KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte.......................................................
1.Rahvatervise valdkonna mõisted/ definitsioonid rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust; tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine; rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel; tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõj
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwards 2013: 38, Palmer 2013: 6
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. KLIENDIJUHTUMI ANALÜÜS..................................................................................... 4 1.1. Ülevaade kliendi tervisest, toimetulekust, elustiilist.........................................4 1.2. Kõrgenenud kolesterooli patsiendi õendusabi..................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalust
KEILA GÜMNAASIUM 10 B INIMESE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Miniuurimustöö Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 1. Tervislikud eluviisid 4 2. Tervislik toitumine 5 Kokkuvõte 6 Uurimuse analüüs 7 Kasutatud materjalid 8 Lisa 9 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks "Tervislik toitumine", kuna see teema pakkus mulle suurt huvi. Toidu tegemise juures hakkavad mõtted sageli tiirlema selle ümber, mis on tervisl
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine on üks inimesele lood
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Tairi Viru TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Juhendaja: õp. Natalia Sidorova 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Tervislik toitumine 4 Austus toidu vastu 5 Vitamiinid ja mineraalid 6 Ütlusi 7 Uurimustöö analüüs 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 2 Sissejuhatus Tervislik toitumine peaks olema kõigile tuttav. Me tunneme vitamiine ning teame, et need on meile vajalikud. Ehkki me kõike seda teame, käitume ikkagi vastupidiselt. Nagu näiteks, eelistavad paljud inimesed kodus valmistatud juurviljadele mõnda kiirtoidu einet. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja muidugi ka sellele palju nad liiguvad. Kuna mõlemast saame me energiat ja hea enesetunde. Sulle v�
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Victoria Orav NT-11 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE TÄHTSUS NOORE ELUS Referaat Juhendaja: M.Veigel Tallinn 2010 2 Sisukord TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR.............................................................1 Noorsootöö- ja täiendõppe osakond............................................................................ 1 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE..................................................1 TÄHTSUS NOORE ELUS..........................................................................................1 Sisukord....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................4 Tervis
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalese ter
Nõo Reaalgümnaasium Statistika uurimustöö Tervslik eluviis Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste seas Koostas: Klass: Juhendaja: Nõo 2011 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 MÕISTED...............................................................................................................
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehal
Head klassikaaslased, Soovime jagada teiega mõtteid tervislikest eluviisidest. Mida aga arvate teie, kas elate tervislikult? Olete vahel mõelnud, mida te tegelikult sööte ning palju te sporti peaksite tegema? Nüüd me räägime siis sellest lähemalt. Tervislikud eluviisid annavad hea enesetunde ning hoiavad tervist. Tervislik toit pole ainult taimetoit, vaid see on mitmekesine ning sinna kuuluvad mahe- ja ökokaubad, ise kasvatatud köögi- ja puuviljad, metsaannid jpm. Tervisliku toidu hulka aga kindlasti ei kuulu rämpstoit, näiteks friikartulid, krõpsud, hamburgerid, mis ei tähenda nüüd seda, et me neid üldse tarbida ei võiks, vaid, et nende tarbimine peab kindlasti olema piiratud. Kindlasti olete vahel mõelnud, et kuidas tipptasemel sportlased sinna tippu jõudsid. Selle üheks suureks osaks on kindlasti olnud toitumine. Tervislikult peaksid tegelikult toituma kõik inimesed. Samas on näiteks linnades igal pool võimalik tervislikult toituda. Linnas võimaldavad te
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügava
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS......................
Küsimustik: "Kas sa sööd õigesti?" Tervislik eluviis pole mitte ainult füüsilise vormi säilitamine, sporti tegemine, vaid ka toit, sest "me oleme, mida me sööme". See sõnum peegeldab lühidalt probleemi olemust. Meie keha rakud on varustatud energiaga ja on valmistatud toidust, mis on saadud toiduga. Kui toit sisaldab kõiki keha jaoks vajalikke orgaanilisi ja mineraaltoitaineid, siis on inimene alati tervislik. Kuidas sa sööd? Katsetage ennast rohkem teada saada, täites küsimustiku. Vastake testi küsimustele ükshaaval. Pärast iga küsimuse hoolikat lugemist valige üks kolmest (kahest) vastusest, mis on teile tüüpiline. Valitud vastuste arv summeeritakse ja võetakse punktide arv. 1. Mitu korda päevas sa sööd? 1. 3-5 korda 2. 1-2 korda 3. 7-8 korda nii palju kui ma tahan. 2. Kas olete hommikusööki kodus enne koolist lahkumist? 1. Jah, iga päev 2. Mõnikord ei ole mul aega 3. Mul ei ole hommikusööki. 3. Mida valite rikkalikku hommikusööki Rootsi lau
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI VÄLISMAAL LK.18 HUVID JA HOB
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Referaat Juhendaja: õp N.Sidorova Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS 4 UURIMUSE ANALÜÜS 5 KOKKUVÕTE 6 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks oli inimeste kaal ja tervislik eluviis. Inimesed on aastate jooksul hakanud vähem tervislikult toituma. Esitasin hüpoteesi, et ülekaalulised inimesed ei tegele spordiga. Uurimismeetod oli kirjalik küsitlus. 3 INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Tänasel päeval saame vaadata, et elu on võtnud väga suur tempo, väga palju on rutiinseid asju ja inimestel üldse ei ole aega ise ennast ja oma lähedaste tervi
MAARDU GÜMNAASIUM Julia Katskova 12 klass DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Juhatajad: Nadežda Minajeva Svetlana Atajants Maardu 2014 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. DIEET…KUI PALJU TÄHENDUST ON SELLES SÕNAS.....................................................5 1.1. Dietoloogia teadusena...............................................................................................................5 1.2. Pidev huvi dieedi vastu.............................................................................................................5 1.3. Dietoloogia ajalugu...................................................................................................................5 1.3.1. Diet
VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud.................................................
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumis
Missioonid ja väärtused Võtsin kahe kooli Kuressaare Ametikooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse missioonid ja väärtused. Kuressaare Ametikooli missiooniks on ette valmistada tööturul konkurentsivõimelisi ja elus toimetulevaid inimesi. Samas Pärnumaa Kutsehariduskeskuse missiooniks on koostöös tööandjatega kaasaegsete kutseoskustega parimate töötajate koolitamine ja aktiivne osalemine regionaalses arendustegevuses. Nende kahe kooli missioonid on väga sarnased, mõlemad tahavad koolitada inimesi, kes on parimad omal alal. Erinevuseks on see, et Kuressaare Ametikoolil ei ole seda, et nende koolil on ka kaasaegsed kutseoskused. Mina arvan, et koolil siiski on, õpetatakse ju kõike seda, mis on sellel erialal tähtis. Eks iga ametikool tahab, et nende õpilased oleksid head töötajad tulevikus. Selleks ongi koolil parimad töötajad ja parimad õppekavad. Kuressaare Ametikooli üheks väärtuseks on seame endale eesmärke ja tunneme rõ
Saku Gümnaasium TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Autor Juhendaja: Saku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu tervislikule toitumisele. Tervislikult toitudes hoiame ära paljusid haigusi, muidugi ka tänapäeva üks suurimaid põhjusi keha kaalu tõusu. Õigesti süües hoiame ära haigusi ja muutusi oma kehas. Selle teema valisin sellepärast, et saada rohkem teada tervislikust toitumisest ja teada saada teiste teadmisi tervisliku toitumise kohta. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kui palju teavad 8.-9. klasside õpilased tervislikust toitumisest. Selleks seadsin endale järgmised eesmärgid: · Teada saada, mida teavad õpilased tervislikust toitumisest. · Koostada ja läbi viia küsitlus · Koostada küsitluse tulemuste kokkuvõte ja analüüsida tulemusi. Küsitlus koosneb kahest osast. E
Tervislikud eluviisid Katrin Karu, 1KU Tahtsin kirjutada selle ettekande tervislikest eluviisidest, sest tegelikult on ka minu jaoks tervislikud eluviisid tähtsad ja arvan, et neist tuleks kinni pidada, kui tahta tervet ja kaua kestvat eluiga. Selle tõttu valisingi teemaks tervislikud eluviisid ning selle põhimõtted. Tervislik eluviis tähendab seda, et sa toitud ja elad tervislikult. Sellisele eluviisile aitab väga kaasa ka regulaarne trenni tegemine, igasugused spordialad ja näiteks on ka väga kasulik võimlemine. Selleks ettekandeks lugesin palju erinevaid materjale tervislike eluviiside, toitumise ja muude teemade kohta ja pean tõdema, et see pani mind ikka korralikult mõtlema. Tervislikuks eluviisiks on mõeldud näiteks järgmised spordialad: jalgrattasõit, ujumine, sörkimine ja kõndmine. Informeerisin ennast ka sellega, et tuleb jälgida pidevalt mida sööd, sest kolesterooli kõrge tase võib
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?..............................................................................................................................4 Toitumise põhialused............
Kambja Põhikool Referaat Tervislik eluviis Koostas : Maaritsa 2010 Tervislik eluviis on alati olnud üks oluline ja tähtis aspekt inimeste elus. Igaüks tahab olla vormis ja terve kehaga. Sellest peaks sõltuma ka eluea pikkus. Kuigi tänapäeval pööratakse sellele vähem rõhku, sest pole aega oma tervise jaoks enam, vaja on tööd rügada ja nii ka tervis halveneb. Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida oled nautinud. See ei tähenda ainult porgandi ja kapsa näksimist ning pikki
KEILA GÜMNAASIUM 10b klass Mark-Hendrik Mäeste INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Referaat Juhendaja N. Sidorova Keila 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Referatiivne osa 4-6 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisa 9 2 Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu inimese kaalust ja tervislikust eluviisist. Mõlemad on tänapäeval väga aktuaalsed teemad, millest kirjutatakse sageli ajalehtedes ning tervise- ja naisteajakirjades. Hüpoteesiks on väide, et ülekaalulised inimesed ei tee sporti. P.S vaata lisa. 3 Referatiivne osa 1.1 Mis on tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab süüa nii, et see meie olemist ei kahjustaks. Süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. Valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-
Inimese tervis sõltub tema eluviisist. Ma olen selle väitega täiesti nõus, aga ei tohi ka unustada, inimene ei saa oma elu ise valida. Kui tal on võimalus tervena sündida ja elada, siis tal tuleb seda ka teha. Kui see võimalus puudub, tuleb hakkama saada vastavalt võimalustele. Kui me oleme väiksed, hoolitsesid vanemad meie eest. Juba siis saame me õppida, kuidas elada tervislikult. Heas perekonnas ongi vanemad need, kes seletavad, millised toidud on tervislikud ning valmistavad lastele neid sööke. Vanemad räägivad ka sportimisest ja valivad sageli laste välja parimad trennid, kus need käia saaksid. Kui ei ole võimalus käis trennis, võib perega koos jalutamas või matkamas käia. Ma usun, et kõik need lapsed, kes on isa ja emaga palju jalutanud, teevad seda hiljem iseseisvalt oma sõpradega. Liikuv eluviis on tervislik ja see on ka keskkonnale kasulik, sest ei saasta keskkonda. Lapsepõlves me ei saa sellest aru, et me omandame need harjumused, mida me hiljem kogu
Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii täna kui ka tulevikus.
Essee Mina ja tervis Merilin Jürine Tallinna Teeninduskool 011K 2011 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisnud, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Iga inimene soovib endale head tervist, et mitte haigestuda. On ka inimesi, kellel on halb tervis, nad jäävad kergelt haigeks ja immuunsüsteem on nõrk, seega tõmbab kergelt endale külge igasuguseid haigusi. Iga inimene peab hoidma oma tervist, et mitte haigestuda. Inimese tervis sõltub näiteks inimese eluviisist. Kuigi inimene ei saa ise oma elu valida, saab ta seda muuta paremaks. Näiteks toitudes tervislikult, teha aktiivselt sporti ja liikuda, tarbida vähem või siis üldse mitte alkoholi ja tubakatooteid. Liikuma peab palju. Tänapäeval sõidetakse tihti autoga punktist A punkti B ja oledki kohal. Inimese keha vajab liikumist. Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine o
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – inimesed on laisad, neil puudub tahtejõud, motivatsioon ning neil on meelest läinud, milleks on inimene loodud. Inimene on loodud liikuma, tööd tegema, mitte kodus passima, rämpsu sööma ning endale vabandusi tekitama. Minu jaoks erand
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL KOKK Ave Kiiber TOITLUSTUSE ERIALAGA SEOTUD TERVISE RISKID Referaat Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2012 Sissejuhatus Toitlustussektor on üks kõige kiiremini kasvavaid sektoreid Euroopas. See on eriala, kus tuleb väga palju tähelepanu pöörata tervisele. Euroopa liidus töötab hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris umbes 7,8 miljonit inimest. Töötingimused võivad sageli olla rasked ning esitada töötajatele suuri nõudmisis: olla füüsiliselt koormavad, ajutised või ebakorrapärase tööajaga. Suurte nõudmiste alla võib kuulude eeskätt klientidega otsene kokkupuude. Seetõttu võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. ,,Toiduvalmistamine peab toimuma range
Tervisliku eluviisiga alustamine Maailmas elab sadu tuhaneid, isegi miljoneid inimesi, kelle elustiil ei ole väga mitmekülge. Erinevad kultuuride erinevused ja kasvatustehnikad on inimese elustiili kujunemise juures äärmiselt olulise tähtsusega. Liikumise vajadus ja mõjud on individuaalsed. Lapseeas ja noorena vajame liikumist lihaste, luude ja liikumisoskuste arendamiseks ja säilitamiseks Vanemas eas oleme aga õnnelikud, et otsustasime olla terved ja et liigume endiselt kui noored. On aga inimesi, kelle jaoks ei ole tervislik eluviis uus nähtus, nad tegelevad spordiga teadlikult iga päev ning tunnevad sellest rõõmu, sest selline eluviis on nende jaoks loomulik samamoodi, nagu seda on ka hingamine ja söömine, joomine. Kuid on ka grupp inimesi, kelle jaoks on spordiga alustamine või tegelemine väga võõras, suisa tundmatu, siis sellisel juhul pigem loobutakse. On tõestatud, et füüsiliselt passiivsete inimestega võrreldes on neil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
