c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y= b) Tarbimiskulutused C= c) Sääst S= Makroökonoomika Nimi Õpperühm
c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=YTC Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y= b) Tarbimiskulutused C= c) Sääst S= Makroökonoomika Nimi Õpperühm
a. nõudlus on täielikult elastne b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus c
kommertspankadele laenu andmine pankadevaheliste arvelduste teostamine riikliku raha ja panganduspoliitika teostamine valitsuse laenude organiseerimine On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta (õpik ül.13, lk 114) Tarbimiskulutused C=100+0,6(Y-T); Sääst S=Y-T-C; Kogutulu Y=C+I+G; Investeerimiskulutused I=9; Avaliku sektori kulutused G=16; Maksud T=15 Leia: Tasakaalutulu Tarbimiskulutused Sääst Raha hoidmise alternatiivkulu: on kaotatud intressitulu Kitsendava rahapoliitika vahendid on: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservisuhte tõstmine Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus- ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. Õige Kuidas jaguneb elanikkond 16'ndast eluaastast pensionieani? · Tööjõud: 1. Hõivatud, 2
ajaperioodil c) kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil d) seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad 23. Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 211. 1 a) tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b) investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c) sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks d) säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse 24. Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse : a) kodumajapidamiste ja ettevõtete kulutustega b) säästujoone ja 45-kraadi joone lõikepunktiga c) keskmise tarbimiskalduvuse ja säästukalduvuse summaga
a. nõudlus on täielikult elastne vale b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine vale c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises vale b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse vale Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju
turuväärtust. 30) Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + väljas tulnud tulu. Mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. (kodanikud ja ettevõtted) 31) Kulutuste lähenemisviis ehk tarbimise lähenemisviis : a. Tarbimiskulutused - (C) on kõik aasta jooksul toodetud kaupadele ja teenustele kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused b. Investeerimiskulutused - (I) on tootmisprotsessis pikema aja jooksul kasutatavatele püsikaupadele tehtud kulutused. c. Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud: d. Netoeksport (X - M) näitab hüviste väljaveo ja hüviste sisseveo seisundit. 32) Sissetulekute lähenemisviis : SKP sissetulekute meetodil leitakse järgmiste komponentide summana. a. Palgad - mis on tasu tööjõu teenuste eest b
SKP = ESKP = C + I + G + (X-M) E kogukulutused nominaalne deflaator SKPreaalne 100% X - eksport M import nominaalne_SKP I investeerimiskulutused Reaalne_SKP SKP_deflaator C - tarbimiskulutused NDP = NNP NNP rahvuslik koguprodukt Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) D perioodi amortisatsioon NDP = SKP D NDP = C (I D) + G + (X M) NNP = GNP D
Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I-
Tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles b. Investeeringute kasv rahvatulu kasvul c. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral üles d. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral alla e. Kõik vastused õiged 4. Kui reaalintressimäär suureneb, siis: a. Investeeringute nõudluse kõver nihkub paremale b. Investeeringute nõudluse kõver nihkub vasakule c. Investeeringute nõudluse kõver nihkub üles d. Investeerimiskulutused alanevad e. Kõik vastused valed 5. Tarbimise piirkalduvus, see on: a. Kogutarbimise suhe kogutulusse b. Tulude muutumisega esile kutsutud muutus tarbimiskuludes c. Kõver, mis iseloomustab tarbimiskulutusi antud tulude tasemel d. Tarbimiskulutuste juurdekasvude suhe käsutatava tulu ühiku juurdekasvusse e. Kõik vastused valed 6. “Isiklikud säästud” kui termin, mis on kasutatav rahvusliku arvepidamise
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. Kulutuste lähenemisviis: SKP = E = C + I + G + (X M) Kogukulutused (E) · Tarbimiskulutused C kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele. · Investeerimiskulutused I kulutused püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel (tootmishooned, seadmed, varud). · Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori teenuste ja kaupade oste (kulutused haridusele ja tervishoiule, kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt, tulusiirded ehk maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, ntx. sotsiaalkindlustusmaksed).
народнохозяйственный kogutoodang продукт i Interest nominal Номинальный процент nominaalintress I Investments Инвестиции Investeeringud Id Investments expenses Плановые инвестиции Planeeritud planned investeerimiskulutused L Labour Труд Töö L Money demand, Liquidity Спрос на деньги Raha nõudlus LAC, Long run average cost Долгосрочные средние Keskmised pikaajalised ACLR затраты kulud LR Long Run Долгосрочно Pikaajaliselt
kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nende hinnad on madalad. 16. Vaesuse puhul ületavad väljaminekud sissetulekuid. 17. Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis 18. Tulude ja kulude ringkäik(suletud süsteemi korral) 19.Sisemajanduse koguprodukt(SKP) on riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. SKP=E=C+I+G+(X M) E- kogukulutused C- Tarbimiskulutused I- Investeerimiskulutused G- Avaliku sektori kulutused X- Netoeksport 20.Rahvamajanduse koguprodukt on riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades. Peegeldab kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. 22. J
keskmine säästmiskalduvus võrdub alati 1. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. Kui kasutatav tulu muutub,oma tarbimikulutuste muutus väiksem või võrdne kui kasutatava tulu muutus. Tasakaalu korral on kahesektorilises majandusmudelis säästud võrdsed Säästud võrduvad nulliga b)punktis,kus säästmis funktsiooni kõver lõikub horisontaalteljega Kui eeldatakse, et investeerimiskulutused on automaatsed b)ei sõltu nad kogutulu tasemest Milline alljärgnevatest väitetest ei ole õiged b)investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi armotsiooniks Kogutulutuse tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse a)tarbimis- ja investeerimiskulutustega
rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks vastavalt selle turuväärtusele. a. Tarbimiskulutused C - (Consumption expenditures) on majapidamiste poolt aasta jooksul tehtud kulutused toodetud kaupadele ja teenustele. (Tooted on loodud ja kodumajapidamised on need ostnud) b. Investeerimiskulutused I (Investment expenditure) on kulutused, mis on tehakse kapitalikaupade/püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid totmisprotsesseis pikema aja vältel. (hooned, varud, seadmed) c. Avaliku sektori kulutused G (Goverment expenditure) on avaliku sektori kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. d. Netoeksport - X M (Net exports) on ekspordi ja impordi vahe. Kogukulutused E=SKP=C+I+G+(X-M)
kuulu nad ühegi eelnimetatud komponendi koosseisu. 31. Reaalne koguprodukt Reaalne SKP: arvutatakse nominaalse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. 32. nominaalne koguprodukt. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. 33. Koguprodukti deflaator. kõikide SKP-sse kuuluvate hüviste hinnaindeks. 34. Kogukulutused majanduses ja selle komponendid. planeeritud tarbimiskulutused (C); planeeritud investeerimiskulutused (I); avaliku sektori planeeritud kulutused (G); planeeritud netoeksport (X – M). 35. Tarbimine ning tarbimise piirkalduvus Tarbimine koosneb autonoomsest tarbimisest ja tuletatud e indutseeritud tarbimisest. Autonoomne tarbimine on tarbimiskogus, mida tarbitakse igal juhul, sõltumata sissetuleku suurusest. Kui kasutatav tulu suureneb, siis kasvab ka tarbimine näitab, millise osa igast täiendavast tuluühikust kavatsevad majapidamised kulutada
Arvuta: a) Tasakaalutulu 350 b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel 350 c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand C = 90 + 0,6Y 35. (20 p) On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C = 100 + 0,6(Y T) Sääst S=YTC Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I=9 Avaliku sektori kulutused G = 16 Maksud T = 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y = C + I+G =100 + 0,6 (Y-15) + 9 +16; Y = 116/0,4 = 290 b) Tarbimiskulutused C = 100 + 0,6* (290-15) = 265 c) Sääst S = 290 15 265 = 10 Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 4 Kontrolltest 111.2
o Lõpptoodang on toodang, mida saab kasutada lõpptarbimiseks või ekspordiks. · Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit: o Tarbimise ehk kulutuste meetodit; Tarbimise ehk kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponendid on tarbimiskulutused, investeerimiskulutused, avaliku sektori kulutused ja netoeksport SKP = C + I + G + (X M) 1) Eratarbimiskulutused ehk majapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele C (consumption). Siia lisatakse omatoodetud kaupade väärtus, mille puhul on arvestatud analoogsete kaupade turuväärtust või tehtud kulutusi. 2) Eraettevõtete investeeringud I (investments), mis jagunevad investeeringuteks uude põhivarasse, s.o
nimetatakse rahvamajanduse arvepidamiseks. SKP mõõtmiseks on kaks võimalikku varianti: Kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Mõlemad viisid on ekvivalentsed, st et arvsuurus on mõlemals korral sama. Kulutuste lähenemisviis Sellekorral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtuses. · Tarbimiskulutused(C) sisaldavad kõiki kogumajapidamise poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on ostetud. · Investeerimiskulutused(I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel.(kõik sellised kaubad on investeermiskaubad). Eristatakse investeeringute kolme liiki :investeeringud tootmisvahenditesse; investeeringud elamutesse ja investeeringud varudesse · Avaliku sektori kulutuesed(G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste
toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. SKP arvutamine Kulutuste ehk tarbimise meetod selle meetodi puhul on aluseks asjaolu kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: · Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus). · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. · Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks
Kuna tööjõudu vähendati, siis palgad eriti ei alane. Vähenevad ettevõtete kasumid, dividendid, lihtaktsiate hinnad. Börsil tekkinud müügibuum vähendab veelgi hindu. 14. SKP kulutuste meetodil - näitab kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhinda. SKP = C + I + G + (X - M) • Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) + • Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. + • Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud
d. ressursi koguprodukti ja tooteühiku hinna jagatisega Küsimus 51 3 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. nõudluse kõvera nihke b. hinna muutust c. nõutava koguse muutust d. pakkumiskõvera nihke e. pakkumisfaktori muutuse Küsimus 52 3 Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Vali üks: a. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks d. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse Küsimus 53 3 Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil: Vali üks: a. Kogutulu võrdub piirkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. d. Kogutulu võrdub hinnaga e
kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. !!!RKP arvestamine lähtudes kuludest!!!! – 1) Tarbimiskulutused (T) – majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeerimiskulutused (I) – ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) – avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; aga ka kulutused maanteede, politsei,hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) – et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele – EKSPORTI JA IMPORTI.
Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon Sisemajanduse koguprodukti arvutamine Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks asjaolu, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: · Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. · Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks
majanduslikku aktiivsust, hoolimata sellest kus tootmine aset leiab. SKP mõõtmiseks on rahvamajanduse arvepidamises kaks peamist lähenemisviisi: kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. KULUTUSTE LÄHENEMISVIIS Liidetakse kokku kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. 1) tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on aasta jooksul toodetud. 2) Investeerimiskulutused (I) kulutused mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. (varud, seadmed, tootmishooned jne) Kõiki niisuguseid kaupu nim investeerimis- e kapitalikaupadeks. Eristatakse investeeringute kolme põhilist komponenti: investeerunguid tootmisvahenditesse, investeeringud elamutesse ja investeeringud varudesse. Varude all mõistetakse ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid.
osakaal kahanenud 20%-le. Oluliselt on sellel perioodil vähenenud ka primaarsektori - põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse - osatähtsus, 11-lt 6-le protsendile. 6. SKP kulutuste meetodil Kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. 1) Tarbiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on aasta jooksul toodetud. 2)Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Siia hulka kuuluvad seadmed, varud, tootmishooned jne. Kõiki niisuguseid kaupu nimetatakse investeerimis ehk kapitalikaupadeks 3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad näiteks kulutused haridusele, tervishoiule aga samuti ka kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt
Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida. PT 9 Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Amortisatsioon D(decepreation) - näitab kulutusi kulunud ja vananenud kaupade asendamiseks Avavliku sektori kulutused G Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Intress tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressi määr Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse. Isiklik tulu on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad. Kasutatav tulu Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) see mis palgast päriselt endale jääb
Ühiskondlik teenus on julgeolek. Kui tootjad ei kata ise kõiki oma tootmiskulusid, eksiteerib väliskulu. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida. PT 9 Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Amortisatsioon D(decepreation) - näitab kulutusi kulunud ja vananenud kaupade asendamiseks Avavliku sektori kulutused G Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)]
Riik teenib tööjõu palkade pealt. 57. Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. 58. Signaliseerimisteooria? Signaliseerimisteooria kohaselt ei suurenda haridus inimese tootlikkust nagu väidab inimkapitali teooria; haridus toimib pigem kui signaal. 59. SKT- Mõõdab mingis ajavahemikus riigis toodetud lõpphüviste turuväärtust. 60. Kogutoodangu võrrand- Kogutoodang= tarbimiskulutused+investeerimiskulutused 61.Sisenõudlus- Tarbijate nõudlus siseriiklikul tasandil 62. Puhaseksport/netoeksport Puhaseksport - nende kaupade väärtusest, mis toodetakse Eestis, kuid tarbitakse mujal (eksport) lahutatakse nende kaupade väärtus, mida Eestis ei toodeta, küll aga tarbitakse (import). Netoeksport- Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende
liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades. 22. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 23. Kogukulutused on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24. Investeerimine Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks. Kapitalikaupade alla kuuluvad tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed. Makroökonoomika 50. Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne
poliitiline osalemine, võrdsed võimalused) 4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused? Sisemajanduse koguprodukt SKP-riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupada ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Y=C+I+G+X-M Y-nõudlus kodumaisele toodangule (SKP) C-majapidamiste tarbimiskulutused I-majapidamiste ja ettevõtete investeerimiskulutused G-valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused X-M-puhaseksport ehk puhas välismaine nõudlus Rahvamajanduse koguprodukt RKP-on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõppetarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. 5. Selgitage mida iseloomustavad Lorenzi kõver ja Gini koefitsient ning kuidas nad iseloomustavad riigi majanduslikku arengut? · Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt
E. kõik vastused õiged ANSWER: Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 14. Antud käsutatava tulu taseme juures piirtarbimise- ja piirsäästmise kalduvuse summa on võrdne: A. 0; B. b)1; C. 100; D. 1000; E. 10000 ANSWER: B 15. Kui reaalintressimäär suureneb, siis: A. investeeringute nõudluse kõver nihkub paremale; B. investeeringute nõudluse kõver nihkub vasakule; C. investeeringute nõudluse kõver nihkub üles; D. investeerimiskulutused alanevad; E. kõik vastused valed ANSWER: D VASTUSED 4: 1. d; 2. a; 3.c; 4.b; 5.b; 6.d; 7.e; 8.b; 9.d; 10.c, 11.e; 12.e; 13.a; 14.b; 15.d. Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 MAKROMAJANDUSE TEST 5 Tootmise tasakaalu klassikaline ja keineastlik käsitlus 1. Peamine põhjus, mis võimaldas Keynesil ümber lükata klassikud seisneb selles,et: A. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist pikemas ajahorisondis B
21. Teiste tingimuste samaks jäädes suurendavad kõik alljärgnevad olukorrad ilmselt rahvamajanduse säästu, välja arvatud riigieelarve defitsiidi suurenemine 22. Solow kasvumudelis eeldatakse ……………….. kapitali piirprodukti. Endogeense kasvuteooria baasmudelis eeldatakse kapitali laiendatud käsitluse korral (kapitali) piirprodukt olevat ………………… kahanevat; konstantne Teema 7 1. Kui SKP kasv kahaneb, siis investeerimiskulutused tüüpiliselt vähenevad ning tarbimiskulutused tüüpiliselt vähenevad. 2. Statistilist seost reaalse SKP muutuste ning töötuse määra muutuste vahel nimetatakse: Okuni seadus. 3. Enamiku majandusteadlaste arvates alandab rahapakkumise vähendamine 5 protsenti hindasid 5 protsenti: pikal perioodil kuid toob kaasa töötuse kasvu lühiperioodil. 4. Liikudes piki kogunõudluskõverat, eeldame, et konstantseks jäävad: raha pakkumine ja (raha) käibekiirus. 5
valmistamiseks. Lõpptoodangu tarbimine sisaldab endas majapidamiste ja avaliku sektori kulutusi lõpphüviste soetamiseks. Lõpphüvised võivad olla nii kodumaist kui välismaist päritolu. Viimasel juhul on tegemist importhüvistega. Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist: kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes. Makroökonoomikas kasutatakse siiski enam terminit koguinvesteeringud. INVESTEERIMISKULUTUSED on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid pikema aja (üle ühe aasta) vältel tootmisprotsessis. Kui me lahutame kodumaistest koguinvesteeringutest amortisatsiooni, siis saame kodumaised netoinvesteeringud. Netoinvesteeringud mõõdavad investeerimis- ehk kapitalikaupadele lisandunud voogu. Makromajanduslikus mõttes tähendab investeerimine masinate ja seadmete soetamist, elamute ostu jne. ning kaubavarude soetamist
6.4 RKP arvestamine lähtudes kuludest RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. Investeerimiskulutused (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; kulutused maanteede, politsei, hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKSPORTI JA IMPORTI.
49. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust? Eratarbimiskulutused C- sõltuvad eelkõige indiviidi tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J. M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine tulude tõuste küll suureneb, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused I- koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Kogunõudluse kujunemisel on vaatluse all koguinvesteeringud. Valitsussektori kulutused G- valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustelt maksudelt. 50. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)?
a. keskmised hinnad. Jooksevhindades arvutatu sobib mingi perioodi mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvutamiseks. 3.Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1.Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks see, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: Tarbimiskulutused (C ) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul(nende rahaline väärtus) Investeerimiskulutused (I ) on kulutused , mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned ja rajatised ning varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Koguinvesteering on aasta jooksul tehtud kõik investeerimiskulutused,
23. Kui tootmisfunktsioon on y= k1/2 , siis püsiseisundis y on: y = s / (δ + n + g) 24. Kui kapitali puhaspiirprodukt (net marginal product of capital) on 10 (protsenti) ning rahvastiku (juurde)kasvutempo on 2 protsenti, siis antud majandus saavutab püsiseisundi kuldreegli taseme, kui tehnoloogilise progressi kasvumäär on 8 protsenti Teema 7 Enesekontrolli test 25. Kui SKP kasv kahaneb, siis investeerimiskulutused tüüpiliselt ……………. ning tarbimiskulutused tüüpiliselt ………………..: vähenevad; vähenevad 26. Statistilist seost reaalse SKP muutuste ning töötuse määra muutuste vahel nimetatakse: Okuni seadus 27. Enamiku majandusteadlaste arvates alandab rahapakkumise vähendamine 5 protsenti hindasid 5 protsenti: pikal perioodil kuid toob kaasa töötuse kasvu lühiperioodil 28. Liikudes piki kogunõudluskõverat, eeldame, et konstantseks jäävad: raha pakkumine ja
koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogunõudlus (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. AD (aggregate demand) Kogunõudluse komponendid: 1) planeeritud tarbimiskulutused (C); 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id); 3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G); 4) planeeritud netoeksport (XM) Kogunõudluse mudeli eeldused: 1) eeldame, et tegemist kahesektorilise majandusega (majapidamised ja ettevõtted); 2) eeldame, et tegelikud ja planeeritud tarbimiskulutused langevad kokku (st kõigi tarbijate tegelikud kulutused on lõppkokkuvõttes sama suured kui planeeritud kulutused). Majanduse tasakaal
Majapidamised Firmad Tegurid Teguritulud Joonis 1. Kaupade ja tulude voog Joonisel 1 on kujutatud majanduse lihtsustatud mudel. Peale tarbimiskulutuste tehakse riigis ka investeerimiskulutusi (I, investments) ja avaliku sektori kulutusi (G, government). Investeerimiskulutused on kulutused, mida sisuliselt tehakse tarbimiskulutuste arvelt. Ehk kui tarbijad loobuvad näiteks 2 saiast ja lepivad 10 saia asemel 8 saiaga, siis vabanenud raha investeeritakse saiatootmiseks vajalike masinate (kapitali) ostmiseks. Teisisõnu investeeritakse, et tulevikus oleks võimalik rohkem saia süüa (tarbida). Kuna investeeringute puhul inimesed kasutavad sisuliselt
sissetulek kasvab, siis enamasti hakkavad nad kartuleid asendama kallimate kaupadega, aga mitte ostma rohkem kartuleid. Inflatsioon on üldine hinnataseme tõus. 34 Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Investeerimine on uue kapitali tootmis-ja akumuleerimisprotsess. Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse kapitalikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema ( st piirprodukt väheneb) Kapital on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid
puhaseksport (NX =X-M). Eratarbimiskulutused (C) sõltuvad eelkõige indiviidide tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J.M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused (I) on teine oluline komponent kogunõudluse kujunemisel. Investeeringuid käsitletakse sageli autonoomsetena ehk sõltumatutena tegelikust tulutasemest. Investeeringud koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Investeeringute maht sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mis teeb nende prognoosimise keeruliseks.
Lõpptoodangu tarbimine sisaldab endas majapidamiste ja avaliku sektori kulutusi lõpphüviste soetamiseks. Lõpphüvised võivad olla nii kodumaist kui välismaist päritolu. Viimasel juhul on tegemist importhüvistega. Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist: kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes. Makroökonoomikas kasutatakse siiski enam terminit koguinvesteeringud. Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid pikema aja (üle ühe aasta) vältel tootmisprotsessis. Kui me lahutame kodumaistest koguinvesteeringutest amortisatsiooni, siis saame kodumaised netoinvesteeringud. Netoinvesteeringud mõõdavad investeerimis- ehk kapitalikaupadele lisandunud voogu. Makromajanduslikus mõttes tähendab investeerimine masinate ja seadmete soetamist, elamute ostu jne. ning kaubavarude soetamist. Aktsiate ja
annaabi.ee 
