Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või
vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Tavapärased nõudmised väärikas palk, õigus puhkusele, seadusega sätestatud tööaeg, tervislikud töötingimused ja tööohutus. Sotsiaaldialoog läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendus välja kasvanud tavakodanike probleemidest hariduse, kultuuri edendamine Kodanikuühenduse on kolm gruppi: 1) Seltsing mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita 2) Mittetulundusühing kõige arvukamalt 3) Sihtasutustena
Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu
Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine.
(Keskerakond, SDE) Parempoolsed esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende meelest peab iga inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama ise. Parempoolsed kannavad oma nimes tavaliselt märksõnu konservatiivne, kristlik-demokraatlik või liberaalne.(IRL, reformierakond). Tsentristid on parteid, kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale. (rohelised, rahvaliit) 2. Kodanikuühendused ja ametiühingud Tänapäeva demokraatlikus riigis pole klassikalised parteid ja ametiühingud, et osaleda avalikus elus. Nende kõrval on saanud populaarseks tegevused, mis polegi otseselt võimuga seotud. Tihti on kavandatav tegevus kestvam ning nõuab seetõttu püsivamat organisatsioonilist või juriidilist vormi. Sellised kodanikuühendused tegutsevad paljudes ühiskonna valdkondades. Jagunevad ülesehituselt ja tegevuspõhimõtetelt: MTÜ, SA ja seltsingud. Lisaks parteidele on
b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f. Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale) g. Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel h
Alkoholi ebaseaduslik tootmine). Riigi ja kodaniku vahelisi konflikte lahendab halduskohus. Vabadus on üks peamisi inimõigusi, seepärast sätestab põhiseadus, millistel tingimustel on õigus võtta inimestelt vabadus. Samuti määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. 2) Kohtumõistmises osalejad: - kohtunik (õiguse mõistja) Kohtukohase protsessi põhimõtted KOHTUEELSES staadiumis - advokaat (kaitsja) - prokurör (süüdistaja) · Kodu ja isiku puutumatus - kaasistuja (valitakse linna/valla volikogu poolt viieks aastaks) · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta.
eluvaldkonnas.Tsentriparteid pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid stabiliseerides ühiskonna kahe poole vahel. Eestis on Rahvaliit(seisab põllumeeste huvide eest).Ühiskondlik massiliikumine tekib vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. (sõjavastased,naisõiguslased,sõjavastased).Pärast kriisi lahenemist see taandub.Sellisest liikumisest võib tekkida partei.(keskerakond tekkis 1980.ndate rahvaliikumisest.).Veel on poliitika kujundamisel tähtsad ametiühingud.Ametiühing-mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine.Ametiühingud nõuavad väärikat palka,õigust puhkusele, seadusega sätestatud tööaega,tervislikku töötingimust ja tööaega.Sotsiaaldialoog-läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja ettevõtjate vahel.Ametiühingud teevad äärmuslikes olukordades streike ja tööseisakuid.Õigus streikida on inimõigus
fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks .
Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. 6. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. 7. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Apellatsioon, esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Hageja on tsiviilmenetluses isik, kes esitab kohtusse hagi ehk taotleb oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks kohtumenetluse alustamist. Kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on esitatud. Eesti õiguskantsler on
2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia – riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum – rahvahääletus Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem – igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene) Proportsionaalne valimissüsteem – iga erakond saab vastavalt nii palju kohti parlamendis, kui talle hääli anti (Eetsis) DEMOKRAATLIKUD INSTITUTSIOONID VÕIMUDE LAHUSUS – Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud
2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum rahvahääletus Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene) Proportsionaalne valimissüsteem iga erakond saab vastavalt nii palju kohti parlamendis, kui talle hääli anti (Eetsis) DEMOKRAATLIKUD INSTITUTSIOONID
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine
sotsiaalmaks, aktsiisid), mis Eesti riigieelarves moodustavad suurema osa (75%) tulust. Kui raha jääb üle, siis tehakse lisaeelarve või läheb see reservi 22.Inimõigused Inimeste põhiõigused 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusemõistmisele Poliitilised õigused 1. õigus rahvusele ja kodakontsusele 2. usu- ja mõttevabadus 3. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatusasemele Kultuurilised õigused 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus teabelesl 3. õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele Inimõiguste rikkumise puhul tuleb pöörduda: 1. Eesti kohtusüsteemi poole (I-III kohus) 2. sealt edasi vajadusel Euroopa Inimõiguste kohtu poole 23.Eesti kohtusüsteem
president. Kaitsevägi-ja vabatahtlikud riigikaitse orgasisatsiooni kuuluvad kaitseministeeriumi haldus. KAITSEJÕUDE. Eesotsas ülemjuhatajaga (Ants Laaneots). Kaitsevägi koosneb maa, mere ja õhuväest. Kaitseväe peamised ül: *osutada relvastatud vastupanu agressolile, teatada maailmale puhkenud sõjast. *abistada siviilkriisi (õnnetused) *õpetada sõjaselt välja kaitsevägi ja selle reserv. *osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitse on organisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt jaguneb 15 malevaks. POLITSEI. KOHTEKSPERTIISI JA KRIMINAAL KESKUS. *kriminalistlik tegemine ja tegutsemine. *andmekogude ja kollektsioonide pidamine. *politsei asutuste ametnike, kriminalistide koolituse korraldamine jne.. *politsei koolid. 1)päikese politseikool , saab omandada politseiniku amet. 2)sisekaitse akateemia politsei kollez. Saab omandada rahandusliku kõrghaiduse. Seadus sätestab, et politsei ül:
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid
Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad
piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileegid või eristaatus – nt diplomaadid, õiguskantsler, riigikoguliikmed. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 „Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest
Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus.
ettepanekul 9-aastaks. Isik, kes esitab maakohtusse avalduse, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja (maakohtuid on Eestis 4 ja ülejäänud käivad vastavalt nende alla) Harju maakohus; Viru maakohus; Pärnu maakohus; Tartu maakohus Halduskohtuid on 2- Tallinna ja Tartu- probleemid inimese ja riigi vahel, arutavad esimese astme kohtuasju. RINGKONNAKOHTUD-pöördutakse juhul, kui ei olda rahul I astme kohtu otsusega, esitatakse apellatsioon ehk kaebus. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt-s.t. et apellatsioonikaebusega ei tegele mitte üks vaid mitu inimest (kohtukolleegium) Eestis on 2 ringkonnakohust-Tallinna,Tartu RIIGIKOHUS- Tartus- kõrgeim kohus. Siia esitatakse kassatsioon (II astmest- > III astmesse). Otse riigikohtusse saab pöörduda õiguskantsler, president 92’aasta põhiseadus pani alusele Riigikohtule Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus
1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4
1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4
enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised
- suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi
2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus 2.1 Riigivõimu tulenemine rahvast Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS §1 lg 1) Demokraartia üks tähtsaim alustala: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas •Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: -vahetu demokraatiana -vahendatud demokraatiana. •Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse –referendum, valimistel hääletades. •Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, teostab võimu rahva nimel ja huvides. 2.2 Valimised
järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega. 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: Õigusriik riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. 6. Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatia tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel 7. Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise- hakkamasaamise põhimõttele
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja
ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanikeenamiku keelt 50) Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju? Igaüks, kes on elu- ja looduskeskkonnale teinud kahju, peab selle ka hüvitama 51) Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust? Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust 10. Täida lüngad! Vastavalt võimulahususe printsiibile teostab Eesti Vabariigis seadusandlikku võimu riigikogu. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastavanune hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu peamine ülesanne seadusloome valdkonnas on............................. . Riigikogu tööd korraldavad Riigikogu liikmete hulgast valitud riigimehe ja kaks aseesimeest. Riigikogu istungid on üldjuhul avalikud
institutsioon? 4. Riik kui riigiaparaat (võimuorganid) Puudub juriidiline tähendus (ebatehniline mõiste) Eesti Vabariik: - Riigipiir sätestatud riigipiiri seaduses ja mereala piiride seaduses, lisaks ka majandusvööndi seadus (mis on mingis mõttes seotud) Maismaapiirid: lõunapiir Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi taastamise leppega ja idapiir Tartu Rahuga Merepiirid: viitavad rahvusvahelistele konventsioonidele ÜRO mereõiguse konventsioon (territoriaalveed 12 miili); Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Liivi lahes Õhupiir: piiri ääres mõtteline vertikaal (ulatub atmosfääri lõpuni) Majandusvöönd: pole Eesti Vabariigi territoorium (probleem tekkis nt Nordstreamiga) riik otsustab selle üle, kuidas võib majandusvööndit uurida (uuringute teostamine, kuna ilma uuringuteta ei saa teostada töid); majandusvöönd
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
