Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Integreeritud liikumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viskab, jookseb, liikumistegevus, valdkond, kull, teatevõistlus, tehte, elevant, joosta, numbrite, matemaatika, muusika, linnud, õppinud, oskate, ringis, vaatate, teatejooks, pallid, samale, visata, väljakutse, peast, kordub, rühmamängud, ritta, tooma, tagurpidi, nendest, joostes, kogunud, kaelkirjak, ninasarvik, rivis, loevad, seljaga, kulliNüüd, kui selle inimese (kes on lamavas asendis) kõrval seisev õpilane saab palli, siis ta peab nüüd hüppama üle selle inimese ja ainult siis ta saab anda palli edasi. Võidab see, kes jääb viimasena seisma. Leia oma jalanõud! Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kiirust Vahendid: jalanõud Mängu käik: Kõik mängijad võtavad oma jalanõud jalast ära. Seejärel antakse neile ülesanne joosta näiteks ümber maja. Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi – mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Kodutu jänes Mängujuht: Õpetaja Osavõtjate arv: vähemalt 8 Ettevalmistus mänguks: Mängjuhut määrab ühe mängija hundiks, teise kodutuks jäneseks. Ülejäänud mängijad jaotatakse paarideks
on linnud, siis linnu häält, jne). Kui tunneb lapse ära, siis vahetatakse osad ja pimesikuks saab uus laps. NAER Eesmärk: arendada tähelepanu Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 10-15 mängijat Vahendid: taskurätik Reegel: Kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik naerma, kui maha kukub, tuleb naer lõpetada. Mängu käik: Mängijad istuvad või seisavad ringis. Mängu juht seisab ringi keskel ja viskab taskurätiku üles. Sel ajal, kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik mängijad naerma. Niipea kui taskurätt on langenud põrandale, peavad kõik naermise lõpetama. Kes naerab edasi, annab pandi. UNERIIDED Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida järeldusi tegema Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 5-10 mängjat Mängu käik: Mängujuht ütleb lastele kolm tegevust, kus lapsed peavad mõtlema, milline väide
." ning nimetab ühe eseme. Mäng läheb edasi nii, et iga mängija peab aina pikeneva nimekirja õiges järjekorras meeles pidama enne, kui tohib omalt poolt midagi kotti lisada. Kui keegi jätab mõne eseme vahele või ütleb vales järjekorras, langeb ta mängust välja... Joonistusvõistlus Mängujuht kirjutab viiele paberilehele igaühele ühe asja nimetuse, näiteks kass, maja, raadio, vihmavari, telefon. Samasugused lehed valmistatakse igale võistkonnale. Kui mängujuht annab märku, jookseb igast võistkonnast üks mängija tema juurde, et näha esimest paberilehte, mille mängujuht üles tõstab. Seejärel jooksevad nad oma meeskonna juurde tagasi ja hakkavad ruttu seda asja joonistama. Kui keegi meeskonnast suudab õigesti ära arvata, millist asja joonistatakse, siis kirjutatakse asja nimi paberile ja viiakse kiiresti mängujuhile, kes kuulutab välja uue objekti. Meeskond, kes suudab esimesena ära arvata kõik joonistatavad objektid, võidab mängu Impulss
tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile
MÄÄRUSTEVASTANE JA EBASPORTLIK KÄITUMINE. Keelatud on · puudutada palli üle ühe korra,(so. Peale seda, kui palli üle on saavutatud kontroll) enne kui pall pole puutunud väljakut, teist mängijat või väravat. Pärast palli põrgatamist ei tohi mängija enda valduses olevat palli puudutada üle ühe korra; · puudutada palli allapoole põlve jääva jalaosaga, välja arvatud juhul, kui vastasmängija viskab palli vastu jalgu. Sihilikult jalaga mängimise eest eemaldatakse sportlane mängust kaheks minutiks. Kui pall puudutab väljakukohtunikku, mäng jätkub. PASSIIVNE MÄNG. Palli ei ole lubatud hoida võistkonna valduses, kui ei tehta ühtegi tõelist katset rünnata või väravasse visata. Seda käsitletakse passiivse mänguna ja karistuseks antakse vastasvõistkonnale vabaviske õigus. Passiivse mängu puhul pole ajalimiiti nagu korvpallis
korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas. Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20- minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile
1) Kõik võtavad kolonni, käed vastasõpilase õlgadel, jooks ümber torbikute. Lapsed jaotatakse kahte leeri: 2) Kiire jooks saali otsa, tagasi sörkides. (seina ääres) 3) Pölvetõstejooks 4) Sääretõstejooks 5) Galopp ühe küljega 6) Galopp teise küljega 7) Kesklemine MÄNG: Lapsed on juba kahes leeris, üks leer moodustab ühe võistkonna, teine teise. Saali tagaotsas on valmis pandud kaks rõngast. Mängu eesmärk on joosta erinevate tehnikatega. Alustab üks võistleja, jookseb saali lõppu, poeb rõngast läbi, tuleb tagasi, võtab teise inimese kaasa, poevad koos rõngast läbi, tulevad tagasi jne. (Peavad kasutama iga kord erinevat tehnikat, samat tehnikat järjest ei tohi kasutada) NB! Kui aega jääb puudu, tee mäng nii, et alustab kaks õpilast, tuleb tagasi võtavad jälle kaks õpilast jne. 5. Viskeharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10min).
Võistkonna palli valdamine kestab, kui selle võistkonna mängija valdab "elus" palli või kuni palli söödetakse võistkonnakaaslaste vahel. Võistkonna palli valdamine lõpeb, kui vastane saab palli oma valdusse, pall on muutunud "surnud" palliks või kui pall on lahkunud pealeviset mängust või vabaviset sooritava mängija käest (kätest). Pealevise või vabavise on siis, kui palli käes (kätes) hoidev mängija viskab selle läbi õhu vastasvõistkonna korvi suunas. Hüpitamine on palli ühe või kahe käe puudutusega vastaste korvile suunamine. Palli pealtpanemine on palli ülalt vastaste korvi surumine ühe või kahe käega. Nii hüpitamine kui palli pealtpanemine on pealevisked. Pealevise algab siis, kui mängija kohtuniku arvates on alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli vastaste korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks või kui pealevise lõpeb siis, kui
Tartu Tamme Gümnaasium Rando Avarmaa Eesti Koolispordi Liidu Dumle rahvastepalli võistluste korraldamine Praktiline töö Juhendaja Tiina Tooding Tartu, 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................................1 Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade............................................................4 1.1. Pallimängude turniirisüsteemid......................................................4 1.1.1. Ringsüsteemi põhimõtt
karistuspunkt. Kes viie minutiga saab kõige rohkem karistuspunkte, peab minema trahviks läbi kadalipu. 5.1.4 Eesel Laste vanusekategooriad: kuue- kuni kaheksa- aastased mängijad; üheksa- kuni üheteistaastased mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid neli. Vahendid: võrkpall. Inglismaal mängivad seda mängu meeleldi väikesed lapsed. Neli mängijat seisavad kujutletava ruudu nurkades ning viskavad üksteisele järgemööda palli. Kes kätte ei saa või halvasti viskab, ütleb valjusti E, teise vea korral jälle E, siis S, E ja L. Kellel sõna kõige ennem valmis saab, on kaotanud ja teiste naerualune. Seejärel algab mäng uuesti. 9 5.1.5 Postkaardi kokkupanemine Laste vanusekategooriad: üheksa- kuni üheteistaastased mängijad; kaheteist- kuni üheteistaastased mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid 5-10. Mänguga
- Mängust 3-punkti alast visatud korvi eest tuleb anda kolm (3) punkti; - Kui viimane või ainus vabavise on puudutanud rõngast ja seda reeglitepäraselt puudutab ründe- või kaitsemängija enne, kui pall langeb korvi, siis selle korvi eest tuleb anda kaks (2) punkti. - Kui mängija kogemata saadab mängust palli oma korvi, siis selline korv loeb ja saavutatud kaks (2) punkti tuleb kanda vastaste väljakul oleva kapteni arvele. - Kui mängija meelega viskab mängust palli oma korvi, siis on see rikkumine ja korvi ei loeta. - Kui mängija saadab palli korvi altpoolt, siis on see rikkumine. LOOBUMISKAOTUS Võistkond kaotab mängu loobumiskaotusega, kui: - Viisteist (15) minutit peale mängu ametlikku algust pole võistkonda kohal või ta pole suuteline viit 12 (5) mängijat väljakule saatma; - Oma tegevusega takistab mängu läbiviimist;
7) reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine. Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamõõtja. Lauakohtunike varustuse hulka kuuluvad protokoll, signaal (pasun või kell), viis nummerdatud (15) veaviita ning kaks võistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad: 1) üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid numbrite muutmises ning mängijate vahetuses, 2) pidada kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest, 3) üles märkima kõik vead ning otsekohe teatama kohtunikule, kui kellelgi on 5 viga täitunud või kui võistkond on teinud 4 viga. 4) teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida. 5) üles märkima minutilised vaheajad ning hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja.
Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.............................................................................................................................3 Mänguväljak..................
KORVPALL Referaat 2011 KORVPALL Korvpall on pallimäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest korrga on platsil 5. Mängijate vahetuste arv ei ole piiratud. Harilikult mängitakse korvpalli saalis, kuid harva ka välitingimustes. Mängu eesmärgiks on toimetada pall põrgatades reeglitepäraselt vastase korvi ning kaitsta vastastel palli viskamist enda korvi. Korvi visatud pallide pealt arvestatakse punkte ning mängu lõpuks rohkem punkte saanud võistkond võidab. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga. Võistkonda juhib treener, kes valib mängutaktika. AJALUGU Korvpalli leiutas 1891. aastal James Naismith, kes oli Springfieldis (USA) ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja. 1892. aastal peeti esimesed ametlikud võistlused, kus ainsa korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall Aasiasse, hiljem ka Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse ja mujale. Elukutseline korvpall sai alguse 19 sajandi lõpus. MÄNGUVÄL
Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi ol
mängust 3-punkti alast visatud korvi eest tuleb anda kolm (3) punkti; kui viimane või ainus vabavise on puudutanud rõngast ja seda reeglitepäraselt puudutab ründe- või kaitsemängija enne, kui pall langeb korvi, siis selle korvi eest tuleb anda kaks (2) punkti. Kui mängija kogemata saadab mängust palli oma korvi, siis selline korv loeb ja saavutatud kaks (2) punkti tuleb kanda vastaste väljakul oleva kapteni arvele. Kui mängija meelega viskab mängust palli oma korvi, siis on see rikkumine ja korvi ei loeta. Kui mängija saadab palli korvi altpoolt, siis on see rikkumine. Loobumiskaotus Võistkond kaotab mängu loobumiskaotusega, kui: Reegel viisteist (15) minutit peale mängu ametlikku algust pole võistkonda kohal või ta pole suuteline viit (5) mängijat väljakule saatma; oma tegevusega takistab mängu läbiviimist; keeldub mängimast pärast seda, kui vanemkohtunik on mängu alustamiseks kutse esitanud.
mõlemad jalad on maast lahti pärast seda, kui mängija saab palli. Teise sammu rütm ilmneb juhul, kui pärast esimest sammu kas jalg või mõlemad jalad puudutasid põrandat või kui mõlemad jalad puudutavad põrandat ühel ajal. Kui mängija jõuab lõpp-punkti nii, et tema üks jalg on teisest ees, siis võib ta pöörelda. Mängija, kes saab seistes palli või jõuab, pall käes, stopp-punkti: · võib tõsta tugijalga või hüpata, kui viskab palli korvi või söödab. Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad; · ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. 3 Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus.
Planeeriv pall- pöörlevat liikumist ei esine, täpselt löögi palli tsentrisse ja suurel algkiirusel liigub pall pöörlemata, enne maandumist teeb aga 1-2 võnget, hakkab kaotama liikumishoo, planeerides maanduma Altpalling- lähteasend kus mängija seisab põhiasendis, näoga võrgu poole, vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all, vaade suunatud pallile. Viskab vasaku käega palli umbes 20-40 cm kõrgusele ette-üles, samal ajal liigub sirge parem käsi hoovõtuks taha ja keharaskus kandub tagumisele jalale, löögikäsi saadab palli otse võrgu suunas ja tõuseb võrgu ülemise ääreni, pingestatud labakäega või rusikas Alt- küljelt palling- seisab põhiasendis, vasak külg võrgu poole, jalad õldagelaiuselt hargis põlvest kõverdatud, pöiad paralleelselt, pall
DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrgatus. (Õpilane viskab palli tagasi õpetajale) Õpetaja: KÖÖGIVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele)
Mängitakse nii kaua, kui kõik kuu on nimetatud. Suvi ja talv Eesmärgid: arendada kiirust, kehatunnetusoskust ja tähelepanu Osavõtjad: paarisarv mängijaid Vahendid: papist ketas, mille ühel pool on talve- ja teisel ppol suvepilt Mängu käik: Mängijad seisavad kahes viirus nägudega vastakuti, teineteisest 2-3 m kaugusel. Üks võistkond on ,,suvi", teine ,,talv". Mängujuht seisab keskel ja nimetab kulliks kummagi aastaaja. Põgenejad püüavad joosta varem kindlaks määratud piirjoone taha. Kinnipeetud lahkuvad hetkeks mängust. Kumb võiskond saab võrdse arvu jooksude puhul rohkem püütuid. Pallisõda Eesmärk: harjutada liikuvat eset tabada Vahendid: suur pall, väiksed pallid Mängu käik: Mängijad on kahes reas vastamisi piirjoone taha. Igal mängijal on käes väike pall, mänguväljaku keskel asub suur pall. Igaüks püüab suurt palli oma väikese palliga tabada, kaotab see rühm, kelle piirjoone taha pall veereb. Inimene
N- ö maa põrkest lööke (drop kick) võib sooritada iga mängija, kuid 3 punkti saadakse üksnes juhul, kui pall läbib püstlatid otse värava põiklati kohal. Kohtumise võidab võistkond, kel mänguaja lõppedes on rohkem punkte. Tehnika ja Taktika Palli valdav meeskond võib viia seda edasi kas käte abil (söötes) õi jalaga lüües. Palli kandev mängija võib vastase värava suunas ka joosta, tema liikumise osas ei ole piiranguid. Palli mängimine jalgadega moodustab osa kaitsetaktikast. Kui mängija saab kaitses olles palli kätte ja ei saa meeskonnakaaslasele sööta, lööb ta selle jõuliselt oma värava alt ära. Palli viimine vastase esimese kaitserivi taha võib olla ka osa ründetaktikast, et sundida vastasmeeskonda oma territooriumile taganema. Söötmine
Õppetund koosneb kolmest osast: ettevalmistav, põhiosa ja lõpetav osa. Algul õpetakse üksikbloki, hiljem grupibloki. Sulustamise algõpetus peaks koosnema: üleshüppe tehnika õpetamisest, paigalt hüppevõime arendamisest ja elementaarsete teadmiste omandamisest. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Ettevalmistavad harjutused Sulustamise imiteerimine. Võrgu juures, hüpe paigalt, vaade kätel. Hüpe üles käte viimisega võrgu kohale. Õpilane seisab seina juures, näoga selle poole, viskab palli üles, hüppab ja üritab tabada palli kõrgpunktis, seejärel surub selle kahe käega vastu seina. 16 Mängijad on ühel pool võrku, treener teisel pool tooli peal, käed võrgu kohal. Õpilased ühekaupa imiteerivad blokeerimist, puudutades treeneri sõrmi. Liikumine juurdevõtusammudega vasakule ja paremale piki võrku, peatus ja hüpe üles käte viimisega võrgu kohale.
JALGPALL Sisukord Sissejuhatus Jalgpall (ka assotsiatsioonijalgpall, Euroopa jalgpall) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada Jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt huvipakkuv spordiala ja huvitab mind sügavalt igas mõttes. Olen proovinud käia regulaarselt jälgimas ka oma koondise kodumänge ning samuti jälginud ka jalgpalli mänge televiisorist. Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1
Kui ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku vaimse tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja viske ajal vastase ehmatamise jms eest määratakse samuti tehniline viga vastavale mängijale. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga, viskab kaitsja ennast platsile selili ja seejärle nõutakse vea määramist vastasele. 8 Korvpalli määrustes on kõige karmim diskvalifitseeriv viga, mis määratakse mängijale karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo
Kui esimese või teise perioodi viimasel viiel minutil leiab aset ootamatu takistus (näiteks elektrikatkestus), on kohtunikul õigus saata mängijad ettenähtust varem vaheajale ja kohtumine kestab järgmisel kolmandikajal sellevõrra kauem. Vaheajal jääd puhastatakse ning kastetakse. Pärast iga kolmandikku vahetavad võistkonnad väljakupoolt. Mõlemal võistkonnal on normaalajal või lisaajal lubatud teha üks 30-sekundiline paus. Peatatud mängu jätkatakse sellega, et üks kohtunikest viskab lahtilöögiks litri kahe mängija vahele. Kummastki võistkonnast seisab mängija näoga vastase poole ja püüab litrit esimesena oma võistkonnale lüüa. Teised mängijad asuvad 4,5-meetrise läbimõõduga ringi taga. Enne lahtilööki peavad mängijate kepid olema jääl. Nad ei tohi litrit lüüa enne, kui see on langenud jääle. Kui mängija eksib kohavalikul või lööb litrit liiga vara, siis teeb kohtunik talle märkuse ja paneb litri uuesti mängu
16 rohkem ja kiiremini erinevaid tegevusi teha, näiteks koristada jne, nad väsivad aeglasemalt, kui mittesportlikud inimesed. Tuleks rõhutada, et igasugu liikumine on tervisele hea, nii kõndimine, kui ka tantsimine ning ennast tuleb vähemalt korra nädalas liigutada. Võiks ka arutleda, et kus on kõige parem sporti teha, näiteks metsaradadel kõndida või joosta jne. Meisterdamine Iga laps meisterdab ise omale medali, mille ta pärast spordivõistlusi kaela saab riputada. Vahenditeks võiks olla ükskõik milline nöör või pael või isegi lint, seda mida hetkel on. Medaliks võiks olla papitükist välja lõigatud ja lastepoolt kujundatud medal. Papitüki asemel võib kasutada ka teisi vahendeid, puit vms. Õpetaja võiks lasta lastel endil kõike teha, kui
ALGAB SULEJOOKS, noorem ja vanem rühm Korraldus - Lapsevanem kannab papptaldrikul oleva linnusule ühest ruumipunktist teise ja tagasi. Laps on isa või ema juures kõrvaljooksjaks, kes aitab maha kukkunud linnusulge panna tagasi taldrikule. (101 Mängu Noortele, mäng nr 36, lk 12) Käsklus: „ Lennukat sulejooksu! Tähelepanu, valmis olla start!“ ALGAB TEATEJOOKS sõime rühmale „Kuum muna“ lusikal 8 Korraldus- Lapsevanem jookseb „ Kuum muna lusikal“ ja oma lapsuke aitab kukkunud „muna“ tagasi lusikale panna. Mäng on kohandatud vastavalt vanusele (101 Mängu Noortele, mäng nr 79, lk 25). SÕNALINE OSA: Kas teate lapsed, et tsirkuses jooksevad ja hüppavad loomadki läbi rõnga. Ma usun, et meiegi oleme osavad seda tegema. Korraldus – Selleks palun kõigil lastel koos rühmaõpetaja abiga rivistuda kolonni lipuvärvide järgi. Iga lapsevanem aga loendab, mitmes on tema võsuke
Vajadusel saavad võistkonnad kasutada raamatu abi. Iga toidukaardi juurde asetatakse selles toidus oleva põhilise toitaine mehike (nt leib süsivesikud). Grupitöö lõppedes tehakse tutvustus. Iga õige vastuse eest saab võistkond ühe tähekese. Vastatakse võistkondadekaupa. 3.Puu- ja köögiviljapood. Mängu eesmärk: kinnistada teadmisi puu- ja köögiviljadest, ka nende värvusest, arendada suhtlemisoskust. Mäng: Mängujuht ehk "müüja" viskab lastele palli, paludes öelda mõni värv.Kui laps ütleb näiteks ROHELINE, siis "müüja" ulatab talle õunakujutisegapildikaardi (või sõnakaardi), öeldes: "Palun, siin on teile kaks kilo õunu!". 4.Mina ja minu sõber tervis. Mängu eesmärk: kujundada õigeid toitumisharjumusi; kinnistada teadmisi tervislikest 5 eluviisidest.
nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja viib ta teise rõngasse, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasiteel matil tireli ette, võtab hüppepalli ja annab selle ümber pöördetähise järgmisele võistlejale, kes kordab sama tegevust ainult ta toob klotsid ühekaupa teisest rõngast esimesse ja jookseb siis ümber pöördetähise. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: 2matti, mis asuvad kõrvuti, võimlemisrullik, 2 suuremat võimlemisrõngast
Algab kõige vanemast mängijast, kes võtab mündi ning lõõb selle vastu lauda ja peab saama selle topsi. Kui sai mündi topsi peab temast järgmine inimene jooma, kui münt ei tabanud topsi põhja saab temast järgmine mängija münti laua põrkega topsi visata. Vöistkonnamäng, kus pooled kummagi võistkonna liikmed seisavad ühes ruumi otsas ning ülejäänud liikmed nende vastas. Iga vöistkonna esimene liige saab kaks kaaneta kingakarpi ning mäng vöib alata. Mängija viskab ühe karbi mitte kaugele enda ette. Astudes vasaku jalaga karpi, töstab ta parema jala üles ja, hoides vasakul jalal tasakaalu, asetab teise karbi pisut kaugemale ettepoole pörandale. Nüüd astub ta parema jalaga teise karpi ning hoiab paremal jalal tasakaalu, keerates samal ajal ringi ning vöttes esimese karbi üles ja visates seda rajal pisut ettepoole. Ja nii edasi, kuni ta jöuab toa teise otsa ja annab mängu üle teisele vöistkonnaliikmele
........................................................................................ 90 Hiirelõks............................................................................................................................. 90 ,,Heeringas, heeringas, 1, 2,3"(Hanila)............................................................................... 91 Vangistatud karu................................................................................................................ 91 Sulghüppes kull................................................................................................................. 91 Pallikull.............................................................................................................................. 92 Joonemäng........................................................................................................................ 92 Kuum kartul.................................................................................................
Kord eespool üks jalg, kord teine. · Mängimisel kasutada algul kergemaid, kõrgema kaarega tulevaid palle, mida paariline on visanud alt või söötnud ülevalt. · Hüpits on paigutatud põrandale U-tähe kujuliselt. Mängija liigub juurdevõtusammuga ühe hüpitsaotsa juurest teise juurde. Hüpitsa parema otsa juures mängib altsööduga parem jalg eespool, vasaku juures vasak jalg eespool. Paariline viskab palli alt kahe käega ja talle tuleb pall tagasi mängida. · Altsöödud vastu seina või pea kohale. Sama vaheldumisi ülaltsööduga. · Järk-järgult tuleb altsööduga vastu võtta kiiremaid palle, serve ja rünnakuid. Ründelöök Kui ülalt- ja altsöödu peamiseks kvaliteedinäitajaks on täpsus, siis rünnaku puhul lisandub sellele jõud. Mida tugevam on ründelöök, seda suurem on võimalus, et pall jääb vastaste platsipoolele maha.
" · Peagi oskab laps neid sõnu koos sinuga korrata. · Kui laps sõnu teab, tee jutu sisse pause ja lase lapsel need täita. · Fraaside kordamist leiab paljudest juttudest, lastelauludest ja muinasjuttudest. TORE SÕBER · Mängige tuntud laulumängu: "Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii! (tõsta pöial tunnustavalt püsti) ja kui see sõber tantsib, siis jalad käivad nii." · Mõtle uusi tegevusi. Näiteks võite hüpelda, joosta, kikivarvul kõndida, tammuda või marssida jne. · Võid sõna "sõber" asendada lapse nimega. MÄNGUASJADE SORTEERIMINE · Istu koos lapsega põrandale ja aseta mänguasjad ümberringi. · Alustage mänguasjade sorteerimist värvi järgi. Ütle näiteks: "Otsime üles kõik punased mänguasjad ja paneme need siia." Jätkake värvi järgi sorteerimist. · Sorteerida võib suuruse, värvi, iseloomulike tunnuste järgi (ratastega mänguasjad, loomad jne)
annaabi.ee 
