Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IS Finantsmatemaatika elemendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intress, intressimäär, asum, jaehind, lihtintressimäär, kvartal, kvartali, perioodiks, põhisumma, pesumasina, tasuma, albert, aktsia, allahindlus, kasuka, müügihind, hankekulud, nominaalne, 8500, 3500, kaspar, möödudes, olav, soodushind, sisseostuhind, palgasoov, töötaja, bruto, netopalk, rahasumma, alguskuupäev, lõppkuupäev, 3360, 2600investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes;
1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. Näide 1-1 Lõppkapitali mudel Näide 1-2 Toodangukasvu mudel Isikul on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 Aasta algul oli tehase toodang 12 000 toodet kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta kuus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt suu- pärast. kui aastane intress on 9%? rendab tootlikkust 9%. Kui suur on kuu toodang peale tehnoloogia uuendamist? Võtame kasutusele järgmised tähistused: algkapital K0=12 000 kr Võtame kasutusele järgmised tähistused: aastaintress r=9% esialgne tootmismaht q0=12 000 lõppkapital K1=? tootmismahu suurenemine r=9%
Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. Nominaalne intressimäär lepingus kirjas.
Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n n= aasta perioodide arv i= intressimäär PV= praegune väärtus Tuleviku väärtuse intressiteguril on 3 põhiomadust: 1) intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 , va nullperioodi korral ( siis on 1). 2) teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga 3) teguri väärtus kasvab, kui suureneb perioodi kestvus , mille vältel rakendatakse antud intressimäära. Intressi võib arvestada sagedamini kui 1 kord aastas. Sellisel juhul omandakse valem sellisel kujul: TVn= PV x ( 1+ i/m) nm m-intressi arvestamise korrad perioodis
Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n n= aasta perioodide arv i= intressimäär PV= praegune väärtus Tuleviku väärtuse intressiteguril on 3 põhiomadust: 1) intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 , va nullperioodi korral ( siis on 1). 2) teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga 3) teguri väärtus kasvab, kui suureneb perioodi kestvus , mille vältel rakendatakse antud intressimäära. Intressi võib arvestada sagedamini kui 1 kord aastas. Sellisel juhul omandakse valem sellisel kujul: TVn= PV x ( 1+ i/m) nm m-intressi arvestamise korrad perioodis
selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati
aga krediidikulukust arvutatakse aasta baasil. Kui kaheks nädalaks 50 euro laenamisel 2 „Tarbimise finantseerimise problemaatikast“ – Swedbank, august 2013, ettekande slaidid 3 http://www.ptac.gov.lv/upload/2013_parskats_par_nebanku_kredit_sekt_1_01_2013_-30_06_2013.pdf, lk. 10 4 tuleb tagasi maksta 58 eurot, on kahe nädala intress 16%, aga aasta peale arvestatuna (52 nädalat) 416%. 1.4. Turu koosseis, äritegevuse tasuvus Laenuturu reguleerimata osas tegutseb üle 100 ettevõtte ning nende arv kasvab. Kasvu üheks põhjuseks on eriti viimasel ajal märgatav trend, et teistest Euroopa Liikmesriikidest tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad
1 Enamik Eestis kättesaadavatest ingliskeelsetest ärirahanduse raamatutest lähtub sellest süsteemist. See on vaid üks võimalik süsteem ja kahjuks mitte Eestis levinud (st kõike loetut ei saa Eestiga samastada ega siin rakendada). Lisaks tuleb arvestada ka väikeriigi iseärasusi, millest tulenevalt ei paku finantsturg nii laia valikuvõimalust. 2. RAHA AJAVÄÄRTUS 2.2. Intressid ja intressimäärad Rangelt tuleb eristada intressi (interest) ja intressimäära (interest rate). Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Seega on raha kaup, mis maksab, ja selle kallidus sõltub intressimäärast. Raha ajaväärtuse puhul kasutatakse kolmesugust rahaühikult intressi võtmise viisi: · lihtintress lineaarne kasv; · liitintress geomeetriline kasv; · pidev juurdearvestus eksponentkasv. Lihtintress (simple interest) kasvab ühtlaselt aritmeetilise jadana. Intressi arvutamine käib algsummalt.
sissenõudmise, maksuõigusrikkumiste asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmise käigus. Maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul v.a avalikud andmed, andmed teistele maksuhalduritele ja maksu saajale, avalik- õiguslikke ülesandeid täitvatele isikutele ning rahvusvahelise ametiabi korras. MAKSUVÕLG: Maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, sellest arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellest arvestatud intress. Maksuvõlgade puudumise tõend väljastatakse, kui maksuvõlg on alla 10 euro või maksuvõla tasumine on ajatatud. Ei väljastata kui deklaratsioon esitamata ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. MKS RAHALISED NÕUDED JA KOHUSTUSED: Maksukohustus- maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Kinnipidamiskohustus- maksu kinnipidaja kohustus kinni pidada ja tasuda maksusumma
kohustusi laenuandjate ees täita juhul, kui äri läheb oodatust kehvemini. Mida suurem on see risk, seda kõrgemat intressi laenuandjad ettevõttelt laenu eest nõuavad; 31. Omakapitali hind Kuna ettevõtlus on seotud riskidega, eeldavad osanikud, et ärisse paigutatud raha toob sisse rohkem kui usaldusväärse panga deposiit või valitsuse võlakiri. Sellest loogikast lähtuvalt kujunebki omakapitali hinnaks riskivaba intressimäär pluss riskipreemia. Omakapitali hinda võib vaadelda nn. loobumiskuluna. See on selline tulem, mille investorid saaksid, kui nad paigutaksid oma vahendid võrreldava riskiga väärtpaberitesse, ja millest nad loobuvad antud ettevõtte kasuks. Omakapitali on ettevõttesse pannud selle omanikud. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt määramata tootlusteta raha ettevõtte aktsia või osakapitali investeerides ei
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kel
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
13 Kui deponeerida sama summa 2 aastaks sama intressimääraga siis TV1 TV2121000 t0 t1 t2 Eristatakse 2 põhiliiki intresse: 1. lihtintress- intressi arvutatakse vaid põhisummale 2. liitintress- intress arvutatakse algsummalt ning eelnevatel perioodidel akumuleeritud intressidelt. Liitintressi väärtus annab võimaluse teenida tulevikus suurem väärtus võrreldes lihtintressiga TVn= PV (1+i)n=PVx(TVITin) TV- tuleviku väärtus PV- praegune väärtus n- perioodide arv i-intress TVITin- tulevikuväärtuse intressi tegur vastava intressimäära ja perioodi kohta Viimasel teguril on 3 põhiomadust 1. intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 välja arvatud 0 periood
Index of Coincident Indicators). Majanduse baromeetrina kasutatav ICI on koostatud nelja SKP-ga kõige paremini korreleeruva muutuja (rahapakkumine M1 import, M1, import kohalike omavalitsuste tulud ja tööstustoodangu müük) baasil. baasil Indeksi muutused järgivad SKP arengusuundi ning võimaldavad hinnata operatiivsemalt majanduslikku olukorda kui SKP kvartali numbrid.Lembit Viilup PhD IT Kolledz % 1076 4,4 8,3? 8,5? 89,9 6,6 3,0?
PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Õiguslik lähenemine. Vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele: o tööealise rahvastiku ja tööjõu kahanemine, o madalam potentsiaalne SKP,
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa
sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor ettevõttele laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta selle omanikule võetud laenu pealt: 1) perioodilisi intressimakseid (garanteeritud protsent nominaalväärtusest) ning 2) kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal)
annaabi.ee 
