Inimene on saladus Põhineb Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistusel" Ütlust "Inimene on saladus" võib mõista mitut moodi, näiteks nii, et inimene on salapärane ning teda "lahti harutada" on keeruline. Samas saab mõelda ka nii, et kuna inimesel on saladusi, siis on ka tema saladus. Maailmas on üle 7 miljardi inimese ja sama palju on ka erinevaid iseloome. Kuid Lev Tolstoi on kunagi maininud, et inimese iseloomuomadused on ja jäävad kõik samadeks, kuid erinevad üksteisest oma sügavuse ja suutlikkuse poolest. Ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista, see eest luuakse endil arvamused teistest kaaslastest ja tuginetakse neile, püüdes aru saada inimeste käitumise põhjustest. Inimene on terve oma olemusega suur müsteerium ja raske on
Inimene on saladus Miks tunduvad ühed inimesed meile huvitavamad kui teised? Ilmselt on põhjus selles, et nad on saladuslikumad kui teised, ning inimestele pakuvadki sellised isikud pisut suuremat huvi kui need, kellest nad oma arust palju teavad. Kuid tegelikult on asi nii, et mitte ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista. Me elame maailmas, kus kõik isikud on erinevad. Inimesed ei saa olla üksteise koopiad, nagu see on võimalik paberi ja mõne masstoodangu puhul. Inimest võib pidada
Inimene on saladus Maailmas elab juba üle 7 miljardi inimese, kes kõik üksteisest erinevad. Igaühel on oma iseloom, kõik me mõtleme erinevalt, kõigil meil on saladused. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, andekas ja väga õilis inimene. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud ja näljas. Miks selline meeldiv noormees läheb sellise julma teoni, nagu on inimese tapmine, mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav? Raskolnikov andis enesele õiguse teha kuritöö. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks.
Dostojevski) (Kirjand Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal) Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik autori tegelased on omamoodi mõttemaailmaga. Mõne iseloom on raamatus paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi käesolevas romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane Raskolnikov ise. Tema käitumise mõistmine on väga raske
"Inimene on saladus" Maailmas elab väga palju inimesi. Igaüks on omamoodi ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuhin ja me tegutseme mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik tegelased on omamoodi mõttemaailmaga ja iseloomuga. Mõne iseloom on paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi sellest romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane üliõpilane Raskolnikov. Tema käitumise mõistmine on väga raske
Inimene on saladus Fjodor Dostojevski on öelnud: "Õnn ei seisne komfordis, õnn saadakse kannatamise hinnaga." Dostojevski ja Paulo Coelho teoste peategelased tahtsid mõista ennast ja teisi ning leida õige õnnelik elamisviis, mis ei õnnestunud läbi unistuste, vaid kannatuste. Fjodor Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" peategelane oli vaene üliõpilane Raskolnikov, kes sooritas kahe vanemas eas naisterahva mõrva. Tema kuritöö ajendiks oli raha, sest ta uskus, et rahaga saab muuta elu paremaks ning mugavamaks. Noormehel oli plaanis aidata materiaalselt oma pereliikmeid ja lõpetada enda õpingud ülikoolis ning seejärel olla täisväärtuslik ühiskonnaliige. Pärast tapmist ei kasutanud ta röövitud rahast sentigi. Tema hinge valdas õudus ning temasse sigines vaenutunne
Kui võrrelda inimest teiste elusorganismidega, siis paneb hämmastama, kui suur tema võimakus on. Ta on loomade kõrval nagu tulnukas, kes tundub olevat saadetud siia kuskilt mujalt. Inimene on väga müstiline oma olemusega, keda ei mõisteta tervenisti veel siiani, aga see on ka loomulik, sest keegi ei näe täielikult inimese sisse. Inimest ja tema loomust on huvitav näha Dostojevski teoses ,,Kuritöö ja karistus". See paneb sügavalt mõtlema, kes me siiski oleme ning millised on meie kõige väärtuslikumad omadused. Selles raamatus on kajastatud väga palju erinevaid isikuid, kellel kõigil on oma isikupära ja saladused. Kõiki tegelaste käitumised on erinevates olukordades on omapärased, aga see ongi see, mis teeb nad eriliseks. On ka märgatav, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda kummalisemaks tema iseloom muutub.
alatiseks saladuseks ning seda ei suudetud kunagi mõista. Inimhing on täis keerulisi tunneterägistikke, mis võivad isegi endile selgusetuks jääda. Kõrvalseisja saab esimese nägemuse inimesest tema jutu, zestide ja hoiaku kaudu, kuid tegelikult võib see kõik olla näiline ja persooni päris loomus ei pruugi kaugeltki selline, nagu ta seda välja näitab. Me hing on kui vari valgusvihus, kuid vari, mis ei kao kunagi Iseloomustused Lev Nikolajevits Mõskin  teose peategelane, Dostojevski nimetab teda ,,positiivselt heaks inimeseks." Mõskin on u. 26-aastane noormees, kes on vaimselt raskelt haige ning pole "praktilist" elu näinud. Ta saabub teose alguses Sveitsist, kus ta oli ravil. Mõskin on keskmist kasvu, heledate tihedate juustega, allaheitliku pilguga ning siniste silmadega. Ta on väga heasüdamlik, alati aitav, omakasupüüdmatu ja hoolitsev inimene. Tagaselja kutsuti teda "idioodiks", sest ta erines teistest selle aja inimestest märgatavalt. Temas on
Nii nagu leidub erinevaid inimesi, leidub ka erinevaid inimesi tegelikult ühe isiksuse sees. Võimalik, et keegi, kes on tegelikult sisemiselt rahulik, vaoshoitud ning iseseisev tahab teistele manada endast hoopis teise pildi, mille kohaselt tundub ta justkui seltskondlik peohing, kellega kunagi igav ei hakka ja kes millelegi piire ei sea. Ta tahab olla sarnane näiteks oma kaaslastele. Soovib olla nagu nemad ja käituda enesele loomuvastaselt. Täpselt sama tegi F. Dostojevski raamatus `Idioot' Aglaja Jepatsin. Naine, kes tegelikult oli väga sügavate tunnetega, naine kes vajas armastust ja hellust,kuid samal ajal teistele esitles end kui iroonilist ning teravmeelset inimest. Ta mängis lähedaste tunnetega, näiteks kuigi naine armastas väga vürst Mõskinit ei tahtnud ta seda üldse välja näidata ja pani teised arvama, et Aglajal pole Mõskini vastu vähimaidki tundeid. Taoline
"Inimene on saladus" ( F.Dostojevski) Inimene on ilmselt kõige intelligentsem ja täiuslikum olend maailmas, just sellepärast et inimesi on miljardeid ja kõik on täiesti erinevad ja omamoodi huvitavad. On miljardeid iseloomusid ja mõtteid mida me ei tea, see muudabki iga inimese salapäraseks ja see tõttu võibki öelda, et inimene on saladus. Saladus  definitsioonina on see millegi salajas hoidmine ehk millegi varjamine üldsuse eest. Kas see on hea, et iga inimene on saladus? Kas see seab ühiskonna ohtu? Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" kujunes salatsemine kahjulikuks. Peategelane Roskolnikov oli mõrvanud võlausaldaja Aljona Ivanova ja see järel läks kaks korrust alla poole peitu, samas sisenevad kaks klienti keda hiljem peetakse mõrva kahtlusalusteks. Raskolnikov alguses varjab mõrva sooritamist, kuid
Inimene on saladus Meie ümber on palju inimesi, kellega me suhtleme, kuid kas me teame millised need inimesed on sisemiselt, kuidas nad käituvad teatud olukordades. Olen ise kohanud inimesi, kes alguses tunduvad üleolevad, kuid hiljem neid tundma õppides on nad tegelikult väga sõbralikud ja abivalmid. Ning väga hea on sellist sõpra omada. Jane Eyre on üks näide sellest, kuidas võib inimeses olla nii palju headust. Väiksena kaotades oma ema ja isa, oli ta küll väga õnnetu, kuid siiski suutis olla tugev arvestades milline oli tema kasuema ning tema lapsed. Tema ootas armastust ja hellust, aga vastutasuks mõne teo eest mida ta ei teinud, sai sageli kõrvakiilu või suure portsu solvanguid ja süüdistusi kasuemalt. Kõik halvad teod tegi tegelikult hoopis Jane'i kasuema päris lapsed. Nii palju kurjust, valelikkust ja hoolimatust oleks iga lapse muutnud tigedaks ja õelaks. Tema aga suutis kõik viha enda sees hoida ja selle heaks muu
KLASSIKIRJAND Inimene on saladus Inimse teevad huvitavaks just nimelt saladused. Kõik inimesed on erinevad, ei ole koopiaid! Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Hinges sünnivad sõnad,
KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma viimased kopikad. Lööduna kirjutas ta alla orjastavale kirjastuslepingule, mille kohaselt
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel  et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada.
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel  et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada.
1. Romaani põhisüzee järgib Raskolnikovi elusaatust, rööbiti sellega on romaanis veel mitu tegevusliini ja karakteritüüpi. Millised need on ja kes on tegelased? 2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad. Ta üritas alati ajada olukorra väga pingeliseks, et kahtlustav üles tunnistaks
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad  ümberpöördult  ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit  vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov  juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda  irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin  Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda.
Halastus ja ohverdus Fjodor Dostojevski raamatu „Kuritöö ja karistus“ põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, kuid ühe läbiva teemana on seal inimeste vahelistes suhetes halastus ja ohverdus. Kõigis tegelastes halastust ei leidunud, näiteks Sonja kasuemas, kes sundis Sonjat pere heaks raha teenima. Tütarlaps ei hoolinud tema sundimisest vaid tal oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne.
Kunsti kestvuse saladus Kunst on igalpool meie ümber, iseasi on aga see kuidas iga erinev individuaal seda tunnetab ja näeb. Kunst võib tähendada kallist ja kuulsat maali või ainult mõnda erilise välimusega puid. Tänu kunstile on inimesed läbi aegade andnud mõista, mis toimub nende ümber ja sees ning samuti on kunst suur mõjutamisvahend. Milline on olnud kunst läbi aegade ja kuidas on see jäänud kestma? Juba ammustel aegadel kasutati kunsti. Kiviajal maaliti koopa seinadele pilte, tänapäeval kõige kuulsamad koopamaalingud on vast Prantsusmaal Marseille'si lähedusest leitud pildid. Meie eelkäijad joonistasid selliseid pilte, sest nad lootsid läbi nende joonistuste ellu viia oma uskumusi, näiteks parandada küttimise õnne ja nii edasi. Meie jaoks on need aga olulised infoallikad, mille abil saame teada nende juhtumistest, uskumustest ja igapäeva elust. Kunstistiile on olnud mitmeid ning paljud neist on allunud usule. Peamiselt keskaj
Tema tähtsaim teos on ,,Carmen,, (1845), selle teose põhjas on ta romantik ja realist. Carmeni kohta tehti ka esietendus mis saavutas väga suure edu. Teose tegelased: don Jose, Carmen ja Escamilla Makija sümboliseerib kurjust ja põgenenud röövlite asupaika, sugukondliku elulaadi,pistoda ja püssi õigusi. 20)L. Tolstoi elu ja looming. (1828-1910) Lev Tolstoi on tuntud vene 19. saj. kultuuritegelane koos oma kaasaegsete kirjanikega nagu : 1. Ivan Turgenev (1818-1883) 2. Fjodor Dostojevski (1821-1881) 3. Anton Tsehhov (1860-1904) 4. Nikolai Nekrassov (1821-1877) 5. I. Gontsarov (1812-1891) 6. Aleksei Ostrovski(1823-1886) Ta sündis 28 aug. Jasnaja Poljana pärusmõisas. Tuula kubermangus krahv Nikolai Tolstoi ja vürstitar Maria Volkonskaja kõrgaristokraatlikus perekonnas. Kirjanikul oli kolm venda- Nikolai, Sergei ja Dimitri ning õde Maria, keda kasvatasid sugulastest hooldajad.
1. Iseloomusta F.Dostojevski elukäiku. Miks on nimetatud tema saatust tragöödiaks? Kuidas mõjutas Dostojevskit kokkupuude petrasevskilastega? Fjodor Dostojevski oli pärit Moskvast. Isa ( arst vaestemajas) oli lahti öelnud vaimulikuseisusest, pidas oluliseks karjääri, tahtis saada aadlikuks. Ta oli väga karm iseenda ja laste vastu. Elu lõpuks ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks, seejärel käis alla, hakkas jooma, laostus. Ema oli vastand isale, kaupmeheperekonnast. Ta oli lihtne, südamlik, andis lastele algharidust, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD südis põhjakihi läheduses,
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
- Mis on armastus? - Kas ühiskond või mina? - Kas põgenemine on vastus? - Kas armastus on tähtsam kui perekond? - Kas mees võib petta aga naine mitte? - Kas ühiskonnal on õigus teisi hukka mõista? - Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? - Kas petmist on võimalik andestada? - Kas enesetapp on lahendus? 5. Dostojevski elu ja loomingu ülevaade, 1 romaani lähivaatlus 1) elu Eluaastad 1821-1881 Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja
Kolm vene kirjandushiiglast 19. sajandil Venemaa on suur nii pindalalt kui ka loovinimeste hulga poolest. Venemaa kirjanikest sooviksin esile tõsta kolme meest - Dostojevski, Tolstoi ja Tšehhov. Fjodor Dostojevski sündis 1821. aastal Moskvas. Tema isa oli aadlisoost pärit vaesunud arst. Iseloomult oli ta tõsine ja karm, mõnikord isegi julm. Ema oli iseloomult isa vastand - õrn, leebe ja hell. Ema suguvõsa koosnes kaupmeestest ja haritlastest. Dostojevski kaks venda õppisid pansionis. Isa suri ning see oli Dostojevskile suur šokk, tal tekkis epilepsia. Dostojevski läks õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Ta hakkas tegelema tõlkimise ja kirjutamisega
Arvati, et tunded on mõtlemisest ülemad. Idealiseeriti minevikku. Tunti huvi maagia vastu. Looming pea olema vaba. Isamaalisus Georg Gordon Byron Walter Scott Victor Hugo Hans Christian Andersen Edgar Allan Poe Aleksandr Puskin Realism Realism (18.sajand) kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Naturalism Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik
Leo läks lõpus hulluks Lilli = Mathilde Leo = Piibeleht Eeva = Laura Gustav = Vestmann Mõlema teose probleemid on igavesed. 8. F.Dostojevski elu ja looming Sündis Moskvas, isa oli arst. Ema suri kui oli 16 ja isa kui 18 (tugev psühhika mõjutaja). Lapsed pandi õppima pansionisse (ilmnes lugemiskirg, endasse tõmbumine). 40-ndate lõpus põrandaalune rühmitus, kus oli oht surma saada, tundis surmahirmu. Kirjanikuks tahtis saada, kuna tema jaoks oli inimene saladus. Töötas vaestehaiglas. Temast sai kristlane. Põdes elu lõpuni epilepsiat. Läks Nikolai I ajal nuhiks. Saadeti Siberisse vangilaagrisse. Tal oli sisemine verejooks, mille tõttu suri. Hasartmängusõltuvus, igavesed võlad. Looming: ,,Vaesed inimesed" epistolaarne jutustus (esikteos 1845). ,,Idioot"  psühholoogiline romaan. Polüfooniline romaan ehk mitmehäälne ,,Kuritöö ja karistus", tõlkinud Tammsaare, ,,Mängur", ,,Nooruk"
vihaseks, kui Prillup kogu aeg sellest räägib. Külas Mari maine langeb, kuid see suhtumine on variserlik- pärast Prillupi surma tahavad paljud kosja tulla. Kuid Mari näeb neid läbi ja läheb linna elama. Mari on Kitzbergi Tiina hingesugulane, ka Eeva Marland- nad jäävad iseendaks. Vilde on üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Eduard Vilde on esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. 8. Fjodor Dostojevski (1821-1881) Sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonnas, kus oli 9 last, isa pärines põlisaadlist, kuid oli vaesunud. Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. Isa oli karm, ihne ja kohusetundlik, ema hell, suure lugemusega ja rõõmsameelne. Väiksena puutus palju kokku kirjandusega. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutudsalapärased, sünged lood suguvõsastpõhjalik piibli tundmine
Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma kesisest pajukist rohkem kui poole talle, õde toob end ohvriks, otsustades vanale rikkale mehele naiseks minna. Raskolnikov otsib väljapääsu. Tema arvates on üks osa inimestest tugevad, välja valitud isikud, kes võivad vajaduse korral sooritada isegi kuritöö. Näiteks toob ta Napoleoni, keda austatakse. Teine osa inimesi on alistuvad, nõrgad ja jõuetud, kelle kohuseks on sõna kuulata ja seadustest kinni pidada. Ennast arvab Raskolnikov tugevate hulka. Ta kavatseb tappa liigkasuvõtja. Tema arvates on see heategu, sest palju vaeseid inimesi kannatab selle naise ahnuse läbi. III AEG, RUUM, MILJÖÖ
uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Aljona Ivanova surnukeha tema poolõde Lizaveta ning Raskolnikov tappis ka tema ära, et vahelejäämist vältida. Oma võlausaldajat tappes ei tundnud Raskolnikov mingeid süümepiinu. Lizavetat rünnates tundis ta talle see-eest kaasa, sest Lizaveta oli täiesti süütu. Võlausaldaja poolõde vaatas teda enne surmasaamist anuva pilguga ning tal ei tulnud pähe isegi käsi kaitseks üles tõsta – ta oli liiga suures šokis. Varastab nende raha ja väärtesemed, ehteid sahtlitest, aga ei tunne sellest rõõmu tahtis raha perele saata ja
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi  see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi
Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd (raudahelates). Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa (ohvrimeelsus, andeksandmine). 1859 jõuab Peterburi, kergem teoseid avaldada. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. 1867 abiellub Anna Snitkiniga. 1877 ostab maja Staraja Rustasse. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. Dostojevski jagas inimesed kahte gruppi: 1) Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed, usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühiskonna ahvatlustele.(väga venelik). N: Sonja Marmeladova ("Kuritöö ja karistus")
Uve Poom G2C 5. november 2001 Kirjand Fjodor Dostojevski romaanist "Kuritöö ja karistus" inspireeritud mõtted F. Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus" tegevustik toimub 19. sajandi Peterburis, ühes vaesemas linnaosas Heinaturu ümbruses. Peategelaseks on maalt pärit juuratudeng Raskolnikov, kes pidi majanduslikel põhjustel ülikoolis käimise pooleli jätma ning sooritab enda olukorra parandamiseks liigkasuvõtja mõrva. Ta on endasse tõmbunud ja erineva mõttemaailmaga noormees, kes tegevustiku käigus hullub ning haigestub, kuid keda toetavad pere ja sõbrad. Raamatu üks peamisi liine toimubki Raskolnikovi hulluse, paranoiade ja südametunnistuspiinade ümber, kusjuures lõpuks otsustab ta ennast üles anda ning ta saadetakse Siberisse sunnitööle. Sinna läheb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
