Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese vabadus 21. sajandil-kas müüt või tegelikkus??". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõnavabadus, meediat, tugineda, kõigepealt, alluda, bakunin, tundide, pildis, tsensuur, pealkirjad, sisule, valikuid, uskumustes, paberil, araabia, vabadused, kandideerimis, kahepoolneKristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................................................................... 6 Kokkuvõte..........................................
Kas kohustuste täitmine teeb inimese vabaks? Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Mis on vabadus, sellele mõistele on hea definitsiooni andnud Mihhail Bakunin teaoses ,,Revolutsiooni katekismus", ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda."
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni katekismus", 1865 ) Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisel ? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga, kus inimene viibib
nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. sõltumata. Artikkel 10. Sõnavabadus 1. Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada PS § 45 teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, riigipiiridest. Käesolev artikkel ei takista riikidel nõuda raadio-,
sisuline info, mis võib paljudele ebamugavust tekitada ning mida ei aktsepteerita, samuti ka subjektiivsed ja poliitilised arvamuseavaldused. Info levitamise moodustest on kaitstud peale sõna ka kõikvõimalikud muud viisid, nagu pilt, pantomiim, skulptuur. Oluline ei ole infokandja vaid info levitamine. Samamoodi ei ole vahet, kas infot levitatakse trükis, Internetis, televisiooni- või raadiosaates, filmi või kunstiteoses. Lisaks arvamus- ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada informatsiooni, mis on avalik. Sõnavabadust saab ka teatud juhtudel piirata. Nendeks on juhtumid, kus enda ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime või avalikkuse huve. Vabadusõiguste alla võib liigitada veel korrespondentsi puutumatuse, mis kujutab endas igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku
Põhiseadus ütleb, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Näiteks igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, kuid vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele, aga samas peab ta selle kasutamisel arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda seadust võib piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kokkuvõttes võib öelda, et demokraatia kasvab välja eelkõige veendumusest, et inimene on vaba. Läbi aegade on usk vabadusse olnud demokraatia loomise koondumispunktiks. Veelgi enam, vabadus on miski, millele inimesed on üle kogu maailma ja kõikidel aegadel olnud valmis ohverdama elusid, et seda saavutada või kaitsta
Authority for Radio and Television), mis võtab vastu kaebusi telesaadete ja raadiosaadete kohta. Seal vaadatakse üle, kas on rikutud seadusi. Seegi institutsioon on nii-öelda “pehmete seadustega”. Kolmas peatükk: eneseregulatsioon. Peamine initsatiiv et eneseregulatsiooniga tegeleda: ärilised (??), riigi survel(??).Riikliku sekkumise vältimine Eneseregulatsioon ei tule meediasektorilt. Probleem: kui tahame muuta meediat isereguleerivaks, et nad tegeleksid rohkem eneseregualtsiooniga, lahendus: peaks olema mingi nõukogu. Kui riik hakkab midagi seadusega reguleerima, siis kohe muudetakse midagi. (Inglismaal pole väga selge see, et sõnavabadust tuleb kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata
sarnastena või pidada nende erinevusi tähtsusetuks, siis näib nende tahe väljaspoolt, nimelt neile vastu astuvatest asjaoludest määratuna. Kui aga kaalutleda, et inimesed teevad esmalt kujutluse oma tegevuse ajendiks alles siis, kui nende iseloom on selline, et vastav kujutlus põhjustab soovi, siis otsustab inimene sisemiselt ja mitte väliselt määratuks. Inimene usub nüüd, et ta on vaba, s.o sõltumatu välistest ajenditest, sest ta peab vastavalt oma iseloomule tegema kõigepealt ajendiks väljaspoolt pealesurutud kujutluse. Kui me ka ise tõstame kujutlused motiivideks, ei teeme seda ometi meelevaldselt, vaid meie karakteroloogilise kalduvuse paratamatuse järgi, niisiis üldsegi mitte vabalt. ,, 7 Von Hartmanni arust nagu vaba tahet ei olegi. Tema väite kohaselt tegutseb inimene vastavalt oma karakterile ja olenevalt oma karakterilistest eelistustest. Ka selle väitega ei saa ma päris nõustuda
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Loomuõiguse mõiste........................................................................................................................4 Loomuõiguse tähtsus........................................................................................................................4 Valgustusajastu loomuõiguskoolkond..............................................................................................5 Kaasaegne loomuõigus.....................................................................................................................5 Inimõigused......................................................................................................................................6 Inimõiguste kolm generatsiooni......................................................................................................
lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised
Ühiskond arenes ja sõjad, kriisid; nüüd hüpe interneti tõttu arvutite areng *Micahel Sandel filosoofia superstaar, ,,Justice", ny times bestseller, kõike filosoofe on võimalik paigutada 3 kategooriasse : (ühiskonna) heaolu, (üksikisiku) vabadused, väärtused *kvootide üle otsustamine Kaasus Aristoteles oleks kaasuse puhul nõus õpilase 83%iga vastu võtma ehk võtta vastu kes on tõesti parim Aristoteles õigus on teleoloogiline (mõttekohane, eesmärk), kõigepealt tuvastada eesmärk, leida mis on auväärne, võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt Telos - mõte Mis on ülikooli ülesanne? Kas eesmärk on võimaldada targematel õppida, tagada sotsiaalne võrdsus lõppastmes, tegeleda teadustööga või midagi muud ntks arendada ühiskonda? Sisse saab see, sõltuvalt mis on ülikooli eesmärk Kaasus kuidas panna kaasust filosoofi elementi 3
Seaduse sätteid tuleb tõlgendada selliselt, mis annavad nendele üldisele õigusprintsiipidele maksimaalse kehtivuse. Kuid samas tuleb arvestada nende printsiipide omavahelist tähtsust. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu. Nii on võimalik välja selgitada seadusandja tahet. Teleoloogilised argumendid, seaduse eesmärk kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremele saavutamisele. Tuleb selgitada välja kõigepealt seaduse eesmärk kas subjektiivse või objektiivse teooria kaudu. Subjektiive teooria otsib seadusandja eesmärki, mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada. Vastandina subjektiivsele teooriale lähtub objektiivne teooria ideaalsest ratsionaalsest ja objektiivsest seadusandjast. Seaduse tekstist on selle teooria kohaselt võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused, selle argumenteerimise käigus otsitakse lahendus arvestades
· Äriregister Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed. · Autoregister Eestis registreeritud mootorsõidukite, järelhaagiste ning tehniliste tunnuste kohta. · Rahvastikuregister Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed. 4. Kuidas tagab riik igaüheõiguse saada vabalt üldkasutatavat informatsiooni? Riik peab ülal avalik-õiguslikke tele- ja raadiokanaleid, samas on Eesti ajakirjandus vaba sest puudub tsensuur. Seega puuduvad ka takistused üldkasutatava informatsiooni saamisel. 5. Mis on e-riik? Näited Riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel. Nt: e-pangad, on võimalik valida ning vaadata isikuandmeid. 6. Mis on teabenõue? Inimese kirjalik informatsioonipäring, riigi- või omavalitsuse asutuselt, millele vastav asutus on kohustatud vastama seadusega määratud aja jooksul. 7
olles enamuses, võivad nad kallutada riigi õnnetuse suunas. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! Vabadus metafüüsikas-tahtevabaduse probleem (kas isik on ise oma tegevuse algataja, kontrollija).Vabadus eetikaprobleemina- vabaduse ja vastutuse vahekord (kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ette määratud või kui kõik on juhuslik?).Esteetika probleem- tsensruur, loominguline vabadus (kas ja milline tsensuur on õigustatud? Kas vabadus on kunstiloomingu eeltingimus?).Poliitikafilosoofia probleem-puutumatuse ala (kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma? Millisel määral tohib riik sekkuda inimese ellu?). 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Ajaloo algul, kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle, oli inimene vaba. Inimese vabaduse piiramine on tingitud sellest, et ühed inimesed sunnitakse
15. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! Terapeudi juured lähtuvad L.Wittgensteini hilistest töödest. Ta jaoks on filosoofia „võitlus nõiduslummusega, millesse meie aru meie keele mõjul satub“ . Filosoofia eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“– näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“, kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkide tarvis“. Filosoofia tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“. Tänapäeval võib sellise Wittgensteinist lähtuva metafilosooflise kontseptsiooni toetajateks pidada näiteks John McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi
........ 12 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud põhiseaduse § 45 põhjal sõnavabadusest. Sõnavabadus ehk väljendusvabadus on tagatud põhiseaduse §-ga 45 ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaiseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistjatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides. Tsensuuri ei ole."1
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturu
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
o 14-15 saj. Konsiliaatoritega kes sidusid ülikoolides õpetatava praktilisega. o 16 saj. Humanism o 17 saj. Moodne/kaasaegne rooma õigus o 18 saj. Loomingulisus ning hiline retseptsioon o 19 saj. Saksamaal seotud ajaloolise koolkonnaga Ülikool on ainuomane euroopalikule õiguskultuurile, tähtsamad Bologna 1088 (euroopa õigusteaduse häll) ja Pariis. (Baltimaades teaduslik läbitöötatus alles 19 ja 20 saj. Alguses. Enne tuli igal juristil kõigepealt kindlaks teha milline õigus kehtis nn Veski tn jagas tartu linna- ja maaõiguse vahel. Von Bunge lõpetas eraõiguse seostamise 1897 oma surmaga ja temast jääb järgi 5 köidet teoreetilis- praktilist käsitlust. Balti-sakslaste õigust loetakse Eesti õiguse lahutamatuks osaks, eesti verd inimeste kirjutatud monograafiad hakkavad ilmuma alles 1930. aastate paiku.) Kaasajal ollakse seisukohal, et õiguslik pluralism (mitmesus) tulenes ilmaliku ja vaimuliku õiguse erinevusest
inimese olemus - selle valmistamiseks ja defineerimiseks vajalik eeskirjade ja kvaliteetide kogum - eelneb eksistentsile, asja või nähtuse kohalolu on determineeritud. Esmalt inimene eksisteerib, seejärel kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja pärast defineerib ennast. 9. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tulevikku visandumisest. Inimene on visand, kellel on subjektiivne elu ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end visandab. Mitte selline, kes ta tahaks olla. 10. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna paigutab inimese saatuse temasse endasse, eksistentsialism on sidumuse ja tegutsemise moraal. Eksistentsialism möönab elu võimalikkust ja deklareerib, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust
see, kuhu ma nüüd välja jõudsin, on nirvaana Enne tuleb sõna, siis selle järgi elamine, vastupidi ei saa. Ma ei saa enne käia kirikus 10 aastat ja siis alles enda jaoks leiutada sõna ,,jumal". Kui meil poleks sõna ,,kurjus", siis poleks meil ka kurjuse probleeme. *sõna on enne kui eesmärk, ta on eesmärgi aluseks. Ka meie ihad on keeleliselt struktureeritud. Ma loon ihaobjekti, millel juba on keeleline staatus. N: naise ihaldamine. Mitte nii, et kõigepealt on minus sõnatu iha, vaid ma ise loon oma iha, kasutades ära seda keelt, loon enale ihaobjekti, et tunda end midagi ihaldamas. Kui ma midagi ei ihalda, siis olen surnud. Ihaobjekti valikult mängivad ühiskondlikud väärtused suurt rolli. N: miks just naiseiha, miks mitte meheiha? Keele ja füüsilise maailma vahel on oluline kontrast: füüsiline maailm meie ümber koosneb üksikutest konkreetsetest asjadest, sõnad on enamuses üldised. Kui ma midagi kirjeldan (N:
" Seetõttu ütleb Platon, et igas linnas on kaks linna, on rikaste ja vaeste linn, mis on igavesti sõjas üksteisega. Seda halba olukorda saab parandada vaid eraomandi vormi muutmisega. Ainus ravim on omandi kaotamine, sest see segab inimesi täitmast nende kodanikukutsumust. (küllaltki spartalik ühtsele riigile orienteeritud mõtlemine). Et ei peaks ühtlustama inimeste varalist seisu läbi poliitika, ühtsustab riik varalise seisu enne poliitikat, et sel poleks häirivat mõju valitsusele. Kõigepealt tuleb tagada riigi ühtsus ning omand ja perekond on Platoni arvates tee peal ees. See kommunism puudutab siiski vaid valvurite klasse (valitsejad ja sõdurid), vaid nemad peavad olema eraomandita, ilma monogaamse abieluta (parima inimsoo saamiseks kehtestatakse reguleeritud järeltulijate saamise poliitika, meenutab hitlerlikku eugeenikat, Platon tõi inimsoo jätkamise osas võrdluseks loomaaretuse ning leidis, et see, et inimestel see asi nii juhuslik on, on
ennutuste tegemiseks. 29. Filosoofia ja religiooni ühisjooni Kohati otsivad ja pakuvad vastuseid samadele või sarnastele küsimustele: Kuidas või miks üldse on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? 30. Filosoofia ja religiooni erinevusi Küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad olla üsna erinevad. Filosoofias püütakse tugineda üksnes mõistusele ja ratsionaalsele uurimusele. Filosoof ei pea ühtki õpetust või teksti lihtsalt ,,tõe pähe võtma". Usundites käibivad sageli tõeallikatena ka üleloomulik ilmutus ja pühakiri. Religioonile on iseloomulik kultus. Filosoofia positsioonilt vaadates võib märgata, et erinevad usundid ja usulahud sisaldavad filosoofilises laadis arutlemist väga erineval määral. Leidub radikaalseid ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all.
rikaste ja vaeste linn, mis on igavesti sõjas üksteisega. Seda halba olukorda saab parandada vaid eraomandi vormi muutmisega. Ainus ravim on omandi kaotamine, sest see segab inimesi täitmast nende kodanikukutsumust. (küllaltki spartalik ühtsele riigile orienteeritud mõtlemine). Et ei peaks ühtlustama inimeste varalist seisu läbi poliitika, ühtsustab riik varalise seisu enne poliitikat, et sel poleks häirivat mõju valitsusele. Kõigepealt tuleb tagada riigi ühtsus ning omand ja perekond on Platoni arvates tee peal ees. · Erandiks on käsitöölised, nemad on ainsad, kellel võib olla isiklik omand. Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi olla isiklikku omandit, sest see tekitaks omakasupüüdlikkust ning oleks kahjulik riigile kui tervikule. Ainuke, mis neile kuulub, on nende keha. See kommunism puudutab siiski vaid valvurite klasse (valitsejad ja sõdurid), vaid nemad peavad
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põh
informeerimisest üle läbirääkimiste püüeteni manipuleerida ja kontrollida. 18. Meediavõim Massimeedia võimu aspektid: · avalikkuse tähelepanu köitmine · veenmine ning arvamuste ja uskumuste kujundamine · käitumise mõjutamine · reaalsuse määratluste korrastamine · staatuse ja legitiimsuse kinnistamine · kiire ja laiaulatuslik informeerimine. Küsimused seoses meediavõimuga: · Kes kontrollib meediat ja kellehuvides? · Kelle versiooni maailmast (sotsiaalset reaalsust) esitatakse? · Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel? · Kas massimeedia suurendab või vähendab võrdsust ühiskonnas? · Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale? Vastandlikud mudelid: Domineeriv meediat nähakse allumas teistele omavahel seotud institutsioonidele. Selle kohaselt on meediaorganisatsioonid väikese mõjuvõimsa grupi omandis või kontrolli all ning sarnased.
See piirdub tuumikuga poliitiline üksuse liik ja vorm on põhivaliku ese. 3. Integratsioonikorraldus (Rudolf Smend) Kõik, kes sellele allutatud, on korraldus integreeruda. 4. Totaalne PS Põhiseadus ongi see akt, mis otsustab kõik olulised küsimused. 5. PS kui väärtuskord (Rudolf Smend) Kehtestab ühiskonna põhiväärtused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. Elu, omand, kodu puutumatus, eraelu, sõnavabadus jne. 6. Ühiskondlik leping On olemas algolukord, siis on kõigil halb. Lepitakse kokku, et luuakse institutsioon, mis tahab öörahu, et saaks rahulikult magada. Päeval saab minna jahile ja ei pea muretsema, et keegi eelneval päeval kõik ära röövib. Väga oluline on teadmatuse loor. Keegi neist ei teadnud, mis neist pärast PS kehtimist saab. Neil olid oma ootused ja lootused, kuid keegi ei teadnud täpselt
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon).
Kehtiv harta seob esiteks EL “institutsioone, organeid ja asutusi” ning teiseks liikmesriike, kui nood rakendavad EL õigust. Samas ei ole Riigikohus oma seisukohta muutunud õigusliku olukorra kohta sõnaselgelt veel avaldanud, vaid üksnes märkinud, et hartal on tähendus „Euroopa Liidu õiguse kohaldamissfääris” (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 57.3). PS II ptk pealkiri “põhiõigused, vabadused, kohustused” tuleb natukene lähemalt selgitada. Põhiõiguse mõistel tuleb kõigepealt vahet teha materiaalsel ja formaalsel mõistekasutusel. Põhiõigusi on püütud määratleda materiaalselt, pidades põhiõigusteks vaid neid õigusi, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. Vabadus on preambuli 3. osalauses tõstetud ülimaks väärtuseks õiguse ja õiguse ees. Liberalism on PS üheks nurgakiviks, kuid mitte ainukeseks. Eesti riik on rajatud vastavalt preambulile rajatud vabaduse kõrval ka õiglusele. Samuti mainib PS §10 peale demonkraatiat ka sotsiaalset õigusriiki
rahvusvahelisest õigusest. Platoni jaoks on enesestmõistetavalt ainumõeldavaks ühiskonnavormiks veel polis. Juba “Politeia”`st paistab aga, et Platon ei olnud siiski päris lõpuni veendunud, kas selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka võimalik kasvatada. “Hästikorraldatud riigi” projektis on nimelt ette nähtud õige radikaalseid abinõusid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab kõigepealt küsimuse – kust tekib korruptsioon? Kui õnnestuks leida korruptsiooni tekkepõhjused, õnnestuks ehk korruptsiooni põhjuste likvideerimisega ühiskonnast välja juurida ka korruptsiooni ennast. Ta leidis, et korruptsioon tekib siis, kui valitsejate erahuvid ja ühiskonna huvid lahknevad. Tõsi küll, vajalike eelduste ja vastava ettevalmistusega valitsejatel ei tohikski üldse olla selliseid huvisid, mida nad võiksid teostada riigivõimu enda kasuks rakendades.
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
annaabi.ee 
