Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine)
(myocardium) Ei ole vöödiline Vöödilised Vöödiline Elundite seintes Luude küljes asub ainult südames Tahtele ei allu Tahtele alluvad ei allu tahtele Sidekoe alatüübid ja nende iseloomustus Luu ja kõhrkude Rasvkude Veri Keha toestamine Kaitse külma ja vigastuste Varuained Palju rakuvaheainet Reserv Vedel kude Moodustub suurtst rasva Kaitse ja toide Rakkudest 2. Inimese elundkonnad ja nende ülesanded organismis, näited elunditest. Elundid on ...
Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest. 8. elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates 2.2 Ülevaade inimorganismi ehitusest Rakk kude elund e.organ organismisüsteem e.elundkond organism vöötlihaskoerakkvöötlihaskudelihasedlihaskondinimene vererakkverisüdavereringeelundkondinimene Loomsed koed 1. EPITEELKUDE · Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet · Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk..................................
vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni. 38. Hüpofüüsi eessagara hormoonide sekretsiooni regulatsioon? Hüpotalamus vabastab vereringesse prolaktoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks prolaktiin. Tema mittendokriinne märklaud on rind. Samuti vabastab hüpotalamus vereringesse türeoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks türeotropiin. Tema endokriinseteks märklaudadeks on kilpnääre ja kilpnäärme hormoonid. Mitteendokriinseteks märklaudadeks on mitmed koed. 39.Mille poolest erineb tagasagara ehitus ja talitlus teistest endokriinnäärmetest? Hüpofüüsi tagasagar on arenenud vaheaju väljasopististest. Selles on vaheaju tuumadest tulevaid närvikiude ja tugirakke. Tagasagar on vaid hormoonidedepoo. Teised endokriinäärmed, näiteks neerupealised, asetsevad paksu rasvakihi sees neeru peal. Hormoonid, mida toodab, reguleerivad peamiselt süsivesikuainevahetust, naatriumi ja kaaliumiaine vahetust. 40
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati
On erituselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid Nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul D-vitamiini ja melaniini Meeleelund, mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi. 6. Lihaste ülesanded Liigutavad kehaosi Annavad kehale kuju Kaitsevad siseelundeid Vee ja valkude tagavara Aitavad säilitada kehatemperatuuri Lihaste liigid Skeletilihased e vöötlihased kõige rohke. Liigutavad kehaosi, alluvad inimese tahtele, väsivad kiiresti Südamelihased- ei allu tahtele, tüütavad automaatselt, pidevalt Silelihased- ei allu tahtele, tõmbuvad aeglaselt kokku, ei väsi kiiresti (nt põie, seedekulglalihased)
veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb põrutuse ja külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest
*glükoneogenees glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest: kasutatakse piimhapet, aminohappeid, ka glütserooli. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust (beeta-toime) ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole (beeta- toime). Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad (alfatoime). Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (alfatoime). Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südametegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb.
Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad. Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipu mulk viib hambajuurekanalisse, läheb üle hambaõõnde. Mõlemas asub säsi e pulp, mood sidekude, närvid, veresooned.Peamise massi mood luukude dentiin. Kroon on kaetud emailiga. Juur, kael on kaetud hambatsemendiga. Suured süljenäärmed-kõrvasüljenääre, lõuaalune süljenääre, keelealune süljenääre. Kurgu lümfaatiline rõngas-kurgukitsuse ja ninasõõrmete piirkond kuuest mandlist koosnev barjäärifunktsioon. Magu-paikneb kõhuõõnes diafragma all. Maolävend-söögitoru, mao ühinimiskoht. Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa. Maokeha-suurem osa maost.
veri (vedel kude, palju rakuvaheainet, vähe rakke, toite- ja kaitseülesanne) · Närvikude moodustab pea ja seljaaju, võtavad vastu, analüüsivad ja juhivad edasi erutusi, igal närvirakul on keha, millel on 1 pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket · Lihaskude selle moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, tänu sellele saame liikuda, jaguneb : Vöötlihaskude ( moodustab skeletilihased, koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, põhiline osa lihastest, tõmbuvad kiiresti kokku ja lahku, rakkudes palju tuumi, alluvad tahtele) Südamelihaskude (nagu vöötlihaskude, ainult et rakud on omavahel ühendatud, esineb südames, ei allu tahtele) Silelihaskude (paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, rakud ühe tuumaga, ei allu tahtele) 1C Elundkonnad
moodustumine. Luuümbris - Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. o Katab luud o Moodustab uusi luurakke o Ühendab luid ümbritsevate kudedega o Siseldab palju veresooni ja närve Plinkollus - Tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus · Käsnjas plinkollusest pehmem luukude. · Asub plinkollusest seespool. · Käsnolluses asub luuüdi. Luuüdi · Punane - vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse( toruluude käsnolluses, selgroolülides, puusaluudes, roietes ja koljuluudes ) · Kollane - toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus valgulise ehitusega, tõmbele ja veitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Inimsese luustik · Kolju; selgroog; rinnakorv; ülajäsemed; alavõõtme; vaagnavõõtme; alajäsemete luud.
20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ja on lihastele kinntuskohaks. Samuti moodustavad luud ruume mis on siseelundite kui ka närvisüsteemi kaitsemiseks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luud on omavahel ühendatud. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahale jääb liigeseõõs
Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os pal
suguhormoonide produktsioon hakkab järsult suurenema ( pubekaeas) selle lõpus on enamvähem kasv lõppenud, kõhreplaadid luustunud, epifüüsid ja diafüüsid kokku kasvanud. Juhul kui suguhormoonide produktsiooni pubekaeas on puudlik , siis kasv jätkub, kellel on ka teised sekundaarsed sugutunnused välja kujunemata. Luud on kaetud luuümbrisega. Seda ei ole liigespindadel. Luude paksenemine toimub teatud määral luuümbrise tõttu. Luuümbrise sisse kasvavad närvid ja veresooned, mis varustavad luukudet. Luud kasvavad öösiti, kasvuproduktsioon on öösel suurem. 2. Lamedad luud ( vaagna, kolju, abaluud) 3. Lühikesed luud ( lülisamba lülid, lamakäed ja jalad) 4. Segatüüpi luud. (näokolju luud, oimuluu) Luude kasv ja areng Luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett algul koosneb täielikult kõhrkoest ( kaltsium pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud
Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV-kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumiseks, vere hüübimiseks, stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt.
Plokkliiges nt: põlve- ja küünarvarreliiges Silinderliiges nt: kael Koljuõmblused on luudevahelised ühendused. Lihaste abil saab selgroog vetruda ja painduda. Rinnakorvi põhiülesanne on siseelundite kaitsmine. Selgrookõverused aitavad painutada, sirutada ja pöörata. Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvi lamendumist. Lihaste ülesanded: Kehaosade liigutamine Kehatemperatuuri säilitamine Kaitsmine Kehale kuju andmine Skeletilihased alluvad tahtele ja onkimpudeks koondunud lihakiud. Südamelihased on tahtele allumatud ja pumpavad verd. On sarnased skeletilihastele. Silelihased on tahtele allumatud ja asuvad soolestikus. Koosnevad silelihasrakkudest. Jäseme liikumahakkamine närvierutuse tekkest: Erutus sunnib lihast kokku tõmbuma. Kui lihas tõmbub kukku, tõmbab ta ka kõõlust, see omakorda luud ning põhjustab luu liikumist. Pikim lihas on rätsepalihas Suurim lihas on tuharalihas Väikseim lihas on silmamuna liigutav lihas
toitefunktsiooniga sidekoed (veri, Neurogliiarakud täidavad närvikoes lümf, rasvkude, kohev sidekude, tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. (info õpikust) EPITEELKUDE LIHASKUDE: Katteepiteelkude-nahk Silelihaskude nahas, Näärmeepiteel-kehanäärmed veresoonte ja siseelundite Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel seintes (haistmisepiteel nina limaskestal) Vöötlihaskude: skeletilihased, keelelihased Südamelihaskude: südames SIDEKUDE: NÄRVIKUDE (närvikoes). 1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV)
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine)
*Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidekoeline väät, millega lihas kinnitub luule 2. Kudede jagunemine/ muu a) Epiteelkude b) Närvikude
ringeelundkond elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastavateks molekulideks sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi sigimiselundkond elundkond, mille abil saadakse järglasi silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a. süda) ja mille kontraktsioonid ei allu tahtele sisenõresüsteem elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi skeletilihased lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda südamelihas südames võrgustikuna asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev
Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu. - Luuümbris- ühendab luud kudedega, moodustab uusi rakke, luud muutuvad jämedamaks lastel. - Palju veresooni ja närve- luud on ühenduses teste osadega. All paikneb luukude- pinkollus- sees käsnkollus. - Käsnkollus- vähendavad luude kaalu. Pehme ja käsnjas. - Pinkollus- luu pidamise osa, kaitseb, tugev, luuüdi. - Punane luuüdi- vereloomeelund- erinevad vererakud moodustuvad, kanduvad vereringesse. - Kollane- toitainete varu, rasvad. - Kõõlused- lihased kinnituvad lihastele, kannavad lihaste liigutused luudele, võimaldab liigutada. - Luustik- skelett. Lihastele kinnituskohaks, kaitseb, võimaldab liikuda, annab kuju. Lihased- liigutamiseks, kehatemperatuuri säilitamine, kaitseb, annab kuju. - Skeletilihased- vöötlihased, allub inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired.
ratasliiges · kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges sadulliiges · kolme(palju-)teljelised liigesed keraliiges lameliiges LIHASTESÜSTEEM Kõigi lihasrakkude ühiseks omaduseks on kontraktiilsus võime kiiresti ja jõuga lüheneda. Lihastel on veel lisafunktsioone lihaste tööl vabaneb palju soojust, mis on peamine keha normaalse temperatuuri hoidmisel; lihased aitavad kaitsta siseelundeid. Lihaskudede liigid: · silelihaskude vanim, rakud on väikesed, tuum paikneb keskel, müofibrillid on raku sees võrgustikuna. Silelihased moodustavad kihte siseelundite seintes ja ei allu meie tahtele · südamelihaskude koosneb pikkadest kiududest, mis on tekkinud paljude väikeste silelihasrakkude ühinemisel. Tuumad paiknevad kiudude keskel, müofibrillid moodustavad paralleelseid ridu tekib ristvöödilisus. Südamelihas ei allu meie tahtele, leidub südames
loomad, taimed. Neli põhilist koetüüpi. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustub naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad nt luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skeletilihaste koostisesse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
Bioloogia kordamisküsimused 1. Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) Inimese põhikoed on: 1. epiteelkude/ kattekude- kattavad ja kaitsevad kehapealispinda ja õõnsusi. Rakud on tihedalt ja vähe rakuvaheainet. (vt. Pilt1) 2. Närvikude- Info jagamine, salvestamine ja töötlemine. Koosneb tähtja kujuga
kultuuriliste märgisüsteemide abil (kirjutamine, seadused jne) · Basaalmembraan- toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Kollageen- moodustab sidekoe põhimassi · Sidekude: kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (kõõlused), kõhrkude, luukude, veri · Lihaskude- koosneb müofibrillidest (mis koosnevad aktiinist ja müosiinist), moodustab inimese kehamassist umbes 40-50%. Jaguneb: silelihaskude (ühetuumalised, aeglased kokkutõmbed, ei allu tahtele. Elundid), vöötlihaskude (jaguneb skeletilihasteks ja südamelihasteks) · Närvikude- koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud. · Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga · Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel
Seemnerakkude areng mehel Munarakkude areng naisel Munandite väänilistes seemnetorukestes Vaheldumisi kummaski munasarjas Igast spermatogoonist 4 spermi 1 viljastumisvõimeline munarakk, 3 hukkuvad Pidev protsess Tsükliline, iga 28 päeva tagant Kõrge vanuseni Lakkab 45-55 eluaastal Loomsed koed: 1. Epiteelkude - katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel, näärmeepiteel 2. Sidekude - rasvkude, luu- ja kõhrkude, veri, tihe sidekude, kohev sidekude 3. Lihaskude - vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude 4. Närvikude Biosfäär Ökosüsteem Populatsioon Taimorganism e isend Loomorganism e isend
organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana, (ioonidest K+ ja valgud). Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 on vereplasma (ioonidest Na+ ja Cl-). Veri moodustab 7% kehakaalust ehk umbes 5 liitrit. Koosneb paljudest komponentidest. 55% on vereplasma ja 45% vererakud. Vereplasmas: vesi, valgud, aminohapped, rasvhapped, glükoos, ioonid, gaasid ning vererakud. Lümf voolab lümfisoonte võrgustikus. Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on oma koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus on 10-20 g/l (vereplasmast madalam). Lümf koosneb interstitsiaalsest vedelikust. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski (2% ?)
keskel, seda nimetatakse metafaasiks. Edasi tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest raku poolustele, seda nimetatakse anafaasiks. Tütarkromosoomid keerduvad lahti ja nende ümber moodustub tuumamembraan, see on telofaas. Edasi jaguneb tsütoplasma kaheks ja kattub rakumembraaniga. Nii saab ühest rakust kaks täiesti samasugust ehk identset rakku, mis on emarakust väiksemad. Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati
*eritavad nõresid · Lihaskoed: lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma ja sellega liigutusi sooritama Jaguneb kolmeks: *silelihaskude: koosneb ühetuumalistest piklikest rakkudest, asub siseelundite seintes (veresoontes, maos), ei allu inimese tahtele, kokkutõmme on aeglane, kuid kestab kaua. *vöötlihaskude: rakud on ristipidi vöödilised, hulgituumalised, alluvad inimese tahtele, kokkutõmme on kiire, kuid kestab lühikest aega, asub kerelihastes ja keeles. *südamelihaskude: rakud on ristipidi vöödilised, harunevad ja moodustavad võrgustiku, asub südames, ei allu inimese tahtele. · Sidekoed: rakud paiknevad hõredalt ja rakuvahe ainet on väga palju. Ülesanneteks on: *tugiülesanne: selleks on luu- ja kõhrkude *toiteülesanne: osavõtt ainevahetusest, mida toestab veri
hüppeliigest asetatakse kettsilmus. Keti teises ots olev konks kinnitatakse tiguelevaatori kruvi külge. Elevaator tõstab uimastatud sead rippteele, kust nad lükatakse veretustamiskohale. Veretustamine peab toimuma: · 60 sek jooksul, kui sead on uimasatud CO2 või poltpüstoliga otsmikuluud läbistaval meetodil · Alusatda 20 sek jooksul, kui sead on uimastatud elektriliselt. Kaela alumisse ossa tehtud torkega lõigatakse läbi südame ees asuvad suured veresooned. Toiduverd kogutakse õõnesnoaga 8-12 sek jooksul. Sigade veretustamise üldkestvus on 6-8 min. Kogutud toiduveri tunnistatkse kõlblikuks alles pärast lihakeha ja elundite veterinaarset läbivaatust. 10-20 looma veri kogutakse ühte nõusse ja oodatakse vet.arsti otsust. Nahaga sigade kupatamine ja nahapinna puhastamine harjastest. Tuleb vältida nii üle kui alakupatamist. Mõlemal juhul on karvade eemaldamine raskendatud. Liigkupatamisel muutub nahk pehmeks, võivad tekkida lõhed