õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev Kognitiivne areng Piageti arenguteooria. ''Miks lapsed samas eas teevad samu vigu?'' Konkreetsete operatsioonide staadiumis Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud teadmisi ja nende ärakasutamist Kõneareng See on oskus arutada, seletada ja tõestada
mõistuse üle." Tänapäeval on kõigil ka võimalus oma intelligentsust internetis IQ-testidega testida. Intelligentsust on üpriski raske kindlalt defineerida, kõige sagedamini kasutatavad mõisted intelligentsuse kohta on: olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne mõtlemine ning võime mõista ümbritsevat maailma. Samas mõistab iga inimene sõna ,,intelligentsus" siiski veidi erinevalt. Kõige paremini on selle mõiste kokkuvõtnud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: ,,Intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus." Kuna on olemas ka väga palju intelligentsusteooriaid, siis on psühholoogid jaganud need kaheks põhigrupiks: 1) Intelligentsuse struktuuri mudelid ja 2) Intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse e. infotöötlust käsitlevad mudelid. Need kaks põhigruppi jagunevad veel omakorda väiksemateks alarühmadeks: 1) a) üldandekuse e. ühe faktori mudelid; b) esmaste e. primaarsete
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik
74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78. Carl Rogers (1902-1987) 79. Alfred Binet (1857-1998) esimene intelligentsustesti looja. 80. William Stern (1871-1938) 81. Flynni effekt- üldine ülemaailmne intelligentsustestide taseme tõus.
tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.[2] o David Wechsler on defineerinud intelligentsust kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.[1;116] o Intelligentsus kujutab endast kohanemisvõimet.[2] o Edward Thorndike jaoks tähendab intelligentsus vaimset kvaliteeti.[4] o Esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet on kirja pannud: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.[4] 4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. [4] 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta
Google Earth’is üles oma praeguse asukoha või mitu miili on 1,609344 kilomeetrit? - Hälbeskaala tähendab, et intelligentsust saab mõõta suhtelistes mõõtühikutes (mida saab nimetada ka IQ punktideks või kvootideks), mis väljendavad tavaliselt selle suuruse hälbimist keskmisest tasemest. - Kõrgem intelligentsus tähendab hälvet keskmisest kõrgema numbri poole, madalam intelligentsus hälvet keskmisest väikesema väärtuse poole - intelligentsustesti tulemused võivad oleneda sellest, kas testi tehakse individuaalselt või grupitestina - õige vastuse teadmine või mitteteadmine ühele küsimusele sõltub paljudest juhuslikest asjaoludest, mis ei pruugi olla seotud vaimse võimekusega. - Küsides näiteks ainult silmaringi peegeldavaid küsimusi, mõõdame küll osaliselt üldintelligentsust, aga samas mõjutavad tulemusi märkimisväärselt ka haridustase ning elukogemused
Vast viimasele nägemusele sarnasemalt on intelligentsust defineerinud ka üks selle valdkonna klassikutest Edward Thorndike, kelle jaoks intelligentsus tähendas vaimset kvaliteeti, mille osas Aristoteles, Platon, Thucydides ja teised nendetaolised erinesid kõige enam nonde päevade Ateena idiootidest. Et oma mälu ja mõistust mitte liigselt koormata tasuks meelde jätta aga üks lihtsamaid, lühemaid ning ka vanemaid intelligentsuse definitsioone, mille on kirja pannud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus (4). 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond? Pärilikkuse ja keskkonnamõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlaste hulgas üksmeelt: osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teiste arvates mõjutavad intelligentsust peamiselt pärilikud tegurid
Raveni test lahendas selle probleemi. Preagusel hetkel loetakse Raveni maatrikseid kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse mõõtmisel. Wechsleri intelligentsusskaalad Wechsleri intelligentsusskaalad on David Wechsleri poolt välja töötatud intelligentsustestid, mida peetakse tänapäeval maailma parimateks intelligentsustestideks. Tegemist on individuaaltestidega. David Wechsler töötas välja mitu intelligentsustesti, millest tuntuimad on kolm : Wechsleri intelligentsustest täiskasvanutele. Wechsleri intelligentsustest lastele. Wechsleri intelligentsustest eelkooliealistele ja algkoolilastele. Täiskasvanute ja laste testil on 11 alamskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada
M. Baldwin A. Adler 1841-1897 1844-1924 1856-1939 1857-1911 1861-1934 1870-1937 ’’Lapse psüühika’’ Arendas edasi lapse Läheneb inimesele Tuntakse esimese Üks olulisemaid Freudi õpilane. Lõi 1882(peetakse psühholoogia suunda. bioloogilisest ja intelligentsustesti loojana. kaasaegsele oma koolkonna arengupsühholoogia kui Koolitas välja I sotsioloogilisest aspektist. Tegeles laste mõtlemise arengupsühholoogiale 1911 aastal, iseseisva distsipliini põlvkonna lapse uurijaid. Psühholoogiale teene- tõi eksperimentaalse aluse panijaid. ideaalpsühholoogia.
Rajajaks Charles Darwin evulotsiooniteooria (1859-1914) lapse areng on pidev kohanemine keskkonnaga. Ev.teoorias on inimene looduse keskel ja küsimuseks on ev. Järjepidevus/tus inimese ja loomade vahel. Astmelised muutused bioloogilises vormis viisid mõtteni, et ka sotsiaalne ja kognit. Areng võivad olla seotud vanuseastmetega. Arengupsüh. Kui iseseisev distsipliin tek. 1882 W.Preyer ,,Lapse psüühika". A.Binet intelligentsustesti looja. J.M. Baldwin (1861-1934) assimilatsioon (sarnastumine) keskkonna mõju organismile, mis viib akommodatsioonini (kohastumine). Lapse areng tingitud nii sots. Kogemusest kui biol.kasvamisest. 1914-1927 Pavlovi õppimisteooria, tekkis biheivioristide koolkond. John Watson hirmud on õpitud. Laps on hästi vormitav ja vastuvõtlik keskkonna mõjudele. Neile vastanduvad küpsemisteooria pooldajad Gesell. Areng pigem pärilikkusest mitte keskkonnast mõjutatud. Watson vs. Gesell ar
infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Individuaalsed erinevused ja testimine · Alfred Binet (1857-1911): Prantsuse psühholoog, intelligentsustesti looja · Binet-Simoni intelligentsusskaala (1908, 1911) · Lewis Terman USA, Standfordi ülikool · Stanford-Binet Intelligentsusskaala (1911) · Riskigrupi laste selgitamine ja erikoolidesse saatmine võimete, intelligentsuse (individuaalsete erinevuste) tähtsus õppimisel Binet (1909. Modern ideas on children) · A few modern philosophers... assert that an individual's intelligence is a fixed quantity which cannot be increased. We must protest and react against this brutal
teisi tähtsaid faktoreid, mis võivad oluliselt mõjutada tööd lastega. Nendeks on lastega tegelejate ametialane kompetentsus, haridus ja eriti töö kvaliteet, mis on kahe eelneva faktoriga tihedalt seotud. Uuringutest tuleb välja intellektuaalse arengu väga tugev seos haridusega ja koolis edasi jõudmisega. Intelligentsustest mõõdabki akadeemilist intelligentsust, jättes kõrvale praktilise ja emotsionaalse intelligentsuse ning loovuse. Kuid samas on lapsele intelligentsustesti sooritamine piisavalt suur pinge ning üks test ei peakski mõõtma akadeemilise intelligentsuse kõrval praktilist ja emotsionaalset intelligentsust ning loovust. Vastasel juhul oleksid erinevad arenguplokid esindatud üksikute ja pealiskaudsete ülesannetega, mis ei anna lapse arengust usaldusväärset pilti. Vaimselt intelligentne mida see tähendab. 4
–1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC - WAIS-IV (täisk- 16- ), WISC( kool-6-16), WPPSI( eelkool-2.5- 6,5) 26. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee, Negriidid < europiidid < mongoliidid Normaaljaotus ja standardhälve. 27. Üldvõimekus ja g-faktor. Üldvõimekus -Akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin)
Temalt pärineb idee, et areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga Süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel (filosoofilised arutlused asendusid reaalse jälgimisega) Evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu. Wilhelm Preyer ilmus raamat “Lapse psüühika”,1882(peetakse tinglikult arengupsühholoogia sünniaastaks) Alfred Binet(1857-1911)–tegeles laste mõtlemise uurimisega. Esimese intelligentsustesti looja–Binet ja Simoni skaala 1905. Võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste. 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused Sensomotoorne periood(0-2a).Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine,kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevadmeeled arenevad eraldi, üksteisest lahus.
· Eugeenika Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). · Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (18571911) · Intelligentsuse skaala · Binet ja Simon · Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale) · Verbaalne ja toiminguline · WAIS-IV · WISC · WPPSI Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevus Normaaljaotus ja standardhälve Üldvõimekus ja g-faktor Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg) Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: · keeleline · loogilis-matemaatiline · ruumiline · muusikaline · kehaline · interpersonaalne · intrapersonaalne · naturalistlik · eksistentsiaalne R
Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused 1) Sensomotoorne periood 0-2a – Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus.
Wechsler - intelligentsustest laste ja täiskasvanute intelligentsuse mõõtmiseks. Tegemist on individuaaltestiga. Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks nii lastel kui täiskasvanutel. WAIS ja WISIC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). Gardner multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes
koolides. Nende testide tulem oli lihtne number või koefitsent, mis võttis kokku erinevaid võimeid. Sobiva IQ keskmiseks valiti 100 ning skoori jaotuse kirjeldamiseks normaaljaotuskõver. IQ teste arendati Stanfordi ülikoolis, sealt pärineb ka Stanford-Binet test 1916 aastast. Valitsused kasutasid neid teste sõjaväkke värbamisel. 29. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi. Kas intelligentsuse määramisel on mõjuvaks teguriks pärilikkus või keskkond? Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga, vähemasti biokeemilise keskkonnaga, aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga
Meil pole võimalik kindlalt öelda, kuidas mõjub arendusravi igale konkreetsele lapsele. Eeldatavalt on paljude laste osas näitajad keskmisest oluliselt kõrgemad, sellal kui teiste osas on muudatused minimaalsed voi puuduvad üldse. Arendusravi kasulikkuse adekvaatseks hindamiseks on mõtekas heita pilk uuringutele, mille eesmärgiks oli kodus kasvanud Downi laste võrdlemine hooldekodus kasvanutega. Nende uurimuste tulemused kinnitavad järjepidevalt tõsiasja, et kodus kasvanud laste intelligentsustesti tulemused on hooldekodus elanud laste omadest keskmiselt viiskummend protsenti kõrgemad. Oli aeg, kui arvati, et see viitab vaid tõsiasjale, et hooldekodusse satuvad tõsisema puudega lapsed. Samas on tulemused peaaegu samasugused ka nende laste puhul, kes paigutati hooldekodusse kohe parast sündimist, mil nende puudeastet polnud veel kuidagi võimalik adekvaatselt hinnata. Nii sugused tulemused näitavad, et Downi sündroomiga laste paremale
ära) ja selle olulisus. Ta rõhutas, et uurimus peab olema korratav jne (uurimuste tähtsus). A. Binet (1857-1911) tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastan ei oska lugeda, st on nagu 5-aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks (???). W. Stern töötas välja intelligentsus koefitsenti (IQ). IQ= vaimne vanus /(kronoloogiline * 100). Laps, kelle vaimne vanus = kronoloogiline vanus, siis st et
mindi veel astmekaupa allapoole nii kaua kuni laps ei teinud ühtegi viga. Nii saadi teada, milline on lapse vaimne areng. Wechsler - testil on 14 alaskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid. 25. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Peame teadma keskkonna rolli ning ka pärilikku mõju. Normaaljaotus- Kui joonistada graafik, mis kujutab, kui palju on erineva pikkuse või kaaluga inimesi, siis Saame mõlemal juhul omapärase kellakujulise kõverjoone. Tekkinud jaotuspilti nimetatakse normaaljaotuskõveraks, mis on statistiliselt väga täpselt väljendatav. Kõver on seda sujuvam, mida suurema hulga inimeste andmeid on kasutatud.
114. Milliseid ülesandeid tuleb lahendada intelligentsust mõõtvates testides? Intelligentsuse mõõtmine toimub testide abil, kus lahendada tuleb erinevaid analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid. 115. Millal ja milleks loodi esimesed intelligentsuse testid? Esimesed intelligentsustestid olid mõeldud eristamaks lapsed, kes saavad kasu tavapärases koolis õpetamisest, nendest, kes vajavad eriharidust. Esimese intelligentsustesti autor oli 1904 aastal prantslane Alfred Binet. 1916 aastal täiendas Stanfordi Ülikooli professori Lewis Stermani Binet testi intelligentsuskoefitsendiga IQ, mille tulemusena sündis Stanford Binet test. 116. Mida ennustab IQ eelkõige? Esialgselt tähendas IQ vahet kronoloogilise vanuse ja vaimse vanuse vahel, mis väljendati valemiga: IQ= vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Kronoloogiline vanus * vanus aastates. Tänapäeval on IQ tähendus muutunud
Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. A. Binet (1857-1911) Tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastane ei oska lugeda, st on nagu 5- aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks. Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse
käitumisest. Savandid · Isikud, kes tavaliselt saavutavad tavapärasel skaaladel mõõdetud madalad intelligentsuse tulmused, kuid kellel võib olla üks suurepärane võime. Seetõttu anti sellistele inimestele nimetus idiot savant. Howen ja Smith kirjeldasid Davei juhtumit, kellel oli hoolimata madalast IQ tasemest, suurepärane võime arvutada kuupäevi. Intelligentsustesti kasutamine · Hoolimata murest tavapäraste intelligentsus testide sisu valitsuse suhtes kasutatakse neid siiski sageli, sest need on üheks meetodiks selgitada välja lapse tugevad ja nõrgad küljed. · ÕPIRASKUSTEGA LAPSED kehva õppeedukusega laste hindamisel võivad pedagoogilised psühholoogid tugineda üksnes osaliselt intelligentsus testi tulemusele.
võimetud ise toime tulema. (4) IQ alla 25 sugav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige väljapaistvaim saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Mitmed selle uurimuse ideed on uudsed veel ka tänapäeval. · Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti konkreetses populatsioonis? Kas intelligentsuse määramisel on mõjuvaks teguriks pärilikkus või keskkond? Teadlased on püüdnud sellele küsimusele ka vastust leida, kuid sageli on pärilikkuse osakaalu väljaselgitamist intelligentsuse kujunemisel ning rassiliste erinevuste uurimist peetud poliitiliselt ebakorrektseks. Kuidas siis aga seletada valgete püsivalt kõrgemaid tulemusi intelligentsuse testimisel võrreldes Afro-ameeriklastega ja madalamaid tulemusi võrreldes
Samad inimesed pika aja vältel Suur ajakulu, valimi kallutatus # Läbilõikeuuringud: normatiivsed muutused (mean-level) Kõik vanusegrupid ühel ajahetkel kohordiefektid, NB! Flynn # Parim tulemus kombineeritud uuringutega (nt Rönnlund ja Nilsson, 2006, Intelligence) Stabiilsuse mitu tähendust Absoluutne stabiilsus: sama inimene täidab testi kahel korral ja saab täpselt sama summaarse skoori Relatiivne ehk suhteline stabiilsus: mingi valimi intelligentsustesti skooride pingerea püsivus. Nt. ideaalseks relatiivseks stabiilsuseks oleks see, et IQ skooride järjestus kahel erineval testimisel on täpselt ühesugune. Vanuse kasvuga IQ skooride relatiivne stabiilsus suureneb Inimese võimekuse suhteline tase on üsna stabiilne kogu elu vältel IQ stabiilsus Läbilõikeuuringud näitavad, et intelligentsus muutub inimese elu jooksul üsna palju. Elukestvate trendide jälgimine
õpiraskustega ande- Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid kaid lapsi. lapsi. Feldhusen ja Jarvan (2002) on andekuse definitsioone uurides leid- nud, et neid võib jaotada kuude kategooriasse. Määratlused võivad olla seotud kas mingi psühhomeetrilise mõõdiku, tavaliselt intelligentsustesti skooriga, isiksusejoonte ja psüühiliste seisunditega, lähtuda sotsiaalsetest väärtustest või hariduslikest suundumustest, olla määratletud erivõimetega või mitmedimensioonilised. Andekate laste või- Väga paljudes riikides on andekuse defineerimise eesmärgiks võimaldada mete tase, erivõimed, rahuldada selliste laste hariduslikke erivajadusi (Mönks & Pflüger, 2005).
Soovis näidata, kuidas loogiline mõtlemine bioloogilistest juurtest välja areneb. Tema ideed tuginesid M.Baldwini töödele, arendas edasi teooriat laste kognitiivsest arengust. Teda köitis laste poolt tehtavate vigade süsteemsus, leidis, et loogiline mõtlemine kujuneb aeglaselt, järk-järgult, astmelise evolutsioonina. 12 Pühendus normaalse intellektuaalse arengu uurimisele. Töötas välja Binet-Simoni intelligentsustesti vanuselisi norme mõõtes laste loogilise järeldamise võimet. Arendas välja teooria geneetiline epistemoloogid püüab näidata, et looduse poolt eksisteerivad teatud ettemääratud võimalikud arenguteed ning, et nende vastvõtlikkus keskkonna mõjutustele on erinev. Vaatles ise oma kolme last. Visandas teooria teadmiste omandamise kui bioloogilise protsessi ja evolutsiooni vahelistest seostest. Tema teooria võtmeidee seisneb selles, et teadmiste omandamist võib
Mõõdab konformsust mitte võimet! Mõõdab teadmisi mitte võimet! Ennustusvõimest...Ajakirjas “Director”, mis on suunatud “targale juhile” kirjutas Vilve Kalda (Director, november 2003) viiest alatust I testidega seotud alatust valest: 1. Head hinded koolis ennustavad tööedu; 2. Intelligentsustestide tulemus ennustab tööalast edu; 3. Andekuse ja edukuse vahel on seos; 4. Sotsiaalne päritolu ja kultuuriline taust intelligentsustesti tulemust ei mõjuta; 5. Kõrge IQga töötajad muudavad organisatsiooni edukaks. Samuti ei ennusta IQ õppimisvõimet ja õnnelikkust. “Kui need mõtted oleks välja ütelnud tavainimene kohvilaua vestluses, siis poleks sellest midagi. Eesti on vaba maa ja igaüks võib välja öelda oma arvamuse. Kuid Vilve Kalda ei esinenud “Directori” veergudel tavakodanikuna, vaid
) kokkulangemise korral võib ka keskmise intelligentsusega inimene saada nõrga tulemuse. Tugeva tulemuse eksikombel saamine on keerulisem, see on võimalik vaid juhul, kui testi ollakse enne näinud või istutakse väga andeka inimese kõrval ning ollakse piisavalt hea nägemisega, et naabri testist maha kirjutada. SOOVITUSI TESTI TÄITMISEKS On leitud, et testitäitmiskursustel käimine parandab intelligentsustesti tulemust umbes 15%, mis on just parasjagu nii palju, et tõsta oma madalat tulemust keskmisele või keskmist tugevale tasemele. Selline õpetus annab inimestele eelkõige enesekindlust ja julgust, sest näib ju tuttava ehkki raske probleemi lahendamine mitmeid kordi lihtsamana kui täiesti ootamatu olukorraga toimetulek. Kasulik võib olla juba ainuüksi teadmine, millistest ülesannetest test koosneb. Eestis enim kasutusel olevates Wonderlicki testides on kaheksat laadi ülesandeid:
Eriline loovus Intellektuaalne andekus eeldaks väärilise tähelepanu pööramist andekatele ja neile arenguks rikastatud keskkonna loomist. Paraku pole sellega kusagil lood eriti head. Parimal juhul annavad oma panuse vanemad, kellel selleks majanduslikke võimalusi jätkub. 2.3.5. Rassilised ja soolised erinevused intelligentsuses Ameerika ühiskonnas on terava tähelepanu objektiks intelligentsus ja rassiprobleemid. Intelligentsustesti tulemuste kasutamist gruppide võrdlemisel peetakse raskesti õigustatavaks. Vähendamaks sedalaadi probleeme kutsutakse üles looma intelligentsuse kultuuripuhtaid © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 98 mõõtmisvahendeid. Maksimum, mida seni on saavutatud, seisneb "keelevabade" intelligentsuse testide kasutamises.
annaabi.ee 
