http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega
1) Mehe suguelundid jagunavad sisemisteks ja välimisteks. Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ja munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. 1.1 Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema u. 12 15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni, kui mingid traumad või haigused seda enne ei katkesta. Munandite tegevused hakkabki poistel murdeiga. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused: karvade kasv näol(habe ja vuntsid), tugev ja hästi areneneud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1
enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 6. Koolieelikuiga - 2. kuni 6. eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste koordinatsioon(pealte sidumine, joonistamine). 7. Kooliiga - 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamine saadakse selgeks 8. eluaastaks. 8. Puberteet ehk murdeiga - 11. kuni 16. eluaastani. 10.-12. eluaastat kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teised sugutunnused(rindade arenemine tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas, 16.-20. eluaastal. 9. Varane täiskasvanuiga - 20-40 aastaselt, on inimesed on füüsiliste võimete kõrgtasemel. 10
Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemnejuhasid kusiti poole liikudes lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme poolt toodetud nõred 4)moodustub sperma 5)sperma väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu (mitte kunagi samal ajal uriiniga) Sugunäärmed hakkavad poistel intensiivselt talitlema u 12-15 aasta vanuses, algab murdeiga e puberteet. Algab spermide moodustumine, suureneb meessuguhormoonide sünteesimine. Teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev ja hästi arenenud lihaskond, mehele iseloomulik kehakuju, madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/trauma seda enne ei katkesta). Spermide eripärad 1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis.
täiskasvanu erinevaid rolle. Sellepärast võtab tema püüe enesekonstitueerumise järele pahatihti agressiivseid ja stiihilisi vorme. Ta pürgib ahnelt mingi eeskuju, ideaali poole, tahab ennast ja oma omadusi maksimaalselt avaldada. Ent murdeealine noor ei mõista veel ideaali ja tegelikkuse vahekorra keerukust ning vastuolulisust. Ta idealiseerib hõlpsasti ümbritsevaid inimesi ja suhteid, kuid pettub neis kiiresti, kui näeb, et nad ei vasta tema ootuste ideaalidele. Murdeiga on kompleksne protsess, mis toimub komplekses maailmas. Intellektuaalselt vaadatuna, on murdeiga pigem selginemise (endas selgusele jõudmise) periood kui dramaatiline kasvamine. Murdeeas hakkab indiviid otsima oma identiteeti, ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma individuaalseid kaasasündinud iseloomujooni, tulevikus aimatavaid sihte ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal
INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on vastsündinu iga. · Seda iga iseloomustab: kiire kasv · Tulemus seismine, esimesed sammud, lihtsamad sõnad. 2. lapseiga 1. eluaastast kuni sugulise küpsemise alguseni. · iseloomustab organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Tulemus: kõne, liikumine, lugemine, kirjutamine, mõtlemine jne. 3. murdeiga lapseeast 17.-18. aastani. · iseloomustab hormoonide mõjul sugutunnuste kujunemine. · Tulemus: eneseteadvus, iseseisvustung, armumine. 4. nooruki iga kuni 21-22. aastani · kehalise arengu jätkumine · kasvamine lakkab · organism välja kujunenud nii vaimselt kui füüsiliselt. 5. täiskasvanuiga: a) Küpsusiga varasem kuni 36 aastani, hilisem kuni 60- aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne
Ja alles hiljem tekib huvi konkreetse inimese vastu. Alles pärast sugulist küpsemist on noor võimeline hingelistele tunnetele mõtlema. Seksuaalsust puudutavad teemad peavad olema lahti räägitud enne, kui tegelik seksuaalkäitumine aset leiab. Tagantjärele tarkusest abi ei ole. Noorukiiga on kõige tähtsam aeg inimese seksuaalses arengus. Teadvustatakse, et ollakse võimelised sugu jätkama. Sekundaarsed sugutunnused hõlmavad tähelepanu, keha atraktiivsus on keskpunktis. Kõik seksuaalkäitumise vormid on noorukieast peale teadlikud/tahtlikud. Teadvustatakse esimest korda, et inimene on seksuaalne olend. Noorukieas on seksuaalsus tähtis, kuna nooruk oskab reflektiivselt mõelda, refekteerirtakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust (Kui edukas ma olen seksuaalsuhetes jne). Kui lapseeas oli seksuaalsus privaatne, siis
ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADH produtseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kaotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADH tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku. Vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taastada normaalset vererõhku. · vasopressiin=ADH, sõltuvalt palju produtseeritakse, on toime erinev: kui
R. Benedict toob välja võrdsusi radikaalsete ja läänekultuuride vahel. Makrokultuuriline teooria. 3.loeng füüsiline areng murdeaeas- loob aluse teisteks arenguteks. Millised küsimused teil tulevad meelde sellest ajast et teile muret tekitasid, seoses kehalise arenguga, kui keha muutus, 4-5 aasta jooksul täiesti kardinaalselt.? Küpsemise aluseks on bioloogilised .muutused. Noorukiiga oma pikkuses jääb kestma, muutused teistes arengu valdkondades kulgevad edasi, puberteet ehk murdeiga on seoses füüsiliste muutustega puududavad seespol ja väljas pool on lõppenud, kas kogniti. Või sotsaalne areng + tänapäeva subjektiivsed tunnusjooned, mis täiskasvanu ea algust näitavad. Puberteet murdeeas- toimuvate biol muutuste põhjused (pilt telf) On seotud hormonaalsete põhjustega. Üks näärmetest selleks on ajus ajuripats, on dirigent ehk hüpofüüsi hormooni vallandavad kõikide teiste näärmete produktsiooni verre, mis eelkõige paistab välja
ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADHd profutseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADHd tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku, vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taasrada normaalset vererõhku. · vasopressiin=ADH, sõltuvalt palju produtseeritakse, on toime erinev, kui
Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi. Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. · Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täistub paraneb liigutuste kordinatsioon. · Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamise saab selgeks 8ndaks eluaastaks. · Puberteet ehk murdeiga 11-16 eluaastat. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku. · Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. · Varane täiskasvanuiga 20-40 aastaselt, füüsiliste võimete kõrgtase. · Keskmine täiskasvanuiga 40-60 aastaselt. Füüsilise tegevuse tase hakkab langema ja
koordinatsioon. Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. saapapaelte kinnisidumine, joonistamine, ühel jalal seismine, poomil kõndimine. Kooliiga - 6.-11.eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Motoorne suutlikkus väljendub nt kirjutamises ja kujundite joonistamises. Kui lastel esineb raskusi kujundite (ring, ruut, kolmnurk) joonistamisel, võib see osutada hilisematele probleemidele kirjutamisoskuse kujundamisel. Kirjutamine saadakse selgeks 8.eluaastaks. Puberteet e murdeiga - 11.-16.eluaastani. Kuni 10.eluaastani kasvavad poisid ja tüdrukud ühesuguses tempos. Alates 10.-12.a kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Poistel hakkab kasv kiirenema 12.-14.a. Tüdrukute areng sel perioodil 2.a. kiirem. Sel perioodil toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Arenevad teisesed sugutunnused (nt rinnad tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus (tütarlastel esimene menstruatsioon ja poistel esimene seemnepurse).
vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab. 1. MUUTUSED TEISMEEAS Kes on teismeline? Teismelisteks loetakse last, kelle vanus jääb 10. ja 20. eluaasta vahele. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks ei ole selgelt määratletav. Selles perioodis algab enamikul lastest murdeiga. Sõna ,,murdeiga" viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi) saabumise vanus on väga individuaalne. Tüdrukutel algab murdeiga enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 14. eluaasta vahel. Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal häbeme karvakasvu algust.
2. Poidsus - nt mesilased- isased on n ja emased on 2n 3. Sugukromosoomid a) süsteem xx/x - ühel soopoolel 1 kromosoom vähem nt tirtsud, lutikad, koid. See on liigiti erinev, kellel on üks rohkem, kellel vähem. b) ZZ/ZW - ei seostu sugukromosoomi kujuga! See kasutusel lindudel. Ühesuguste sugukroomidega on isased, erinevatega emased. c) XX/XY - imetajatel, kahepaiksetel, kaladel. Emastel ühesugused sugukromosoomid, isastel erinevad. Esmased sugutunnused 1. Eristunud sugunäärmed (munasarjad, seemnesarjad) 2. Suguelundid Sekundaarsed sugutunnused - kujunevad sugulise küpsuse perioodil suguhormoonide toimel Tunnus Naised Mehed Lihasmass Väiksem Suurem Rasva% normaalsetel Suurem (8-10%) Väiksem inimestel Veehulk (ei tule mitte Väiksem Suurem (4-5%) kehavedelikest vaid lihastest)
Mittesug palj.(hallitusseened, kübarseened, sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivne paljunemine-(prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimed, ainuõõnne). Paljunevad pungumise, risoomide, mugulate, sibulate jne teel. Mittesug palj. Karüokinees-rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-karüokineesi lõpus tsütoplasma jagunemine. Mitoos-eukarüootsete rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood, kus suureneb organellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Rakutsükkel-raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Ühekromatiidiline kromosoom-rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ning moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Kahekromatiidiline kromosoom-on kaks kromatiini ühinenud tsentromeeri abil. Koostisse kuulub kaks DNA molekuli.
Rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamisel on nooruk vastuvõtlik ja mõjutatav. OLULISED INIMESED: Nooruk ise Sõbrad Täisealised eeskujud Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiiga (ka teismeiga) algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus.
Vastsed elavad vee pindmistes, täiskasvanud sügavates kihtides. Inimliigile on iseloomulik pikk lapsepõlv. Aju areng, sotsiaalne eluviis, oskuste ja teadmiste omandamine. Ajukaal kahekordistub esimese eluaasta jooksul. Aju suurenemine on tingitud närviraku aksonite ja dejdriitidele kasvavad uued külgjätked. Murdeiga ehk puberteet algab 10-aastaselt. Käivitub hormoonide toimel, mis käivitavad suguelundite kasvu ja suguhormoonide eritumise sugunäärmetes. Küpsevad sugurakud, arenevad sugutunnused, tekib huvi vastasugupoole vastu. - Poistel põhjustab see suguelundite kasvu, hääl muutub madalamaks, karvkasv suureneb, lihastiku ja luustku kasv, munandites hakkavad arenema spermid. - Naistel kasvavad rinnd, puusad laienevad, nahaalune rasvkude pakseneb, menstruaaltsükkel. Kiire kasv, pikkusekasv peatub kui pikkade luude kasvukõhred luustuvad. Üleminekuaastateks nimetatakse ajavahemik mille jooksul kaob naise paljunemisvõime. 45-55a.
raku jaoks spetsiifilise iseloomuliku protsessi. Näärme hüpofunktsioon näärme alatalitlus, kus nääre produtseerib hormooni liiga vähe või ei produtseeri üldse. Näärme hüperfunktsioon nääre produtseerib hormooni liiga palju, siis on sellele hormoonile iseloomulikud toimed ülemäära tugevalt väljendunud. Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 11. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid - AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi
Soolisus organismidel Liitsugulisus organismil on mõlema soopoole sugunäärmed. Nt õistaimed, selgrootud, pseudoliitsugulisus (on mõlemad organid, kuid need ei talitle) Lahksugulised ühel isendil on ühele soopoolele omased sugunäärmed. Mosaiiksus - keha on nn laiguline teatud kehapiirkondades naissugukromosoomidega rakud, osades isassugukromosoomidega rakud. Võivad olla viljakas. (organisiire) Sugutunnused Esmasteks sugutunnusteks loetakse sugunäärmed ja sugutunnused. Nende baasil tänu suguhormoonidele ja sugulisele küpsemisele kujunevad soost sõltuvad tunnused. Need võivad ise eluea jooksul muutuda (menopausi järgselt naistel karvakasv näol) või neid saab tahtlikult muuta (soovahetusoperatsioonid). Tunnus Naine Mees Luude pikkus, jämedus Väiksem Suurem Lihasmass Väiksem Suurem
Internet. Informatsioon on varasemast tunduvalt mitmekesisem, ent ka objektiivsem, ilma moraalse hinnanguta. Tänu sellele tuleb noorel inimesel varasemast hoopis rohkem ise otsustada. See on aga raske. Oma piiride kompamine võib nüüd avalduda samasuguse negativistliku käitumisena kui kunagi väikelapseeas. Sageli kasutab nooruk tormakalt väga mustvalgeid vastandusi, mistõttu murdeiga on katsumus nii talle enesele kui tema vanematele. Konfliktid vanematega võivad viia isegi teismelise kodust lahkumiseni. Võimalik, et vildakas käitumises puberteedi ajal lööb välja koduse eeltöö puudulikkus. Pärast murdeea muutuste tekkimist on last juba palju raskem mõjutada. Ent kogu näilisest vastuseisust hoolimata vajab nooruk, iseäranis rasketel hetkedel, tugevat toetust ja abi.
Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess ( punetus, kipitus, valulikkus ). Smegma sisaldab erinevaid kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähkitekitavaid (kanserogeenseid) aineid. · Maailmas on soojas kliimas mitmeid riike, kus poisslapsel eemaldatakse enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon. Androloog meestearst Poisslapse murdeiga Tunnused: · 1.kiire kasv; · 2.tujude vaheldumine, solvumised; · 3.muutlik käitumine; · 4.tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne.); · 5.sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad Umbes 1315 aastaselt areneb poisist nooruk, mõne areng toimub varem, mõnel hiljem. · Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas.
o Kõrge temp o Põletikulised protsessid o Häiritud verevarustus (istub eluviis) o Naissuguhormoonide või nende analoogide tarbimine o Stress, elukoht o Mehed, kui nõrgem sugupool Spermatogeneesi tulem ühest tekib 4 spermi. Ovogenees: · Koht: toimub naise organismis paarilistes munasarjades · Algus-lõpp: algab looteeas. Looteeas ovogenees seiskub ja taaskäivitub suguküpsuse saabumisel. Suguküpsus lõpeb menopausi/klimakteerumisega (vanus 50/55) · Tsükli kestvus: ajavahemik ühest ovulatsioonist teiseni (28 päeva) Eritingimused: 1) Eelrakud sünnist saadik olemas. Neid juurde ei tule 2) Ovogenees ei kesta elulõpuni mida vanem naisterahvas, seda rohkem mutatsioone munarakkudega toimunud 3) Ühest eelrakust 1 munarakk: a. Välditakse mitmikrasedusi b. Toitained koonduvad ühte rakku 4) Viljastatakse meioosis olev munarakk
Jah, bioloogilised mõjud. Kas murdeea arengukriis on universaalne (psühholoogiline tasand)? Ei ole, keskkonna mõjud, ajastu mõjud. Kas murdeea arengukriis on vajalik? Jah, see on nagu vahepealne aeg lapse ja täiskasvanu vahel. Murdeiga on erinevates ühiskondades erinev, sest ühiskond tingib käitumise. Nt kui ühiskond ütleb, et pubekal on lained üle pea, siis ongi. Noorukiea arenguetapid: Noorukiiga kestab murdeea algusest kuni täiskasvanuks saamiseni. Murdeiga hakkab 2 aastat enne sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist. Otsese efekti hüpotees: bioloogilised muutused toovad kaasa tormilise ajajärgu, puberteedi (ehk hakkab pihta bioloogiast). Kaudse efekti hüpotees: Puberteediga kaasuvad muutused on tingitud keskkondlikest, psühholoogilistest ja bioloogilistest muutustest organismis. (e hakkab pihta koosmõjust). Eelteismeline: Suurenenud rahutus, Ärritus, Kohanemisraskused, Täiskasvanutest sõltuvus väheneb,
• Naistel 3 – 6 kg rohkem keharasva massi (rohkem passiivset kude) • Meestel 18 – 20 kg rohkem rasvavaba massi (rohkem aktiivset kude) • Väiksem energia vajadus • Max energiatarbimine 10% madalam kui mehel • Puhkeolekus 10% väiksem hapnikutarbimine • Tervislik rasvaprotsent naistel • Tervislik rasvaprotsent meestel • Treeningu tulemusena väheneb rasvkude: 1) Naised – nägu, kael, rinnad, kõhuülaosa, sääred, reied, puusad, tuharad, kõhu alaosa 2) Mehed – nägu, kael, jalad, ülaselg, rind, tuharad, puusad, kõht ja küljed • Lihased: 1) Mehed Relatiivne lihasmass: 40 – 42% kehakaalust Absoluutne lihasmass: 30 – 35 kg 2) Naised Relatiivne lihasmass: 34 – 36% kehakaalust Absoluutne lihasmass: 20 – 23 kg – Lihaskiudude suhe ei erine – Naistel lihaskiu absoluutne jõud suurema rasvasisalduse tõttu meestest madalam
Kõikides ülejäänud kromosoomipaarides autosoomsetes paarides on homoloogsed kromosoomid oma kujult ja suuruselt sarnased. Haploidset kromosoomikogumit rakus nimetatakse genoomiks. Raku kromosoomide komplekti nimetatakse raku karüotüübiks. Tsentromeer kujutab endast kromosoomi ahenenud osa mida nimetatakse primaartsooniks. See jaotab kromosoomi kaheks osaks. Tsentromeeri asendist tingituna võivad kromosoomi õlad olla erineva pikkusega. Eristatakse akrotsentrilisi (üks õlg teisest tunduvalt väiksem), submetatsentrilisi (üks õlg teisest väiksem), metatsentrilisi (õlad ühepikkused) ja telotsentrilisi (ühe õlaga) kromosoome. 17. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soomääramise tüübid. XX-XY, XX-XO, ZZ- ZW, ZZ-ZO- süsteem. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab.
Organismi osmootne rõhk on 7,3 atm (atmosfääri) Üks osa osmootsest rõhus, mille moodustavad vereplasma valgud, on onkootne rõhk. See on 1/200 osmootsest rõhust. Väljendatakse 25-30 mmHg. Kui valkude sisaldus mingil põhjusel veres langeb, siis hakkab vesi minema veresoontest rakkudesse – tekivad tursed. Osmootne rõhk püütakse hoida püsivana ja selleläbi vee ja mineraalide suhe ka püsib. Püsivust võimaldavad hoida neerud, veetarbimine. Osmootne rõhk tõuseb siis kui on tavalisest suurem vedeliku kaotus (higistamine). Uriini kogus väheneb, kui organism rohkem higistab. Oksendamine, kõhulahtisus, verekaotus. Organism ise püüab seda kompenseerida väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus – 0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal. Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib + uriinieritumine väheneb
Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ARMASTUS?...........................................................................................................4 2.MURDEIGA............................................................................................................................5 2.1 Tüdrukute murdeiga...........................................................................................................5 2.2 Poiste murdeiga..................................................................................................................7 3.LIBLIKAD KÕHUS................................................................................................................8 4. SUUDLEMINE, SILITAMINE JA NATUKE ROHKEMGI................................................9 5.ESIMENE KORD................
on alla 100) - SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, aktiveerib seemnesarjade arengu = loode areneb meheks Kumb määrab lapse soo? - tulevase lapse sugu määratakse viljastumisel - sugu oleneb sellest, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab Näide: Naine 23+X + Mees 23+X = Laps (tüdruk) 46+XX Naine 23+X + Mees 23+Y = Laps (poiss) 46+XY Millised tunnused määravad sugukromosoomid? - sünnimomendiks arenevad lapsel välja esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid - teised sugutunnused kujunevad suguküpsuse saabudes Suguliiteline pärandumine - suguliitelised geenid sugukromosoomides paiknevad geenid - suguliitelised tunnused sugukromosoomide poolt määratud tunnused - X-liitelisi tunnuseid on rohkem, kui Y-liitelisi - meestel avalduvad kõik X-liitelised tunnused (dom + retsess) ja Y-liitelised tunnused
ADH toimib nefronis kogumistorukeste ja vääniliste torukeste lõpposale. Ta suurendab nendes torukestes epiteel rakkude läbilaskvust vee suhtes, Seetõttu imendub rohkem vett verre tagasi ja lõpliku uriini kogus jääb väiksemaks. 1) Kui vett on organismis rohkem, siis tekib ADH-d vähem ja tagasiimendumine on ka väiksem. Uriini tekib tänu sellele ka rohkem. · suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopressiidi e ADH-d eritub tavalisest rohkem. Tegemist on siis vere mahu ja rõhu langusega. Suurema languse ADH korral veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb. V 1 - veresoonte silelihastele; V2 - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem Oksüdotsiin · Seda produtseeritakse hüpotalamuses ja läheb hüpofüüsi tagasagarasse. Toime: 1) stimuleerib emaka kontraktsioone. Teda vabaneb rohkem siis, kui väljakantud loode laskub emakas allapoole ja venitab emakakaela.
Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. · Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi.
Näärme hüpofunktsioon näärme alatalitlus, kus nääre produtseerib hormooni liiga vähe või ei produtseeri üldse. Näärme hüperfunktsioon nääre produtseerib hormooni liiga palju, siis on sellele hormoonile iseloomulikud toimed ülemäära tugevalt väljendunud. Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 1 2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs
tase organismis (kõhunäärme kasvajast), neerupealisekoore ületalitlus (Cushingi sündroomist), munasarjade düsfunktsioon (polütsüstiliste munasarjade sündroom), kilpnäärme alatalitlus. Siiski on hormonaalsed häired rasvtõve põhjustajatena suhteliselt harvaesinevad. · psühholoogilised faktori - nn. "toiduahmimissündroom", öise söömise sündroom. Kõne alla tulevad ka stress, üksindus, depressioon. 3. Iseloomusta poiss-ja tütarlapse murdeiga. (Pilet 4) Poisslapse murdeiga Tunnused: 1.kiire kasv; 2.tujude vaheldumine, solvumised; 3.muutlik käitumine; 4.tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne.); 5.sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad Umbes 13-15 aastaselt areneb poisist nooruk, mõne areng toimub varem, mõnel hiljem. Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas.
.....................................................5 Mendelismi põhiseisukohad :.............................................................................................................5 Soo geneetika :...................................................................................................................................5 Organismide jaotus soolisuse alusel :................................................................................................6 Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused :........................................................................................6 Soost sõltuvad tunnused :...................................................................................................................6 Sugukromosoomides leiduvad geenid :.............................................................................................6 Geenide aheldatus ja geenivahetus :.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
