o Ajalehed, ajakirjad, raamatud 33. Mis mõjutab meelelahutustööstust? o Tarbijatel peab olema aega ja raha o Iseloomulik arenenud riikidele o Vajab võimekaid ja oskuslikke töölisi 34. Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused? o Elukinduslustusseltsid o Pensionifondid o Börsid o Investeerimispangad o Investeerimisfondid 35. Milliseid linnu võib nimetada maailma finantskeskusteks? o New- York o London o Tokyo 36. Kuidas infotehnoloogia areng on finantsasutusi mõjutanud? Finanstteenuste osutamine on muutunud tõhusamaks ja tarbijatele kättesaadavamaks. Rahvusvahelised finantsturud on omavahel infotehnoloogia abil tihedamalt seotud. 37
emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. Finantsteenuste pakkumises konkureerivad ühelt poolt finantsturud (millel tegutsevad investeerimispangad) ja teiselt poolt depositaarsed finantsasutused (kommertspangad). Finantsteenuste pakkumises on mõlemal omad eelised: 1. Finantsturud (millel tegutsevad mittedepositaarsed finantsvahendajad, näiteks investeerimispangad). Finantsturgude konkurentsieelis on standardiseeritud toodete pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, toodete likviidsust, toodete hinna objektiivset kujunemist turul. 2
ploompuu kavandi järgi. Nimetud "kroon" on tulnud sellest, ei sõlaeelne Eesti raha oli samuti kroon. 6. Pangasüsteem Kommertspangaks nim tavaliselt sellist panka, mis pakub laia teenuste, toodete valikut, nagu annab laenu, võtab hoiuseid, pakub arveid ja teenuseid ja muid kontokasutamise võimalusi. Ajalooliselt on maailmas eksisteerinud ka teistsuguseid krediidiasutusi. Nt hoiupangad, kes ainult hoiustavad ja teevad ülekandeid, laenu ei anna. Siis investeerimispangad- aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsintituitsioonidelt. Kaubanduspangad, mis tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega. Eestis, nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas kaheastmeline pangasüsteem. 1.aste- keskpank (Eesti Pank). Kantakse hoolt hinna stabiilsuse eest ja juhtitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusesse kommertspanga kaudu. 2.aste- krediidiasutused (sh kommertspangad). Tegeldakse panga kliendite
ei ohusta Eesti raha stabiilsust. Eesti Panga president annab aru riigikogule oma tegevusest. Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust. Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants- ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank, investeerimispangad Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada
nende saavutamise abinõusid ja vahendeid. Tegevuse eesmärkidest lähtuvalt võib äripanku jagada 3gruppi: 1) Universaalpangad, mis teostavad kõiki lubatud panga tehinguid. Tehingute loetelu on välja toodud vastavas seaduses. 2) Regionaalpangad (lokaal), teenivad eelkõige konkreetse piirkonna/regiooni eesmärke ja vajadusi. 3) Eriotstarbelised pangad tegutsevad mingis konkreetses tegevusvaldkonnas. Nt hoiu-, laenu-, investeerimispangad. Äripanga peamised funktsioonid: · Hoiustamistehingud- arvelduskonto, deposiidid, võõrkapitali kaasamine. · Laenutehingud- mis on kasumi teenimise allikas. Laenud, liisin ehk vara rentimine, faktoorik e. nõude õiguse omandamine. · Garantiitehingud · Arveldustehingud · Investeeringud · Rahavahetustehingud · Nõustamistehingud- personaalpangandus 3 · Vahendustehingud- teiste rahaasutuste toodete müük.
sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. 7. Emiteeriv finantsvahendaja (issue a financial intermediary)(- depositaarsed ( kommertspangad, laenu- ja hoiuühistud, hoiupangad, krediidiühistud), lepingulised (elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised
aga Jaapanile kogu ajaloo jooksul. Vene fonditurg (PTC) langes 36%. Nüüd võib Vene kompanii osta keskmiselt 4,4 aastase kasumi eest, varem kulus selleks vähemalt 13 aasta kasumit. Suuremate USA investeerimispankade krahh Viis juhtivat USA investeerimispanka lõpetasid oma olemasolu endisel kujul: Bear Stearns müüdi edasi, Lehman Brothers pankrotistus, Merill Lynch müüdi edasi, Goldman Sachs ja Morgan Stanley vahetasid oma silti, lakkasid olemast investeerimispangad seoses eriliste riskidega ning hädavajalikkusega saada täiendavat toetust Föderaalse reservisüsteemist. Kuna finantsturgudel langes oluliselt kommertspaberite emiteerimine, eriti finantssektori osas, otsustas USA keskpank hakata ostma ettevõtete tagamata lühiajalisi võlakirju, kommertspabereid. See pretsedenditu samm oli globaalne otsus, sest see laienes ka väljapoole Ameerika Ühendriike baseeruva peakontoriga pankadele, kellel on New Yorgis harukontorid
muutustele, ning o Mille arveldamine toimub tulevikus. o Peamisteks tuletusinstrumentideks on forward, futuur, swap ja optsioon. 5. Finantsvahendajate liigid ja funktsioonid. Liigid: Emiteerivad finantsvahendajad (pangad, hoiuasutused, hoiupangad) Lepingulised finantsvahendajad (kindlustusseltsid) Investeerivad finantsvahendajad(Investeerimispangad ja asutused) Mitte-emiteerivad finantsvahendajad (maaklerid, maaklerifirmad) Funktsioonid: Mikrotasandil o Tähtaegade ja rahasummade sobitamine o Vaba raha liikumise kiirendamine o Info- ja tehingukulude vähendamine o Riskide vähendamine Makrotasandil o Uute deposiitide loomine 6. Finantsturu reguleerimise põhjused ja vormid. Riikliku finantsjärelevalve asutused. Põhjused:
omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse.
37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud. 39. Investeerimisasutuste liigitus Fondivalitsejad - on AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid
antiikaegsete rahavahetajateni. Enamasti räägitakse panganduse algusest seoses renessansiaja Itaaliaga. Kommertspangaks nimetatakse tavaliselt sellist panka, mis pakub laia teenustetoodete valikut (annab laenu, võtab hoiuseid, pakub arveldusteenuseid jm. konto kasutamise võimalusi). Sellised ongi Eesti äripangad. Ajalooliselt on maailmas eksisteerinud ja eksisteerib ka teistsuguseid krediidiasutusi. Näiteks hoiupangad (algselt ainult hoiustasid ja tegid ülekandeid, laenu ei andnud); investeerimispangad (aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsinstitutsioonidelt, tegutsevad diileri ja vahendajana väärtpaberiturul); kaubanduspangad (tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega; algselt vekslite aktseptimispaigad, tänapäeval pakuvad muidki teenuseid eksportijaileimportijaile, korraldavad aktsiaemissioone, haldavad investeeringuportfelle). Panku võib eristada ka omandivormi järgi (riigi ja erapangad). Keskpank erineb äripangast. Eesti Pank
Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul). Milliseid näitajaid kasutatakse Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. inflatsiooni mõõtmiseks? Väärtpaberituru osalised. Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted.
1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks(kindlustusseltsid, investeermisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS! Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile
teostatakse arvutiterminaalide vahendusel ja elektroonsetel kauplemisaladel. Tänu sellele on turg populaarne ning kergesti ligipääsetav neile, kes soovivad aktiivselt investeerida, kontrollida ning juhtida personaalselt isiklikke rahalisi vahendeid. Valuutaturu esmane eesmärk on panna rahvusvaheline kaubandus sujuvamalt toimima, võimaldades kõikidel turuosalistel vahetada ühte valuutat teise vastu. Suurimad tegijad rahvusvahelisel valuutaturul on suured kesk-, kommerts- ja investeerimispangad, samuti professionaalsed börsimaaklerid ja samuti väikeinvestorid. Maailma tuntuimad valuutaturul kauplevad institutsioonid on CityGroup, JP Morgan Chase, Goldman Sachs, Morgan Stanley, Merrill Lynch, UBS, Bank of America, HSBC, jt. neid nimetatakse ka nn turu kujundajate kategooriasse, kuna nende turuosaliste poolt sooritatud tehingud mõjutavad kõige enam valuutakursside kõikumist ha hindade kujunemist. Suurim osa
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2
· Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi?
· Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi?
Analüüsi allikad Suuremad kogumid andmeid talletatakse andmebaasides. Andmebaaside haldamine on saanud eraldiseisvaks tegevusalaks. Andmete haldamine ja töötlemine toimub üha enam võimsate tarkvaralahenduste abiga. Andmeid ja informatsiooni ettevõtete kohta võib leida järgmistest allikates: · börsiinfo (väärtpaberibörside kodulehed, väärtpaberiregister); · ajakirjad, ajalehed oma andmebaasidega (Äripäev jt); · finantsvahendusettevõtted (investeerimispangad, universaalpangad); · ettevõtete ühendused (ettevõtete liidud, assotsiatsioonid, kaubanduskoda jne); · ettevõtete majandusaasta aruanded (ettevõtete www - leheküljed, äriregister). Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seisneb selles, et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud, ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Ressursside piiratuse all mõistetakse
com/ o Privanet Eesti o T. Rowe Price Global Investment Services Limited Väärtpaberituru kutselised osalised · Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid o Eesti Väärtpaberikeskus AS http://www.eregister.ee · Börsikorraldajaid o Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ · Reguleeritud turu korraldajaid o Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Investeerimispangad · United Partners Corporate Finance AS http://www.upartners.net/ · Trigon Capital http://www.trigon.ee/ · SUPREMA SECURITIES AS http://www.suprema.ee · Nordic Financial Services http://www.nordicfinancial.com/est · Cresco AS http://www.cresco.ee Venture Capital · Ambient Sound Investments OÜ http://www.asi.ee/ · Martinson Trigon Venture Partners AS http://www.mtvp.ee/ · BaltCap Management Ltd http://www
Raha, finantsinstitutsioonid ja turud Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2
Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi. 1.3. Kommertspangad tavaline pank
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg)
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud
1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks (kindlustusseltsid, investeerimisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2. Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumentide ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerfirmad ja investeerimispangad. 3. Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi arengust ja ettevõtte vajadusest. Tuntakse järgmisi finantseerimise vorme. · Otsene finantseerimine. Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile
Finantsteooriate üks keskne probleem on äriplaanide ehk investeerimisprojektide vastu võtmine ja nendele rahastamise hankimine. Majandusmõtte areng ongi baseerunud praktilise majandustegevuse arengule ja seda võib periodiseerida, jagada etappidesse: I etapp 1880-1900 4 Tekkis vajadus luua firmadele nende tegevuse õiguslik keskkond. Hakkavad kujunema suur ettevõtted, kontsernid. Hakkavad kujunema investeerimispangad. Hakkab kuhjuma kapital. (Suure mastaabiline tegevus. Raha hakkas akumuleerima suur ettevõtete kätte.) II etapp 1900-1920 Hakkab toimuma ettevõtete liitumine. Suur ettevõtlust hakatakse mõjusamalt riiklikult reguleerima. III etapp 1920-1940 Pankrotid. Maksevõime langus ja majanduslik ebaõnnestumine. Hakatakse reguleerima väärtpaberituru tegevust riiklikult. IV etapp 1940-1950 Maksevõime taastamine. Kapitali taas soetamine.
o Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank o Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. - Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud infrastruktuursed asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. - Finantsturud, institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. o Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg).
vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. 2) Kindlustusseltsid - on ettevõtted, mis loovad kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid nimetatakse kindlustusmaakleriteks. 3) Väärtpaberivahendajad - on kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. 24. Tagatisfondi olemus Tagatisfond on investeerimisriskide maandamiseks kogutav reserv... 25. Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalisteks on: 1) Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. 2) Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d).
Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid. Ühistupanga eelisteks kommertspanga ees peetakse tavaliselt seda, et laenusaajat tuntakse paremini ja tegevusega kaasnevad väiksemad kulud. Vaatamata sellele ei ole näiteks Eestis ühistupangad eriti levinud, kuigi mõnes maapiirkonnas on nendel oluline roll. Spetsiifilisteks pankadeks on investeerimispangad. Need ei tegele klientide raha hoiustamise ega arvelduste teostamisega, vaid peamiseks tegevusvaldkonnaks on väärtpaberiemissioonide korraldamine, väärtpaberite maaklerlus ja diilerlus, konsultatsioonid ja klientide väärtpaberipositsioonide ja investeerimisfondide haldamine, ühinemiste ja ülevõtmiste korraldamine. Panga kui ettevõtte eesmärgiks on samuti maksimeerida oma aktsionäride rikkust. Seejuures tuleb
20. saj algul hakkasin arenema just ühistegevusel baseeruvad rahaasutused. Laenu- ja hoiuühisusi oli juba siis üle 90. Pärast vabadussõda hakati looma ka ühispanku. 1932. a saime endale esimese oma eesti pangandust reguleeriva seaduse Krediidiasutuste seadus. Selle alusel lubati asutada ja tegutseda ainult aktsiapankadel. Pankade liigituse juures võime käsitleda üldliigitusi: Aluseks on toimimise viis või põhjus, mida nad teevad. · Kommertspangad · Investeerimispangad · Emissioonipangad · Eripangad põllumajanduspangad · Erapangad · Aktsiapangad · Rahvuspangad · Rahvusvahelised pangad maailmapank. EBRD Pandi alus, et kui pikaks ajaks anti laenu pikaajalist laenu andev pank ja lühiajaliselt laenu andev pank. Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel. Nt pikalaenu pank, Eesti
tagamine on valitsuse üks prioriteete majandusarengu edendamisel. Nii on loodud võimalus firma loomiseks ühe tunniga: http://www.empresanahora.pt/ENH/sections/EN_homepage Portugali infosüsteemide andmevahetuskihiks on meie x-teega võrreldav riigi põhilisi andmebaase ühendav Simplex 2009: http://www.simplex.pt/english.html Ka Portugali finantsteenuste sektor on viimasel aastakümnel tublisti arenenud. Erinevateks krediidiasutuste vormideks on kommertspangad, hoiupangad, investeerimispangad, investeerimisfondid ja kindlustuskompaniid. Portugali pangandussüsteem on ajakohastatud ja küllaltki kliendisõbralik. Suurimad Portugali pangad on riigi osalusega Caixa Geral de Depósitos ning erapangad Millennium BCP, BES Banco Espírito Santo, BPI Banco Português de Investimento ja Banco Santander Totta. Portugali Keskpank: http://www.bportugal.pt/pt-PT/Paginas/inicio.aspx 170
annaabi.ee 
