mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne
Honore de Balzac ( 1799 1850 ) ISA GORIOT Autorist "Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks." "Inimesed, nagu raamatudki, leiavad vahel tunnustust liiga hilja." Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enne autorina läbilöömist kirjutas ta erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks".
Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult
mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne
Raamatu analüüs Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja.
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.........................................................
iseseisva mõtlemisega, vaid lasi kogu oma elu isal ja vennal juhtida, mille tulemusel ta ka pärast isa surma hulluks läks. Tegelikult olid mõlemad tegelased heatahtlikud, hoolitsevad ja väga õrna hingega, kuid just see omadus neile mõlemale saatuslikuks saigi. Mulle näisid nad mõlemad väga mõtlematute, lihtsameelsete ja otsustusvõimetute naistena. 5) Mis võiks olla selle põhjuseks, et “Hamletit” peetakse tänaselgi päeval üheks maailmakirjanduse meisterlikumaks teoseks? Põhjus, miks “Hamletit” tänaselgi päeval üheks maailmakirjanduse meisterlikumaks teoseks peetakse võib-olla see, et tegu on väga õpetliku ja tohutult meeliköitva teosega, milles peitub palju probleeme, draamat, ettearvamatuid lahendusi ning erinevaid tegelaskujusid. Teose põhiprobleemideks võiks pidada kättemaksuhimu hingerahu nimel ja auahnust ehk kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema. Honore de Balzac “Isa Goriot”
ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi
Kirjandusteose analüüs 13.09.08 "Isa Goriot" Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda
proua Vaqueri pansioni valinud? Toome lugejani rahast, eluviisist ettekujutuse ja ära ei jää ka Pariisi avalikud mõjukatest ülestunnistused. majadest, kus elavad Beause`ant`I, Räägime Restaud` ja lähemalt Nucingeni Honore de Balzaci loomemeetodit est Kire skandaalid, vihkamine, tänamatus- Kõmuline peamised intervjuu teemad “Isa Eugene de Goriotis”. Rastignaciga Miks kirjeldab autor kõike nii detailseslt, kui üldse saab? Kas “Inimlik
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga, kes töötas tema juures stenografistina. Vaatamata sellele, et majanduslik seis raske, vaevu tullakse ots otsaga kokku, jätkab Dost. kirjanduslikku elu. Tervis halveneb pidevalt, loomingu plaanid jäävad pooleli. Haigus lõpetab elu. Viimased päevad olid ränk võitlus. Annal oli raske elu, kuid siiski oli ta sellega rahul. Looming: Esimene töö trükituna on Balzaci ,,Eugenie Grandet" tõlge. Kirjanikutööle paneb aluse jutustus ,,Vaesed inimesed". ,,Kuritöö ja karistus" Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal-poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: ,,Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks
ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele
1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Töötas ajalehe Virulane toimetuses, ajalehe Postimees toimetuses.Oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Kolis Moskvasse.Toimetas Narvas ajalehte Virmaline, Tallinnas Eesti Postimehe juures ning Teataja toimetuses ja Tartus ajalehe Uudised toimetuses
proua de Renàl Julieni tulevasele äiale tema tulevikku ja minevikku paljastava kirja. Julien tulistab kirikus proua de Renàl selja tagant ja kohtus ütleb ta, et tapmine oli ette kavatsetud. Teoses on tegelased asetatud ühiskonna erinevatele tasemetele ja näidatud, et kui madalamast seisusest inimene soovib tõusta kõrgemale, saab ta seda teha vaid enese väärikuse ja südametunnistuse hinnaga. Honore' de Balzac Küsimused: 1. Kirjuta Balzac'i eluloo kohta 10 fakti. 2. Miks värsstragöödia Cromwell äpardus? 3. Millistele järeldustele jõudis Balzac peale loomingulisi otsinguaastaid? 4. Mis oli Balzac' hiigelteose pealkiri? 5. Mitmest osast koosnes see suurteos? 6. Kuidas jagunes ,,Inimlik komöödia"? 7. Mis seob ,,Inimliku komöödia" ühtseks tervikuks? 8. Mis pealkirja kandis Balzac'i kuulsamaid romaane? 9. Milline tähtsus on ajal ja kohal selles teoses?
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima
lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino- Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidend ,,Saaremaa onupoeg",1870, on mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. 2. H.de BALZAC ,,ISA GORIOT" Tegevus toimub inetus, räämas vaestekodus paralleelselt rikaste mõisate ning uhkete häärberitega. Lahendatakse nii rahalisi, positsioonilisi kui ka perekondlike probleeme. Tegevus toimub Prantsusmaal Pariisis , 19. sajandil proua Vauquer' ,,perekondlikus" pansionis. Tolleaegne ühiskond nagu ka see pansion oli räpane. Lagunenud, kulunud ja katkised asjakesed selles pansionis, võiks kõrvutada selle ühiskonna inimestega. Iga teine oli
Naine laenab selleks õhtuks oma sõbrannalt kaelakee. Koju tagasi jõudes avastavad, et kaelakee on kadunud. Ei leiagi enam üles ja pererahvalt ka ei julge küsima minna. Raha polnud, aga kaelakee vaja ju kinni maksta. Et võlga tasuda, elavad kokkuhoidlikult ja töötavad aastaid palju, laenavad raha jne, lõpus aga selgub, et kaelakee oli olnud võlts. On näidatud, kuidas inimesed püüavad niimoodi hakkama saada, et mitte oma väärikust kaotada. 6. Iseloomusta realismi, Balzac 1) REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos.
Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde" Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa"
realism.Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega.
Ei kujuta antiikmaailma. -Ainus romaan "Hyperion" Inglise romantism. Inglismaal oli romantismi kujunemine sujuv ja aeglane. Algas läbi gootika, sentimentalismi kalmistuluule, talupojaluule. Inglimaa romantilise tuhina vallandas prantsuse revolutsioon ja saksa mõjud. William Blake väga filosoofiline, avar ja abstraktne maailmanägemus, vormi poolest üsna ootamatu. Palju romantilisi vaateid. Inglise romantism ilmutab koolkondlikkust. Üks koolkond: Lake Poets. Sinna kuuluvad kolm autorit William Wordsworth, Samuel Taylor Coleridge, and Robert Southey. Väikese luulekogu ilmumine: Lüürilised ballaadid(1798). 1800 ilmus teine trükk, mis on inglise romantismi algusdaatum. Kaks autorit ja pikk eessõna Wordsworthi poolt. Coleridge'i luule on suurel määral muinasjutt, legend, pärimus. Wordswoth ja Coleridge on kaks vastandlikku autorit. Esialgu ei löönud oma loominguga läbi. (Byron lõi läbi). Wordsworthi 1807 kogumik ,,Luuletused". Valdavalt romantiline pagas.
Jõuab oma kunstiteoorias välja absurdini, tema ülteb niimodi, et kunst ei tulene elust, vaid elu jäljendab kunsti. Oma teooriat tõestab kirjanduse kaudu. Ülteb nii, et pessimismi mõtles välja Hamlet ja kogu maailma haaras melanhoolia, sellepärast, et ühel printsil tuli tuju veidi kurvastada. Nihilistil, revolutsionääril, ilma usuta märtril, selle mõtles tema meelest välja Turgenev ja täiustas Dostojevski, ja siis hakkas kogu maailma mässama. Kogu 19. Sajandi mõltes välja Balzak, Balzak võttis endale eesmärgiks kirjeldada 19. Sajandi Prantsusmaad tõesti alt ültes ja ülalt alla. Ütleb nii, et kunst elab iseseisvalt nagu mõltemine. Temal on üldse selliseid häid ültemisi. ,,Ainsad reaalsed inimesed on need, kes ei ole kunagi elanud." ,,Esteetika on kõrgem kui eetika." Kunstniku tõeline ülesanne on see, et võluda valmistada ja vaimustada. Kunsti tõeline eesmärk see, et peab väljendama tõeline eesmärk see, et väljendada kaunist.
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt.
Aischylos tõi 1 näitleja kõrvale ka teise. Sophokles tõi 2 näitleja kõrvale kolmanda. Oodid Proloog. Koori ilmumise laul. Epeisodion- koori laulude vahel esitatud dialoogid, vahetekstid ( episoodid ) Eksodos- koori äraminek. Vaheaegu polnud, aeg ja koht alguses vähe määratud. Tegevus toimus 1 kohas 1 päeva jooksul. Dionysiad 6- päevased, kevadel. 3l viimasel päeval tragöödiavõistlus. Osalemiseks pidi autor kirjutama 3 tragöödiat + satüürdraama. Žürii valis 3 autorit, kes said lavastamisõiguse. Lavastaja, esinäitleja ja rahastaja- 3 võistlusgruppi. Kõik said auhinnad, 3s koht läbikukkumine. Õigust mõistis 110 liikmeline linnakodanikest zürii. Ühiskonnas tunnustati näitlejaid kõrgelt. Käsitlesid reeglina müüte. SOPHOKLES – oli oma eluajal soositavam poeet. Ka tema poolt on meieni jõudnud 7 tragöödiat. Sophoklese müüdid on inimlikud. Kangelased on erakordsete oskustega ja erakordsete tegudega
Nad olid esseistika edasiarendajad Euroopas, nende eel käis Michelle Montaigne keda peetakse selle zanri loojaks. Essee on oluline: osalt olid nad moralistlikud ja kasvatuslikud (valgustuslik eesmärk) ning teine oli esseistlik huvi kultuuriprobleemide vastu. Tõstatati mitmeid kirjanduslikult olulisi küsimusi. Walter Scott korjas ballaade. Addison ja steve tõstasid ka Shakespeare'i küsimuse, nad tuletasid teda meelde sest ta oli vahepeal unustatud. 90Ndatel ei ole enam ühtegi autorit kes Shakespeare'i ei tea. Kõigil romantilistel autoritel on olnud artikkel kus nad Shakespeare'ist räägivad. Shakespeare oli romantismiajastul väga oluline autor, ja teda ei ole suutnud ära lõhkuda ka postmodernism. Shakespeare on meile endiselt oluline. 18. sajandi rohkem tuleb järjest rohkem lühikese elueaga ajakirju kus ka kirjandusest räägitakse. Asi nihkub aina rohkem kirjandusajakirja tekkimise poole. ajakiri tekib trükkali kõrvale. 18. sajandil kirjutati
külaelu tõetruu kujutamine ilmekad karakterid ilmekas keel suur lavapotentsiaal 6. Betti Alver (23.nov 1906-1989) Kodanikunimi Elisabet Lepik. Sündinud Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapsena tahtis saada näitlejaks. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a
Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht.
muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusi. Tema lemmikhobiks oli jahtimine. Samuti oli ta kurikuulus oma seikleva eluviisi tõttu. 17-aastaselt avaldas noor Hemingway oma esimese kirjandusliku teose. Hemingway lõi endast järjepidevalt müüte, mida paljud varmalt uskusid. Näiteks kuulutas ta ennast olevat Mata Hari salaarmuke. Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist. Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos, Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas
vabakutseline ajakirjanik. Aastal 1986 elas ta Moskvas. Nii läbi aegade töötast ta erinevates toimetustes. Vilde algatas kriitilise realismi Eestis, julgedes erineda teistest kirjanikest. Loomingu üldiseloomustus : Eduard Vilde tuli kirjandusse vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel ,,Külmale maale" ja ,,Raudsed käed". Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut. Olulisemad teosed : · ,,Külmale maale" · ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" · ,,Mahtra sõda" · ,,Pisuhänd" · ,,Mäeküla piimamees" · ,,Raudsed käed"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
