EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Annika Anni, Marilin Palmist, Siiri Paurson, Merilyn Rohi INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE Uurimistöö aines looduskaitse alused Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS................................................................
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.
mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Globaliseerumise negatiivseteks nähtusteks on immigreerumine ehk suur välismaalaste sisseränne välisriikitesse ja muidugi on ka oluliseks paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilatt. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Kristjan silm 10. b klass
Paraku on globaliseerumise tõttu levinud ja laienenud terrorism. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuste vähenemisele. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on näiteks paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Globaliseerumine on nähtus inimeste elus, mis toob nii head kui ka halba.
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK PUNETISED Referaat Tallinn 2016 NAKKUSHAIGUSED JA KIIRABI Nakkushaigusi on lihtsam ära hoida, kui ravida. Sellest lähtuvalt, tuleb alati rakendada a- ja antiseptika nõudeid mitte ainult enda, vaid ka patsiendi huvides. Nendeks on: kätepesu, käte desinfitseerimine, isiklike kaitsevahendite õige kasutamine ja aseptiline invasiivsete protseduuride teostamine. Kaitsemeetmeid tuleb rakendada õigesti, sest muidu nad ei täida oma ülesannet. Käte desinfitseerimisel tuleb kindlasti jälgida, et käed oleksid puhtad, tuleb manustada õige des. vahendi kogus ja anda õige mõjumisaeg. Kusjuures, hõõrumistehnika on ka väga oluline. Juhul, kui patsiendil avastatakse ka ülemisi hingamisteid hõlmav nakkushaigus, siis kaitsemask kohe pannakse ka patsiendile ette. Invasiisete protseduuride puhul on oluline, et
põlvkonna tsefalosporiinide suhtes resistentse E. coli põhjustatud nakkuste sagenemist. Mis põhjustab E. coli resistentsust? E. coli resistentsus tekke riskiga on seostatud eelnevat antibiootikumravi, nt fluorokinoloonidega. Resistentne E. coli võib levida inimeselt inimesele. Millised on resistentse E. coli'ga kaasnevad ohud haiglates? Haiglates on oht, et invasiivsete protseduuride, nagu operatsiooni või süsti tegemisel võib E. coli patsiendi enda seedetraktist verre või teistesse kudedesse sattuda. See võib ühelt inimeselt teisele kanduda ka otsese kontakti kaudu (käte vahendusel). Seejärel võib see põhjustada erinevaid nakkusi, näiteks kuseteede põletikke, kopsupõletikku, vere- ja operatsioonihaava nakkusi. Riski vähendamiseks kasutavad haiglad ennetusmeetmeid: mõistlikku
Eesti Mereinstituut. [9] Keskkonnaminister on kinnitanud „Loodusliku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja“, milles on ära toodud võõrliigid, keda on keelatud elusana Eestisse sisse tuua. [10] Maailmas reguleerib ohustatud liikidega kaubitsemist rahvusvaheline lepe – CITES (Convention on International Trade in Endangered Species). Selles leppes ära määratud umbes 34 000 liigiga kaubitsemise reeglid. Võõrliikide kahjulikus Milles seisneb invasiivsete võõrliikide kahjulikkus keskkonnale? • toidukonkurents – sisenedes väljakujunenud toiduahelasse, osutavad kohalikele liikidele toidukonkurentsi; • elupaigakonkurents – eluruum muutub kitsamaks, kohalikke liike tõrjutakse tavapärastest elupaikadest välja; • osutumine kohalikele liikidele, s.h. inimesele toksiliseks – tavapärased liigd pole kohastunud uute toksiinidega;
igapäevasteks tegevuseks. 6 Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Sellega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. (Lembo, Toivo 2009, 9). Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide, s.h umbrohtude, sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Globaliseerumise ohtusid rõhutab roheline ideoloogia. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev
üheksa nahkhiireliiki. Neist arvukamad on põhja-nahkhiir ning pargi-nahkhiir. Nahkhiired kasutavad elupaigana nii lossiparki kui Huntaugu salumetsa, kus on kõrged puud ning nende all teeradade koridorid. [8] Joonis 3. Põhja-nahkhiir Transpordi mõju Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut. Elurikkuse säilitamiseks tuleb uute transpordirajatiste planeerimisel nende küsimustega arvestada. Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine, ehitus ning saasteainete keskkonda sattumine. Õnnetused ohtlike veostega võivad hävitada tundlikke rannakooslusi ja elustikku. Samuti põhjustab tihenev laevaliiklus merepõhja setete liikumist ja murrutab rannajoont. Laevade jäätmete käitlemisega, sh ballastveega
Ohustatud ja väheuuritud liikide seisundi selgitamine, andmete perioodiline uuendamine (mh Punase nimestiku regulaarse uuendamise ja täiendamise süsteemi loomine ning rakendamine) Ohustatud liikidele kohaste kaitsemeetmete rakendamine (püsielupaikade moodustamine, tegevuskavade koostamine ja rakendamine, kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs jms) Ex-situ liigikaitse korraldamine: ex-situ liigikaitse meetmete väljatöötamine ja rakendamine osana ohustatud liikide tegevuskavadest Invasiivsete võõrliikide loodusesse sattumise ennetamine Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine 39. Eesti looduskaitse arengukava 2020 3.eesmärgi - Loodusvarade pikaajaline püsimine ja selleks vajalikud tingimused on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid - meetmed. Metoodika väljatöötamine turba kaevandamismäärade täpsustamiseks, mis baseerub turba kui taastumatu loodusvaru kontseptsioonil ja selle rakendamine
Eesti inimese keskmine on 7,9 globlbaalhektarit, aga peaks olema 1,8gha/in a. Endeem- on liik kes esineb üksnes teatud piiratud alal nt Saaremaa robirohi on ainult Saaremaal ka saaremaa sõrmkäpp. Põhjus kas noorus või vanadus. Võõrliik- väljaspool oma looduslikku levilat, on inimese poolt sisse toodud. Võib olla nii hea (ilutaim, metsakultuur) kui halb. Karpkala, vikerforell, vaaraosipelgas, liiva-uurikkarp, mink, kährik Bioinvasioon- ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning omale seal elupaiga leiab Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline, kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne. ameerika naarits, rakvere raibe, hiid-ja sosnnovski karuputk,
• võõrliikide invasioon • suurenenud haiguste levik Elupaikade killustumine kui elurikkust ohustav protsess Killustumine on ühe tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks. Sealjuures väheneb ka elupaiga kogupindala, suureneb servaefekt, suureneb elupaigalaikude isoleeritus. Kasvukohtade killustumine võib piirata liikide levikut. Tekib inbreedingu depressioon ja geneetiline triiv. Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina (invasiivsete võõrliikide mõjud), invasiooni protsess (ehk invasiooni etapid), Globaalne mõju – üldiselt kooslused muutuvad homogeensemaks ehk ühetaolisemaks (osad kohalikud, sh. endeemsed liigid kaovad ja väiksem grupp „edukamaid“ liike muutub järjest arvukamaks). ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu Transport - Introduktsioon - Kohanemine - Levimine kümne reegel – kümnendik immigrantidest naturaliseerub, neist omakorda kümnendik
lahkumist. Võimalusel kasutatakse ühekordseid vahendeid. Korduvalt kasutatavad töövahendeid desinfitseeritakse iga kasutamise järel. Kasutatud voodipesu pakitakse palatis pesukotti, see suletakse ja desinfitseeritakse. Piisab tavalisest pesemisest. Eritiste ja pritsmete koristamisel kasutatakse desinfitseerivat lahust. Ruumi koristuses kasutatakse samuti desinfitseerivat lahust. Lõppkoristuses ja vahepealsetes koristustes (operatsioonidel, muude invasiivsete protseduuride järgselt) kasutatakse desinfitseerivat vahendid. Lõppdesinfektsiooni järgselt võetakse pindadelt bakterioloogilised külvid ja palatit kasutatakse võimalusel taas siis, kui külvide vastused on negatiivsed. Kui tulevad külastajad, siis nad informeerivad valvepersonalile oma saabumisest. Külastajatele selgitatakse kätehügieeni ja oma riiete kaitsmise nõuet. Külastamine otsustatakse igal üksikul juhul eraldi.
Kõht käib läbi (täpsusta). Tegevused: Hinnatakse haige toitumist, dieeti, roojamise sagedust, ravimite kõrvaltoimeid, liikumisaktiivsust. Õige toidu valik, piisavalt vedelikku. Vajadusel seedetegevuse soodustamine. 3. POTENTSIAALNE INFEKTSIOONI OHT Probleem: Potentsiaalne infektsiooni oht seoses põletushaavadega, immunsüsteemi nõrkusega, kanüülide, kateetrite jt invasiivsete liinidega. Eesmärk: Infektsiooni ei teki Tegevused: Jälgitakse ja dokumenteeritakse infektsioonile viitavad sümptomid või nende mitteesinemine. 4. NAHA TERVIKLIKKUSE KAHJUSTUS ( põletusvigastus täpsusta!) Probleem: Infektsiooni oht seoses põletushaavaga ja häirunud immuunreaktsiooniga. Põletushaava infitseerumine. Eesmärgid: Haav ei infitseeru. Haava paranemine ja granulatsioonkoe moodustumine. Tegevused:
ja tahtmatu sissetoomine, eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine, maastike killustumine Bioloogilise mitmekesisuse tasandid: · Liigirikkuse tasand: · Elupaikade paljususe tasand: · Pärilikkuse paljususe tasand: CITES loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevad: · Sisenevad kohalikku toiduahelasse · Konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse · Võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele · On patogeenida ja parasiitide kandjateks · Hübridiseeruvad lähedaste liikidega · Närgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse
rohekoridorid), mis kujutavad endast looduslike elupaikadega maariba, aitavad liikidelt liikuda ühelt kaitstavalt alalt teisele. Plussid: soodustavad geneetilise mitmekesisuse säilimist ja sobivate elupaikade asustamist. Koridorid võivad muuta üksteisest isoleeritud kaitsealadel paiknevad populatsioonid omavahel seotud metapopulatsiooniks ja nõnda suurendada liigi pikaajalise säilimise tõenäosust. Koridorid võimaldavad rännata toiduotsingutel. Miinused: koridorid võivad soodustada invasiivsete võõrliikide ja haiguste levikut. Koridorides liikuvad loomad võivad kergemini sattuda kiskjate ja küttide ohvriks. Kahtluse alla on seatud koridoride rajamiseks tehtavate kulutuste otstarbekus vahel on elurikkuse kaitse tõhustamiseks vaja hoopis lisakaitseala, mitte kaitsealade sidusust. Ökoloogiline taastamine Mõisted: Ökoloogiline taastamine - ökosüsteemi terviklikkuse, koosluse struktuuri ja
devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Sosnovsky karuputk, hobuoblikas, tõlkjas. 1 Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas: * sisenevad kohalikku toiduahelasse * konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse * võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele * on patogeenide ja parasiitide kandjateks * hübridiseeruvad lähedaste liikidega * nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust 3. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis). Puisniit on pool-looduslik ökosüsteem, mida
· Juurepessu kahjustuste piiramiseks bioloogiliste ennetavate tõrjemeetodite rakendamine suviste raiete korral. Kändude töötlemiseks seadmete ja preparaatide soetamise toetamine. · Juuremädanike levikust tuleneva majanduskahju analüüs, juhendmaterjalide koostamine ja kahjustuste vältimiseks ennetavate metsamajandusvõtete rakendamine. 15 · Eestisse levida võivate ohtlike invasiivsete võõrliikide avastamise, seire ja esmaste kaitseabinõude süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. · Üleeuroopalise metsaseireprogrammi täitmine adekvaatsete andmete hankimiseks metsade üldise seisundi, kahjustuste, elustiku mitmekesisuse ja aineringe kohta, eelkõige olulisemate toiteelementide (N, P, K, Ca, Mg) ning mikroelementide ja süsiniku akumulatsiooni kohta. · Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine
looduskaitse võtmeküsimus. Elupaikade hävimine Elurikkuse kadumise tähtsaimaks põhjuseks ei ole tavaliselt liigi otsene „äratarbimine“ ega inimeste pahatahtlikkus, vaid elupaikade hävitamine, mis saadab vältimatult inimeste arvu kasvu ning majandustegevuse laienemist. Maakasutuse muutumine on praegu peamine tegur, mis mõjutab maismaökosüsteemide elurikkust, sellele järgnevad tõenäoliselt kliimamuutus ning invasiivsete võõrliikide levik. Seega on elurikkuse kaitse kõige tõhusamaks viisiks elupaikade kaitsmine. Elupaikade kadu tuleneb nii elupaikade otsesest hävitamisest kui ka nende kahjustamisest reostamise või killustamise teel. Peamised ohustatud liikide elupaiku kahjustavad tegurid on vähenevas tähtsusjärjekorras põllumajandus (mõjutab 38% ohustatud liikidest), ärilised arendusprojektid (35%), veemajanduslikud projektid (30%), puhkus looduses (27%), koduloomade karjatamine (22%),
kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus Globaliseerumise ohud: Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. SKT on Sisemajanduse Kogutoodang ja see näitab riigi piires teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset, sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest
puudutata paljaste kätega midagi sellist, mis võiks määrida või kontamineerida (saastada) käsi. Hea kätehügieen eeldab tervet käenahka. Küüned peavad olema lühikesed ja küünevallid terved. Küüsi lakkida ja sõrmuseid kanda ei tohi. Käekellad ja võrud tuleb tööle tulles eemaldada. Kätepesu peab kestma vähemalt 40 sekundit. Käsi pestakse enne protseduure, enne langenud immuunsusega patsiendi (vastsündinud, immuunpuudulikkusega patsiendid) hooldamist, enne ja pärast invasiivsete (organismi sissetungiv) seadmete käsitlemist (veenisisesed kanüülid, uriinikateetrid, hingamisseadmed). 1. tee käed märjaks 2. võta dosaatorist pesulahus 3. pese käed hoolikalt ja piisavalt kõrgelt 1 4. kuivata paberrätikuga 5. sulge kraan sama paberkäterätikuga Käte desinfitseerimine toimub alkohoolse loputusvedelikuga. Käsi desinfitseeritakse:
rohekoridorid), mis kujutavad endast looduslike elupaikadega maariba, aitavad liikidelt liikuda ühelt kaitstavalt alalt teisele. Plussid: soodustavad geneetilise mitmekesisuse säilimist ja sobivate elupaikade asustamist. Koridorid võivad muuta üksteisest isoleeritud kaitsealadel paiknevad populatsioonid omavahel seotud metapopulatsiooniks ja nõnda suurendada liigi pikaajalise säilimise tõenöosust. Koridorid võimaldavad rännata toiduotsingutel. Miinused: koridorid võivad soodustada invasiivsete võõrliikide ja haiguste levikut. Koridorides liikuvad loomad võivad kergemini sattuda kiskjate ja küttide phvriks. Kahtluse alla on seatud koridoride rajamiseks tehtavate kulutuste otstarbekus vahel on elurikkuse kaitse tõhustamiseks vaja hoopis lisakaitseala, mitte kaitsealade sidusust. 4) Metsakaitsealade võrgustik: millised olid eesmärgid selle moodustamisel? millistest komponentidest koosneb? Võrgustiku eesmärgid: 1
kaubandustõketena;- kodumaise ja välismaise kauba /müüjate kohtlemine peab vältima õigustamatut diskrimineerimist; - meetmete väljatöötamisel (sh. karantiinsete organismide nimekirjade koostamisel) võetakse arvesse teaduslikul informatsioonil põhinevaid riskianalüüse. CITES jt loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse alased lepped (sh. ohustatud liikide kaitse, võõrliikide ja invasiivsete võõrliikide levimise vältimine jms.) Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna pädevuses. Karantiin · Karantiinimeetod on riiklike abinõude süsteem, mis on suunatud eriti ohtlike haiguste, kahjurite ja umbrohtude sisseveo ja levitamise takistamiseks. · Väliskarantiinsuunatud kahjustajate vastu, keda riigis veel ei ole, kuid on oht kaubavahetuse käigus neid riiki tuua, kuna looduslikud tingimused kahjustaja levikuks ja eluks olemas. Paljud on ka võimelised kohanema
2° 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Sellega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. (Lembo, Toivo 2009, 9). Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide, s.h umbrohtude, sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.Globaliseerumise ohtusid rõhutab roheline ideoloogia. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja
riikide tasandil teoks aga juba seepärast, et ebapopulaarset sõnumit kandvad poliitikud ei osutuks oma ideede elluviimiseks lihtsalt valituks. Üks võimalus oleks ka suuremahuline ja järsk investeering roheliste tehnoloogiate arengusse ja n-ö rohelisse turundusse. 60.Globaalprobleemide ajamõõde. Globaalprobleemide, eriti keskkondlike puhul, on oluline mõista, et suurem osa neist on ajas süvenevad (puhta vee vähenemine, kõrbestumine, elurikkuse vähenemine vs invasiivsete liikide laiem levik) või siis stabiilselt jäävad (nt tuumajäätmete problemaatika). Viimane on seotud ka suutmatusega ette aimata sadade või tuhandete aastate pärast eksisteerivat olukorda: see, mis meie jaoks tundub praegu loogiline või hästi lahendatud, ei pruugi olla samamoodi enam tuleviku ühiskonnas, kes mõtestab asju teisiti. 61.Neoliberalistliku üleilmastumise alternatiivid. Esialgse idealistliku globaliseerumisidee kohaselt pidi maailm n-ö valmiskujul nägema välja nagu
tähelepanu patsiendi seisundis toimuvatele muutustele. Arst vastutab kõikide osakonnas viibivate patsientide eest, kuid õde viibib kogu oma vahetuse konkreetsete patsientide juures ja näeb ja kuuleb kõike toimuvat koheselt. Siin ongi väga oluline osata ära tunda ohumärke, mis viitavad lapse seisundi halvenemisele. Õde peab pidevalt jälgima lapse jumet, aktiivsust, hingamist, südametegevust, kehatemperatuuri, diureesi ja lapsele paigutatud invasiivsete vahendite töökorrasolekut. Õde peab oskama hinnata adekvaatselt patsiendi heaolu ja kaasama ka lapsevanemaid lapse hooldusesse, kui lapse seisund seda lubab. Õe üheks olulisemaks ülesandeks intubeeritud lapse hoolduses on piisava ventilatsiooni tagamine. See tähendab seda, et õde peab oskama patsiendi hingamist hinnata ning vajadusel tegutseda vastavalt, et patsient saaks vabamalt hingata. Sellest tulenevalt on üheks oluliseks
võõrliigist loodusesse püsivalt elama. Võõrliikide kiiresti hävitada või vähemalt nende levikut andmebaasi järgi on Eesti looduses naturaliseerunud tugevalt piirata. Seda korraldab keskkonnaamet. üle 900 võõrliigi. Invasiivsete karuputkede ja kähriku kohta on koostatud ohjamiskava, mis näeb ette nende liikide levikut ja arvukust piirata ja võimalusel nad Invasiivsed võõrliigid meie loodusest hävitada
kokkuvarisemises 1989. aasta paiku ning India potentsiaali avanemises. See faas kestab tänapäeval. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada.
B. anthracis: penitsilliin, erütromütsiin, klooramfenikool, klindamütsiin. Resistentsed sulfoonamiididele, laiendatud spektriga tsefalosporiinidele. Võimaliku penitsilliin- ja doksütsükliinresistentsuse tõttu soovitatakse empiirilises ravis tsiprofloksatsiini. Profülaktikas loomakarjade ja endeemilises piirkonnas elavate inimeste vaktsineerimine aitab kontrollida, mullast on tekitajat hävitada raske. B. cereus: GI infektsioone ravitakse sümptomaatiliselt. Silma- ja teiste invasiivsete haiguste ravis võõrkeha eemaldamine, ravi vankomütsiini, klindamütsiin, tsiprofloksatsiini või gentamütsiiniga. GI profülaktikas korralik toiduvalmistamine. Bakterid mõmm :) 05/06 Erysipelothrix rhusiopathiae Üldist. Perekonnas Erysipelothrix 3 liiki, mainitu on ainus inimpatogeenne. G+ (dekoloriseerub kergesti), spoore ei moodusta, fakultatiivselt anaeroobne või mikroaerofiilne pulk
Individuaaldosimeetritena on kasutusel termiluminestsentsdosimeetrid (TLD). 2. Järgides ALARA-printsiipi hoitakse tegelikud aastased personali kiirgusdoosid sellest limiitdoosist tunduvalt madalamal. Kiirgusdoosi vähendamiseks on mitmeid võimalusi. 3. Konventsionaalsed uuringuid tehakse enamasti selliselt, et personalil poleks vaja vahetult uuringuruumis viibida. Ruumis viibimse vajadusel kasutatakse kaitsetõkkeid. Invasiivsete protseduuride puhul kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid. Distantjuhtimisega läbivalgustus-aparaadid on vastavalt võimalustele ja vajadustele asendamas lähijuhtimisega aparaate. 4. Kiirguse levik kõrvalruumidesse on tõkestatud sobivate ehitusmaterjalide kasutamisega 5. Kiirgusavariide võimalus on viidud miinimumini. 6. Kontrollitud alad on tähistatud ja kõrvalistel isikutel on seal uuringute ajal viibimine keelatud 7
binokulaarmikroskoobis väikesel suurendusel. Petri tassi ei avata täiesti vältimaks eoste lendumist. 54 Seente valgusmikroskoopiaks võib kasutada 0,9% NaCl lahust, 1-10% KOH lahust või spetsiaalseid mikroskopeerimislahuseid. Preparaadi võib teha ka läbipaistvat kleeplinti kasutades, nagu kirjeldatud dermatofüütide samastamisel. Immunoloogilised uuringud invasiivsete seeninfektsioonide diagnostikas Peamised antigeensed markerid asuvad seente rakuseinas (mannan, galaktomannan, ß-1,3-D- glükaan, kitiin). On ka mitmeid võimalusi seene ainevahetuse metaboliitide (enolaas, D- arabinitool) ja seentevastaste antikehade määramiseks. Immunoloogiliste meetodite eeliseks on kiirus — test kestab 2—4 tundi, korduvaks positiivseks testiks, mis annab aluse diagnoosi püstituseks, kulub ideaaljuhul ööpäev. ALGLOOMNAKKUSED Trihhomoniaas
.................................................................................. 855 52. Sõidutehnika põhimõtted kiirabis............................................................................................. 861 53. Kiirabi helikopteril ................................................................................................................... 874 54. Intensiivravipatsiendi maapealne haiglatevaheline- ehk reanimobiilitransport ....................... 882 55. Patsiendid invasiivsete vahenditega ......................................................................................... 886 8 56. Narkoos .................................................................................................................................... 894 57. Kvaliteedijuhtimine ja dokumendihaldus................................................................................. 900 57.1. Kvaliteedijuhtimine .........................................................................