Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995) Partei logo Lagle Parek Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane. Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan. Liikumisega olid tihedalt seotud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Vabariiklik Streigikomitee. Eestlaste hulgas ei saavutanud Interliikumine mingit toetust. 1990. aasta mais kasvas Interliikumise kohtumine Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks. Selle peale kutsus toonane EV peaminister Edgar Savisaar Toompeale Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: „ Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!“
ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, juhiks teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Oli esimene Eesti poliitiline erakond, mis loodi 1988. aasta augustis. 7. Interliikumine Moskvameelsete tööliste ühendus, mis oli Eesti iseseisvuse vastu. Eestimaa Rahvarinde moodustamine ja üldine poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha. Interliikumine asutati Tallinnas 19. juulil 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. Nad ründasid ka Toompead, aga nende katse ebaõnnestus. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991. 8. Suveräänsusdeklaratsioon Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse
- Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke - Loodi vastajõud eestlaste iseseisvumisele - 1988 oli kujunenud Eestis kolm poliitilist jõudu o Rahvuslikud jõud o Impeeriumimeelsed jõud o RR + rahvuskommunistid EKP-st EKPs 110000 inimest neist 50% eestlased - 16 november 1988 Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni o Ükski Moskva seadus ei jõustu enne, kui Eesti ei ole seda kinnitanud - 23 august 19888 Balti kett -> juhtida maailma tähelepanu Baltikumi okupeerumisele
Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30. märts 1990 - ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega koostöös Eesti Kongressiga. Ülemnõukogu pani ametisse uue valitsuse eesotsas Edgar Savisaarega. 8. mai 1990 - taastati EV nimetus. Lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 15. mai 1990 - interliikumise vastutegevus. Meeleavaldus Toompea Lossi platsil. ! 1991 19. august 1991 - korraldati sõjaväeline riigipöördekatse Moskvas nn augustiputs 20. august 1991 - EV taasiseseisvumine. Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. ! ! Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige
Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987.aastal riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud ulatuses olla kriitilised ka kehtiva režiimi suhtes. Eestis loodi selle käigus Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis võttis selge suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. 1989.aastal hakati Eesti iseseisvuse nimel tegutsema veelgi sihikindlamalt. Eesti toimus ka sisemine võitlus interliikumise ja eestimeelsete vahel ning toimus ka Tallinnast Vilniuseni ulatuv Balti kett, kus kolme Balti riigi elanikud protesteerisid MRP lepingu tagajärgede vastu. 1990.aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised peale II maailmasõda, Eesti NSV nimetati ümber Eesti Vabariigiks, kuigi Nõukogude Liidust välja veel otseselt ei astutud. 1991 kuulutati keerulises ja pingelises olukorras välja Eesti Vabariik ning nii Eesti, Läti kui Leedu said oma iseseisvuse taastatud
Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale 1990 24. veebruar 1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimised 8. mai ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik 15. mai interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal 7. august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks 21. oktoober K. Päts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda 1991 13. jaanuar seoses NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktidega Balti riikides (verised sündmused Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile 1. märts miilitsa asemele loodi politsei 19
Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991
sest tollasel meedial puudus julgus vastu astuda EKP keskkomitee käskudele. Pärast Rahvarinde edukat tegutsemist hakkas Loomeliitude Kultuurinõukogu tegevus hääbuma. Suur osa tähtsatest persoonidest liitus Rahvarindega. ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL Interliikumine, Interrinne) Organiseerusid 1988. aastal, asutati 19. juuli 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. 5. märtsil 1989 peeti Tallinnas Interliikumise I kongress. Kongressi 742 delegaadist oli eestlasi 11. Impeeriumimeelsed jõud, kes pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nende jõudude status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Pooldasid liidulepingu sõlmist, mis tähendanuks Eestile konföderatiivset staatust, mis oleks andnud
- 1990 Mis aastal jagunes Tšehhoslovakkia Tšehhiks ja Slovakkiaks?- 1992 Mis aastal langes Berliini müür?- 1989 Mis aastal sai paavstiks poolakas Johannes Paulus II?- 1978 Mis aastal sai Mihhail Gorbatšov Nõukogude Liidu juhiks?- 1985 Mis aastal algasid tööliste massilised rahutused Poolas?- 1980 Mis aastal sai Lennart Meri Eesti presidendiks?- 1992 Millal toimus Balti kett?- 23.08.1989 Millal teatas Nõukogude Liit enda laialisaatmisest?- 26.12.1991 Millal toimus suur Interliikumise miiting, kui üritati tungida Toompea lossi?- 15.05.1990 Millal Eesti taasiseseisvus?- 20.08.1991 Mis aastal toimus Eestis nn fosforiidikampaania?- 1987
T.Kelam. Märts 1990 ENSV Ülemnõukogu valimised. Ülemnõukogu loob valitsuse, mille juhiks saab E.Savisaar ja välisministriks L.Meri, kes loob läbikäimise maailma suurriikidega. EKP laguneb, kuna selle tähtsus kaob. 30.03.1990 algab üleminekuperiood iseseisvumisele. Riigi nimeks saab Eesti Vabariik. Võetakse kasutusele sümboolika, kehtivad ainult EV seadused. Mai 1990 Interliikumise meeleavaldus, mille käigus rünnatakse Toompead. Interliikumine teeb ka teisi streike. Algab üleminek turumajandusele. Tekivad uued ettevõtted, kuid eksisteerib ka riiklik tööstus, riik määrab hinnad. Olid valuutapoed, kus oli laias valikus välismaa kaupa, kuid maksta sai välisrahaga. Riigipoodides müüdi talongidega tarbekaupa, sest kaupadest oli puudus. Rubla devalveerus.
Kujunesid erinevad poliitilised suunad 1988.aastaks olid Eestis välja kujunenud selged poliitilised suunad: * Rahvuslaste esindajaks oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga, samuti Eesti Muinsuskaitse Liit (EMS). Nende sihiks oli täielik omariikluse taastamine. * Mõõdukamaid vaateid esindas Rahvarinne, kes pidas ainukeseks mõistlikuks lahenduseks suhetes Moskvaga liidulepingut. * Impeeriumimeelsed jõud koondusid Interliikumise (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) ridadesse. Need organisatsioonid pidasid Eestit NSV Liidu lahutamatuks osaks. Muudatused ühiskonnas Ka EKP pidi hakkama kohanema ühiskonnas toimuvate muutustega. Esialgu tähendas see Rahvarinde programmi omaksvõtmist. 1989. aasta alguses kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks, 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja senine ENSV lipp asendati sini-must-valgega.
Nõukogude Liitu õigustühiseks 1990 2. veebruar 1990 kutsus Ülemnõukogu kokku täiskogu, et propageerida isesesivus soovi nii kodus kui ka välismaal 12. märts 1990 peeti Eesti Kongressi istung, kus arutati erinevaid viise kuidas Eesti saaks taasiseseisvuda 14. mai kuulutas NSVL president Eesti ja Läti Ülemnõukogu iseseisvuse taastamises kehtetuks 15. mai 1990 toimus Toompeal interliikumise meeleavaldus, kus püüti kiskuda maha sini-must-valge lipp, et asendada see punalipuga. Meeleavaldus peatati Mai lõpus võeti tagasi Eesti Vabariigi nimi ning kaotati ENSV lipp ja vapp. Võeti tagasi Eesti lipp, vapp, hümn 1991 12. jaanuar 1991 tunnustas Venemaa president baltiriikide suveräänsust ja kirjutas alla koostöölepetele. Tema sooviks oli lagundada NSVL
· immigratsiooni tõkestamine · kultuurielu detsentraliseerimine 1988 13 apr Rahvarinde (RR) idee sünd toetada inimeste tärkavat initsiatiivi, perestroika toetamiseks seista vastu tagurlikele jõududele 1988 14 apr muinsuskaitsepäevad Tartus, sini-must-valge lipp 1988 mai-juuni laulev revolutsioon 1988 16 juuni Vaino asemel Väljas 1988 juuni ametlikult kasutusele sini-must-valge 1988 suvi Interliikumise (IL) teke 1988 11 sept Eestimaa laul T. Velliste kutsus toetama Eesti iseseisvumist 1988 16 nov Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni mitte tunnistada eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi 1989 jaan keeleseadus 1989 24 veebr sini-must-valge Pika Hermanni torni 1889 23 aug Balti kett 1989 kodanike komiteede liikumine alustab
koondumine Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada,asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed,rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks.Kuid ühtsuskonna areng oli väljunud juba nende kontrolli alt.EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise.1988 aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsioaalse Liikumise(Interliikumise)ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu.Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused.Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda.Rahvuslike jõudude(ERSP,EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine,mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid.Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks.Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja
Eestis pandi konverentsile suuri lootusi ning K. Vaino vanameelsete delegaatide valimised tekitasid meelepaha. Surve avaldamiseks kutsus Rahvarinne 17.juuniks kokku meeleavalduse. Meeleavalduse vältimiseks tagandati K. Vaino EKP KK esimese sekretäri kohalt ning asemele nimetati Vaino Väljas, kes soojalt vastu võeti. 1988 aasta suvel kujunes Rahvarindele Eestis vastane Interliikumine, mis ühendas impeeriumimeelseid muulasi. EKP uus juhtkond üritas olla poliitiline tsenter Rahvarinde ja Interliikumise vahel. EKP võttis üle Rahvarinde nõudmised IME-st, kodakondsusseadusest ja keeleseadusest, mis andis eesti keelele Eestis riigikeele staatuse. 1989 aastal viidi NSV Liidus läbi esimesed mitmekandidaadiga valimised uue rahvaesinduse jaoks. Eelnevalt muudeti NSVL konstitutsiooni, mis vähendas liiduvabariikide õigusi. Eestis koguti konsitutsioonimuutuste vastu 900 000 allkirja. 16. novembril kuulutas ENSV Ülemnõukogu välja
Hävitati paljud suurlinnad Tartu, Narva, Tallinn. Katse iseseisvust taastada luhtus ning Eesti jäi ligi pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla. Taasiseseisvumine 20. augustil 1991 · 1987 fosforiidikampaania · 23.09.1987 Hirvepargi miiting · IME ettepaenk 1987 · 17.juuni 1988 Rahvarinde ettepanekul korraldatud 150 000 liikmega meeleavaldus · 11.september 1988 laulev Eesti · 12.november 1988 interliikumise miiting · 16.november 1988 suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Toompeal · 23. August 1989 Balti Kett · 15.mai 1990 Interrinde meeleavaldajad ründavad Toompead · 20.august 1991 Taasiseseisvumine, vene vägede liikumine Tallinna poole · 21.august 1991 relvastatud vene väed teletorni juures · 1992 RAHAREFORM · 20.september 1992 presidendi ja riigikogu valimised · 31.august 1994 lahkuvad viimased Nõukogude väed
1988 aprill esitati üleskutse moodustada Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks. 1988 juuni Vaino Väljas nimetati uueks parteijuhiks. 1988 17. juuni rahvas tähistas võitu massimeeleavaldusega, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. 1988 september Rahvarinde eestvedamisel korraldati Lauluväljakul ,,Eestimaa Laul". 1988 suvi suurte üleliiduliste tehaste juhid moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumise). 1988 sügis moodustati Töökollektiivide Ühendnõukogu. 1988 16- november Eesti NSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989 23. august moodustati Balti kett. 1989 Moskvas tunnistati MRP salaprotokollide olemasolu ja need mõisteti õigustühisteks. 1989 jaanuar Võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keelest riigikeel.
mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. ENSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Inetrrinne), mis asus ägedalt NL-i terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi lämmatada. 23. augustil 1989, Molotovi- Ribbentropi pakti (MRP) 50. aastapäeval, toimus Tallinnast Vilniuseni ulatuv Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid MRP tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma pigem Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. Suund iseseisvumisele 1990
Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod, Uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Kommunistid organiseerisid Eestis Interliikumise (Interrinne), mis asus Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimise vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti
Esimest korda toimusid valimised demokraatlike põhimõtteid järgides. Erinevalt Eesti Kongressist võisid. Uued juhid · Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel · Peaministriks kinnitati Savisaar · Erimeelsused 1990. aastal hakaksid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel. Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (Savikas jt) uue vabariigi väljakuulutamist. Eesti Kongress (T. Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist 15.mai 1990--Interliikumise meeleavaldused Tallinnas Iseseisvuse taastamine Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks Pildid: · Korbatsov · Lech Walesa · Berliini müür · Samet revolutsioon · Nikolai tsetsenko, rumeenia · Balti kett · Johannes paulus II · Fosforiidi kampaania · Ümarlaud · Augusti puts
23. veebruar Eesti Draamateater sai tagasi oma vana nime. Eesti Vabariigi 71. aastapäev. RR-i ja valitsuse algatusel heisati Pika Hermanni torni 24. veebruar sinimustvalge rahvuslipp; EMS, Eesti Kristlik Liit ja ERSP algatasid Kodanike Komiteede liikumise, "internatsionalistid” moodustasid streigikomitee. Ilmus valitsuse määrus massirepressioonide läbi kannatanute vara tagastamise ja 26. veebruar kahju hüvitamise kohta. 4.–5. märts Interliikumise l kongress. 9. märts Tallinnas mälestati Nõukogude lennuväe pommirünnaku ohvreid. 14. märts Interrinde organiseeritud meeleavaldused. 18. märts Taasasutati Eesti Skautide Malev. ENSV MN-i määrus vööndiaja rakendamise kohta Eesti territooriumil senise 20. märts Moskva aja asemel (algataja Andres Tarand). Mälestati küüditatuid. 40 aastat tagasi veeti Eestist välja üle 20 000 inimese; asutati 25. märts
võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koostis. Eriti 1960. aastatest 1980.
moodustamiseks · 23. Juuni sai sini-must-valge lipp eestlaste rahvuslipuks (sellele eelnes K.Vaino tagandamine ja Vaino Väljase määramine ENSV peasekretäriks) · 1988 septembris toimub ,,Eestimaa laul" aka laulev revolutsioon · 1988 loodi Eesti esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei · Suvel 1988 moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhis Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise Interliikumise ja sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu · 16. November 1988 võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon · 1989. Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse · 1989. Märtsis toimuvad rahvasaadikute kongressi valimised edu saadab Rahvarinnet, kokku saadeti kongressile 47 saadikut · 23.augustil 1989 Balti Kett, nõuti baltikumile vabadust · Moskva ei soovi jätkuvalt liiduvabariikide õigusi lainedada 26
„Mõtleme veel“ ettepaneku luua (asutada) Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR- Rahvarinne). 13. aprilli loetaksegi Rahvarinde asutamiseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga Eestis kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinde tähtsamateks juhtideks said Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. Impeeriumimeelsed jõud- Loodi (asutati) ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine ( IL- Interliikumine) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu ( TKÜN). Interliikumise juhiks Eestis oli Jevgeni Kogan ja TKÜN juhiks oli Vladimir Jarovoi Rahvarinne ja rahvuskommunistid- 18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest Millist ohtu kujutas 1991.aasta jaanuarikriis Baltikumi rahvastele? Üritati takistada NSV liidu lagunemist Milles seisnes iseseisvusreferendumi korraldamise tähtsus?
○ “Ükskord me võidame niikuinii!” (H. Valk). ● 16. november - suveräänsusdeklaratsioon. Üleminekuperiood: ● 1989. aasta jaanuar– keeleseadus; ● 24. veebruar– sini-must-valge Pika Hermani tippu; ● 23. august– Balti kett; ● 1990 aasta märts– Eesti Kongress; ○ T. Kelam. ● ENSV ÜN valimised; ○ presiidiumi esimees A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar. ● 30. märts– üleminekuperiood; ● 15. mai– Interliikumise streik; ○ “Toompead rünnatakse!” Taasiseseisvumine: ● 1991. aasta jaanuar– Moskva jõudemonstratsioonid Vilniuses ja Riias; ● Märts– iseseisvusreferendum; ● 19.-21. august– riigipöördekatse Moskvas; ● 20. august– otsus Eesti riiklikust iseseisvusest; ● 6. september– NSVL tunnustas Eesti Vabariiki; ● 1992. aasta juuni– rahareform; ● 28. juuni– uus põhiseadus; ● September– Riigikogu valimised;
laul", milles osales u. 300 000 inimest. Esimest korda kõlas sellel üritusel üleskutse taastada Eesti vabariik. Impeeriumimeelsed jõud hakkasid koonduma, sest neile ei meeldinud eestlaste soov taastada iseseisvus. Tekkis interliikumine, millega liitusid Eestis asuvate üleliiduliste tehaste valdavalt venekeelsed töölised. 1988. lõpuks oli Eestis välja kujunenud 3 erinevat arusaama riigi edasisest saatusest: 1) interliikumise arvates pidi Eesti jääma igaveseks NSVLiidu osaks, ka perestroikaga oli nende arvates liiale mindud, 2) Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistid leidsid, et sõlmida tuleks liiduleping ja säilitada liiduvabariikide liit, aga uuendatud kujul, 3) rahvuslikud jõud (ERSP, EKS) leidsid, et taastada tuleb Eesti Vabariik Moskvas ei tahetud tol ajal kuulda midagi uuest liidulepingust, vaid sooviti säilitada NSV Liitu endisel kujul. Sel eesmärgil kavatseti isegi muuta riigi põhiseadust. Et seda
mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koostis. Eriti 1960. aastatest 1980
Suveks valminud liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid võeti vastu 1988. aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil. Tugevneva rahvaliikumise survel oli ka EKP sunnitud hakkama oma tegemisi kohandama ühiskonnas toimuvate muutustega. EKP "järeleandmised"ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus viisid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumisele. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise(Interliikumise- IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu(TKÜN). Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele- ja kodakonsusseadused ning Rahvarinde tegevus. Interliikumise taga aga ei olnud ainult mitte-eestlased, vaid ka eestlastest suurriikliku poliitika toetajad. *Suveräänsusdeklaratsioon Eesti uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mis saigi nii EKP reformimeelsema
30.märtsil 1990.aastal Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema 8 omariikluse taastamisega. 1990 aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Samal ajal suurenes impeeriumimeelsete jõudude surve. Eestit ähvardati mjajndusblokaadiga ning kohalik Interliikumise organiseeris miitinguig ja streike. 1991.aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge, kuid Eesti suutis hoiduda verevalamisest. Impeeriumi kooshoidmiseks korraldas Moskva referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemusena selgus, et enamik elanikkonnast pooldab iseseisvuse taastamist. Eestit toetas ka Eestis elavatest teiste rahvuste esindajad
võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. ENSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Inetrrinne), mis asus ägedalt NL-i terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi lämmatada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma pigem Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus
taastamiseks. Kinnitati koostööd Eesti Kongressiga Uued juhid Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel Peaministriks kinnitati Edgar Savisaar Erimeelsused 1990 aastal hakkasid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (E.Savisaar jt) uue vabariigi väljakuulutamist Eesti Kongress (Tunne Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist 15.mai 1990 Interliikumise meeleavaldus Toompeal Iseseisvumisprotsess hakkas venima 1990 aastal hakkasid ilmnema rahva väsimise tundemärgid. Tunda andsid olmemured (kaubapuudus). Lisaks süvendasid pessimismi lahkhelid rahvuslike jõudude vahel 3. Märts 1991 iseseisvusreferendum 77,8% hääletanutest toetas iseseisvust Iseseisvuse taastamine Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991a augustis riigipöördekatse ajal: Vaieldi kahe variandi vahel a) Kuulutada välja Eesti Vabariik b) Taastada Eesti Vabariik
taastamiseks. Kinnitati koostööd Eesti Kongressiga. Uued juhid: ○ Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel ○ Peaministiks kinnitati Edgar Savisaar Erimeelsused: ● 1990.aastal hakkasid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel. ● Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (E.Savisaar jt) uue vabariigi väljakuulutamist. ● Eesti Kongress (T. Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist. 15.mai 1990 ● Interliikumise meeleavaldus Toompeal Iseseisvumisprotsess hakkas venima. ● 1990.aastal hakkasid ilmnema rahva väsimise tundemärgid. Tunda andsid olmemured (kaubapuudus). Lisaks süvendasid pessimismi lahkhelid rahvuslike jõudude vahel; 1991.a.jaanuar. ● Toompea kaitse; Iseseisvusreferendum 3.märts 1991 ● 77,8% hääletanutest toetas iseseisvumist; Iseseisvumise taastamine ● Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991.a.augustis riigipöördekatse ajal;
loomise. Uus algatus leidis kohe rahva toetuse ning kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Interliikumine oli Eesti iseseisvumisvastane peamiselt venelastest koosnev organisatsioon. 1990.a ründasid interrinde meeleavaldajad Toompea lossi. Tollane Eesti Vabariigi peaminister E. Savisaar kutsus raadioringhäälingu kaudu Toompeale valitsushoone kaitsele Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: “Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!”. Interliikumise liikmed evakueeriti läbi eestlaste. Toompea kaitsmine lõppes vägivallata. Suveräänsusdeklaratsioon võeti vastu novembris 1988.aastal. Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest. Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutati kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 12. 1) Ühiskonna majandusressursid.
novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. ENSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Inetrrinne), mis asus ägedalt NL-i terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi lämmatada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma pigem Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist
Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks sai Arnold Rüütel, peaministriks Savisaar. Eestis ja Lätis algas ülemineku periood. NLi käsumajanduselt hakati kohanduma turumajandusele. Leedus võeti vastu 1938. aasta põhiseadus. Sellega kuulutati ennast ühtlasi ka iseseisvaks. 1990 märts - Lagunes EKP. 1990 mai - taastati Liiduvabariikide endised nimetused. Toimusid Eesti Kongressi valimised. Eesti Komitee esimeheks sai Tunne Kelam, 15.05.1990 - Toompeal toimus Interliikumise miiting. Baltiriigid saatsid oma diplomaate euroopasse maad kulama, kuidas seal suhtutakse baltiriikide iseseisvumisse. 19.08.1991 - Augusti Puts Venemaal. 20.08.1991 - taastatakse Eesti iseseisvus riikliku järjepidavuse aluse. Esimesena tunnustab Eestit Island. 54 EESTI VABARIIK (1991) 20.08.1991 - taastatakse Eesti iseseisvus riikliku järjepidavuse aluse
annaabi.ee 
