa Liitu ja NATOsse. See iseloomustab ühiskondlikku mõtet 90ndate lõpust, kuni selle kümnendi keskpaigani. See on juba protsess, kus rahvas enam nii palju ei osale ja teevad ennekõike spetsialistid ja poliitikud peavad võtma liitumise ja mitteliitumise kohta seisukohti. Peaks justkui käes olema õnnelik elu. Mida see aga tähendab? Aastatuhande vahetust ja uue sajandi esimest kümnendit ei iseloomusta mitte niivõrd poliitiline tegevus, kuivõrd muud ühiskondliku elu valdkonnad. Suurim iseloomustav muutus on kommunikatsioonitehnoloogia plahvatuslik areng ja suur levik. See, et Internet, telefonid jm telekommunikatsioonivormid kuuluvad selle protsessi juurde
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
