mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne
Eesmärk pühitseb abinõu? Honore de Balzac "Isa Goriot" Kõik me sünnime siia maailma selleks, et midagi korda saata. Kui mõistame oma andeid ja võimeid, soove ja unistusi, tahame neid ellu viia vaid siis tunneme endid inimestena, kes on midagi saavutanud. Ainus võimalus soovitu saavutamiseks on teada saada, mida vajame. Sellise teadmise saame läbi iseenda tundmaõppimise, küpsemise ja vaimse arengu käigus. Oluline on sammuda mööda eluteed lahtiste silmadega ja püüelda eesmärkide poole kasutades õigeid abinõusid.
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
võitmine. Rastignaci võib pidada suhteliselt tüüpiliseks noormeheks, kelles möllavad mitmed tungid ja tormid ja kes on kistud mitme maailma vahele. Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta iseendaga ning oma mõtetega. Rastignac armub isa Goriot' tütresse
Kirjandusteose analüüs 13.09.08 "Isa Goriot" Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid
mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.........................................................
proua Vaqueri pansioni valinud? Toome lugejani rahast, eluviisist ettekujutuse ja ära ei jää ka Pariisi avalikud mõjukatest ülestunnistused. majadest, kus elavad Beause`ant`I, Räägime Restaud` ja lähemalt Nucingeni Honore de Balzaci loomemeetodit est Kire skandaalid, vihkamine, tänamatus- Kõmuline peamised intervjuu teemad “Isa Eugene de Goriotis”. Rastignaciga Miks kirjeldab autor kõike nii detailseslt, kui üldse saab? Kas “Inimlik
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis
Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga, kes töötas tema juures stenografistina. Vaatamata sellele, et majanduslik seis raske, vaevu tullakse ots otsaga kokku, jätkab Dost. kirjanduslikku elu. Tervis halveneb pidevalt, loomingu plaanid jäävad pooleli. Haigus lõpetab elu. Viimased päevad olid ränk võitlus. Annal oli raske elu, kuid siiski oli ta sellega rahul. Looming: Esimene töö trükituna on Balzaci ,,Eugenie Grandet" tõlge. Kirjanikutööle paneb aluse jutustus ,,Vaesed inimesed". ,,Kuritöö ja karistus" Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal-poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: ,,Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele
Alles siis märkab, et Mari on küps ja ahvatlev suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata naine. Tõnu tunnistab mõisnikule, et teda vaevab armukadedus. Ka sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Mari tunneb tõmmet noore sepa Juhani poole. Linnast tulles külmub Isa Goriotil polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma minema kui argpüksi. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib jätab oma saksast armukese
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima
kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse prügimäele ja tema seatinast süda tahetakse üles sulatada, aga see ei sula, sest see on nii palju inimeste kannatusi näinud.) Autori vaatepunkt ilmneb erinevate seisukohtade kokkupõrkes. See puudutab ja Wild'I estetismi peaküsimust: milline on kunsti ja tegelikkuse vahekord? Otseselt püstitas ta selle küsimuse romaanis ,,Dorian Gray portree,,(1891) Dorian Gray teoses on Wilde loonud omamoodi mõistujutu kunsti tegelikkuse vahekorrast: kas kunst üksnes peegeldab elu või peitub selles ka sügavam elutõde? Tegelikkuse peegeldamine on kõigest ajutine, kunsti jaoks mitte peamine ülesanne. Peamine on kinnitada, et ilu valitseb kõige üle. Kiusatust seda võimu kasutada sai tunda ka romaani autor, kes mõisteti amoraalse käitumise eest kaheks aastaks vangi. Uued kogemused kajastuvad ,,Reading vangla
meeletu soov end üles anda. Masendus süveneb veel rohkem pingeolukorras. Ta naaseb kuriteopaika, kaitub võltsilt ja kahtlaselt ning uurija mõistab teo tagamaid. Lõpuks ta pihib Sonjale, prostituudile. Mees saadetakse Siberisse sunnitööle ning Sonja järgneb talle. Romaani tegevus Peterburis ja näitab linna põhjakihtide elu. Kirjaniku enda sõnade järgi pole linn mitte tegevuspaik, vaid kaasosaline. Romaanis kajastuvad tolle aja ühiskonnale iseloomulikud probleemid: · Prostitutsioon · Vaesus · Liigkasuvõtmine · Alkoholism · Kuritööd · Haigused · Usu ja haigusega seotud probleemid · Raske lapsepõlv Igal tegelasel on oma lugu, tal on mingi probleem. Raskolnikov on vaene. Perekond Marmeladov on samuti vaene. Peretütre Sonja ema on haige ja Sonja loobub oma aust, et minna tänavale tööle ja teenida raha
Ta pandi tööle saapamäärde vabrikusse, kus ta iga päev 12 tundi seitsme sillingi eest nädalas saapamäärde karpidele silte peale kleepis. Kirjanik sai juba poisikesena tunda, mida tähendab laste töö tolleaegsel Inglismaal. Väga paljud tema teostest on pühendatud vaeste, vanemateta laste rõõmutule saatusele ning on ühtlasi etteheiteks ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele. Oma rõõmutust lapsepõlvest kirjutab ta romaanis David Copperfield. Neljateis aastasena asus ta tööle advokaadi kontorisse sekretäriks. Selles töös nähtud karaktereid andis talle inspiratsiooni ja ajalehtedes hakkasid ilmuma Bozi varjunime all humoristlikud artiklid. Siis kirjutas ta romaani ,,Pikwik klubi" järelejäänud paberid. 1837 aastal ilmus ,,Oliver Twisti seiklused", peategelane on Oliver, kes on pandud lastekodusse, kus valitseb äärmiselt julm kohtlemine ja nälg. Sealt kanti teda kirstutegija õpipoisiks
rikkast suguvõsast pärit noormees sõidab külla oma sugulasele, näeb seal ilusat toatüdrukut ja võrgutab selle. Sõidab minema, nii kui ikka. Tüdruk jääb rasedaks, satub loomulikult selles peres tagakiusamise alla ja visatakse tänavale, kuskile mujale tal minna pole, kui avalikku majja. Süüdistatakse teda seal ühe kliendi paljaksvarastamises. Venemaal oli tol ajal vandekohus. Ühes vandekohtunikuks päriselus on toosama noormees, aastaid on mööda läinud. Ja täpselt nii nagu romaanis, ei tunne alguses seda tüdrukut ära, aga kui ta siis ära tunneb, on väga vapustatud oma teost ja tüdruku saatusest. Otsustab tüdrukuga abielluda. Päriselus mõistetakse õigeks. Advokaat, kes oli väga sõnaosav ja hea, tal polnud oma tööülesannete tõttu võimalik seda kummalist lugu ise kirjutada ja kinkis süzee Tolstoile. Plaanis kirjutada jutustus, tuleb välja romaan. Peategelasteks on siis Katjusa Maslova ja Dimitri Nehljudov
,,Sõja ja rahu" põhiprobleemid: 1. Mis on elus tähtsaim? 2. Milliseks on inimene loodud õnnetuks/õnnelikuks? 3. Milline on sõjaeetika? 4. Kuidas sõda inimestele mõjub? 5. Kas sõda on vajalik? 6. Kas abieluks on vaja armastust või peavad inimesed sobima? 10. 3 aadlikihti ,,Sõjas ja rahus" iseloomustus Romaanis toob Tolstoi välja kolm aadlikihti: 1. pealinna ehk Peterburi aadel Kuraginid, Schereri seltskond rahaahned, lõbujanudlised, omakasupüüdlikuid, võltsid, väliselt haritud ja kombekad suhtlejad. 2. provintsi ehk Moskva aadel Rostovid perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, nad ei ajanud taga raha, perekond oli oluline, ideaalid tähtsad, isamaa-armastus. Nad olid lihtsa käitumisega, rahvakultuuri ja armastuselembelised. 3. Lõssõje Gorõ ehk maa-aadel Bolkonskid väga kinnised inimesed, väga lihtsad.
Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu.1844 läks erru ja pühendus kirjandusele. Elas vaeselt, tast sai hasartmängur. Peterburis hakkas suhtlema mitme põrandaaluse ringiga, olulisim neist oli Petrasevski ring (sotsialistid, pooldasid pärisorjuse kaotamist). Lugesid, arutasid, noored ideeinimesed. 1848 Euros rahvaülestõusude laine
Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde" Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa"
realism.Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega.
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma
iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vajas armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits (töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega) pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine tähtis tegevusliin romaanis räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. Võrdlemisi lihtsam ja armsam armulugu kui A ja V. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjozast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta lõpuks kindel ei olnud ning taluma alandusi, üksindust, lootusetust. Lõpuks Anna viskub rongi alla, sureb. Vronski läheb sõtta kahurilihaks. Kuidas mõjutab seltskonna ebasoosing ja kindlusetus suhet
ka seal toimub tulistamine. 21. Woland ja Azazello istuvad. Nende ette ilmub Levius Matteus, kes soovib, et Meister ometi rahu leiaks. Azazello läheb seda korraldama. 22. Meister ja Margarita õhtustavad, kui äkki ilmub Azazello, kes mürgitab mõlemad. Meister sureb kliinikus, Margarita oma abikaasa majas. Meister, Margarita ja Azazello ratsutavad üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. 23. Jõutakse kohta, kus on hea vaade Kuule. Seal on kogu seltskond koos: Fagott, kass, Azazello, Pontius Pilatus koeraga, Meister ja Margarita. Meister ja Margarita said endale igavese elu. 6) Seosed tänapäevaga Tänapäeval ei ole ilmselt pidevat politsei kontrolli, veel vähem teisitimõtlejate tagakiusamist, niisiis ei saa sarnasusi praegusega tuua, küll aga on hulgaliselt erinevusi. "Kellele lüüakse hingekella"
seal toimub tulistamine. 21. Woland ja Azazello istuvad. Nende ette ilmub Levius Matteus, kes soovib, et Meister ometi rahu leiaks. Azazello läheb seda korraldama. 22. Meister ja Margarita õhtustavad, kui äkki ilmub Azazello, kes mürgitab mõlemad. Meister sureb kliinikus, Margarita oma abikaasa majas. Meister, Margarita ja Azazello ratsutavad üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. 23. Jõutakse kohta, kus on hea vaade Kuule. Seal on kogu seltskond koos: Fagott, kass, Azazello, Pontius Pilatus koeraga, Meister ja Margarita. Meister ja Margarita said endale igavese elu. 6) Seosed tänapäevaga Tänapäeval ei ole ilmselt pidevat politsei kontrolli, veel vähem teisitimõtlejate tagakiusamist, niisiis ei saa sarnasusi praegusega tuua, küll aga on hulgaliselt erinevusi. "Kellele lüüakse hingekella"
Naised olid tihti lapseootel. Statistika järgi oli iga kahesaja sünnitaja kohta üks surnu. Naise jaoks võis vahekord lõppeda ka psühholoogilise traumaga. (Hughes, 2014) 12 3. “UHKUS JA EELARVAMUS’’ 3.1 Teema Raamatu läbivaks teemaks on abielu, mis on ka raamatu avalauseks: “Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel on tingimata naist vaja”. Romaanis ei ole mees see, kes endale elukaaslast otsib, vaid mrs Bennet, kes oma vanematele tütardele sobivat abikaasat otsib. Teos avastab armastuse ja abielu erinevaid tüüpe. Mr Bennet ja mrs Benneti kooselu on kujutatud kui katastroofi või läbikukkumist, kus naine käitub rumalalt ja mees on taganenud oma elevandiluust torni ehk raamatukokku elama häirimatut elu. Bennetite abielu kontrastiks on Gardineride meeldiv kooselu, kes on kokkuhoidvad ja üksteisele toeks. Charlotte Lucas
.........................................................................................................23 3.1.3. Naine ja lapsed........................................................................................................ 23 19. sajandil võttis naine lapse põllule või heinamaale kaasa, sest polnud teda kuhugi jätta. Tänapäeval on emade elu lihtsamaks tehtud. On loodud lasteaiad, kus kõigele lisaks tagatakse ka mudilaste turvalisus ja omavanuste seltskond. Naine võib rahulikult tööl käia, ilma et peaks südant valutama sellepärast, kas lapsega on ikka kõik korras. ..........24 3.1.4. Naine ja töö ............................................................................................................ 24 (pro.corbis.WWW)....................................................................................................................25 KOKKUVÕTE...........................................................................
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
saj. Kuna isa on tubli, taastab tsaar aadlitiitli). Isa v äkiline, ihne, suurfeodaalse käitmuseia, laste suhtes valiv > Dost kardab isa. Ema on sügavalt usklik, leebe, hell, tunneb kirjandust, kuid ta suri varakult tiisikusse. Isa saadab pojad Peterburi sõjaväeinseneriks õppima (vastu tahtmist). Lõpetavad selle cum laude 1843. 1839 pöördeline aasta isa sureb, Dost saab närvivapustuse diagnoositi epilepsia e langetõbi. 1844 tõlgib Balzaci "Eugenie Grandet", elab pea terve elu suures vaesuses. On suur mängusõltlane, mängib raha pidevalt maha. 1845 romaan Dost on tuntud ka Belintski ringkonnas (Turgenev, Nekrassov), kuid kaugeneb sealt. Petrasevski ringkond, kus loetakse ette keelatud dokumente (Vmaal pärisorjuse kaotamine samal ajal), nuhk paljastab nad ning 1849 kevadel petrasevkilased arreteeritakse. Toimub näidisprotsess teistele noortele, tsaar mõistab nad surma, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
