langemist muhameedlaste kätte 1291. a., asusid templirüütlid ümber Prantsusmaale, rajades oma keskuse Pariisi (Temple'i linnaosa). Paavstid andsid Templivendade ordule mitmeid privileege, mistõttu ordu muutus pikapeale väga rikkaks. Rikkus sai ordule ka saatuslikuks. Selleks, et ordukassa raha kätte saada süüdistas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus 1307. a. Templivendade ordut ketserluses, väärjumalateenimises ja nõiduses ning andis kõik ordurüütlid eesotsas ordumeistriga inkvisitsioonikohtu kätte. Piinamisel "tunnistasid" orduvennad kõike, mida kuningas soovis, kuid 1314. a. vahetult enne hukkamist tuleriidal loobus ordumeister Jacques de Molay valetunnistustest ning needis kuninga, kes peagi seejärel ka suri. Meessoost järeltulijaid polnud ka tema kolmel pojal. Selle tulemusena puhkes troonipärimisküsimuse tõttu 100aastane sõda, milles Prantsusmaa tõsiselt kannatada sai. Ametlikult sulges Templivendade ordu paavst Clemens V 1312. a.
Ehitas aastal 1609 pikksilma, millega avastas Kuu mäed , Veenuse faasid, Päikese laigud ja pöörlemise ning Linnutee tähestruktuuri. Sõnastas inertsiseaduse, avstas vaba langemise seadused ja rajas mehaanika alused. Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmakäsituse. Ta tõestas esimesena Koperniku süsteemi kehtivuse ja avaldas aastal 1632 teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Selle eest anti ta 1633 inkvisitsioonikohtu alla. Piinamise kartuses ütles ta ametlikult lahti oma vaadetest. Ta pidi elu lõpuni jääma inkvisitsiooni valve alla. Oma villas Arcteris jätkas ta astronoomilisi vaatlusi (avastas 1637 Kuu liberatsiooni), kuni jäi täielikult pimedaks aastal 1637. 1638 ilmus Hollandis tema teos " Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta". Galilei võitles Aristotelese dogmatiseeritud
Teadus ja kultuur Galileo Galilei (15641642) Galileo Galilei oli itaalia andekas teadlane. Kui ta sai teada, et Hollandis leiutati teleskoop, suutis ta selle kirjelduste järgi valmis ehitada ja veelgi parema mudeli. Katoliku kirik kartis, et Galilei avastused õõnestavad usutõdesid ning kirik kutsus ta inkvisitsioonikohtu ette. Tema kuulsaim lause oli : ,,Ta liigub siiski!" Isaac Newton (16431727) Isaac Newton oli inglise teadlane ja õppis ülikoolis kõik kiiresti ära, mis tollal loodusteadustes ja matemaatikas teada oli ning asus seejärel iseseisvale uurimistööle. Isaac leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja Maa mõõtmed ning seletas tõusu ja mõõna.
kõigepealt kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. Vastupidiselt Aristotelese seisukohale, et Maa ja taevakehad koosnevad eri aineist, väitis Galilei, et tegemist on sama materjaliga. 1610 avastas Galilei neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ning leidis, et Kopernikul oli õigus, kui ta väitis, et Maa tiirleb ümber päikese. Galilei avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. 1632.a avaldas ta raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta", mille eest ta anti inkvisitsioonikohtu alla. Elu päästmiseks oli Galilei sunnitud lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemisi kohta ümber päikese ja paluma andestust. Galilei pääses siiski inkvisitsioonikohtu käest, kuid suruti tegelikult koduaresti. Ta jätkas siiski uurimistööd, rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Uus filosoofia ja mõtteviis: René Descartes'i "Arutlus" (1637) Descartes'i peetakse üldiselt kaasaegse filosoofia rajajaks. Ta oli esimene silmapaistvate
Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku rikastumise ja ilmaliku võimu taotlemise vastu, selle eest neid loomulikult ka vihati. Inkvisitsioonikohuse käigus püüti välja selgitada ketsereid ja nõidasid, neid üle kuulata ning vajadusel karistada tuleriidal. Tuntud inkvisitsiooniohver 15. sajandist on prantslanna ja kangelane Jeanne d´Arc, kelle alatu kohtuprotsess lõppes traagiliselt nii neiu enda kui ka kõigi tema pooldajate jaoks. Selliseid õnnetuid inkvisitsioonikohtu ohvreid oli keskajal tuhandeid. On vaieldav, kummal poolel oli õigus tolle aja arusaamade järgi, tänapäeval aga kannatatake erinevate maailmavaadete või religiooni eelistuste pärast palju vähem või ei kannatata üldse. Toetudes eelöeldule võib märgata, et kiriku roll keskaja ühiskonnas oli väga suur ja võimas. Paavst kui kirikupea ning kõik tema kaaskondlased mõjutasid nii lihtinimesi kui ka keisreid ja kuningaid, et suurendada oma võimu ja jõukust
Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid.1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi.1632a.avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise Maailmasüsteemi kohta"selle eest anti inkvisitsioonikohtu alla.Elu päästmiseks oli sunnitud lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese ja paluma andestust.Jätkas siiski uurimistööd,rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Uus filosoofia ja mõtteviis:Rene Descartes.Rene Descartes(15961650).Rõhutas inimmõistuse suurt rolli,on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks.Arvas,et inimhingel on 2 omadust:1)mõistus,mis võimaldab teadmisi saada
toimumiskohaga. Näiteks ühele poole olid maalitud üksteise peale laotud kivid, mis pidid iseloomustama kiviseina. Teistpidi keerates olid sinna maalitud taburetid, kuhu peale ka tegelased istusid. Veel oli ühe külje peale maalitud elevant, mis etenduse ajal oli miskipärast jalgade peal olemise asemel pepuli. Terve etenduse vältel oli laval tagapool tõusev tasapind, kust saabusid nii Tuuleveski, Peeglite Rüütel kui ka inkvisitsioonikohtu inimesed. Lavastuse lõpus lahkusid aga just sealt üles minnes Sancho ja don Quijote. Kõik lood kokku tekitasid minus suursuguse tunde. Palades vaheldusid emotsioonid mõndades oli sees viha ja trots, teistes aga hellus ja armastus. Lauljad olid väga tasemel, eriti meeldis mulle muulaajajatest seksteti häälte kooskõla, see tõi lausa kananaha ihule. Trotsi kohtab näiteks stseenis, kus Aldonza/Dulcinea üritab näidata don Quijotele oma päris palet. Ta
katseid jätkab. Kuid hoolimata Galileo ettevaatlikusest oli ta määratud saama mitte üksnes õpetlaseks, vaid ka märtriks. Igivalvas inkvisitsioon valitses Firenze maakonnas piiramatu võimuga. Suurinkvisiitor kardinal Bellarmine pani tähele, et kuigi Galileo ei puuduta maa ümber päikese liikumise küsimust, kuulutas ta end siiski Koperniku järgijaks. Seetõttu sai Galileo 26. märtsil 1616. aastal käsu ilmuda inkvisitsioonikohtu ette. Kardinal Bellarmine ,,soovitas" Galileol loobuda ,,ketserlikest" arusaamadest maa, päikese ja tähtede kohta. Tal ei lubatud selliseid mõtteid kohtuliku süüdistuse ähvardusel ei mõelda ega edasi anda, samuti mitte neid suuliselt või kirjalikult kaitsta. Galileo, ,,surm hinges", andis loobumisallkirja ning tõotas keelust kinni pidada; kardinal laskis tal minna, endal näol võidukas naeratus. Ta oli üheainsa karmi käsuga suutnud peatada planeetide liikumise ümber päikese
Seda teooriat hakati kutsuma heliotsentriliseks maailmasüsteemiks. Sellinne teooria oli aga vastuolus Aristotelese filosoofia, piibli ning tavakogemustega. Galileo Galilei oli aga esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi (varem oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku “jumalavastaste” iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS.
Seda teooriat hakati kutsuma heliotsentriliseks maailmasüsteemiks. Sellinne teooria oli aga vastuolus Aristotelese filosoofia, piibli ning tavakogemustega. Galileo Galilei oli aga esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi (varem oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku "jumalavastaste" iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS.
Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. ·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida. ·Lahutas teadused kahte ossa: 1. Mateeriat uurivad teadused(füüsika ja arstiteadus), mis
ainuõigeks kirikuks. Inkvisitsioon oli katoliku eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Klooster: Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
a. hakkasid aga mõlemad Galileo Galilei tütred nunnadeks Florence lähedal asuvasse kloostrisse ja seetõttu lahkus tema naine Maria Paduast.1634. a Maria suri. Galileo Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galileo Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" . Galileo Galilei juhtum, mida enamikus käsitlustes on esitatud kui kirikliku dogmaatika
Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia Põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuse määramine, kui võrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsioonikohtu protseduuri kulgemine: Kohtunikud e inkvisiitorid saatsid mingisse linna või piirkonda teate oma tulekust. Kohal pidasid nad jutluse , milles kutsusid oma patte üles tunnistama, ketserlusest loobuma. Need, kes olid ise valmis ketserlusest loobuma, pääsesid kerge karistusega(past, palved). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse nt surmanuhtluse täideviimiseks ilmalikule võimule. Nad ei saanud ka karistust ära jätta, kuna neid oleks siis tabanud kirikust väljaheitmine
Kaasaegsete kirjelduste järgi olevat ta lausa hirnunud Galilei jesuiite torkavate väidete peale. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Galilei protsess Aastal 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel". Kuigi raamatu ilmumiseks oli paavsti nõusolek ja tekst tsensori poolt heaks kiidetud, järgnes kirikuvõimude valuline reaktsioon. Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi ilmuda Rooma inkvisitsioonikohtu ette. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas Galilei rikkus 1619. aasta ettekirjutusi või mitte. Protsess lõppes süü omaksvõtmisega Galilei poolt. Talle mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis küll samas muudeti koduarestiks. Galilei vangistus ja surm Algul oli Galilei vangistuspaik Toskaania saatkond Roomas. Seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei tema Firenze
Kaasaegsete kirjelduste järgi, olevat ta lausa hirnunud Galilei jesuiite torkavate väidete peale. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Galilei protsess Aastal 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel". Kuigi raamatu ilmumiseks, oli paavsti nõusolek ja tekst tsensori poolt heaks kiidetud, järgnes kirikuvõimude valuline reaktsioon. Kõrges vanuses ja haigel Galileil, kästi ilmuda Rooma inkvisitsioonikohtu ette. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas Galilei rikkus 1619. aasta ettekirjutusi või mitte. Protsess lõppes süü omaksvõtmisega Galilei poolt. Talle mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis küll samas muudeti koduarestiks. Algul oli Galilei vangistuspaik Toskaania saatkond Roomas. Seejärel, lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal
ketserite mõõduka karistamise teooria lõi juba kirikuisa Augustinus, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. saj I poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vattekkinud kerjusmungaordude liikmed. inkvisitsioonikohute tegevust kontrollis paavst inkvisitsiooni eesmärgiks oli pigem ketserlike vaadete leviku takistamine inkvisitsioonikohtu protseduur: kohtunikud inkvisiitorid saatsid linna või piirkonda teate oma tulekust kohale jõudnud pidasid rahvale jutluse, milles kutsusid ülesse patte tunnistama ja ketserlusest loobuma · need, kes olid ise nõus ketserlusest lahti ütlema need said üsna kerge karistusega: paast, palved jne.
hispaaniale. Pt. 13. Teadus ja kultuur Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks olid Galileo Avastused kirikule ohtlikud ? Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust ja uued teadussaavutused levisid trükisõna kaudu varasemast kiiremini. Katoliku kirik kartis, et Galilei avastused õõnestavad usutõdesid ning kutsus ta inkvisitsioonikohtu ette. Galileid sunniti lahti ütlema oma õpetusest Maa liikumise kohta. Miks on olulised Isaac Newton ja Karl von Linne avastused ? Isaac Newton (1643-1727)- Suutis varasemad teadmistekillud ühendada ühtseks tervikuks ning töötada välja õpetused, mis muutsid oluliselt senist maailmapilti. Ta leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust , arvutas välja maa õiged mõõtmed ning seletas tõusu ja mõõna.
mille kohaselt Maa sai olla kõigi Universumi liikumiste ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alle, kuid oma villas Arcetris jätkas astronoomilisi vaatlusi ning uuris mehaanika seadusi. Ta tõestas, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirendusega ning sõnastas inertsiseaduse. Sellega pani Galilei reaalse aluse Koperniku heliotsentrilise süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus
doktriini, mille kohaselt Maa sai olla kõigi Universumi liikumiste ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alla, kuid oma villas Arcetris jätkas astronoomilisi vaatlusi ning uuris mehaanika seadusi. Ta tõestas, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirendusega ning sõnastas inertsiseaduse. Sellega pani Galilei reaalse aluse Koperniku heliotsentrilise süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus
sellised tõekspidamised olid nad sinna paigutanud ja püüdsid kartuses teadmatuse ees selliseid püüdeid takistada tihti ka väga ekstreemsetel viisidel. Selliseid viise kujutati ka eeskujuna järgnevatele teisitimõtlejatele. Üheks uuenduslikuks teadlaseks, eriti täheteaduse vallas oli Galileo Galilei (1564-1642), kes oli haritud mees ja lükkas ümber palju väiteid. Selline drastiline uute teooriate lagedale toomine tõi talle isegi inkvisitsioonikohtu kaela. Surmanuhtlusest päästis ta ainult oma vaadetest loobumine, mida ta ka tegi, kuigi ääretult vastumeelselt. Üheks 17. saj kuulsamaks füüsikuks ja astronoomiks on peetud Isaac Newtoni (1643-1727), kes leiutas peegelteleskoobi ja avastas selle kaasabiga valgusspektri. Newton jõudis ka järeldusele, et planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi trajektoore. Füüsika vallas oli tähtsamaks avastuseks elektri kasutuselevõtt, sest kasutatakse
Braunschweigis hertsogi käsul naisalkeemik Maria Zilgerin, kes ei suutnud pliist kulda valmistada. 1590. a. poodi Münchenis alkeemik Bragadino ja 1597. a. hukati Württembergis G. Honauer. Paljud keskaja alkeemikud ja teadlased sattusid aga vanglasse, sest arvati, et nad teavad kulla valmistamise retsepti, kuid keelduvad seda vürstidele või kuningatele avaldamast. Ka nende piinamistega püüti neilt kulla valmistamise viisi teada saada. Näiteks nimekas keskaja õpetlane Roger Bacon pandi inkvisitsioonikohtu otsusel 20 aastaks vangi sellepärast, et ta ei avaldanud kullaretsepti. Niisiis oli alkeemikutel põhjust olla kahekordselt ettevaatlik, sest sageli riskisid nad eluga või inkvisitsioonikohtu alla sattumisega. Idee muuta üht elementi teiseks ei olnud mitte populaarne ainult keskajal, vaid seda on püütud teha isegi 20. sajandil. 1924. aastal kujunesid sensatsiooniliseks prof. Miethe katsed, kes teatas, et on avastanud kulda elavhõbekvartslambist
· Vabastamaks teadust kiriku kontrolli alt, esitas ta seisukoha, et filosoofia ja teoloogia ei ole ega tohigi olla omavahel seotud. · Ta pilkas asketisimi ja tuletas meelde, et varakristlus lubab ka vaimulike abielu. · Ütles, et parem olgu vaimulik ühe naise abikaasa kui paljude armuke. · Piibli üleloomuliku päritolu eitamine. · Nimetas Moosest ja evangeliste lihtsalt ajaloolasteks. · Ta pidi astuma Napolis inkvisitsioonikohtu ette. · Teda päästis halvimast uus paavst Nicolaus 5, kes kutsus ta Rooma enda teenistusse. · Ta sai Nicolaus 5 juures sekretäriks, peale selle Rooma ülikooli professoriks ja veel mitu tulusat ametikohta. · Suri 1457. aastal, tema sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus, mille kanoonik (vaimulik) ta oli olnud. Rotterdami Erasmus · Madalmaade suur humanist, tegeliku nimega Geer Geerts, oli sündinud 1466. aastal.
sisetülid. Kuningavõim oli nõrk, seisustekogul (Cortes) õigus määrata makse, anda välja seadusi. Cortesi seisusteks olid aadlikud (grandid ja hidalgod), vaimulikud ja linnade esindajad. Linnad olid tugevad, etendasid tähtsat osa riikide kujunemisel. 1479 liitusid Kastiilia ja Aragoonia personaaluniooni Ferdinandi (Aragoonia) ja Isabella (Kastiilia kun-na) abielu kaudu. Ferdinandi kirikupoliitika väga iseseisev – määras ise ametisse kõrgemaid vaimulikke. Paavst andis talle ka inkvisitsioonikohtu õiguse. Kindlustanud sisemise korra riigis, asus araablaste vastu võitlema. 1492 vallutati Granada. Rekonkista oli lõppenud. Lubadustest hoolimata algasid tagakiusamised ja maurid lahkusid Põhja- Aafrikasse. Hispaanias kasvas piiramatu kuningavõim Kuningriikide ühendamisele järgnes majanduslik tõus. Loodi head ühendusteed teede parandamise ja sildade ehitamise teel. Villa ja siidi tootmine tõusis kõrgele tasemele. Eriti kataloonias läks hoogu mereasjandus ja laevade
Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. RISTISÕDADE AEG, PÕHJUSED, EELLUGU By Oll©®TM 2004 Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270(1291). Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased.
Inkvisitsioon(juurdlus, uurimine)- kat. vaimulike kohtupidamine ketserite üle. Eesmärk: neid ümber veenda, vaadete leviku takistamine, vajadusel karistada. Nende mõõduka karistamise teooria lõi üle kirikuisa Augustinus oma(354-430)(leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõeks pidamiste juurde tagasi tooma). Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. sajandil Ipoolel paavst GregoriusIX ajal. Koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Inkvisitsioonikohtu protseduur: Kohtunikud>inkvisiitorid>saatsid mingisse linna/piirkonda teate oma tulekust->pidasid nad rahvale jutluse(kutsusid üles patte tunnistama ja ketserlusest loobuma)->kes olid valmis oma vaadetest lahti ütlema, pääsesid tavaliselt üsna kerge karistusega(paast, palved jms). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse(nt surmanuhtlus). Ilmaliku võimu esindajad ei saanud karistust ära jätta, sest siis
ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alle, kuid oma villas Arcetris jätkas astronoomilisi vaatlusi ning uuris mehaanika seadusi. Ta tõestas, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirendusega ning sõnastas inertsiseaduse. Sellega pani Galilei reaalse aluse Koperniku heliotsentrilise süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus
Kuulnud et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged seemed lähemale, valmistas ta 1609. aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides Kuud avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610 aastal avastas Galilei 4 Jupiteri umber tiirlevat kuud ning leidis, et Kopernikuse väited olid tõesed. Galilei avastas ka vaba langemise seaduse ja inertsi. 1632. aastal avaldas ta raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" mille eest anti ta inkvisitsioonikohtu alla. Elu päästmiseks oli ta sunnitud lahti ütlema oma vaadetest ja paluma andestust. Galilei pääses inkvisitsiooni käest, kuid suruti tegelikult koduaresti. Ta jätkas siiski uurimustööd, rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Isaac Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Üks tema esimesi leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest
1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma. Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13.s Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu. Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236). Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2
Madalmaades, Šotimaal ja Prantsusmaal levis VASTUREFORMATSIOON Trento kirikukogul 1545- sai alguse uus liikumine, mida nimetati vastureformatsiooniks. Pahed, mis nurinat tekitasid eemaldati kirikust. Vaimulikud, samuti nunnad ja mungad pidid elama eeskujulikku elu. Paavstiks võis saada vaid tõesti väärikas mees. Harimatud vaimulikud, või need, kes häbistasid vaimuliku seisust eemaldati halastamatult. Paavst Paul III elustas 1540.a uuesti inkvisitsioonikohtu. Koostati keelatud raamatute nimekiri. Võimsamaks relvaks reformatsiooni vastu sai Jesuiitide ordu, nn Jeesuse selts. Põhiliselt ordu tegutseb rahvamasside mõjutamisega, jutlustades. Ordul oli sõjaväeline iseloom- ordut juhtis kindral. „Eesmärk pühitseb abinõu“ makjavellism-võimaldas võidelda nende õpetuste vastu, mis olid katoliikluse vastu. KALVINISM Saab alguse Šveitsist, Jeal Calvini järgi. Väga palju Luterlusest ei erine. UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad
Astronoomia teerajaks sai uuel sajandil itaallane Galileo Galilei. Valmistas 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt Kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610 avastas Galielo 4 Jupiteri ümber tiirlevat kuud ning leidis, et Maa tiirleb ümber Päikese. Ta avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. 1632.a avaldas raamatu ,, Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta", mille eest ta anti inkvisitsioonikohtu alla. Elu päästmiseks oli ta sunnitud lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese ja paluma andestust. Ta pääses inkvisitsiooni käest, kuid suruti tegelikult koduaresti. Ta jätkas siiski uurimistööd, rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtust. Uus filosoofia ja mõtteviis : Rene Descartes (1596-1650) Teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.
konstrueerinud kiikri, mis toob kauged seemed lähemale, valmistas ta 1609. aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides Kuud avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610 aastal avastas Galilei 4 Jupiteri umber tiirlevat kuud ning leidis, et Kopernikuse väited olid tõesed. Galilei avastas ka vaba langemise seaduse ja inertsi. 1632. aastal avaldas ta raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" mille eest anti ta inkvisitsioonikohtu alla. Elu päästmiseks oli ta sunnitud lahti ütlema oma vaadetest ja paluma andestust. Galilei pääses inkvisitsiooni käest, kuid suruti tegelikult koduaresti. Ta jätkas siiski uurimustööd, rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Isaac Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Üks tema esimesi leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas
Jeanne d’Arci ilmumine tõi pöörde saja-aastasesse sõtta. Temast sai tõeline rahvuskangelane, kes sisendas prantslastesse uut usku, inglastesse aga hirmu ja paanikat. Juba esimese lahingus olid Jeanne juhitud väed edukad ja linn vabastati piiramisrõngast. Edaspidi saavutas Jeanne veel terve rea võite. 1340 langes ta burgundlaste kätte vangi. Need müüsid neiu inglastele, kes organiseerisid Jeanne’I üle inkvisitsioonikohtu. Ta mõisteti süüdi nõidumises ja ketserluses ning põletati tuleriidal. Tagantjärele kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. SAJA AASTASE SÕJA LÕPP 1453: Pärast Jeanne d’Arci surma prantslaste võidud jätkusid. Nii feodaalid kui talupojad koondusid vaenlase väljatõrjumiseks kuninga ümber. Burgundia hertsog katkestas oma liidu inglastega ja tuli samuti kuninga poolele. Järk-järgult langesid kõik inglaste valduse Prantsusmaal
sulanduvad kokku ühtseks rahutuks linna igapäevaelu keskuseks. Väljak sai oma nime 16. sajandil pigem tavakohaselt kui kaitseks ehitatud linnamüüri mittesäilinud Idaväravast, mis lammutati maha 1870 kui linn ulatuslikult laienes pärast selle nimetamist riigikohtu alaliseks asukohaks. 0-kilomeeter mõõdetakse Pürenee poolsaare teede pikkust.Kõikjale suunduvate teede algus. Plaza Mayor - (150 m pikk ja 110 m lai) Endine autodafeede (inkvisitsioonikohtu pidulikud lõppaktid) ja härjavõitluste väljak, mille ehitamist alustati Felipe II (1556- 1598) projekt-plaani järgi 1590. a.-l (klooster-lossi Escorial`i käsitöömeistri Juan de Herrera poolt) ja lõpetati väljakule nime andnud Felipe III elu viimastel aastatel (1619) (arhitekt Gmez de Mora). Kolmes reas rohkem kui 400 sepistatud rauast käsipuudega kaunistatud lahtist rõdu. Üheksa võlviga kaetud sissepääsu.
kihutama. Jeanne d'Arci ilmumine tõi pöörde saja-aastasesse sõtta. Temast sai tõeline rahvuskangelane, kes sisendas prantslastesse uut usku, inglastesse aga hirmu ja paanikat. Juba esimeses lahingus olid Jeanne'i juhitud väed edukad ja linn vabastati piiramisrõngast. Edaspidi saavutas Jeanne veel terve rea võite. 1430. aastal langes ta burgundlaste kätte vangi. Need müüsid neiu inglastele, kes organiseerisid Jeanne'i üle inkvisitsioonikohtu. Ta mõisteti süüdi nõidumises ja ketserluses ning põletati tuleriidal. Tagantjärele kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Charles VII Ehkki ta isa Charles VI oli lubanud trooni inglise kuningale Henry V-le, kuulutas Charles isa surma järel end kuningaks ning alustas võitlust Prantsusmaale tunginud inglise vägedega. Kuningaks troonimine võimaldus pärast Jeanne d'Arci juhtimisel saavutatud sõjalist edu (krooniti Reimsis). Aastaks 1453 oli Charles kogu maa inglastest vabastanud
lubatigi väepealikute kõrval minna inglasi linnast eemale kihutama. Jeanne d'Arci ilmumine tõi pöörde saja- aastasesse sõtta. Temast sai tõeline rahvuskangelane, kes sisendas prantslastesse uut usku, inglastesse aga hirmu ja paanikat. Juba esimeses lahingus olid Jeanne'i juhitud väed edukad ja linn vabastati piiramisrõngast. Edaspidi saavutas Jeanne veel terve rea võite. 1430. aastal langes ta burgundlaste kätte vangi. Need müüsid neiu inglastele, kes organiseerisid Jeanne'i üle inkvisitsioonikohtu. Ta mõisteti süüdi nõidumises ja ketserluses ning põletati tuleriidal. Tagantjärele kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Charles VII Ehkki ta isa Charles VI oli lubanud trooni inglise kuningale Henry V-le, kuulutas Charles isa surma järel end kuningaks ning alustas võitlust Prantsusmaale tunginud inglise vägedega. Kuningaks troonimine võimaldus pärast Jeanne d'Arci juhtimisel saavutatud sõjalist edu (krooniti Reimsis). Aastaks 1453 oli Charles kogu maa inglastest vabastanud
annaabi.ee 
