Terrorism ei võrdu Islamiga Veronica Joller Lolita Ojasu 7.e Tänapäeval kasutatakse sõnu moslem ja terrorist sünonüümidena. Stereotüüp on juba nii laialt levinud, et keegi ei küsi enam endalt, kui palju selles väites ka tegelikult tõtt on. Islam on rahu religioon Seda võib juba mõista religiooni nimetust analüüsides. Sõna islam tähendus araabia keeles on end Jumala tahetele allutama, sisemist rahu leidma ning see on tuletatud sõnatüvest SLM, mis väljendab kõiksugust rahu. Enesetaputerrorism Oma usundit sügavuti õppinud moslem ei õhuta vaenu ega soorita enesetappu, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud – kellelgi ei ole õigust ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes. Seega rikuvad enesetaputerroristid korraga mitmeid islami seadusi ja islamit selles süüdistada ei saa. Kuriteg...
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste
suhteliselt turvaliselt seilata. Samuti avaldasid suurt mõju veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Hiinast ja Mongooliast mis tekitasid suurt uudishimu. Põhjusi võtta ette pikk merereis oli palju. Näiteks vajadus idamaiste vürtside järele, uudishimu ja seiklusjanu ning kullajanu sest eurooplased kujutasid idamaid ette väga rikaste maadena. Põhjused on veel näiteks ka vajadus turvalisemate mereteede järele ning ristiusu vajadus võidelda islamiga. Ka avaldasid suurt mõju ristisõjad mis niiöelda ,,valmistasid meremehed ette suurteks maadeavastusteks. Avastati ka maa kerakujulisus. Tagajärgi tekitasid uued maadeavastused eelkõige Ameerikale ja Euroopale. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased tehti pärisorjadeks ning nad pani kaevandustesse rasket tööd tegema
Suured maadeavastused 15-17saj Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette
I Islami kultuur (ptk 13, lk 68-71) 1. Seleta lahti islamiga seotud mõisted - Allah, Meka, Koraan, kalifaat, džihaad! Allah- Araablaste taevajumal, kelle puhul arvati, et maailma asjusse ta kuigi aktiivselt ei sekku. Meka- Meka on linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, Meka provintsis, muslimite püha linn. Koraan- Islami pühakiri, mis sisaldas rituaalseid eeskirju ja õiguslikke sätteid. Kalifaat- Riik, mille pealinn oli Mediina. Dzihaad- Püha sõda, mida alustati Kalifaadi ümbritsevate maade vastu ning sellega koos islami levitamist. 2
inimesed, kes naudivad raha eest võimaldatavaid hüvesid, sooritatavad enesetapu, sest on elanud valesti ning seetõttu peavad oma tegude põhjustest jumalale aru andma. Kui inimesel puudub elus eesmärk, on tema elu tühine. Puudub justkui tee, mida mööda käia. Moslemite aga üks viiest tugisambast ütleb, et terve inimene peaks kordi elus köima ära Mekas. Arvan, et ka see on üks eesmärkidest, mis moslemitel juba ette on määratud. Üks põnevamaid asju Islamiga seoses ongi terrorism. Inimesed, kes islamist kui religioonist suurt midagi ei tea, ongi arvamusel, et kõik moslemid on terroristid. Tegelikult see nii aga ei ole. Nii nagu teistes religioonides, on ka ismalis erinevad rühmitused. Märtrid ehk mudžahiidid arvavad, et nad panevad pomme moslemite kaitseks ning surres märtrisurma, pääsevad nad otse paradiisi. Moslemite jaoks on džihaad püüd ning üks püüetest on võitlemine jumala eest. Tõepoolest, ka
Kohati meenutab see ühendus mulle Weishaupti salaliitu nimega ,,illuminaadid", mille eesmärgiks oli kogu maad juhtiv uusmaailmaorganisastsioon. Nende põhiideeks oli kukutada kõik juhid, likvideerida rahvastevahelised erinevused, juurida välja religioonid ning kaotada eraomand. See meenutab meile pigem unustuse hõlma vajuvat Nõukogude Liidu reziimi, kuid märke on näha ka tänases Euroopa Liidus. Religiooni osas kristlus asendub islamiga, üritatakse kaotada rahvaste vahelisi erinevusi, surudes peale kohati naeruväärset tolerantsust, mis osalt lõhub peretraditisoone. Näitena võiksin tuua geiabielude- ja paraadide lubamise, mis on otsene peremudeli lõhkumine. Geidel on lubatud ametlikult ühte heita näiteks Belgias, Suurbritannias, Islandil, Hollandis, Norras, Portugalis, Hispaanias ja Rootsis. Paraadide korraldamine Eestis on juba lubatud, samuti kardan, et abielude keelustamist ei jätku enam kauaks.
Budism Buddhism on usulis-filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 6.-5. saj. e.m.a. ning kujunes hiljem kõrvuti ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. Maailmausundist . Selle õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit . Budism tekkis brahmanismi ehk hinduismi varajase arengujärgu langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses, sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja temaga samal ajal tekkinud dzainismiga . Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn
10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? Ø vajadus idamaiste vürtside järele Ø india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Ø uudishimu ja seiklusjanu Ø kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Ø Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Ø müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ø ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. Astmikpüramiidi meeldisid. 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Ameerikale: Ø vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Ø indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse
Otsiti turvalisemaid kaubateid. 2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast. 2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima. Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud hidalgod jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1
prohvetiks. Kaitstes alguses islamit kristluse eest, lisas ta hiljem sinna kristlastelt ülevoetud motteid. Pohiteesideks olid, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei läinud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema voitlus moogaga, piisab kui vaid seda teostatakse vaimselt. Samuti täiendati usku nn. teise advendiga, hindude krishna usuga ja muude materjalidega. Kuigi ahmadiidide vool on tänaseni säilinud, saadi tagasilöök 1984 aastal Pakistani valitsuselt, kes ütles, et sellisel usul ei ole islamiga midagi ühist. Mustad moslemid Peale Teist Maailmasoda tekkis USA-s sellenimeline rühmitus. Kuigi nad kasutavad suures hulgas islami pohialuseid on neil eraldavaks jooneks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad, kes oli saanud innustust prohvetlusest ja voimest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda ümber piisavalt palju järgijaid. Islami viis sammas Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma
elus. · Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus
kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja jooniseid, araablastelt võeti üle kolmnurkne nn ladina puri, kujunes laevatüüp karavell. PÕHJUSED: tulus vürtsikaubandus; otsiti turvalisemaid kaubateid; rohkem väärismetalle; ristiusu levitamine ja võitlus islamiga; 1492. a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele, kaubanduskapitalismile; hävitati asteekide kultuuri ja Peruu inkade riik; Aafrika elanikke orjastati; Uue Maailma avastamisel muutus eurooplaste väljaränne massiliseks; maailmakaubanduse kujunemine; hindade revolutsioon; majanduse raskuspunkt läks Vahemerelt Atlandi rannikule
-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette
Autor leiab, et riik on organisatsioon, millel on vägivalla kasutamise monopol. Vägivald teiste riikide vastu ehk sõda ja vägivald kodanike vastu, mis on pigem vaimne. Huvitav oli lugeda, kuidas autor jaotab sõja kaheks, „külm sõda“ ehk passiivne, mis tähendab peamiselt ähvardusi ja vastuähvardusi ning „kuum sõda“ ehk aktiivne sõda koos füüsilise vägivallaga. Macfarlane tõi välja mõiste “kurjuse telg,“ mis tema seletuste kohaselt on maailm, seotud kristluse ja islamiga. Usutakse, et keegi, kelle motiive nad ei mõista, püüab nende elulaadi hävitada, see nähtamatu rahvas on kurjusega seotud ning paljud arvavad, et nad on saatanaga mestis. Ka mõiste „konnad kaevus“ – mis tähendab sündroomi, kus inimesed konnade kombel tõmbavad tagasi igaühe, kes püüab kaevust välja saada – leidis kasutust autori teoses. Too välja teose peamised autorid ja teooriad, millele see tugineb
Suured maadeavastused Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette
impeeriumi lõplik varing ära näha, oli tema valitsemisaja lõpuks kogu Iraagi territoorium ja suur osa Iraanist moslemite kätte langenud. 6 4. KOLMAS KALIIF OTHMAN Omari surma järel 644. aastal valiti kasvavale suurriigile uus kaliif. Selleks sai Othman ibn Affan, Omaijaadide suguvõsast. See suguvõsa oli olnud Muhamedi vastane ajal, kui prohvet alustas oma jutlusi Mekas ja hiljem Mediinas. Kuigi suguvõsa hiljem liitus islamiga, oli Omaijaadide ja mitmete teiste islamikogukonna gruppide vahel ikka veel pingeid. Othmani valitsemisajal need pinged süvenesid, kuni osa moslemeid asus valitsejaga opositsiooni. Moslemiväed jätkasid Othmani valitsemisajal uute territooriumide vallutamist: Egiptusest suundusid nad edasi lääne poole Põhja-Aafrikasse ning Iraani aladel jätkasid Sassaniidide alistamist. Paraku olid nad peagi sunnitud pöörama kogu
Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? - vajadus idamaiste vürtside järele - uudishimu ja seiklusjanu - kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest - ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga - vajadus uute turvaliste mereteede järele - merenduse areng 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. - Vaid mõni üksik tundis huvi hävitatavate kultuuride vastu (hispaanlaste poolt Ameerika tsivilisatsiooni hävitamine) - Haitil või Kuubal hävitati indiaanlased täielikult - Mehhikos ja Peruus indiaani keeli kõnelev elanikkond 10-15% rahvastikust
Kommunistide abistatud sõjavägi haaras võimu,ning rajas Afganistani Vabariigi, Däüd sai selle peaministriks ja presidendiks. Nõukogude väe sissetung Rivaalitsevad vasakpoolsed sõjaväejuhid algatasid 1978 ülestõusu,mille käigus Däüd tapeti. Nõukogude Liidult palju rahalist ja sõjaväelist abi saanud rühmitus võttis valitsemise üle ning suunas riigi kommunismiideest mõjutatud kursile. Paljud vastandusid uuele valitsusele,leides,et selle tegevus on vastuolus islamiga. End pühadeks sõdalasteks ehk mudzahiidideks nimetanute ja valitsusjõudude vahel puhkes peagi suur võitlus. 1979 saatis Nõukogude Liit oma väe Afganistani,et aidata sealsel valitsusel võimul püsida. Ehhki Nõukogude väeosad olid arvuliselt ülekaalus ning neil oli parem relvastus,kasutasid mässulised geriljataktikat,mis ei lasknud sissetungijail oma eeliseid kasutada. Kättemaksuks pommitasid Nõukogude lennukid tihti Afganistani külasid
Kuusirpi ja tähte peetakse islami sümboliks, aga ajaloolased väidavad, et need olid Osmanite impeeriumi embleemid, mitte islami omad. On oluline meeles pidada, et islamil on vähe traditsionaalseid sümboleid ja et kuusirp ja täht ei ole need, mida tuntakse moslemite poolt kui traditsiooniliste sümbolitena. Põhjuseks on kultuuri ja islami levik Osmanite türklasteni, kes valitsesid suurt ala ning kes panid sirbi ja tähe sümbolid oma lipule. Alates sellest ajast on nad seotud islamiga. Värvid Varajastes moslemite lahingutegevustes, on viiteid erinevate värvitoonidega lippudele: must, valge, punane ja rohekasmust. Hiljem võtsid Islami dünastiad omaks erinevate värvidega lipud: Ommaijaadid võtlesid valgete lippude all Abassiidid valisid musta Fatimiidid kasutasid rohelist Erinevad riigid Pärsia lahe ümbruses on valinud punased lipud Need neli värvi (valge, must, roheline ja punane) domineerivad Araabia riikide lippudel.
arreteeriti ning tema saatus on teadmata. Viimane mõjukas taaralane Hengo Tulnola suri 1986. Paguluses on mõned taarausulised püüdnud liikumist elus hoida; 1990. aastatest alates tegutseb Eestis hiislari tiitlit kasutav Addold Mossin, kes on rajanud Otepää lähedale hiie. Aktiivses kasutuses on ka Pärnamäe hiis Harjumaal. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus
kasvatus, mis rõhuta just selliste omaduste arenemist, mis on olulised vaatleja maailmapildis. Referaat põhineb Maria Tilga raamatu „Kasvatus eri kultuurides“ kolmandal osal. See osa kirjeldab ida kultuuride ühiskonda ning kasvatust. Autor valis islami, sest elades väga üldiselt võtted kristlusest tulnud ühiskonnasüsteemis ning traditsioonides, peaksid islami tavad justkui võõrad olema. Palju vastandatakse kristlust islamiga, mistõttu on referaadi eesmärk uurida, mida õpivad lapsed ja mida neile õpetatakse islamikultuuris. Arutletud on küll vanema aja vaatepunktist, kuid kindlasti on palju aspekte, mida ka tänapäeval järgitakse. 3 1. ISLAMI AJALUGU Enne islami perioodi elasid rändava eluviisiga araablased ehk ka beduiinid vähenõudlikku elu. Kõik eluks vajalik valmistati ise. Neil olid oma välja kujunenud kasvatamise ja õpetamise traditsioonid
Templirüütlite ordu tegutses Prantsusmaal, osaliselt kui vaimulikud, kuid neisd kujunesid ka välja rahalaenajad, liigkasuvõtjad, kes laenasid ka kuningatele. Ristisõdade tulemused: paavsti autoriteet langes tervikuna; aitas kaasa kuningavõimu tugevnemisele (suurfeodaalid käisid ka ristisõdades ja langesid seal); kaubanduslik ülevõim läks Veneetsia ja Genova kätte; levisid ketserlikud ideed (kokkupuude kreekakatoliku ja islamiga); kolme tsivilisatsiooni vahel süvenes vastasseis (Bütsantsitsiv., Läänetsiv., Islamitsiv.); uude teadmistse ja oskuste levik Euroopasse (paber, araabia numbrid, kreeka antiikautorite teosed, diivan. Klooster oli ühelt poolt usukeskus, teiselt poolt ka haridus- ja kultuurikeskus, sest esimesed koolid, kus haridust anti, olidki kloostrikoolid. Kloostrites toimus ka raamatute ümberkirjutamine, sest trükikunsti veel polnud, olid olemas vastavad ruumid skriptooriumid ümberkirjutamiseks
Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis
sajandi Indias. Kaitstes alguses Punjabis islamit kristluse eest, lisas ta hiljem oma petustesse kristlastelt levetud mtteid. Phiteesideks oli, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei linud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema vitlus mgaga, piisab, kui seda teostatakse vaimselt. Samuti tiendati usku nn teise advendiga, hindude krina usuga ja muude materjalidega. Kuigi ahmadiidide vool on tnaseni silinud, saadi 1984. aastal tagasilk Pakistani valitsuselt, kes tles, et sellisel usul ei ole islamiga midagi hist. 7.2 Mustad moslemid Peale Teist maailmasda tekkis USA-s sellenimeline rhmitus. Kuigi nad kasutavad peamiselt islami phialuseid, on neid eraldavaks tunnuseks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad, kes oli saanud innustust prohvetlusest ja vimest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda mber palju jrgijaid. 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine Moee on islami phakoda, kus moslemid kivad palvetamas ning jutlusi kuulamas
väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati
sidet mitteinimliku maailmaga. Kõik on seotud Emakese Maaga ning taevaga (Ilm). Usuti, et haigustel on omad põhjustajad (koeranaelad koerast jne..). On 2 matust ja mitu surma. 7 taevast ja 7 põrgut. Surnud elavad Toonelas. Surnutesse suhtutakse positiivselt kuna inimesed muutuvad paikseks. Surnu tuli matta nõuetekohaselt – ei tohtinud olla sõlmi, tuli täita riitused. Esivanematest oleneb inimese sigimine, viljakus, loomaõnn, haigused jne.. Monoteism: seotud juudiusu, kristluse ja islamiga..usuti, et maailm on Jumala looming (kreatsionism). Inimene koosneb keha, hing (surelikud), vaim (surematu, kuulub jumalale). Elu = eluta aine + elujõud. Surm = patupalk. Surm on negatiivselt märgistatud. Jumal on hea ja kurat on halb. Haigused (jm. erinevad tagajärjed) arvati põhjustatud kas Jumalast või Kuradist. Usuti põrgusse, paradiisi, puhastustulle..Rõhutati õigesti suremist – suremist lepitatult ja pattudest puhastatult
o kartograafia areng o oli lõppenud rerekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmine Araablaste käest · hakati otsima teist teed Indiasse, mis läheks Türklastest mööda · Maadeavastuste üheks initsiaatoriks oli portugali prints Henrique Meresõitja 1394-1460 o Asutas maailma esimese meresõidu kooli o Tema eesmärgiks oli Võidelda Islamiga Vallutada Püha Maa Abessiinias (Etioopia) oleva müütilise valitseja Johannese abiga Luua otsesed sidemed Ida-Aafrika kulla-ja orjaturuga · 1415 vallutati Ceuta (Põhja-Aafrikas) · 1419 jõuti Madeira saarestikuni · 1431 jõuti Assoorideni · 1445 Cabo Verdeni (Roheline Neem) · 1482 Kongo suudmeni · 1487 Bartolomeo Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu nimetades seda Hea Lootuse neemeks
Siiski tuleb tõdeda, et Euroopa ei ole religioosselt homogeenne ning traditsiooniliselt katoliiklikes ning õigeusklikes ühiskondades on religioonil tänaseni olulisem roll kui usuliselt protestantlikus Euroopas. Ning kuigi ka Euroopa poliitikamaastikul on parteisid, kellel on seos usuliste traditsioonidega, ei ole ükski tiheda religiooniseosega partei suutnud moodustada enamusvalitust, nagu see on olnud Türgis. Kuigi viimane on lükanud tagasi enda seostamise religiooniga (st islamiga) ning on teinud püüdeid ELi liikmesuse nimel, on parteid Õigluse ja Arengu Partei nähtud sageli nii kodumaal kui ka Läänes islamistliku parteina ning 2008. aastal süüdistas Türgi ülemkohus parteid riigi juhtimises teokraatiasse ning soovis partei tegevuse keelustada. Islami kogukonnad Euroopa ühiskondade üks eripära on põliselanikkonna vananemine, mida kompenseerib immigratsioon, peamiselt islamimaadest. Samuti on immigrantkogukondade sündimus kõrgem põliseurooplaste omast
Seda intressi keeldu on väljendatud kui hullumeelsust (Takhabbut), kui asja, mida Jumal tahab hävitada (Mak), asja, mis väärib Jumalalt sõda (Flarb), asja, mis on usu (Iman) antiteesiks ja kui asja, mille püsimine nõuab alalist elukohta põrgus (Khulad fin-Nar). Neid Riba aspekte Koraanis mainitakse ainult kui näiteid. Kuna intress on vähemalt islami raames kõikidel eesmärkidel ja kujul keelatud, peame juhiseid otsima pangandussüsteemilt, mis oleks islamiga kooskõlas. Isegi üldise majandusteooria järgi oleks parema pangandussüsteemi aluseks selline süsteem, kus kapital oleks ettevõttes tuntud tootmisteguri osa või partneriks ja vahendiks. Islami kirjanduses mainitakse Mudarabah või Qirad institutsiooni. Moslemi õigusteadlase, Imam Sarakhsi ütluse kohaselt on Mudarabah institutsiooni definitsioon Koraani järgi selline: Sõna Mudarabah on tuletatud väljendist "kingitus maa peal". Selline nimi on antud selle
Seega tähendused peegeledavad pisut varasemat õigemat asjade seisu. School of names oli üks filosoogilisi õpetusi, mis Hiinas juba 300 eKr levis. Selle õpetus põhines vastanditel ja otsis paradokse ja jätkas nimede parandamise traditsioone. Sellele järgnes aga taoism, mis rõhutas sõnade tühisust ja leidis, et kõik on võrdne. 3. Araabia: Sibawaihi grammatika Tänapäevases mõttes Araabia kultuur sündis koos islamiga. Sibawaihi grammatika on vanim ja põhjalikeim klassikaline araabia keele grammatika, see on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui ka selle parim esindaja. Koraan on klassikalise araabia keele mudel, kuid nagu ka sanskriti keel, fossiliseerus ja klassikaline araabia keel. Sisuliselt on Panini ja Sibawaihi grammatikad väga erinevad. Sibawaihi kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid ja keskendub süntaksile. Süntaks keskendub rektsioonile, sarnaneb väga
4) Tehing hasartmängudega maisir. 5) Tehing, millel on liigkasu riba tunnused. 6) Kaubitsemine segatud kaubaga, nii et kauba koostisosad pole eraldatavad(egatud õlid,jahud). 35. Kust pärineb mõiste "fundamentalism" ja mida see endast kujutab? Laenatud R.A. Torrey raamatust `'The Fundamentals''. Fundamentalism on usunditele omane universaalne nähtus ja on praeguseks levinud üle kogu maailma, mis tähendab seda, et ta ei ole islami algupära ega ole ainult seostatav islamiga. 36. Kuidas nimetatakse poliitilist islamit araabia keeles? Al- islam al-sijasi 37. Mis aastal sündis poliitiline islam ja kes selle asutas? 1928. aastal Kariost, Moslemivennaskonna liikumine 38. Kuidas nimetatakse araabia keeles usu ja riigi ühtsust? Din wa-daula 39. Mille poolest erineb islamism islamist? slamism kujutab XX sajandi uut religioosset maailmavaadet, mis tugineb islami ja poliitika omavahelisele põimumisele. Tänapäeval funktsioneerib islamism kui idéologie mobilisatrice.
3 meest väitsid,et nemad on kõikväelise prohvetid. · Kõige ohtlikum neist oli Aihala ibn kab, hüüdnimega al-Aswad, Must. Ta oli rikas, ning Jeemenis oli tal suur mõju. Muhamed saatis al-Aswadi juurde tema kaks kunagist verivaenlast, kes lõid valeprohvetil pea maha. · Teistest kahest pole suurt teada, kuid teada on see,et veel ühel löödi pea maha. · Muhamed valmistus Bütsantsi ründama XVII ptk · Kui prohvetil ebaõnnestus kristlust islamiga ühendada siis läksid paljud kristlased Bütsantsi ja Süüriasse. Viimases tekkis kristlik emigratsioon, ning selle juhtideks olid Abu Amir ja Adi. · Nende kaudu sai suur Bütsants teada uuest riigist, mis kõrbes oli ootamatule tekkinud. Kuid kristlik keiser ei omistanud prohvetile ja tema uuele riigile suuremat tähtsust. · Munafiqunid hakkasid Abu Amiriga salasepitsusi pidama. Nad andsid lõpuks
21 4) Tehing hasartmängudega maisir. 5) Tehing, millel on liigkasu riba tunnused. 6) Kaubitsemine segatud kaubaga, nii et kauba koostisosad pole eraldatavad(egatud õlid,jahud). 35. Kust pärineb mõiste "fundamentalism" ja mida see endast kujutab? Laenatud R.A. Torrey raamatust `'The Fundamentals''. Fundamentalism on usunditele omane universaalne nähtus ja on praeguseks levinud üle kogu maailma, mis tähendab seda, et ta ei ole islami algupära ega ole ainult seostatav islamiga. 36. Kuidas nimetatakse poliitilist islamit araabia keeles? Al- islam al-sijasi 37. Mis aastal sündis poliitiline islam ja kes selle asutas? 1928. aastal Kariost, Moslemivennaskonna liikumine 38. Kuidas nimetatakse araabia keeles usu ja riigi ühtsust? Din wa-daula 39. Mille poolest erineb islamism islamist? slamism kujutab XX sajandi uut religioosset maailmavaadet, mis tugineb islami ja poliitika omavahelisele põimumisele. Tänapäeval funktsioneerib islamism kui idéologie mobilisatrice.
päeval iga inimest hinnatakse kahetsuse ja heade tegude järgi, arvestades seda, kuivõrd on ta järginud Sariaati. Heakskiidu teenides läheb inimene taevasse, mis on igavese õndsuse paik. Teised lähevad põrgusse, kus patused kannatavad suuri piinu, tule ja keeva veega naha põletamist. Kõik mis maailmas juhtub on Jumala määratud Judaism Judaism kuulub aabrahamlike usundite perekonda (koos Kristluse ja Islamiga). Judaismis on Aabraham kui juudirahva esiisa, islamis jumala sõna vahendaja ehk prohvet ja kristlusest täiusliku usu eeskuju (rõhutatakse järgnemist Jumala kutsele minna kodumaalt tundmatusse paika; Iisaki ohverdamine Aabraham on valmis ohverdama Jumalale oma poega; saab kõrges eas järglasi, kellest saavad eri hõimude juhid). Judaismis on Aabraham kõigist kolmest usundist tähtsaimal kohal. Juudid nimetavad end Abrahami lasteks
· Keskaja kahel viimasel sajandil toimus aga otsustav muutus maailma võimusuhetes: Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitkas kui ka teaduses. 2. Majanduslikud ja usulised põhjused · Vajadus kulla järele: tohutud summad sõjapidamisele; idamaiste kaupade ühe suurenev tarbimine. · Levisid legendid müütilistest pururikastest riikidest, mida mindi otsima. · Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 42 · Vajadus vürtside järele vürtsikaubandus andis suurimat kasumit. · Vajadus uute mereteede järele Indiasse: Genova ja Veneetsia omavaheline rivaalitsemine, eriti pärast 1453. aastat, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli. Türgi võim asus kontrollima Musta mere ja Süüria kaudu
oli õppinud Tartu Ülikoolis usuteadus ja läks Ida-Aafrikasse, kus ta töötas misjonärina, koostas väga mahuka monograafia sealsetest kultuuride ajaloost. Palju oli koloniaalametnikke, kes uurisid Aafrika ajalugu või keeli nt R. S. Ratttay, kes uuris ashantide ühiskonda. Saksamaal oli Aafrika keelte uurimine juba 19. saj arenenud, aga 20. saj oli afrikanistika arenenud ka Ida-Euroopas, eriti Tšehhis. 1950.-60. aastatel kerkis esile mitmeid aafrika päritolu kontinendi ajaloo uurijaid. Islamiga on tegelenud nt Ali Mazrui ja panafrikanismi liikumise juht W.E.B. Du Bois ning ajakirjanik J. Ki-Zerbo, kes pani aluse General History of Africa. Vol I-VIII. ilmumisele. Nimetus “Aafrika” pärineb arvatavasti roomlastelt ja tuleneb berberi hõimu aafrite järgi. Kreeklased kutsusid seda osa mandrist, mida nad tundsid Liibüaks (kr. Libye). See võib aga tuleneda ka foiniikia sõnast pharikia,
Paiknedes Väike-Aasia kiltmaal, oli Araabias teravalt kontinentaalne kliima. Palju oli kõrbe, maastik oli kuiv ja kaljudega, muld minimaalse viljakusega. Asulate õitseng sai võimalikuks vaid tänu kaubateedele ja niisutussüsteemidele. Araablaste esialgne religioon oli seotud mitme jumalaga, peajumalaks oli Äikesejumal, kelle üheks kahest võimurelvast oli kahe peaga kotkas. Aja möödudes ühendas prohvet Mohammed Pärsia kultuuri islamiga. Islami sümboliks oli koraal, tunnistati ainujumalat. Islami moto: elu on lühike ja naudi seda, kuni võid, kuid rahuldu lihtsuse ja karskusega. Araablaste kaks erinevat mõtteviisi - äärmuslikult religioosne ja väga praktiline - väljendusid ka aedades. Araablased võtsid aiakunsti saavutused paindlikult üle roomlastelt ja olid ainukeseks rahvaks, kes keskajal aiakunstist lugu pidas. Araablased olid oma võidukäikudel vaimustunud roomlaste
annaabi.ee 
