Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
evolutsioon, geneetilis, hominiidid, hominiidide, sugukond, varase, sapiens, gorilla, impans, antropogeneesi, hilis, primaatide, sugukonna, käsitlus, orangutan, olend, erectus, tööriistad, riistade, inimlased, taksoni, fossiilse, klassifikatsioon, rass, paleoliitikumi, liinid, ajavahemikus, inimahvidest, darwin, aasia, impansi, andmetegateadliku kasutamise. * Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane – osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. * Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2…1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld. * Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 – 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid – piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina.
· Alates u 1200 eKr levis raua töötlemise oskus kiiresti üle Euroopa ja Lääne-Aasia. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 4 2. INIMESE PÕLVNEMINE (e ANTROPOGENEES): 2.1. Antropogeneesi põhietapid: Nüüdisinimene (Homo sapiens) kuulub primaatide seltsi, inimlaste (hominiidide) sugukonda ja inimese (homo) perekonda. Lähimaks inimese sugulasliigiks on inimahvid (simpansid). Lõplik lahknemine inimahvide ja inimese eellaste vahel toimus Aafrikas 6 - 5 milj a tagasi. Tänapäeval ollakse veendunud, et inimese evolutsioon pole kulgenud ühte sirget liini pidi, vaid selles on olnud mitmeid paralleelseid arenguid.
EVOLUTSIOON Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid. Teadusliku maailmavaate kohaselt jõuab oma arengu lõpuni kunagi ka päikesesüsteem ning inimene kui bioloogiline liik. See ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi/kellegi lõppu, vaid asendumist uute süsteemide/liikidega. Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja
tõstma fitnessi st peab ületama reproduktiivsuselt egoistliku käitumise. grupivalik ei prevaleeri indiviidi tasemel valiku üle. sooline valik – isendi valik paarduda mingi tunnuse põhjal, mis otseselt fitnessi keskkonna suhtes ei suurenda. nt lindude ehissuled. sooline valik tüüpiliselt isaste vastasseis, ekstreemsed katsed oma fitnessi demostreerida, kiire teisaste sugutunnuste evolutsioon. 2. Juhuslik geneetiline triiv (random genetic drift) genetic drift (geneetiline triiv) – juhusest tingitud alleelisageduste muutus populatsioonis (st kaovad alleelid, mis ei oma negatiivset efekti, on selektiivselt neutraalsed). prevaleeriv väikestes populatsioonides. geneetiline triiv on kumulatiivse efektiga, juba väikestel kõrvalekalletel 50/50 tasakaalust hakkab efekt ainult süvenema.
On evolutsioneerunud ka inimühiskond s.t. aja jooksul pöördumatult muutunud teatud suunas või suundades. Individuaalsetest erinevustest tulemuselt paljunevad isendid ebavõrdselt. Elutingimuste suhtes kohanevad isendid saavad üldjuhul teistest rohkem järglasi s.t. toimub looduslik valik. Evolutsiooni põhivormid: Eristatakse nelja evolutsioonivormi: kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine. 1927. a. esitas Belgia astronoom Georgs Lemaitre nn. "suure paugu" hüpoteesi, mille kohaselt sai universum alguse üliväikese ja tiheda mateeria-kogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest umbes 15 miljardit aastat tagasi. Plahvatuse ajal ulatus temperatuur 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temp. lange-ma ja tekkisid püsivad osakesed prootonid ja neutronid
menopausi veelgi hõredamaks. Vananemine ja viljakus: · Naistel menopaus 45-55. eluaastal. Munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. · Meeste viljakus väheneb. Seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. Kasutatud kirjandus: http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_1999sept_vananemine.pdf http://www.lifewater.ee/info/vananemine/ www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt Inimese evolutsioon Tänaseks leitud fossiilid näitavad selgelt, kuidas ahvitaolistest eellastest arenesid püstise kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid ja ka peaaegu terviklike luustikke. Nende põhjal võib otsustada, et alguses kujunes püstine kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju. Inimese arenguetappe on kokku 5: · Australopiteek ehk lõunaahv · Osav inimene e. Homo habilis · Püstine inimene e. Homo erectus
· Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. · Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus?
Eluslooduse süstemaatika Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed
Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased
t. mitte sõltuma teatava organismi omadustest, Lihtsad s.t. mitte sõltuma keerulistest ristamistest, geneetikast, vaatlemistehnikatest, Kokkuvõtvalt: NEED EI TOHI NÕUDA VAATLEJATELT KEERULISI OSKUSI. 4. Prokarüootsete genoomide omadused (suurused, G+C, funktsionaalsed grupid). Prokarüootsete genoomide uurimise põhjused: Rakuliste protsesside ja geenide funktsiooni uuringud: evolutsiooniliselt konserveerunud, Patogenees: haiguste molekulaarse tagapõhja ja ravivõimaluste leidmine, Evolutsioon: kuidas on organismid üksteisega seotud, millises suunas liigub evolutsioon, Kõige arvukam organismiderühm Maal (~6x1030 rakku, ~5x1017g, ~4x105-4x106 liiki). Prokarüootsete genoomide omadused: Genoomid valdavalt tsirkulaarsed, esineb ka lineaarseid sisaldades telomeere (B.burgdorferi), Tihti esineb ekstrakromosomaalseid geneetilisi elemente, Enamik baktereid haploidseid, mõned ka di- ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi), Genoomide
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
merisiilikud. Perioodi jooksul ilmusid ka vaalad, hülged ja delfiinid. Maismaal tulid nahkhiired. Arenesid mitmesugused maismaaloomad, nt elevandi ja hobuse eellased. II neogeen 242 milj a tagasi Neogeeni loomastik sarnanes juba paljuski praegusele: ilmusid karud, hüäänid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud jpt loomad. Ka linnustik oli rikas. Neogeeni lõpul tulid inimlased ehk hominiidid. Neogeeni lõpul kliima halvenes, selle tagajärjeks ulatuslik mandrijäätumine, mille raskuspunkt langes siiski järgmisesse uusaegkonna etappi ehk kvaternaari. III kvaternaar 2 miljonit aastat tagasi kuni praegu Mitu jäätumist e jääajad. Kujunes välja tänapäevane elustik. Uusaegkonna vanem osa e paleogeen jaguneb kolmeks ajastuks: 1. paleotseen alg 65 milj a tagasi 2. eotseen alg u 55 milj a tagasi 3. oligotseen alg u 34 milj a tagasi
surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. 3. Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri? Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. 4. Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus? Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad. 5. Mis on suguline valik ? Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel. 6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?
2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4. Elule vajalikud lihtsamad molekulid 5. Elu makromolekulid. 6. Raku ehitus. 7. Biomembraanid. 8. Sümbiogenees. 9. Hulkraksus. 10. Ökosüsteem C. Elu läbiv energiavoog. 11. Energiavoo vajalikkus. 12
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
• Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru? • Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12). • Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära? • Arheoloogia ja loodusteadused – mida saab mõõta ja mida see näitab? • Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi- ja interdistsiplinaarne arheoloogia • Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine • Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne Eesti puhul: alates mesoliitikumist Kuidas määratleda muistist? • Esineb arheoloogilisi leide, inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte); • Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju
Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei
kromosoomistiku Polüploidsus kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x). 39. Mille poolest erineb sugulise ja suguta paljunemisel saadud järglaskond? Sugulise paljunemise tähtsaim aspekt on meioos, eri isendite genotüüpite segamine siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon. Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes. 40. Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida? Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid
ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens). Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine, haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid. Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad). 2) Robustsed (massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus. Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga)
interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo mõisteti õigeks ja seejärel sõnastati ka k. kiriku uus seisukoht evolutsiooni suhtes: bioloogiline evolutsioon, k.a. inimese kui ühe imetajaliigi teke on bioloogia probleem, mida uuritakse teaduse vahenditega. Hinge teke on kiriku probleem. See on äärmiselt tervitatav interpretatsioon ja tõeline revolutsioon evolutsiooni käsitlusel. Paraku ei ole kõik kirikud nii targad kui Püha Peetruse tooli poolt juhitav. Agressiivne krieitsionism on küll rohkem ameeriklaste probleem - Euroopa on sellest vähem puudutatud, kuid Ameerika (USA) mõjujõudu (rikkust) silmas pidades pole põhjust neid tendentse
embrüonaalse arengu etappe. Bioindikatsioon - on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). Biokeemiline reaktsioon - organismis või rakus ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon. Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
ning lõppes u 10000 aastat eKr. Lõpudaatumid on piirkonniti erinevad, näiteks Põhjamaades võib selleks pidada u 9000 eKr. Paleoliitikum jaguneb omakorda kolmeks: varapaleoliitikumiks, keskpaleoliitikumiks ning hilispaleoliitikumiks. Lühidalt võib öelda, et inimese arengus on palju ebaselget veel praegugi ning uurijad on paljuski eri meelt. Kindlad ollakse siiski selles, et inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased ehk hominiidid on lahknenud mingist inimahvide tüvivormist. Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 miljonit aastat vana. Nii esimesed hominiidid (inimlased) kui ka esimesed inimesed, so Homo habilis ja Homo erectus tekkisid Aafrikas. Homo erectus oli esimene, kes Aafrikast välja rändas ning asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene Homo sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana Maailma ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi.
PRODUTSENDID Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ~10% eelneva taseme biomassist. Biomass ja eneriga vähenevad kõrgemate troofiliste tasemete suunas. EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
- CO2, CO, N2, NH3, NH4, H2 veeaur - veeaurust sai vesi, kui Maa jahtus = tekkisid ookeanid Elu tekkimise 3 etappi 1) Anorgaanilistest ainetest tekkisid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid (nukleiinhapete ja valkude koostisosad) 2) Orgaanilised ühendid liitusid = tekkisid suured makromolekulid (nukleiinhapped ja valgud) 3) Makromolekulid koondusid lipiidse membraani sisse = tekkisid esimesed rakud = algas evolutsioon Elu päritolu teooriad - anorgaanilistest ainetest tekkisid orgaanilised iseennast tootvad orgaanilised ühendid - biomolekulid või mikroobid sattusid Maale meteoriitidega kosmosest - ürgsupi hüpotees maakeral valitsenud tingimustes toimunud reaktsioonide käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid = tekkisid orgaanilised molekulid (tänapäeval võimatu) Elu tekkekoht - madalad merelahed
Kordamisküsimused 2015 Sissejuhatus 1. Molekulaarse evolutsiooni olemus ja seos teiste teadusharudega. Põhiprobleemid, millega molekulaarne evolutsioon tegeleb. Molekulaarsete ja morfoloogiliste tunnuste erinevus evolutsiooni uurimisel. Molekulaarne evolutsioon kirjeldab molekulaarsel tasemel toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, uurib evolutsiooniprotsessi käimalükkavaid molekulaarseid mehhanisme ja geenide, genoomide ja nende produktide (sh valkude) muutusi evolutsiooniprotsessis. Peamisteks aladeks on makromolekulide evolutsiooni uurimine, geenide ja organismide evolutsioonilise ajaloo uurimine ehk molekulaarne fülogeneetika, elu tekke ja päritolu uurimine. Molekulaarne
need retsessiivsed ja heterosügootses olekus ei avaldu, uute mutatsioonide tulemusel kogunevad mutantsed alleelid populatsiooni ja kui nende arv on piisavalt kõrge imnevad homosügoodid, 389. Mutatsiooni ja geenitriivi tasakaal: geenitriivi tulemusel muutub populatsioon üha homosügootsemaks, uute mutatsioonide teke püüab säilitada populatsiooni geneetilist heterogeensust, need kaks on vastassuunalised toimed ja seetõttu saavutatakse mingis punktis tasakaal 390. Molekulaarne evolutsioon: evolutsiooniliselt realiseerunud muutused peavad olema kinnitunud ja pärilikult edasi kandunud ning esindatud kaasaegsete organismide pärilikus informatsioonis ehk nukleiinhapete järjestuses, seepärast saab DNA-molekule vaadelda kui evolutsioonilise ajaloo dokumentidena 391. Evolutsioonipuud: juurteta puud- käsitletakse vaid organismide omavahelist sugulst praegusel ajamomendil, juurtega puu-
MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise.
seerimise teooria ja praktika. Põhja-Ameerika bioloogidel on enamasti vas- tupidi: taksonoomia hooleks on teooria, süstemaatika alla käib praktiline klassifitseerimistöö. Nähtavasti on õigem loobuda nendele kahele terminile erineva tähendusvarjundi andmisest. (Märkigem, et paljud bioloogia üldised terminid on küllalt noored. Isegi termin bioloogia on kasutusel alles alates 1800. aastast - Burdach, La- marck; ökoloogia termini tõi kasutusele 1866. a. Haeckel. Evolutsioon tuli kasutusele mitte Darwini, vaid Spenceri töödega.) Süstemaatika ehk taksonoomia alla käib organismide klassifitseerimine, identifitseerimine ja nomenklatuur (nimetuste andmine). Nende ülesannete täitmiseks on vajalik ka evolutsiooniprotsessi uurimine (varieeruvus, lii- giteke, hübriidide moodustumine jm.) ning fülogeneesi (viisid, aeg, koht) selgitamine. Süstemaatika rakendusaladeks on identifitseerimiseks ja klassifitseeri-
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
ületähtsustasid loomade õppimisvõimet ja sellest tulenevat käitumise plastilisust. Etoloogide vastus: nature, sünnipära ületähtsustasid liigiomaste stereotüüpsete käitumismustrite osakaalu käitumises, pidasid enamikku käitumisest kaasasündinuks alahindasid kasvutingimuste ja õppimise rolali käitumise kujunemises. Biheivioristid võtsid omaks, et evolutsioon on loomad kujundanud erinevaiks ja et õppimisvõimel on liigispetsiifilised piirangud. Etoloogid loobusid käitumise täieliku stereotüüpsuse ja paindumatuse ideest mõistsid, et teatud ulatuses allub käitumine keskkonnamõjudele ja on õpitav õppisid oma ideede kontrollimiseks kasutama eksperimentaalset lähenemist samuti, nagu seda olid teinud vaidluspartnerid. Vastuolu tulemus – kontseptsioonide lähenemine, süntees.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1
suurenemine - Ajuga koos kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks ja ülesehituselt laminaarsemaks (kihilisemaks) Tingivad tegurid - Looduslik valik – oskuste või omaduste areng mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - Seksuaalne valik – liigiomaste tunnuste areng mida mingi liigi esindajad peavad ilusaks - Tänapäeva teooria: episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja/tuhande aastaga. Erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopiteegid: - Emased väiksemad - Suutsid püsti käia ja liikusid rühmades - Aju oli ümaram ja ajukoor rohkem välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised aga sõid ka liha Homo habilis - Suuremad rühmad - Lühikesed, pikkade kätega, lameda näoga, koljumaht poole väiksem inimesest
annaabi.ee 
