August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekranis
Sonja vaikne, tasane, kahvatu, kõhn, viisakate kommetega, kartis võõrais inimesi, kohmetus kergesti, allasurutud, ei ole eriti haritud, läheb ,,kollase pileti" teed, ohverdab perekonna jaoks oma au, lapselikult naiivne, arglik, leebe, kõik armastavad Siberis teda, näevad temas peaaegu ideaali, sisemiselt tugev, uskus Absoluutse Headuse võidusse, alati mõistmis- ja andestamisvõimeline kõigi suhtes, valmis ennast ohvriks tooma, usklik, loodab väga. Raskolnikov ,,+" õilis (raha M), andekas, hea(tulekahju), tark, suurehingega, kaval(reageeris kiiresti, jagas olukorda), kaine arvestusega (pole mõtet valetada faktide kohta), tugev, tähelepanelik, analüüsiv, kaastundlik, muretseb teiste heaolu eest, seadis teised kõrgemale, hea inimesetundja, intelligentne(tõlkis saksa k) ,,vahepealne" tahtejõuline, kindlameelne (ei tee pelgalt sõnu, läheb idee teostamseni),
Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole). Julien on noor üheksateistkümneaastane noormees, kes kasvab üles peres, kus hinnatakse ainult füüsilisi oskusi. Julien aga erineb oma perekonnast isast ja vendadest igati. Ta on huvitatud kirjandusest, tal on omad eeskujud, keda salaja jumaldada, ta armastab raamatuid. Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks.
elurõõmus inimene. Joosep Maarva Taavet Rabaraua ja Anu Maarva poeg. Helilooja. Andekas, huvitav, enesekindel. Taavet Rabaraud Ronivere talu peremees, Kai-Kadri abikaasa, Joosep Maarva isa. Ülbe, pettunud, vihane, igatsev, peab ennast teistest paremaks, kibestunud vanamees. Kaie Skalle Tantsija, Kapten Skalle tütar, Joosepi armastatu. Rõõmus, isepäine, sõbralik. Kai-Kadri Taavet Rabaraua abikaasa. Ronivere talu perenaine. Kade, ebasõbralik. Kanuska-eit Anu Maarva tuttav. Ahne, toriseja. Ane- teenija Ronivere talus, Madise naine. Ilus Martin Vaar Joosep Maarva sõber, reporter. Kritiseeriv, jutupaunik. Madis - Ronivere sulane. Häbelik, väärikas, A.Gailit Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et
26ndaks sonetiks on autor noore mehega rohkem seotud, kui algselt arvati. Poeet tunneb end üksinda, kui noort meest pole juures. Ei saa magada jne. Noore ja poeedi võõrdumine kestab 58nda sonetini. Väga vastakad tunded nooruse suhtes, ühel hetkel ülistab, teisel hetkel vihastab. Löödud noore käitumisest tema vastu, vaatleb poeet aja liikumist ning noore mehe ilu. Otsib vastust, kuidas võiks noorus püsida. Ütleb noorele, et surematus pole võimalik. Noormees eirab teda ja otsib sõprust nt ühe proua ja ühe rivaalist poeediga. Kord on kurb, kord rõõmus nooruse üle. Mida enam noormees poeeti eemale tõrjub, seda enam poeet teda tahab. Ükskõik kui julm noormees on, poeet ei taha temast eemalduda. Poeet lihtsalt aktsepteerib noore eemalolekut. Peale piinamist noormehe poolt, poeet lõpetab noormehe sõpruse poole pürgimise. Siis aga taipab poeet, et tema uus vaikus noorsoo vastu ongi see, miks teda nii halvasti koheldakse
Jutustajas tekib kahtlus, kas ehk pidu pole mõeldud eraviisilisena. Sellest hetkest alates hakkab ta tundma end sissetungijana. Järsku märkab ta enda kõrval istumas leinariietes daami, kelle tulekut ta ei märganud. See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga. Tegu on dzasslooga ja see üleminek Mozartilt dzässile tekitab jutustajas veidi imestust. Jutustaja naabriks olev vanadaam avaldab ilmset vastumeelsust, samal ajal kui teine naaber, keskealine härra, vaimustunult kaasa elab. Esitajad kannavad ette neli laulu, enne kui lavalt lahkuvad. Jutustaja kirjeldab kuidas nad seda teevad kohmakalt ja amatöörlikult.
Trepp on hämar ja ebaühtlaste astmetega. Umbes poolel maal teeb trepp käänaku ja jutustaja märkab trepi otsas valgust. Nad jõuavad koridori, mille otsas paistab piimklaasist uks. Selle taga paistab keegi naisterahvas end lahti riietamas ja noor tütarlaps jutustaja kõrval suunab jutustaja kõrvale, teisele teele. Nad hakkavad liikuma paremale ja mööduvad paljudest ustest, enne kui jõuavad üheni, mille kõrval laua najal tukub keegi valges kitlis noormees. Tütarlaps koputab uksele ja nad sisenevad vastust ootamata. Toas on suur puust voodi, millel lamab keegi meesterahvas. See ongi Olle. Olle nimetab tütarlast Bellaks. Viimane tuletab Ollele meelde, et ta külalist liiga kaua kinni ei peaks, kuna too peab veel lõunasöögile jõudma. Bella lahkub ja Jutustaja jääb Ollega kahekesi. Ta märkab Olle põlenud käsi ja need meenutavad talle kedagi, ent ta ei tea täpselt keda. Üldse on kogu Olle oleks Jutustajale kuidagi tuttavlik.
peremudelit, et iga üks vaatab ise, kuidas hakkama saab. Natasa rostova teose alguses on 13aastane, 1805. Aastal. On siis tunneteinimene, väga kaunis, naiselik, kelle naiselikkus on nii võluv, et kui on 14aastane, tehakse talle esimene abieluettepanek. Armastus ongi temale kõige olulisem elus. Küll aga juhtub selles Natasa esialgu väga päikselisena tunduvas elus väga palju õnnetusi. Kõigepealt on Tolstoil kaunilt kirjutatud Natasa esimesest ballist. Aadlikel komme, kui võsukesed said teatud aastad vanaks, siis saadeti nagu väljanäitusele, esimesele ballile. Esimesel ballil olles tahab kangesti tantsima saada. Tantsima võttis Pierre Bezuhhov. Esimene suur armastus Andrei Bolkonski. Kohtub Bolkonskiga, peab temaga abielluma, aga juhtub niimodi, et iga tüdruku ellu satub ikkagi üks paha poiss ka, üks halb poiss, pätt poiss. Satub Natasa teele Anatol Kuragin. Natasa on nii noor ja nii puhas ja õrn hing, kes usub kõike, mida talle räägitakse
Kokkuvõte nr 2 Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid. Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna o» ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne.
Peale Michaeli surma lahutasid vanemad ning isa Charles kipub oma lastest eemale hoidma. Tyler soovibki minimaalset kontakti oma isaga, kuid nõuab, et isa hoolitseks oma tütre Caroline eest. Tyleri jaoks ongi kõige tähtsam perekonnaliige tema väike õde Caroline. 12 Isa Charlesi ja laste suhted on rasked ning pealiskaudsed. Charles on rikas ning mõjuvõimas mees, kes seab sageli esikohale oma töö ning lastega aja veetmist näeb ta vaid kohustusena. Tal on harjumus oma laste armastust rahaga osta. Pealiskaudsust ja hoolimatust illustreerib ka stseen filmist, mil Tyler helistab oma 22. sünnipäeval isale ning alles kõne lõpus soovib isa pojale külmalt õnne. 11-aastane kunstiandega Caroline tunneb, et isa ei armasta teda ning ei soovi temaga aega veeta. Tüdruku jaoks on äärmiselt tähtis, et isa tema kunstinäitusele tuleks, kuid
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrgem ühendus oma jum
Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast muretsema. Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama suhted lähedastega ning rahaprobleemid. Noormees valis oma elus hakkama saamiseks kuritegeliku tee, kus ta on sunnitud müüma narkootikume ning kokku puutuma otsese vägivallaga, millel paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu muutus veelgi keerulisemaks, kui tema ellu sekkusid kuritegelikud jõugud, kes hakkasid ähvardama nii Rassi ennast kui ka tema lähedasi sõpru. Peagi olid mängus ka politseinikud ning kaugel ei olnud ka arestimajja sattumine, kus Rassi ning tema sõprade kuritegelik tee ka lõpu leidis.
Isiksusetüübid Uurimustöö Saku 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 Isiksusetüübid......................................................................................................................................... 4 Isiksusetüüpide lühitutvustused.............................................................................................................. 5 ILE Intuitiivseltloogiline ekstravert............................................................................................5 ESE Eetilissensoorne ekstravert....
............................................13 9. Lõppsõna...........................................................................................14 10. Kasutatud allikad.................................................................................15 11. Lisa 1................................................................................................16 2 ' 1. SISSEJUHATUS Kreeka mütoloogiast on tuntud piltilus ja uhke noormees Narkissos, kelle isa oli jõejumal Kephissos ja ema jõenümf Leiriope. Narkissosesse armus veetlev mäginümf Echo, keda Amor oma noolega tabas. Et Amor oli unustanud sihtida Narkissost, ei leidnud Echo armastus vastuarmastust. Echo ei olnud võimeline ka oma armastust avaldama, sest ta sai lausuda vaid viimaseid kuuldud sõnu. Narkissos nägi vees enda peegelpilti ja armus sellesse. Ta ei suutnud vee äärest enam lahkuda. Üksnes surm võib mind temast lahutada. Ja nii juhtuski
Pettuse ning selle hindamine ongi suuresti onud siiamaani "pisuhänna" tõlgendamise juurprobleemiks. Jõudes karakteriteni, ilmnevad mõningased probleemid. Kõige vähem probleeme on olnud Mathildega. Ta on esitataud kas pisut labasemalt või pisut peenemalt, pisut pealetükkivamalt või diskreetsemalt, aga loll ja võimukas on ta olnud alati. Sandril on aga natuke rohkem variatsioone. Ühelt poolt on kimbatusest tuhvlialune, aga samas on ta kirjandus konjunktuurlane ning lõpuks on ta raha ahne kadetseja. Näitleja jaoks on mängulised võimalused suuremad ning tõlgenduslikke probleeme pole. Probleemid on alati olnud seoses Vestmanni ja Piibelehega. Vestmann on rikas ja põikpäine isa. Karl Menning, Vanemuise direktor, draama juht on väitnud, et Vestmann on rohkem Ameerikalik tegelaskuju kui Eesti oma. Aga peale maailmasõda ning sellele järgnenud maailm tegi selle vahe täiesti tasa, sest ameerikalikud äriviisid jõudsid ka Eestisse. Intrigeeriv selle näidendi juures on see,
meeldi talle. Ta jälgib inimesi ja siis tuleb tema juurde venna D. B. Vana tüdruk oma poisiga. Holden märkab tüdruku suuri rindu. Tüdruk ärritab teda ja ta leiab vabanduse lahkumiseks. Holden läheb jala hotelli tagasi ja külmetab. Teda huvitab, kes tema kindad Pencys ära varastas, kuid samas ta teab, et ei julgeks vargale suurt midagi teha. Hotellis pakub liftimees talle litsi. Holden võtab pakkumise vastu, kuid tegelikult ei taha seda. Oma toas vahetab ta riideid ja mõtleb, et saab ehk mingeid kogemusi. Kui lõbutüdruk tuleb, siis püüab Holden olla viisakas, kuid lõbutüdruk ei hooli sellest vaid hakkab riideid seljast võtma ja küsib kella. Siis hakkab tüdruk talle külge lööma ja istub sülle. Holden läheb närvi ja valetab, et tal oli just selja operatsioon ning tahab, et tüdruk ära läheks. Ta maksab talle liftimehelt kuuldud hinna 5$, kuigi tüdruk nõuab 10$.
kuritegevus ise." Need kolm punkti Myshkin arutavad avatult teenistuja on kõik võetud autori, Dostojevski, oma elu ja ideid. Dostojevski tõepoolest tunnistaja tapmine giljotiin. Ja see tuleb ka meelde tuletada siin, et Dostojevski ise varem surma mõistetud, vaid olla "armu" by tsaari minutit enne hukkamist pidi toimuma. Lõpuks Myshkin on lubatud tutvuda General. Üldiselt on kahtlustav Myshkin algul arvata, et noormees on tulnud rahalist abi. Myshkin kordab ikka ja jälle, et tema külastuse eesmärk oma kaugete sugulaste seisneb mitte taotluse rahalist abi, kuid ta katkeb ikka ja jälle selgitada, mida tõeline "äri" ta on meeles. Kuigi Myshkin on üldistele taotlust kirjutada erinevate isendite kalligraafia, ta overhears Nastasya Fillipovna nime omavahelises vestluses üld-ja Ganya, üldine sekretäri. Kaks meest kannatamatult ootama järgmise õhtu pidu, kus Nastasya on
kuuldes, et tollel on plaan tütarde seast naist võtta, muutub ta südamlikuks ja vastuvõtlikuks). Tema elu eesmärgiks on tütred mehele panna. Tema peamiseks troostiks on külaskäigud ja kuulujutud. 15 Mr Bingley on hea väljanägemisega härrasmees. Tal on meeldiv nägu ja vaba, loomulik käitumine. Teose alguses peetakse teda Darcy kontrastiks. Jane: “Ta on täpipealt niisugune, nagu üks noormees olema peab: arukas, heatujuline, elav. Ja ma pole veel kohanud nii võrratu käitumisega inimest. Nii sundimatu, ja ometi nii hea kasvatusega’’ (lk 14). Ta oli kergesti mõjutatav, Darcy arvamus oli talle ülimalt oluline. Jane on Elizabethi vanem õde, kes on leebe ja heatahtlik. Elizabeth: “Sa tead isegi, et sulle hakkavad inimesed liiga kergesti meeldima. Sa ei näe kelleski midagi laita. Sinu meelest on terve maailm hea ja meeldiv
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist
kodust. Isa kohtleb teda äärmiselt toorelt ja ebainimlikult, nii et Dimitris peaaegu kõik inimlikud iseloomuomadused on kadunud. Ta on nautlev, liiderlik, ohjeldamau ja toores. Kuid tal on siiski ka häid külgi. Lõpuks mõistetakse ta sunnitööle kahtlustatuna isatapmises, mida ta aga tegelikult ei teinud. Ta jääb aga rahule kohtuotsusega, sest ta on hinges soovinud isa surma ja õelnud, et miks selline inimene üldse elab. Ta loodab karistusest puhastamist ja uuestisündi (A.Meiessaar 1935:15). Vana Karamazov on rikas kaupmees, koletislik kuju, kel pole ühtegi head iseloomujoont. Ta ei usu, ei tunnista kõlblust, ei ole peaaegu võimeline kedagi armastama. Ühtlasi on ta arg ja kõlvatu. Varem on ta ise talunud alandusi, nüüd piinab ja häbistab teisi, olles äärmine ihnuskoi ja egoist. Oma poegi ja teenreid kohtleb ta võikalt, eriti Dimitrit ja Smerdjakovi. Lõpuks tapab viimane tema metsikul kombel (A
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele; valgetverd; vilistab, viisi küll mitte, selleks pole tal võimeid, vaid niisama meelemõnuks; lükkab kohustusi edasi, seni kuni häda käes ja siis on vihane; kinnise ja karmi iseloomu pärast pole tüdrukutega suuremat vedamist; pole loomlolli kirvenägu; teda häirib vanema venna vanade riiete kandmine; kangutav kõnnak; ei ole elus Tartu kaubahoovist ka
6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale. Ta tahab igavesti nooreks ja ilusaks jääda, mis väliselt tal õnnestubki. Samas tema portree muutub Doriani pattude tõttu järjest koledamaks, kujutades tema rikutud hinge.
6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale. Ta tahab igavesti nooreks ja ilusaks jääda, mis väliselt tal õnnestubki. Samas tema portree muutub Doriani pattude tõttu järjest koledamaks, kujutades tema rikutud hinge.
ETENDUSE ANALÜÜS ,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle, millega nad tegelikult seotud ei peaks olema (näiteks lintsijat). Vanemuise Sadamateatri black-box'is istet võttes näeb vaataja üsna tagasihoidlikult kujundatud kahetasandilist ruumi, mille esimese korruse tagumises seinas on kulunud muljega kartoteegikapp. Teise korruse tagumisse seina on tõmmatud suur paber. Lava kummaski
firenzelanna, uhkus. Maal ei tulnud hästi välja. Teisel maalil on tavaline maanaine oma loomulikkusega. See maal on palju parem ning leonardolikum. Maastik on peensusteni välja joonistatud. "Madonna nelgiga" (1475-80, Vana Pinakoteek, München) kujutab endast naist, last ja punast nelki. Pilti iseloomustab emaõnn ja loomutruudus. Taga on suured kaljud. Omanik müüs selle 27 frangi eest, ent tänapäeval on see maal hindamatu. Leonardo saab teada isa naise, Francesca, surmast. Ta loodab, et isa on kuulnud Leonardo suurest kunstnikuandest ja loodab saada toetust. Kuid Ser Piero abiellub uuesti ning saab kaasavaraks 364 floriini, mis oleks Leonardo kolmekümne aasta palk. Isalt ei saa ta endiselt midagi. Ta joonistab portree naisest kadaokstega, mis on arvatavasti Francesca ise. Portree nimi on "Naise portree" (1474-76, National Gallery of Art, Washington). Naisega kaasneb hurmav salapärasus, kurbus, üksindus. Ta justkui läbipaistev nägu on mask armastuse kohta,
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja siis teise...kuulsus ja raha jäid aga tulemata. Poe ei kannatanud enam seda, et pidi Allanilt abi küsima ning see teda pidevalt solvas nii otsustas ta üles otsida oma sugulased. Nende juures leidis ta lõpuks tõelise kodu. Hiljem abiellus oma täditütrega, kelle kuju on jäädvustatud ka paljudesse luuletustesse ja jutustustesse
"Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woice
Tol ajal oli valetamine üks suurtest pattudest ja seda ei sallitud. Muidugi usub Brocklehurst seda ning lubab koolis õpetajatele sellest rääkida, mis muidugi Jane'i masendab. Lowood on vaestekool, kus on vaesed ja orvud. Selle elamistingimused on kohutavad ja ranged. Sealsed elanikud saavad vaevu süüa, söögiks on ka põhjakõrbenud puder tavaliselt. See on kristlik kool, ranged palvetamisreeglid ja riietumisreeglid on seal. Riides käivad nad ühesuguste kleitidega, riideid õmblevad endale ise ning juuksed peavad neil olema tagasihoidlikult tagasikammitud, ei mingeid patse. Ühel tüdrukul, kellel loomulikud lokkis juuksed on, käsib mr Brocklehurst isegi juuksed ära lõigata, kuna see pidavat olema liigne edevus. Endal tal on kaks tütart ja naine, kes on üleni iluasjadega üle riputatud, uhked riided seljas ja juuksed lokitud. Jane ei suhtle algul koolis paljudega. Ta on hea õpilane ja meeldib õpetajatele, kuni
naa hukule määratud. Teatud mõttes on ka mõlema teose miljöö sarnane. ,,Rehepapis" toimub põhiline tegevus külas, kuid omavahel vastandatakse küla- ja mõisaelu. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on selleks võrdluseks metsa- ja külaelu. ,,Rehepapis" ei ole niivõrd otsest võrdlust selle kohta, et üks on halb ja teine hea. Mõlemis elavad omamoodi inimesed, mõlemad eksisteerivad koos, kuigi üks ei ole teisega võrdne. Mõis on rikas ja uhke, samas kui küla on vaene ja ahne. Autor näitab mõlema tsivilisatsiooni häid ja halbu külgi, kritiseerib nii üht kui teist. ,,Ussisõnade" olustikus on selge kontrast metsa- ja külainimeste vahel. Esimesed on head ja targad, teised on esimeste meelest halvad ja rumalad. Irooniline on see, et hukule määratakse esimene ning inimesed külas võidavad selle n-ö võitluse. Tegelased on mõlemas teoses väga värvikad ja mitmekülgsed. Rehepapp on Kaval-Antsu taoline
(Valguse allikas=luuletaja laulu kaste=sõnad) ,,Kuu"-populaarseim. Loob eredate loodusnähtuste toel üleva pildi eesti keelest. Petersoni oodidele on iseloomulik: 1.ülev sõnastus 2.pikad laused 3.vabavärss 4.poeet on prohvet Pastoraal ehk karjaselaul-kirjutatud dialoogi vormis, sisaldavad Eestile omaseid motiive. Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo" Luuletus ,,Mardi luteruse päeval" on luuletaja poeetiline testament-Peterson loodab, et pärast tema surma jäävad järele tema luuletused. Lisaks ,,Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
