Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused......................................
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................
seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. On olemas kaks erinevat mõistet Internet (suure tähega) ja internet (väikese tähega): · Internet on võrkude, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku TCP/IP protokolli (ühesugust meetodit); tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks; · internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum. 5 Struktuur
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema
Sissejuhatus Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma.
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
Kõik tükid nummerdatakse Edastatakse IP- protokollile Igale tükile lisatakse sihtkoha IP-aadress IP-paketid edastatakse võrku Erinevad paketid võivad olla saadetud Internet erinevaid teid mööda IP-paketid võetakse vastu Edastatakse TCP-protokollile Erinevaid teid mööda saabunud paketid sorteeritakse Info korjatakse kokku tervikuks Tervist!
erinevalt ning ei suutnud omavahel kommunikeeruda ega ühenduda. Tollal oli see kahjuks paratamatu - vaevalt hakkas keegi, kelle ülesanne oli mõnikümmend arvuti võrgu abil kokku ühendada, mõtlema sellele, et tulevikus on võrku vaja lisada uusi arvuteid ning võib- olla liituda ka teiste taoliste võrkudega. Nii tekkisid tänini pruugitavad BITNET, Minitel, DecNet, ja FidoNet, aga ka ARPANet ehk praeguse Interneti eelkäija. Alles viimastel aastatel on Internet hakanud ülejäänud võrke tasapisi välja suretama või endaga liitma. Teise suure tõuke arvutivõrkude arengule andis personaalarvutite teke ja plahvatuslik levik 80tel aastatel. Kuna ühel suurarvutil oli reeglina palju kasutajaid, siis sai suurt hulka andmeid ja programme hoida selle arvuti ketastel, mis rahuldas ka enamikke tarbijaid. Väga harva tekkis olukord, kus andmeid oli vaja siirdada lisaks veel kusagilt mujalt. Kui
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. KLASSIDELE 3
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis.............................................................7 4.1 Bännerreklaam...........................................................................7 4.2 Pop-up reklaam ehk hüpikreklaam...................................................8 4.3 Otsingumootorid........................................................................9 4.4 Koduleht..................................................................................10 4.5 Hulgipostitus............................................................................10 4.6 Uudistemeil..............................................................................11 4.7 Sponsorlus...............................................................................11 4.8 Sotsiaalmeedia............................................................................12 4
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus......................................................................................
..……………………… ………………………...2 SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………...…………………… ………………………..3 1. TEOREETILINE TAUST……………………………………………………………………………..……………………………. .4 1.1 Mis on internet?.......................................................................................................................4 1.2 Interneti ajalugu………………………………..…………………………………….……….………..………………… …....5 2
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt
Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mugavamaks. Sellele kõigele on aluse loonud internet, mis lubab mõne millisekundi jooksul saata andmed Eestist USA'sse. Eestlased teavad seda arvatavasti kõige paremini, kuna maailmas oleme tunnustatud e-riik. Meie poolt on loodud Skype, kuid rahvusvahelist tunnustust oleme saanud aga eelkõige oma erinevate e-projektidega. Näiteks ei pea me toast väljuma, et minna valima ja sellist võimalust pole mujal maailmas. Paraku muudab selline mugav elu inimesed ettevaatamatuks ning unustatakse ära ohud, mida virtuaalmaailm endas peidab
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile)
Tsensuur internetis Sisukord Sissejuhatus Alates ajast, mil internet muutus vabalt kättesaadavaks enamikule inimkonnast on selle kasutajate hulk kasvanud erakordselt kiiresti. Uuringud väidavad, et iga kuu lisandub internetti umbes 19 miljonit kasutajat. Viimaste andmete järgi on interneti kasutajate hulk ületanud 2,2 miljardi inimese piiri. (1) Need numbrid on väga suured ning kui internetis on rohkem inimesi, tekib sinna kasutajate läbi ka rohkem infot. Väga raske on kontrollida, mida inimesed üles laevad, kellega räägivad jne
Häädemeeste Keskkool Arvutivõrgud. Elektronpost. Internet. Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost
saatma pahatahtjale. Kasutaja ei teagi, et paljastab kõik oma pangakoodid ning isiklikud paroolid kellelegi võõrale. Et sellistest asjadest hoiduda, on suured operatsioonisüsteeme tootvad firmad astunud mitmeid samme: koostanud meeletutes kogustes viiruste, pahavara ja nuhkvara eest kaitsvaid programme. Sellest hoolimata on viiruste ja nuhkvara loojad alati sammukese võrra ees viirusetõrjeid koostavatest inimestest. Räägitakse isegi, et see on kõik üks suur vandenõu ja viirused koostatakse samade inimeste poolt, kellele me näiliselt maksame ja kes meie arvutitesse koostavad tarku programme, et meie arvutid, hoidku jumal selle eest, eales viirustega ei nakatuks. Kindlasti mingil määral on see nii, kuid kas see ka üdini tõele vastab, ei oska ilmselt keegi ühest vastust anda. Ohtudest ning pahatahtlikest inimestest hoolimata võib internet olla ka hea kui osata teatud reeglitest kinni pidada. On ju päris sageli võimalik lugeda Delfi
........................................................................................................................................... 11 Millised probleemid tekivad piltides, videotes ja tihti ka Flash-lahendustes peituva info kasutamises otsimootorile optimeerimise seisukohast? Kuidas seda lahendada? ..................................................... 11 Mis hinnastamisskeemi kontekstilise reklaami võrgustikud (näiteks Google AdWords) kasutavad? 11 Miks on andmebaas turunduses oluline? ................................................................................................... 12 Mida peab ettevõtte turunduse andmebaasi planeerimisel silmas pidama? ......................................... 12 Millistest kanalitest on võimalik andmebaasi andmeid koguda? Ettevõttesiseselt? Ettevõtteväliselt? ..........................................................................................................................................................
Internet ja meie põlvkond Koostasid: Raimond Ilves Kille Porroson Raivo Läänemets Kerly Klemm Mis on Internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast,
koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite
Internet see on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku. Protokolliks ehk keeleks, mille abil arvutid suhtlevad omavahel, on TCP/IP. WWW ehk veeb · 1993. aastal formuleeriti hüpertekstikeele (HTML-i) esimene versioon ja arvutivõrkude kogum, kus seda kasutama hakati, sai WWW (veebi) nime. · Töötati välja esimesed internetilehitsejad ehk veebisirvijad (brauserid). · Tänapäeval on sõnad internet ja veeb muutunud sünonüümideks, kuigi tegelikult ei tähenda nad päris ühte ja sama. · Tänane Internet pakub peale veebi ka palju muid teenuseid. Tuntuim on elektrooniline postivahetus (e-mail), mis võeti kasutusele juba koos esimeste arvutivõrkude loomisega 60-ndatel aastatel. Serverid · Lisaks tavaarvutitele, millega suhtleb inimene, on olemas veel serverid. · Server on arvuti, mille eesmärk on vastata ja teenindada teistest arvutitest tulevaid soove ehk päringuid.
müüa. Reklaamikanalina on interneti osakaal 2010 aastal ületamas 14%, olles televisiooni ning ajalehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Internetireklaam on kasulik kõikidele ettevõtetele, kelle sihtgrupp internetti kasutab ning kes soovivad oma konkurentsivõimet säilitada ja/või tõsta. Internetireklaam on vahetu ja efektiivne Internetireklaamis on ühendatud nii massi-kui interaktiivne isiklik kommunikatsioon. Internet võimaldab Internet võimaldab tootjal toodet reklaamida ja müüa. Põhjalik ja täpne info edastatakse otse tarbijateni. Paassiivne turundus on seega muutunud aktiivseks turunduseks. Reklaam on ala, kus internet on tõestanud, et suudab tulutoovalt täiendada või asendada olemasolevaid toetusmeetmestiku komponente. Internetinetireklaami eelised, tugevused ja puudused. Intrnetireklaami elised Internetireklaami puudused
kas siis ütleb kõvaketas üles või tassib varas arvuti lihtsalt minema. Sel puhul on kasulik omada andmete või failide koopiat kas siis CD-ketastel, võrgukettal või mõnel muul viisil. Veebilehitseja ehk brauser on selline tarkvararakendus, mille abil saab lokaalses arvutis vaadata/kuulata internetis (või ka kohtvõrgus) paiknevatel veebilehtedel olevat teksti, pilte, videot, heli- ja teisi faile ning muud informatsiooni. Need on pahavara kuulsaimad esindajad. Esimene viirus, The Creeper, liikus interneti eelkäijas ARPANET-is juba 1970. aastatel. Esimene laia maailma lahtilastud viirus Elk Corner kirjutati 1982.aastal. Arvutiviiruste kuldaeg oli kümmekond aastat tagasi, mil Michelangelo põhjustas ülemaailmse paanika ning CIH kärsatas tuhandete kaupa emaplaate läbi. Programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms
Loomulikult tekkis veel muid huvitavaid küsimusi seoses sellega, ning nüüd ma üritangi selgusele saada, kas ja kuidas kõik on ja käib. Seega probleem, ehk peamine küsimus ongi, mida arvavad Eesti inimesed internetist. Selle jaoks koostasin ma küsimustiku, millele palusin vastata kümnel koolinoorel üle Eesti. Veel otsisin ma arvamusi internetis ja intervjueerisin vanemaid inimesi. Interneti ajaloost Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
