alavääristamine (lootes saada teistelt kiitusi). 9. Kolmandaks on küpsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad kompenseerimine (negatiivsete külgede tagasitegemine teisel alal), asendamine, allasurumine, intellekualiseerimine (emotsioonide suunamine millegile teisele), ennetamine, altruism (teiste sarnaste probleemidega tegelemine), huumor (ängi põhjused naeruvääristatakse) ja sublimatsioon (instinktiivsed psüühilised jõud suunatakse sporti, meelelahutusse). 10. Need mõned teooriad olid kõige aluseks psühhoanalüüsis valdkonnas. Neid põhimõtteid muudeti juba Sigmund Freudi eluajal tema õpilaste poolt. Tema õpilased arendasid psühhoanalüüsi täpsemini igas veel eraldi psühhoanalüüsi valdkonnas nagu näiteks Carl Gustav Jung, kes arendas analüütilist poolt, Alfred Adler
hakata. Näiteks inimene, kes tunneb hirmu töökoha kaotamise pärast, hakkab otsima lisateenimise võimalusi Altruism Tegeldakse teiste inimeste probleemidega, mis on sarnased enda omadega Huumor Ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias Sublimatsioon Instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt.
protsess on keeruline ning sõltub paljuski kultuurist. Kõnelema õppimist võib mõista kui õppimist mõtteid vahetama teatud ühiskonna kultuurilise traditsiooni järgi. See on hoopis erinev kõndima õppimisest, kuna kõndimine on bioloogiline funktsioon, kuid kõnelemine on mitte-instinktiivne tegevus. Ühe tuntud definitsiooni järgi on keel häälikuliste sümbolite kokkuleppeline süsteem. Seda ei ole tahetud tihti tunnistada, kuna keeles esinevad erinevad häälitsused, mis on instinktiivsed, kuid mitte sümboolsed. Viimaseid ei tohi aga segi ajada hüüdsõnadega (nt ,,oh!", ,,ah!", ,,tss!"), mis on kokkuleppelised ja seetõttu osa sümbolite süsteemist ehk keelest. Siiski võib selliseid hüüdeid pidada instinktiivselt aluselt väljakasvanuteks, kuna need sarnanevad suuresti erinevates keeltes. Hüüdsõnu on keeles võrreldes teiste sõnaliikidega vähe. Seetõttu ei saa ka järeldada, et kogu keel oleks nendest välja kasvanud
sihitud väljaheitmisakti lõbule) ,,ja luuakse hingelisi tegureid, nagu häbi, vastikusetunne, moraal, mis valvureina tõrjet alal hoiavad." (Holtzmeyer, 1934, lk 74) ,,Juhtu, et kõik osatungid ei astu genitaliteedi teenistusse. Niisugune iseseisvaks jäänud osatung ilmub siis perversioonina (haiglase tungina)... Juhtub ka, et püsima jääb ükskõiksus suguvahede suhtes... ilmub homoseksuaalsuseks hüütud perversioon." (Holtzmeyer, 1934, lk 74) Lapsepõlve seksuaalsus Seksuaalsed instinktiivsed impulsid on meile kaasa sündinud; tegemist on nende samade tungidega, millele infantiilne ego väljatõrjumise teel vastu astub. (Freud, 2003, lk 96) Hariduse, sotsiaalsuse ja seksuaalsuse seostest räägib Freud järgmist. Laps toob sündides maailma kaasa seksuaalse aktiivsuse alged ja isegi toitudes kogeb seksuaalset rahuldust, mida ta püüab leida hiljem tuttava tegevuse, ,,pöidlaimemise" kaudu. Lapse seksuaalne
intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. Orgaaniline solidaarsus-kaasaegsed ühiskonnad- inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehaanilise solidaarsuse korral. Ühiseid uskumusi on vähem. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. 31a. Kooskond ja assotsiatsioon, ühiskonna kaks ideaaltüüpi Tönniesilt
need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses)
need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel"
kanaarilindude puuri läheduses. Varsti hakkasid varblased kanaarilindude moodi laulma. · Vormide tajumine. Mesilased eristavad figuure, mis mõnel määral sarnanevad õitega, kuid ei tee vahet kolmnurgal ja ruudul. Refleksid · Tingimatud refleksid. Kui konnal eemalda peaaju, jättes alles ainult seljaaju ja panna konna seljale tükk happes niisutatud paperit, siis teeb konna jalg vastava liigutuse ja lükkab paberi ära. · Instinktiivsed refl. Täiskasvanud oravad kaevavad sügisel maa sisse pähkleid. Noor orav, kes polnud enne pähkli matmise juures viibinud, käitus aga samamoodi. Võttis pähkli, istus maha ja kuulatas igas suunas. Leides, et kõik on korras, kraapis ta siledat voodivaipa, kus uurija loomaga tegeles.Seejärel sooritas ta pähkli matmiseks vajalikud liigutused, aga õhus. Loomade kojutulek
11. Laenamisega seoses räägitakse tihti, et kui on laenatud sõna, mõiste jms, tähendab see, et seda sõna jne laenavas kultuuris ei olnud. Kuigi keel ja kultuur on seotud, pole seos üksühene. Kui eesti keelde on laenatud sõna hammas, ei tähenda see, et selline mõiste oli enne puudu. Kultuurierinevused ei ole keele keerukuse kriteerium. 12. Mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeel, zestide keel jms. Mõned liigutused ja zestid on instinktiivsed (naeratus jms). Viipekeel ei ole siiski sellega võrreldav, kuna ei ole instinktiivne. On mitmeid viipekeeli (eesti, Briti inglise jms), ei ole ühte rahvusvahelist viipekeelt. Mitteverbaalsed keeled moodustavad samuti märgisüsteemi (mereliikluses, lennunudses jms kasutatavad süsteemid). 13. Loomuliku keele sturktuur. Vaatamata eranditele, mitmetähenduslikkusele, avatusele jms on keel ikkagi süsteem. See eeldab struktuuri, ilma selleta ei saaks suhelda ega lauseid
Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagaplaanile jäetuna ja hakkab tundma viha oma venna/õe vastu
Manipulaatori trajektoori kirjeldavad madalaima abstraktsioonitaseme mudelid. Reaktiivse juhtimise tase (ingl reactive control) vastab inimese reflektoorsele käitumisele. Kui näiteks instrumendi ulatamisel satub kirurgi käsi liikuvale manipulaatorile liiga lähedale, peab reaktiivne juhtimine garanteerima manipulaatori ohutu peatumise või trajektoori muutuse. Reaktiivne juhtimine on sündmuspõhine ning ilmneb olukordades, mis nõuavad kiiret reaktsiooni. Roboti ,,instinktiivsed" reaktsioonid on reeglina ette määratud ja need käivitab mõni sündmus keskkonnas. Reaktiivse käitumise põhimõte on: ,,Ära mõtle, tegutse!" Mudelid, mille järgi toimub siin juhtimine, on suhteliselt ette määratud. Kavandatava juhtimise tase (ingl deliberative control) hõlmab nii roboti enda kui keskkonna pikemaajalist käitumist, mis nõuab planeerimist muutuvate kitsenduste tingimustes. Juhtimisdeviis on: ,,Enne mõtle, siis tegutse
Ühtse tahtlusega kuritegu, samast allikast ja samal viisil. Samad süüteokoosseisu tunnused. Nt müüja varastab iga kuu kassast 50. Vahepeal ei ole süüdi mõistetud. 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud Karistusõiguslik tegu- tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113, röövimine §200) Karistust välistavad asjolud: mõte, arvamus, seisukoht vääramatu jõud kehalised refleksid instinktiivsed kehaliigutused 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud tahtlik süütegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi. Nt tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne. 8. Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost §25 Süüteokatse - kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast
aluseks on isiksuse aktiivsus, mida reguleevivad sünnipärased omadused (Tulving: 2002, lk 36-46; Leppik: 2000. lk. 115; Leppik 2003: lk. 52). 2 Veel üheks tuntumaks mälu liigituseks peetakse vene psühholoogi P. P Blonski (1884-1941) neli mälu liiki (Leppik: 2003, lk. 51): 1. Motoorne mälu sinna kuuluvad instinktiivsed liigutused, tingitud refleksid ja elementaarse inimeste harjumused. 2. Afektiivne mälu juhib tundeid ja emotsioone. 3. Kujundlik mälu selle mälu abil näevad lapsed und. 4. Verbaalne mälu saavutab Blonski järgi maksimaalse jõu noorusaastail, sest see on tihedas seoses kõne arengu ja mõtlemisega. 2 MÄLU ARENDAMINE Rääkides mälu arendamesest peab kõige pealt saama aru kas see on üldse võimalik? Kuidas mäju saab arendada ja mis piirini
SÜÜTEOKOOSSEIS ISIKUVASTASTES SÜÜTEGUDES 1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka eesmärgi, kuid see toimus vääramatu füüsilise sunni mõjul (tõugati kellegi otsa) Somaatiline refleks (inimene kui lihasmass), milles ei osale teadvus. Instinktiivsed kehaliigutused ehk automatismid, nt elektrijuhtmest löögi saanud inimene hüppab tagasi ja tõukab kedagi). Vaieldavad on aga õpitud või omandatud automatismid. Tegevusetus, kui isik jääb vastupidiselt tegutsemisootusele tegutsevusetuks. Looma tegu. Inimene võib küll kasutada looma süüteo vahendina, nt ässitades koera kellelegi kallale. Sel juhul on tegutseja inimene, loom aga süüteo toimepanemise vahend. Vaieldav on juriidilise isiku tegu
McClellandi kirjeldatud vajadused langevad teatud määral kokku Maslow eneseteostus- vajadusega (seotud saavutusega), tunnustusvajadusega (seotud ühtekuuluvusega) ning armastuse- ja sotsiaalse vajadusega (seotud võimuga). McClellandi teooria eristub tõdemusega, et vajaduste suhteline ulatus ja mõju on eri inimestel väga erinevad. Oluline on sotsiaalne kontekst ehk sotsiaalne keskkond väljaspool tööaega, millest tulenevad vajadused ja tegutsemisajendid. Maslow arvab, et vajadused on instinktiivsed. Inimesel on kolm peamist vajadust - saavutusvajadus - ühtekuulumisvajadus - võimu vajadus - Juhil antud teooria järgi on kõrge võimu vajadus ja madal saavutusvajadus TEEMA: Organisatsiooni keskkond 1) Joonista skeemina organisatsiooni sise- ja väliskeskkond. 6 2) Nimeta kaks organisatsiooni keskkonda iseloomustavat tegurit ja kirjelda neid. Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil
Ferdinand Tönnies'i (1887) eristus Gemeinschaft ja Gesellschaft (kogukond vs iihiskond) vahel. Esimene neist viitab kogukondlikule elule, kus inimeste elu iseloomustasid hihedased kogukondlikucl sulned suhted ja inimeste maaihnavaade oli sarnane.. Linnaelu iseloomustab pigem pidev interaktsioon võõraste inimestega ning iga iiks peab seisma iseenese eest - ehk nn Gesellschaftlik meeleolu. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. Kui kõik läheks kaduma saaks neist kahest paarist kogu teaduse uuesti konstrueerida • Moraalne paanika
kahjulikud kuid siin puudub teo mõiste. 2.Vääramatu jõu e. visabsoluta mõjul tehtud kehaliigutused.(s.t. et inimene tegutses kuid vääramatu füüsilise sunni mõjul.On olemas tegu kui inimene vägivallaga ähvardades sunnitakse midagi tegema viscompulsiva) See on õigusvastasust välistav asjaolu. 3.Somaatilised,tavalised või pataloogilised keharefleksid.Sellised keharefleksid milles e osale teadvus.(epilepsia,põlverefleks,kramp) 4.Somnambulism.(unes kõndia) 5.Instinktiivsed kehaliigutused e. automatismid.Automatismide eriliik on õpitud e. omandatud automatism(kirjutamine,auto juhtimine) 6.Tegevusetus kui inimesel puudub tegevusvõime. s.t määramatu jõu kasutamisega on inimene muudetud liikumisvõimetuks(kinni seotud 7.Loomategu.Inimene võib kasutada looma süüteo vahendina.(ässitada koera) Süüteo objektiivne kosseis § 12 toob ära nii objektiivsed kui ka subjektiivsed süüteo koosseisu tunnused.
pildid kinni püüda ja kirja panna. Sürrealistide rühm kasvas välja Pariisi dadaistidest. Dadaism oli liikumine, mis oli suunatud traditsioonilise kunstivormide vastu. Sürrealistid ei kiitnud aga heaks dadaistide anarhistlikku käitumist, vaid olid rohkem huvitatud uue ühiskondliku utoopia otsimisest, orienteerudes kommunismi põhimõtetele. Nad uskusid, et suudavad saavutada oma ühiskondlikpoliitilised eesmärgid, järgides Freudi psühhoanalüüsi ja paljastades inimese alateadlikud ja instinktiivsed ihad, aidates sellega kaasa tema vabanemisele. Salvador oli nii sürrealistide kui ka Freudi kirjutiste ja teostega tuttav juba tudengiajast Madridis. Kuigi suurem osa sürrealistidest toetas vasakpoolset poliitikat, ei olnud Dalí kunsti ja poliitika vahelistes seostes väga kindel. Sürrealistide juhtfiguur André Breton süüdistas Dalíd "uue ja irratsionaalse Hitleri fenomeni" toetamises, kuid Dalí lükkas süüdistused ümber
Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjuseid, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Tihendus ja nihe "naudinguprintsiip" vs. "reaalsusprintsiip" sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Oidipuse kompleks rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel"
konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: · Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed · Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. · Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu · Vanemlik hool · Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste
suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste
2. Ajukoores loodud liigutusprogrammide aktiivsena hoidmine. c. * Häire korral basaalganglioni süsteemis: 1. Rikutakse liigutuste valikuprotsessi 2. Häirub õpitud (!) liigutuste sooritamine -> basaalganglion ise pole keeruka funktsiooniga, kuid ta on ajukoore keerukate funktsioonide toetamiseks vältimatult vajalik. E. Instinktiivsed, kaasasündinud protsessid – tähelepanu, taju, mälu kaasasündinud vormid. F. Somaatika – psüühika ühenduslüli. Süvastruktuurid moodustavad samasuguseid süsteeme, nagu ajukoore erineva funktsiooniga piirkonnad -> pole olemas ka koorealuseid mälu, emotsioonide, agressiivsuse jne „keskusi“, on vaid struktuurid, mis vastavas funktsioonis on tingimata vajalikud. Süvastruktuurid ise ei õpi, kuid nende roll võib seostuda kõige keerulisemate psüühilise
eesmärgile- surma- mitte niisama, vaid antud subjektile ette nähtud viisil. Elu on surma teenistuses. 1 Alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks. Isikusus= 'tema' (id), 'mina' (ego), 'ülemina' (superego). TEMA e ID isiksuse tume, nähtamatu, halvastiorganiseeritud osa, sisuks on instinktiivsed püüdlused, mis otsivad endale lahendust ja on määratud nn naudinguprintsiibist. MINA e EGO kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda, mis on vahelüliks välismaailma ja 'tema' vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tervel inimesel kulub vähe vaimujõudu et barjääri püsivana (vastandlike soovide võitlust kontrolli all) ja tasakaalus hoida. Funktsiooniks on psüühika kaitse väliskeskkonna ohtude eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega.
Kuidas lahendada loomaaias esinevaid loomade probleeme? Loomade liigispetsiifiline ruumitaju: territooriumi suurus ja jaotus (pesa, kodusfäär) Kui loom ei saa põgeneda ja ületatakse kriitiline distants, siis ta ründab, isegi kui muidu rohusööja või leplik loom. Tsirkustes püütakse vältida teatud looma käitumist või vastupidi, seda esile kutsuda – nt lähenedes teatud suunast põgenemisdistantsile, on võimalik loom panna soovitud suunas liikuma Distantsid ei ole instinktiivsed, vaid semiootilised, seal on tõlgendusvõimalus, kui loom harjub või dressuuri puhul võib distants muutuda. Võib jälgida kajakaid õrrel: 70-80 cm sotsiaalne distants Peter Marler Õppimisinstinkt: püüab ühendada eristust õppimise ja instinktide vahel; on olemas teatud eluetapil väga tugev õppimisvalmidus Nüüdisaegne zoosemiootika Süsteemibioloogia – püüab ökoloogilisi süsteeme vaadelda eri tasandeid võimalikult kompleksselt suhestatuna
Näeb elu mõtet armastuses , valmis elus anda kõik teistele. d. Raskolnikov ja politsei Porfiri Petrovits Porfiri koob Raskolnikovi ümber salakavalat võrku, kuid ometi armastab (isegi austab!) oma ohvrit. Raskolnikov on veendunud, et tema käitumine mõrva ajal oli arukas ja sihipärane, kuid kõrvalvaates segunevad temas haiglane arukaotus ning instinktiivsed kavaluse ja enesesäilitamise puhangud . Raskolnikovi ja Porfiri suhted olid üks sasipundar, lahendus lähenes samm-sammult, paljud asjaolud kas takistasid või toetasid Raskolnikovi paljastamist. See on sarnane kriminaalromaanile. Põhiprobleem: Kas piisab vaid rahast ja ainelisest heaolust, et "alandatud ja solvatud" saaksid õnnelikuks? 6
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © koguneb”. Aga ka vastupidine seis - liiga hea rahuldatus - takistab arengut, sest isik ei kiirusta järgmisse faasi sisenema, uusi konflikte ja traumasid kogema, mida areng paratamatult kaasa tooks. Ka sellisel juhul liibido fikseerub antud faasi ning hilisemas elus tekib oht raskuste korral regresseeruda “kuldajastusse”, kus kõik instinktiivsed tungid parima rahulduse said. Arenguhäirete äärmusjuhud on isiksuse püsivad häired (Freudi aegses sõnakasutuses psühhopaatiad). Näiteks anaalsesse faasi fikseerunud obsessiivsel isiksusel on sadistlik vajadus kõike oma kontrolli all hoida, puhtuse ja korra pidamisest on kujunenud äärmusteni minev pedantsus, tagasihoidmise nõudest kitsidus ja karmus. Aga ka neuroosi vorm, millesse isik psühhotraumeerivatest sündmustest satub, on liibido varajaste fiksatsioonide poolt kujundatud
Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: tema, mina, ülemina ning seostas neid mitmel viisil vastavalt ebatervisliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. ,,Tema" (id) on isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa. Tema kohta saame infot unenägudest ja neurooside uurimisel. ,,Tema" sisuks on instinktiivsed püüdlused, mis otsivad endale lahendust ja on määratud nn naudinguprintsiibiks. ,,Mina" (ego) kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda mis on vaelüliks välismaailma ja ,,tema" vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tavainimesel kulub väga vähe energiat et seda nn bariääri püsivana hoida, neorootilisel isikul kulub selleks aga väga palju energiat. ,,Mina" funktsiooniks on eelkõige indiviidi psüühika kaitse väliskeskkonna ohtude eest
vähemalt moraalses mõttes on mõistus olnud inimese allakäigu peamiseks põhjuseks. Inimese allakäik algab sealt, kus inimesel tekib mitte instinkte, vaid mõtlemisvõimet kasutades usk enda enesetäiustusvõimesse. Inimeses kasvab soov ennast täiustada ja muutuda paremaks, see toob kaasa inimestevahelise konkurentsi, võrdlemise teiste inimestega, ülbuse ning üleoleva suhtumise teistesse inimestesse. Algsed-ürgsed instinktiivsed suhted ja võrdsus inimeste vahel saavad rikutud. Koos tsivilisatsiooniga tekib ebavõrdsus, iha järjest enamate asjade järele... Rousseau väidab, et algselt ei olnud inimestes sellist iha asjade järgi, Hobbes on tema arvates täiesti valel teel väites, et inimeste soov (või õigus) kõikidele asjadele ajendab inimesi "kõikide sõjale kõikide vastu". Sellised soovid tekivad alles siis, kui inimesed teiste inimestega suhtlevad. Iha asjade järele ei ole algsele inimesele loomuomane.
varjuna..." 14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED - Durkheim kirjutas ,,mehaanilisest ja orgaanilisest solidaarsusest". * lihtsam, ühesugune vs. keerulisem, diferentseeritud - suht sarnase jaotuse esitas veidi varem Ferdinand Tönnies (1855-1936), raamatus 1887: ,,Gemeinschaft (kooskond - Community) ja Gesellschaft (assotsiatsioon)". * oli Durkheimist pessimistlikum: pidas, et areng oli halvemuse poole Gemeinschaft - valitseb loomulik tahe: instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused - isiklikud sidemed (sugulus-, sõprus-) on olulisimad - harjumused, traditsioonid - rollide terviklikkus - nt. küla Gesellschaft - valitseb ratsionaalne tahe: mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsedarvestused - mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel - lepingud - rollide spetsiifilisus - nt. linn - tegemist ideaaltüüpidega (vrd. Weber!) -,,kui kõik sotsioloogiateadus läheks kaduma, võiks sellest vastandpaarist koguteaduse uuesti
asjaoludel. Nihe - tugevad tunded keelatud objekti suhtes nihutatakse teisele objektile 2) Primitiivsed Eitamine – ärevuse reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks, ema võib alateadvuslikult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ärevust. 3)küpsed kaitsed 35 Sublimatsioon – instinktiivsed psüühilised jõud (libiido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Lapsepõlve traumaatilised sündmused säilivad meie alateadvuses. Mõjutavad meie isiksust ja võivad tekitada psüühikahäired. Ravimeetod peaks olema suunatud sellele et need traumaatilised kogemused alateadvusest välja tõmmata. Psühhoseksuaalarengu teooria Väga tähtsad on esimesed 5a
..20 tuhat aastat tagasi koopajoonistena, neid on leitud Hispaaniast Altamirast ning Kagu- Prantsusmaalt, kus avastati kromanjoon-inimeste poolt loodud Lascaux-maalingud (joonistatud 15 000...10 000 a tagasi e.Kr). Neil kujutati peamiselt loomi härgi, lehmi, hirvi, hobuseid arvatavasti seetõttu, et jahiloomadel oli ürginimeste jaoks eriline tähtsus. Materjal ning värvid, mida kasutati, olid pärit loodusest. Joonistused on instinktiivsed, tehtud enne, kui õpiti üldse tundma geomeetriat. Kunstiga tegelemise põhjusteks arvatakse olevat religiooni (ürginimese usundiks oli tõenäoliselt a n i m i s m , millega kaasnes m a a g i a , ning näiteks loomade kujutisi loodi maagilistel eesmärkidel), samuti vajadust end väljendada, üles märkida igapäevast elu ja jahirituaale.1 Kunstil oli tollal sümboolne tähendus, millega püüti nähtavale tuua nähtamatut.
mida inimesed on kord välja mõelnud ning seetõttu on ka ainus moraali allikas minevik. Et meil muud peale mineviku pole, tuleb suhtuda sellesse aukartusega. Et meil muud peale mineviku pole, siis on kõige tõenäolisemalt just minevikus ja traditsioonides see, mis on õige. Ühiskonna institutsioone pole tegelikult võimalik hakata mõistuse abiga ühtäkki ise looma ega ka ise mõtestama. Burke väidab, et kõigepealt on mineviku kogemused ja neist tekivad inimestes instinktiivsed hoiakud ning alles seejärel või selle valguses saab õigel moel rakendada mõistust. Kui midagi ühiskonnas muutub, siis on sellel oma põhjus ning muutus toimub loomulikult. Kui mingi meie soovitav muutus pole minevikus aset leidnud, siis järelikult ei peetud vajalikuks asju muuta ning seda tulebki pidada õigeks (see ongi otsustamise mõõdupuu!). Järelikult, see, mis on vana, on õige. Kui teatud asi pole pikka aega muutunud, järelikult on ta näidanud oma
annaabi.ee 
