Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Investeeringute juhtimine 3 kodutöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pvdt, rahavoog, rahavood, apvdt, tasuvusaeg, kasumiindeks, 25000, juurdekasvu, operaator, sotsiaalmaks, jääkmaksumus, 60000, vastuvõetav, rentaablus, 6800, 8200, asendada, tootmisliini, automatiseeritud, masinaga, 50000, tulunorm, esmalt, investeering, maksuefekt, müügihind, puhaskasum, summadElektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab õhe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leidke allpooltoodud informatsiooni põhjal: projekti rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD aastas Ekspluatatsioonikulud 2000 USD aastas Praagikaod 6000 USD aastas Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD aastas Praagikaod 3000 USD aastas
leidmisesse. TASUVUSAEG Tasuvusajaks nimet. aega, mis kulub esialgsest raha väljavoost selle katmiseni raha sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab, kui kiiresti projekt teenib tasa esialgsed kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis mõõdavad tulude ajastatust, ignoreerides seejuures raha ajaldatud väärtust- rahavooge ei diskonteerita tagasi käesolevasse ajamomenti. Projekt vastu võtta, kui tasuvusaeg jääb firma nõutava tasuvusaja piiresse. Näide: Firma maksimaalne soovitav tasuvusaeg on 3 aastat ja investeerimisplaan nõuab algselt sissemaksu 10 000 USD, millele järgnevad alljärgnevad aastased rahavood: Aastad tulevased rahavood (USD) 1 2 000 2 4 000 3 3 000 4 3 000 5 10 000 Milline on tasuvusaeg? Kas projekt tuleks vastu võtta ?
Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Leidke esialgsed kulud (ei tohi unustada maksuefekti) Esialgsed kulud: uue seadmete hind 125 000 - vana seadme müügihind 6000 - maksuefekt (jääkväärtust ja vanaseadme müügi hind) (25 000- 6000 * 34%) 6460 esialgsed kulud Io 112 540 2. Leidke juurdekasvu rahavood Need rahavood võtavad arvesse ainult selles projektist tingitud muutusi nii kuludes kui ka tuludes st. need on rahavood mis tulenevad ainult sellest projektist. Kokkuhoid 45 000 (sissetulev rahavoog) Amortisatsioonikulu (125000/5) -25 000 (ei ole rahavoog) Kasum enne tulumaksu 20 000 Tulumaks 34% 6800(rahavoog) Puhaskasum 13 200
masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Arvutage soetusmaksumus (esialgsed kulud; laekumine vana masina müügist ja maksuefekt). 2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000
Eelm per kasum miinus 6,000,000 Aruandeaasta kasum 1,000,000 EPS 1.0 varem 1000000/1000000 Aruandeaas uus EPS 0.50 1000000/(1000000+1000000) P/E 20.00 10/ 0,50 planeeritus aktsia hind Vastus: investeerin 2. Valida on kolme üksteist välistava investeerimisprojekti vahel: RAHAVOOD (TUH. EURO') Nõutav tulumäär on kõiki projekti puhul 10% Millist projekti eelistada ja miks? AASTA /PROEKT I II III 0 -2,000 -2,000 -2,000 1 400 1,000 1,200 2 600 -200 1,000
koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalised investeeringud on: põhivarade soetamine (maa ost, tootmishoone ehitus, seadme ost ...);
Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: · rahavood äritegevusest · rahavood investeerimistegevusest · rahavood finantsseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest sisaldavad kõiki ettevõtte normaalse äritegevusega seotud rahade liikumist,nagu: · kaupade või teenuste müügist laekunud raha; · kaupade,materjalide ja teenuste eest makstud raha; 15 Tehnikagümnaasium
Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: · rahavood äritegevusest · rahavood investeerimistegevusest · rahavood finantsseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest sisaldavad kõiki ettevõtte normaalse äritegevusega seotud rahade liikumist,nagu: · kaupade või teenuste müügist laekunud raha; · kaupade,materjalide ja teenuste eest makstud raha; 15 Tehnikagümnaasium
Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: · rahavood äritegevusest · rahavood investeerimistegevusest · rahavood finantsseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest sisaldavad kõiki ettevõtte normaalse äritegevusega seotud rahade liikumist,nagu: · kaupade või teenuste müügist laekunud raha; · kaupade,materjalide ja teenuste eest makstud raha; 15 Tehnikagümnaasium
Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit: tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega) informatsioon firma seisundist - mis tüüpi vara firmal on; kui suured on võlad ja millal on nende tähtajad; milline on rahaline seis; kui suur on säilitatud kasum; milline on aktsiate tulukus ja võla suhe; millised on laovarud informatsioon firma tulevikust - otsustajal tuleb valida kuidas edasi tegutseda. Iga
Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad
jaotamata kasum summas 125 000 krooni mida võib investeeringuteks kasutada. Käibevahendid finantseeritakse lühiajalise laenu arvelt. Koostada ettevõtte esialgne bilanss ja seadmesse tehtava investeeringujärgne bilanss. 2. Ettevõttel on valida kahe erineva toote tootmise vahel, mille mõlema tootmise alustamiseks vajatakse alginvesteeringut 100 000 krooni. Järgnevate aastate rahavood on järgmised: Aasta Toode A Toode B 1 0 40 000 2 0 40 000 3 0 40 000 8
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: · rahavood äritegevusest · rahavood investeerimistegevusest · rahavood finantsseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest sisaldavad kõiki ettevõtte normaalse äritegevusega seotud rahade liikumist,nagu: · kaupade või teenuste müügist laekunud raha; 16 Tallinna Tehnikagümnaasium · kaupade,materjalide ja teenuste eest makstud raha;
a.-l. Raha ajaväärtusteooria aluseks on tähelepanek, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Raha ajaväärtuse puhul võib täheldada kolme erinevat rahaühiku kasvuviisi: 1. Lihtintress -- lineaarne kasv. 2. Liitintress -- geomeetriline kasv. 3. Pidev juurdearvestus -- eksponentkasv. Rahavoogude mudelid. Finantsjuhtimises puututakse kokku põhimõtteliselt viit tüüpi rahavoogudega (cash flow, CF). Need on: 1) tavaline, harilik rahavoog (igal perioodil on rahavoog erinev), 2) annuiteet (harilik või avansiline ehk rentannuiteet), 3) kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet, 4) perpetuiteet, 5) kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet. Silvia Kuusk Puhta rahavoo arvutamine: Puhaskasum (peale makse) + Mittearahalised kohustused (kulum, amortisatsioon, edasilükkunud tulud,
rahastamata ka seetõttu, et ei osata teha investeerimisprojekti finantsanalüüsi, sh riskianalüüsi. Seda kõike saab kokku võtta kapitali eelarvestamise alla. Tegemist on strateegilise finantsplaneerimisega. Projekti finantsanalüüsiks tuleb teha võimalikult hea pikaajaline finantsplaan. Finantsplaanis tuleb planeerida investeeringud käibekapitali ja põhivarasse ehk sisuliselt hinnata projekti esialgset maksumust. Seejärel tuleb leida tulevad (oodatavad) rahavood ja vara jääkväärtus projekti lõppedes. Oodatavaid rahavooge leides tuleb arvestada üksnes inkrementaalseid 5 Käesolevas peatükis käsitletakse äriprojektina kindla tähtajaga pikaajalist investeeringut, mis tähendab põhivara soetust ja käibekapitalisse raha paigutamist, et tulevikus tekiksid positiivsed rahavood. Äriprojekti rahavood on rangelt eristatavad ettevõtte sees (kui ettevõttel on käigus mitu projekti). 5 6
Finantsjuhtimise otsustusprotsess hõlmab eesmärkide määratlemist, probleemide identifitseerimist ja analüüsimist, otsuse vastvõtmist, tegevust ning vastutuse võtmist. Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt 2 • Mõõdikuks on rahavood • Signaliseerimine ja informatsiooni asümmeetria • Finantsturud on efektiivsed • Risk ja tulu on otseselt omavahel seotud • Väärtuslikud ideed on olemas • Finantsjuhtimise initsiatiiv • Raha ajaväärtus ning väärtuse lisandumine VÄÄRTPABERITE LIIGID JA NENDE VÄÄRTUSTE HINDAMISE ALUSED Finantsinstrument- leping, mille tulemusena tekib ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus ehk võlainstrument või omakapitaliinstrument.
_ keskkonnakaitselised projektid keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks; _ turu-uuringute projektid uuritakse nõudlust toodete või teenuste järele, jälgitakse konkurentide tegevust; _ uurimistöö projektid investeeritakse uue toodangu või tehnoloogia väljatöötamiseks. Investeeringu rahavoogude arvutamisel leitakse raha vajadus ehk puhasinvesteering (esialgsed kulud) ja investeeringu tulemusena lisandunud(vad) rahavood. Puhasinvesteering on rahasumma, mis on vajalik investeeringu teostamiseks ehk varaobjekti soetamiseks. Puhasinvesteering leitakse, kui soetatava vara maksumusele (SVM) liidetakse transpordi- ja paigalduskulud (TPK), kui see on suurem kui 0 ja lahutatakse rahavood olemasoleva, ettevõtluses mittekasutatava vara (OV) müügist. PUHASINVESTEERING = SVM +TPK OV (5) Algandmed: Soetatava vara maksumus SVM 100000 Transpordi- ja paigalduskulud TPK 7000 Laekumised olemasoleva vara müügist OV 8000
tähtajal, töötajad on huvitatud töötasude väljamaksmisel jne. Ettevõtte hea kasumi positsioon ei tähenda veel seda et tal on tegelikku raha. Kasum võib olla virtuaalne ehk arvestuslik ja seepärast ei saa kasumit võrdsustada reaalse rahaga. Bilanss kajastab varadesse paigutatud vahendeid ja nende allikaid, rahavoogude aruanne aga rahaliste vahendite allikaid ja raha suunamist. Rahavoogude aruandes jaotatakse rahavood 3 erinevasse rühma, need on äritegevus ehk põhitegevus, investeerimine ja finantseerimine. Rahavoogude aruanne on oluliseks infoallikaks ettevõtte välistele huvigruppidele sest selle alusel saadakse infot firma dividendi võimaluste kohta ja võetakse vastu otsuseid, kas firmasse investeerida või mitte. 1. Äritegevuse rahavoog tekib toodangu välja laskisest ja müügist või teenuse osutamisest. Tüüpiline positiivne rahavoog on rahas saadav müügitulu. Tüüpilised
9. Kulude liigitamine AS, milline toodab ja kaupleb aabitsatega, lõpetas spekuleerimise börsil, mille tulukus oli 200% aastas ja investeeris vabanenud raha tootmishoonesse, maksumusega 500000 ja milline äriplaani kohaselt leiab kasutamist 10 aastat. Amortisatsiooni arvutatakse lineaarselt. Tootmishoones asub trükimasin, mille maksumus oli 20000 ja millel plaanitakse järgneva 4 aasta jooksu toota 25000 aabitsat aastas. Tootmisprotsess lõpeb pakendamisega, milleks renditakse pakkimisautomaat (renditasu 1 /aabits). Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali 10 , tööta 50 ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a
Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info Raha väärtus on see, mis number näitab Rahal on aegväärtus e. turuväärtus e. bilansiväärtus Riskianalüüs Ei arvesta riske Omakapitalil on kulu Omakapitalil ei ole kulu Rahavoog on tähtis Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid välishuvist Andres Laar 2008 2007 ARVESTUS, selle eesmärk Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka
Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja reeglina allub selle keskkonna mõjudele. Majanduse üldine seisund sõltub sellest kui efektiivselt raha liigub, s.t kui hästi on korraldatud raha üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda ajutiselt täiendavalt vaja läheb ehk kelle eelarve on puudujäägiga (ajutine eelarve defitsiit). Raha liikumise efektiivsuse peab tagama finantsvahenduse asutused ehk pangad. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade
5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on lühiajalised väga kõrge likviidsusega investeeringuid. Neid saab kiiresti realiseerida ja mille väärtuse risk on 4 madal. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised (positiivne rahavoog) ja väljamaksed (negatiivne rahavoog). Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruande perioodil toimunud reaalseid rahaliikumisi. Sageli koostatakse rahavoogude aruanne prognoosina, sest ettevõte peab tuleviku väljamaksed tagama ressurssidega. Kasumiaruanne ei iseloomusta reaalse raha liikumist, sest kasum võib tekkida ka arvestuslikult ehk virtuaalselt. Rahavoogude aruannet kasutatakse firmasiseselt finantsotsuste tegemisel,
Ei sobi hästi: ● uute projektide analüüsiks, sest tuginevad seatud eeldustele; ● alati, kuna arvutamiseks vaja finantsaruandeid. Kasulikud võrdlemaks: ● alternatiivseid projekti spetsifikatsioone - muudame projekti eeldusi; ● tulemust teiste ettevõtetega - uue ettevõtte rajamine. 16. Nimetage vähemalt 3 investeerimisprojektide finantsanalüüsil kasutatavat dünaamilist indikaatorit. Dünaamilised indikaatorid – NPV, IRR, MIRR, tasuvusaeg, kasumiindeks 17. Nimetage vähemalt 3 põhivarade juhtimise komponenti. ● Põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüsi: ○ materiaalse põhivara käibekordaja = müügitulu/ materiaalse põhivara jääkmaksumus (seda näitajat mõjutavad amortisatsiooni arvutamise meetod, põhivarade vanus ning ettevõtte investeeringute ulatus); ○ põhivara rentaablus = kasumitase / keskmine põhivara. ● Põhivarasse tehtavate investeeringute piisavuse analüüsi.
Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud parandusi teha. Parandus registrites: kui viga avastatakse pärast kokkuvõtete tegemist tuleb teha parandus kanne. Kasutades kas täiendus kirjet või tagasi kirjend ehk storneeritakse. Storno meetod ja märgitakse punase kirjutus vahendiga. Täiend kirjendit saab kasutada kui esialgne kirjend on õigest summast väiksem kuid kontod korrespondeeruvad . Vigade parandus: saadi hankijalt kaupu 25000 kr arve oli tasumata, hiljem saabunud arve järgi pidi summa olema 22 500.00 krooni. Näide vihikus!!!! Lausendite teisendamine: Viidi tootmisesse materjali 100000 krooni eest. Vigade korrigeerimine majandusaasta aruannete koostamises: Vead on ebakorrektselt kajastatud v kajastamata andmed eelmiste perioodide aruannetes. Aruande koostamise ajal juhtkonnale kättesaadava info ebakorrektsest kasutamisest v kasutamata jätmisest.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
· Toetused 154) Välisinvesteeringute kasulikkus · Ressursside ja tehnoloogia juurdevool · Kaubavahetuse loomine · Konkurentsi suurendamine 155) Rahavoogude prognoosimine 156) Investeerimisvõimaluste võrdlumisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid mitte arvestuslikke tulusid. Rahavood, st raha laekumine (cash inflows) ja raha väljamaksed (cash outflows). 157) Kapitali eelarvestamises loevad ainult sellised oodatavad rahavood, mis on tahavad või saadavad ... 158) 159) 160) 161) 162) Rahavoogude jaotus a.i.2.a.i.1. ESIALGNE RAHAVOOG st kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks a.i.2.a.i.2. JUURDEKASVULINE RAHAVOOG st projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
annaabi.ee 
