tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Propaan, butaan
JS § 8. Jäätmete kahjulik toime 4) H3B tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ºC ja võrdne või alla 55 ºC; 5) H4 ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 6) H5 kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid; 7) H6 mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; 8) H7 kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada;
· 4) H3B tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ºC ja võrdne või alla 55 ºC; 5) H4 ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 6) H5 kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid; 7) H6 mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; 8) H7 kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes
Vastus: B klassi põlengute kustutamiseks - põlevvedelikud, kui ka C klassile - gaasid. 6. Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ? Vastus : 16 % . Hingatavas õhus on hapnikusisaldus 21 %. 7. Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ? Vastus: (tuletekk ) ja vaht või vesikustuti 8. Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 füüsikalist omadust ? Vastus: värvusetu , lõhnatu ja maitsetu gaas. 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Vastus on: ei tuvasta, selleks tuleb osta ja lasta paigaldada vingugaasiandur. 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? Vastus: iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas . 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ?
16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad
elektritrauma-põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. kannatanu esmaabi- tee kindlaks kannatanute arv,lülita vool välja, ära puuduta paljaste kätega ega kasuta elektrit hästi jutivaid materjale, lähene kummisaabastes nt(pinnasest isoleeritud), kui need tehtud vaata kas hingab ja kui vaja elusta, raputa teadvusele toomiseks, helista 112. Tõsta lõuga ülespole kahe sõrmega, ava hingamisteed laubale asetatud käega, kui hingab, keera küliliasendisse ja jälgi hingamist. 2. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi 3. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed : o Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu
.............................................................................12 2.2. Tulemuste analüüs...............................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................................17 SISSEJUHATUS Gaase on maailmas palju, väga palju.Neist suurem osa on kahjutud ega kujuta inimesele erilist ohtu, küll on aga maailmas gaase, mis inimese hingamissüsteemi sattudes tapaks hingaja 5 sekundiga või 2 alles aastakümnetega. Õnneks ei puutu tavainimene selliste ohtlike gaasidega väga lihtsalt kokku, aga ikkagi hingame me sisse gaase, mis meie tervist kahjustavad ja seda iga päev, olenemate sellest, kas inimene seda tahab või mitte.
reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid. Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid, broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall ning jood on tahke. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. 2. Fluor Omadused Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi ja põhjustab põletusi ja kopsuturseid. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib
hävitamiseks). Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks. Mürkkemikaalidest on insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid, pesitsiidid, mis on umbrohutõrjeks, fungitsiidid, mis on taimede seenhaiguste vastu, herbitsiidid, mis on keemilised umbrohutõrjevahendid, rodentotsiidid, mis on rottide, hiirte ja suslikute hävitamiseks. Mürkkemikaalid on väga mürgised inimesele ja loomadele, mistõttu tuleb järgida täpseod kasutusnõudeid. Mürke on 2 liiki, kus ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite tegevuse ning teised, mis on valiva toimega, kus nad blokeerivad mõne erutus- või ainevahetuskanali. Mürgil võib olla peiteaeg, kus mürgitusnähud ilmnevad kunagi hiljem. Näiteks tsüaniidil paar minutit, metanoolil pool tundi, fosgeenil mitu tundi.
on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadlased palju mürgitusi ja surma. Omadused Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi ja põhjustab põletusi ja kopsuturseid. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib
kõrvaldamiseks; 4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks; 5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest. 13. Ohutegur ja ohutegurite klassid Ohutegur on tootmistegur, mis võib tekitada töötajale trauma või mõne muu ootamatu järsu tervisekahjustuse. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: *füüsikalised *keemilised *bioloogilised *füsioloogilised *psühholoogilised 14. Nimetage füüsikalisi ohutegureid Müra, lokaalne ja üldvibratsioon, mikrokliima (õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites
o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18 o Kontroll-loend nr 10: Valgustus 19 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID JA TÖÖVALDKONNAD o Kontoritöö 20
o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18 o Kontroll-loend nr 10: Valgustus 19 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID JA TÖÖVALDKONNAD o Kontoritöö 20
toota harva rohkem kui 300 g siidi päevas. Hiina ja Jaapani siidi tootmine- Hiinas ja Jaapanis kasutatavad röövikud munevad üks kuni kaks korda aastas. Hiina ja Jaapani siidiussid on selektiivse aretuse tulemus. Kasvatatakse ainult kunstlikult. Metsik siid - Jaapanis ja Põhja- Hiinas elava siidiliblika röövikuilt saadavat siidi nimetatakse metsikuks siidiks. Sarnaneb mooruspuusiidiga, kuid röövik sööb tammelehti. Tussorsiid, jammamai siid, muga- siid 1.3 Märgistus 1. Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega. 2. Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks. 3. Villane, sisaldab taaskasutatud villa. Lambatõuge liigitatakse vastavalt saadavale villale nelja eri rühma: Alusvilla andvad tõud- vill on udejas, peen ja säbar. Pealisvilla andvad tõud- ogakiud, karmid, lauged ja läikivad. Peenuse järgi liigitatakse ja iseloomustatakse villa järgmiselt:
mille järele märgitakse täht „M“.[7] Sümboliga märgistamise eesmärgiks on paremini informeerida tarbijaid, kuna mõnede kosmeetikatoodete kvaliteet võib peale avamist halveneda ning tänu „Avatud kreemipurgi sümbolile” on tarbijad informeeritud ajaperioodist, mille jooksul nad võivad toodet ohutult kasutada. Sümboli ja selle juurde kuuluva teksti suurus ei ole määratud, kuid need peavad olema selgelt nähtavad.[7] „Avatud kreemipurgi sümboli” märgistus ei hõlma tooteid: millel ei ole riknemise ohtu; millel on suletud tootepakend, mida ei ole võimalik avada (pihustid) ning ühekordseks kasutamiseks mõeldud tooted.[7] 8 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp 2 KREEMI KOOSTIS Kreemid kuuluvad koos losjoonidega emulsioonide hulka
(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde. Madala reaktsioonivõime tõttu ei reageeri alkaanid ka inimorganismis. Seetõttu pole alkaanid ei toitained ega ka eriti mürgised. Parafiin ja polüetüleen on materjalid, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena
polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse toidule (lisaained). Kuigi neid eelnevalt põhjalikult uuritakse, võivad nad uues keskkonnas muutuda mürgisteks. Toit pole kunagi valmis, (bio)keemilised protsessid jätkuvad ka temas säilitamisel, mille käigus võivad tekkida uued ohtlikud ained
molekuli koosseisus olev isopreeni jääk (-C5H8) kordub kuus korda. Seda tüüpi saponiinid jagatakse kolmeks alatüübiks: 1. -amüriinitüüpi (ursaan), 2. -amüriinitüüpi (oleanaan) ja viimasel ajal palju uuritud saikosaponiinid 3. lupeooli tüüpi (lupaan). Lisaks on taimedes ka tetratsüklilisi triterpeenseid saponiine nagu damarraan või tsükloartaan. Saponiinid on väga mürgised ühendid, pindaktiivsuse tõttu on nad võimelised lagundama rakumembraane. Võivad põhjustada hemolüüsi, eriti kõigusoojatel loomadel. Soojaverelistele organismidele on saponiinide väikesed suukaudsed doosid üldiselt ohutud, kuna nad lagundatakse soolte mikrofloora poolt, lisaks imenduvad nad halvasti ning vereplasma inhibeerib nende toimet. Suurte annuste toimel võib esineda iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja peapööritus. graianotoksiin
ega kuju). Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Põhiseadused: Normaaltingimused: T = 273,15 K (0 C); P = 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mmHg) V m = 22,4 dm3/mol. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga, ka mass ruumala ühikus = m/V (kg/m3). Ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 g/dm 3. Kriitiline
Aur selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Omadused: 1. gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus; 2. gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju; 3. gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust); 4. gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele ühesugune, nt P = 101325 Pa = l atm; T = 273,15 K = 0°C; VM = 22,4 l/mol. Põhisedused: Normaaltingimused: T = 273,15 K (0 C); P = 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mmHg, 10 m H2O sammast +4oC ) Vm = 22,4 dm3/mol Tihedus - suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga, ka mass ruumala ühikus = m/V (kg/m 3). Ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 g/dm3.
Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmistehnoloogiast, töötajatest ning aparatuurist. Õlle valmistamine. Koosneb teravilja (oder, nisu, rukis jt.) sordi valikust ja kasvukoha valikust, linnaste valmistamisest, õlle valmistamise tehnoloogiast ja säilitamise viisist. Eluslooduste seisukohalt peamiste elementide s.t. C, P ja N ühendite loodusliku ringkäigu süsteem.
tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid. • CAS number on kemi 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale; 5.Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele iseloomulikud keemilised reaktsioonid. 8. Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid. 9. Füüsikalised ja keemilised omadused. 10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12.
............................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu suunda, lülita sisse ohutuled, nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas, aseta teele ohukolmnurk. Ohutuse kindlustamisele tuleb mõelda eeskätt asulavälisel sõiduteel, kus on tegemist suure sõidukiirusega ja politsei kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega
2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav
elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega mingis aines, materjalis või süsteemis. Nt kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavate või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste kogum. Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Seejuures võib vastasikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Näiteks etamooli valmistamine koosneb tooraine (kartul, teravili) valmistamisest, tootmistehnoloogiast, töötajatest ning aparatuurist; õlle valmistamine koosneb teravilja sordi ja kasvukoha valikust, linnaste valmistamisest, õlle valmistamise tehnoloogiast ja säilitamise viisist. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi.
väljendunud iseloomulikud omadused. Nanomaterjalide füüsikalis-keemilised omadused võivad seega erineda massiivse või suuremate osakestena esineva materjali omadustest. Kõrge keemiline reatsioonivõime. (süsinikunanotorud, nanokomposiidid tennisepallides) 19. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolu: looduslik või toodetud. Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi);
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Tulekahju korral on esmaseks ülesandeks ohtu sattunud inimeste viivitamatu abistamine. Inimeste päästmise järjekord sõltub neid ähvardavast ohust. Kannatanuid otsides pea meeles, et hirmunud lapsed peidavad end sageli voodite alla, kappidesse või mujale. Kui kannatanu ei suuda ise liikuda, siis aita tal väljuda või kanna ta ohtlikust kohast välja. Põlengu või tulekahju avastamisel sulge esmalt lahtised aknad ning ruumist väljudes sulge enda järel uks. Kui ruumis on ventilatsioon, siis hoolitse ka selle väljalülitamise eest. Sellise tegevusega väldid põlemiseks vajaliku õhuhapniku juurdevoolu ruumi ning takistad ka tulekahju leviku teistesse ruumidesse. Liftide kasutamine tulekahju olukorras on keelatud. TULEKAHJU PUHUL JUHINDU JÄRGMISTEST PRIORITEETIDEST: 1
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
(9,14 m) VII peatükk 7. Vedellastide vedu tankeritel. 7.1. Sissejuhatus Naftat (maaõli) ja naftasaadusi veetakse tänapäeval meritsi aastas umbes 1 miljard tonni. Aastal 1972 veeti meritsi 2,7 miljardit tonni toornaftat. 1970-ndate aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta kogus üle kahe korra ja on viimase kümne aasta jooksul jäänud 1 miljardi tonni piiresse. Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas. Lääne-Euroopa tarbib 620 miljonit tonni ja Jaapan 245 miljonit tonni aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust ja kergemat diislikütust. Ameerika Ühendriikides moodustab bensiin 45 % kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
