Inimene on saladus Miks tunduvad ühed inimesed meile huvitavamad kui teised? Ilmselt on põhjus selles, et nad on saladuslikumad kui teised, ning inimestele pakuvadki sellised isikud pisut suuremat huvi kui need, kellest nad oma arust palju teavad. Kuid tegelikult on asi nii, et mitte ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista. Me elame maailmas, kus kõik isikud on erinevad. Inimesed ei saa olla üksteise koopiad, nagu see on võimalik paberi ja mõne masstoodangu puhul. Inimest võib pidada
"Inimene on saladus" (F. Dostojevski) (Kirjand Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal) Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik autori tegelased on omamoodi mõttemaailmaga. Mõne iseloom on raamatus paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski
KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma viimased kopikad. Lööduna kirjutas ta alla orjastavale kirjastuslepingule, mille kohaselt
Inimene on saladus Põhineb Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistusel" Ütlust "Inimene on saladus" võib mõista mitut moodi, näiteks nii, et inimene on salapärane ning teda "lahti harutada" on keeruline. Samas saab mõelda ka nii, et kuna inimesel on saladusi, siis on ka tema saladus. Maailmas on üle 7 miljardi inimese ja sama palju on ka erinevaid iseloome. Kuid Lev Tolstoi on kunagi maininud, et inimese iseloomuomadused on ja jäävad kõik samadeks, kuid erinevad üksteisest oma sügavuse ja suutlikkuse poolest. Ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista, see eest luuakse endil arvamused teistest kaaslastest ja tuginetakse neile, püüdes aru saada inimeste käitumise põhjustest. Inimene on terve oma olemusega suur müsteerium ja raske on
Inimene on saladus Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal Maailmas elab miljardeid inimesi. Kõik me oleme ainukordsed ja erilised ( ,,Ära unusta, et oled ainulaadne nagu kõik teisedki."). Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista ja ei saagi mõistma. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult
"Inimene on saladus" Maailmas elab väga palju inimesi. Igaüks on omamoodi ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuhin ja me tegutseme mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik tegelased on omamoodi mõttemaailmaga ja iseloomuga. Mõne iseloom on paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi sellest romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane üliõpilane Raskolnikov. Tema käitumise mõistmine on väga raske
"Inimene on saladus" ( F.Dostojevski) Inimene on ilmselt kõige intelligentsem ja täiuslikum olend maailmas, just sellepärast et inimesi on miljardeid ja kõik on täiesti erinevad ja omamoodi huvitavad. On miljardeid iseloomusid ja mõtteid mida me ei tea, see muudabki iga inimese salapäraseks ja see tõttu võibki öelda, et inimene on saladus. Saladus  definitsioonina on see millegi salajas hoidmine ehk millegi varjamine üldsuse eest. Kas see on hea, et iga inimene on saladus? Kas see seab ühiskonna ohtu? Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" kujunes salatsemine kahjulikuks. Peategelane Roskolnikov oli mõrvanud võlausaldaja Aljona Ivanova ja see järel läks kaks korrust alla poole peitu, samas sisenevad kaks klienti keda hiljem peetakse mõrva kahtlusalusteks. Raskolnikov alguses varjab mõrva sooritamist, kuid
Uve Poom G2C 5. november 2001 Kirjand Fjodor Dostojevski romaanist "Kuritöö ja karistus" inspireeritud mõtted F. Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus" tegevustik toimub 19. sajandi Peterburis, ühes vaesemas linnaosas Heinaturu ümbruses. Peategelaseks on maalt pärit juuratudeng Raskolnikov, kes pidi majanduslikel põhjustel ülikoolis käimise pooleli jätma ning sooritab enda olukorra parandamiseks liigkasuvõtja mõrva. Ta on endasse tõmbunud ja erineva mõttemaailmaga noormees, kes tegevustiku käigus hullub ning haigestub, kuid keda toetavad pere ja sõbrad. Raamatu üks peamisi liine toimubki Raskolnikovi hulluse, paranoiade ja südametunnistuspiinade ümber, kusjuures lõpuks otsustab ta ennast üles anda ning ta saadetakse Siberisse sunnitööle. Sinna läheb
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu  kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi  mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ?
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke  saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad  ümberpöördult  ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit  vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov  juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda  irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin  Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda.
,,Kuritöö ja karistus" 1. Romaani põhisüzee järgib Raskolnikovi elusaatust, rööbiti sellega on romaanis veel mitu tegevusliini ja karakteritüüpi. Millised need on ja kes on tegelased? 2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad
Inimene on saladus Maailmas elab juba üle 7 miljardi inimese, kes kõik üksteisest erinevad. Igaühel on oma iseloom, kõik me mõtleme erinevalt, kõigil meil on saladused. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, andekas ja väga õilis inimene. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud ja näljas. Miks selline meeldiv noormees läheb sellise julma teoni, nagu on inimese tapmine, mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav? Raskolnikov andis enesele õiguse teha kuritöö. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks.
Kui võrrelda inimest teiste elusorganismidega, siis paneb hämmastama, kui suur tema võimakus on. Ta on loomade kõrval nagu tulnukas, kes tundub olevat saadetud siia kuskilt mujalt. Inimene on väga müstiline oma olemusega, keda ei mõisteta tervenisti veel siiani, aga see on ka loomulik, sest keegi ei näe täielikult inimese sisse. Inimest ja tema loomust on huvitav näha Dostojevski teoses ,,Kuritöö ja karistus". See paneb sügavalt mõtlema, kes me siiski oleme ning millised on meie kõige väärtuslikumad omadused. Selles raamatus on kajastatud väga palju erinevaid isikuid, kellel kõigil on oma isikupära ja saladused. Kõiki tegelaste käitumised on erinevates olukordades on omapärased, aga see ongi see, mis teeb nad eriliseks. On ka märgatav, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda kummalisemaks tema iseloom muutub.
Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" 1. Annab viite, et keegi sooritab kuritöö ja sellele järgneb karistus. Käesolevas raamatus ma pean karistuseks pigem Raskolnikovi 2. Üks põhiteema on kindlasti üleolevus ja arvamus, et Raskolnikov on teistest parem ning see annab talle õiguse teha, mida iganes ta tahab, ka sooritada mõrv. Teiseks on konflikt iseendaga peale kuritöö sooritamist. Kolmandaks on prostitutsioon ja asotsiaalne elu. Neljandaks see, et, et linn oli sünge, kus tänavad olid hulkureid, eluheidikuid ja joodikuid täis ning sellise keskkonna mõju rahvale. 3. Probleemid: Mis juhtub inimesega peale mõrva sooritamist. Vaesus ning milleni see võib inimese viia.
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne.
Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma kesisest pajukist rohkem kui poole talle, õde toob end ohvriks, otsustades vanale rikkale mehele naiseks minna. Raskolnikov otsib väljapääsu. Tema arvates on üks osa inimestest tugevad, välja valitud isikud, kes võivad vajaduse korral sooritada isegi kuritöö. Näiteks toob ta Napoleoni, keda austatakse. Teine osa inimesi on alistuvad, nõrgad ja jõuetud, kelle kohuseks on sõna kuulata ja seadustest kinni pidada. Ennast arvab Raskolnikov tugevate hulka. Ta kavatseb tappa liigkasuvõtja. Tema arvates on see heategu, sest palju vaeseid inimesi kannatab selle naise ahnuse läbi. III AEG, RUUM, MILJÖÖ
uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Aljona Ivanova surnukeha tema poolõde Lizaveta ning Raskolnikov tappis ka tema ära, et vahelejäämist vältida. Oma võlausaldajat tappes ei tundnud Raskolnikov mingeid süümepiinu. Lizavetat rünnates tundis ta talle see-eest kaasa, sest Lizaveta oli täiesti süütu. Võlausaldaja poolõde vaatas teda enne surmasaamist anuva pilguga ning tal ei tulnud pähe isegi käsi kaitseks üles tõsta – ta oli liiga suures šokis. Varastab nende raha ja väärtesemed, ehteid sahtlitest, aga ei tunne sellest rõõmu tahtis raha perele saata ja
pugerikes elavad puruvaesed perekonnad. Seega näitab kirjanik Peterburi ühelt poolt piiratud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linnana, teiselt poolt rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. Üliõpilase Raskolnikovi taskud on tühjad. Marmeladovite perekond elab juba üle aasta võlgu, kuid samal ajal loeb Luzin üle pakse rahapakke. Igal romaani tegelasel on oma elufilosoofia. Dostojevski on veendunud, et vene ühiskonna vastuolude põhjuseks on lõhenemine ja lahknemine (raskol  vene keeles lõhenemine) eelkõige haritlaste ja lihtrahva vahel. Peategelane Raskolnikov (seega on nimi tähenduslik, sümboolne), seisuselt linnakodanlane ja intelligentsi esindaja, aga äärmises vaesuses virelev üliõpilane otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide, et tema silmis kasutu olevuse rahadega aidata materiaalselt oma ema ja õde, lõpetada õpingud ning seejärel olla
Romaanizanrid kohandusid samuti uute oludega. Gooti romaanist kasvas välja õudusromaan. Ch.Dickens- (1812-1870) Oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke ja ja sotsiaalse romaani rajaja. Charles Dickensit saab võrrelda väheste kirjanikega, kelle jutustamise ladusus ja sõnakujundite rikkus oleks samasugune nagu temal. Tema metafooririkas keel on omane pigema luuletajale kui prosaistile. Võib tunduda, et Dickensil on armastus liiga sentimentaalne, et ta tahab kogu hinges luua oma paljukannatanud tegelaste nurgakese, kus nad võiksid õnnelikud olla. ,,Pikwick-klubi järelejäänud paberid,, (1836-1837) roman oli tohutult menukas ja kirjanik sai kuulsaks üleöö. Kirjaniku humor sai alguse Londoni kõnepruugist, mis omakorda lähtus karnevalinaerust. Kangelane-dzenetelmen on Dickensi romaanides alati olemas, ta ilmub välja ,,alandatute ja solvatute,, päästjana. Selline kangelane ei ole alati mitte igakord omakasupüüdmatu heategija
Sonja  valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane, Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. Sonja Marmeladova Sonja oli joodiku Semjon Marmeladovi tütar, kellega Raskolnikov kohtus ühes baaris, kus Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovile sõitis aga otsa veoauto ning ta suri. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing
- Mis on armastus? - Kas ühiskond või mina? - Kas põgenemine on vastus? - Kas armastus on tähtsam kui perekond? - Kas mees võib petta aga naine mitte? - Kas ühiskonnal on õigus teisi hukka mõista? - Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? - Kas petmist on võimalik andestada? - Kas enesetapp on lahendus? 5. Dostojevski elu ja loomingu ülevaade, 1 romaani lähivaatlus 1) elu Eluaastad 1821-1881 Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast)
vastuseisu romantismile. Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid ta pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Realismi põhizanr on eepika suurvorm- romaan. Realism jaguneb kriitiliseks ja psühholoogiliseks. 3. Realism Vene kirjanduses- teemad, esindajad, olemus Ivan Gontsarov, Ivan Turgenev, Nikolai Gogol, Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi, Anton Tsehhov(novellist ja näitekirjanik) 4. Lev Tolstoi eluoluline ülevaade 1828-1910 Sündis kõrgaadlike perekonda, ta kasvas ilma vanemateta, ema suri kui Lev oli 2 ja isa kui Lev oli 9. teda kasvatasid sugulastest hooldajad. Lapsena oli ta jonnakas, isepäine ja julge kuid samal ajal õigusepüüdlik ja aus, elas Jasnaja Poljana mõisas Tuula lähistel. Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu.
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Kes meist pole tahtnud hommikuti voodis kauem lesida, äratuskella vastu seina taguda ja karjuda, et vihkan seda tobedat päeva nii väga ja mind ei huvita, mida uut tal pakkuda on? Ükski päev ei alga valge lehena. Selle ülemisele servale on juba kirjutatud mineviku mõju. Oma tänaseidki tegusid tehes peame arvestama, et need mõjutavad meie tulevikku. Palume, et Ilmataat hoiaks päikese endale, sest täna domineerib ja valitseb meie negatiivne külg nagu kardetud piraadid merel. Kuid, miks astume siiski vasaku jalaga voodist välja, lahkume paha tujuga kodunt, vihastame kohmakate pensionäride peale ja ületame asulas kiirust? Nendeks põhjusteks on raha ja aeg, mis ümbritsevad meid igal pool. Vanaisa naljatas alati, et raha
Nõustudes tema arvamusega, algab siseheitlus järelikult siis, kui ollakse võimelised suhtlema end ümbritsevate persoonidega ning puututakse kokku ühiskonna ja viimase tingimustega. Inimest nii-öelda kisuvad lõhki peamiselt järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumeelne viis seda teostada, kuna hetkel näis see ainus ja õige lahendus. Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" tapab noor üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning olude sunnil ka mõrva tunnistaja. Noormees on veendunud, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine oli heategu kõigile noortele ja andekatele, kes oma unistusi teostada tahavad. Tunnistaja mõrv oli aga paratamatus,
sellest isa mõrvamisest talle räägiti. Kuna Ophelia tundus suhteliselt naiivne olevat, võis ka see versioon, mis talle juhtunust räägiti tema vaimset stabiilsust kõigutada. Traagiline tegelane Hamlet Hamlet on traagiline tegelane, kuna ta oli sügavas leinas ning täis vihkamist Claudiuse vastu. Peale isa surma ei olnud Hamleti elus enam midagi head ega ilusat. Ta elas vaid kättemaksu nimel. Hamlet oli nii õnnetu, et ta kaalus isegi enesetappu. Lõpuks, kui ta Claudiuse tappis ja seega kättemaksu isa mälestuse nimel sooritas, suri ta ka ise. Hamlet oli traagiline tegelane, kuna tema elu oli täis ebaõiglust, rõhumist ja õnnetust. Hull Hamlet Arvan, et Hamlet teeskles hullu, kuna nii oli tal lihtsam oma kättemaksuplaane teostada. Eelkõige oli Hamlet hull Claudiuse ja Gertrudise jaoks. Tänu Poloniusele, kes samuti printsi vaimselt ebastabiilseks pidas, arvasid nad kõik Hamleti hulluse
kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse on minetanud igasuguse inimväärikuse ja ütlevad oma mõisniku kohta, et ,,mõisnik ei karista niisama". Teine oluline teema oli näidata Venemaa kaasaja ühiskonna inimest. ,,Eelõhtu"" - tegevus toimus sajandi keskel ja peategelaseks oli Venemaal tavatu kangelanna, Jelena, kes lõi lahti oma seisusest. Kolmas teema oli põlvkondade vaheline vastuolu. F. Dostojevski elu ja looming Fjodor Dostojevski (1821-1881) sündis vaese arsti perekonnas, kuigi isa poolt oli ta pärit põlisaadlike suguvõsast, kes lihtsalt olid kaotanud oma tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Isa oli keevaline, ihne ja kohutavalt sünge, samas ema oli haritud, religioosne ja hellatundeline ning Fjodor oli samuti väga sügavalt religioosne, kes siiski kujunes keeruliseks tegelaskujuks, olles kirglik mängur ja kannatades epilepsia all
Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Kas mõistan ning suudan põhjendada Raskolnikovi veendumusi ja kuritegu? Dostojevski "Kuritöö ja karistus" räägib inimesest, kes peab end väga eriliseks. Tegelikult oli peategelane Rodion Romanõts Raskolnikov üsna tavaline laiskvorst, kellel olid mõtetesegaduses ja rahapuuduses õpingud pooleli jäänud ja kes ei osanud midagi teha selleks, et tal läheks paremini. Kas olen maailmakirjanduse enimanalüüsitud tegelase suhtes liiga karm? See selgub järgneva paari lehekülje jooksul. Romaani peategelane oli üks neid inimesi, kellele kogu elu vältel tundus, et talle on lubatud rohkem kui teistele inimestele. Ta teadis, et selle tunde olemasolu on aluseks
Martin Haug 11b Olen vahel mõelnud, miks inimesed teevad midagi, mis juba algusest peale tundub vale või miks öeldakse sõnu, mida ei saa pärast enam tagasi võtta, isegi kui tahaks. Miks eelistame poes ühte kingapaari teisele, kuigi nad kõik on ju sarnased. Inimesed on elanud Maal juba tuhandeid aastaid ja õppinud tundma kõikvõimalikke teadusi, kuid täielikult teadmata, mis toimub meie endi sees, me hinges. Iga inimene on eraldiseisev isiksus ning sellepärast on kõik omamoodi erinevad ja ainulaadsed. Erinev võib olla nii väliselt kui sisemiselt, kuid just inimeste sisu on raske mõista ning tema tõelist "mina" näha. On väga võimalik, et inimene, kes jätab mulje, et on tõeline seltskonna hing kellega kunagi igav ei hakka, võib olla sisemiselt olla väga iseseisev, rahulik ja vaoshoitud. Ta läheb lihtsalt vooluga kaasa, et sarnaneda oma
kirjad", kus ta andis kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse, need on minetanud igasuguse inimväärikuse ja ütlevad näiteks nõnda oma mõisniku kohta, et "mõisnik ei karista niisama". Teine oluline teema on näidata Venemaa kaasaja ühiskonna inimest. "Eelõhtul" - Tegevus toimus sajandi keskel. Peategelaseks on Venemaal tavatu kangelanna, Jelena. Naine lõi oma seisusest täiesti lahku. Kolmas teema: Põlvkondade vaheline vastuolu. 2. F. Dostojevski "Kuritöö ja Karistus" Tegelased: * Rodion Raskolnikov - vaene tudeng, raskemeelsusele kalduv ja radikaalne, kes ise ka ei tea mida tahab.Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitaz Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liigkasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne
sattunud on, arvates et see on naljakaim asi, mis viimasel ajal juhtunud. Siis teatab kõigile, et peab tähtsatel asjaoludel üheks päevaks lahkuma ja loomulikult ei tule enam tagasi. Usaldavad ametnikud ootavad ja ootavad, kuid saavad asjade tõelisest olemusest aimu alles siis kui Shpekin leiab Hlestakovi kirja. Kõik tunnevad end hiiglatoladena, kui saabub teade päris revidendist kes tahab "prominentkonnaga" kokku saada. Fjodor Dostojevski elu ja looming 1821-1881 Elu: Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud. Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne, despootlik. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dost. õppis vennaga pansionis. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab soki millest kujuneb langetõbi
kirjaniku roll kultuuriloos · tõi maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, andestav, ohvrimeelne; andis tõuke tammsaarele tõe ja õiguse kirjatamiseks · realismi edasikandja - · psühholoogilise romaani rajaja · eksistentsialismi edasikandja ja mõjutaja  jagas inimesed kahte tulpa ja uskus, et saab muuta ühiskonda; inimene on nüüd vaba, enne oli talle sünnil määratud kõik tegelased · rodion raskolnikov  vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud · razumihhin  raskolnikovi sõber, abivalmis ja heasüdamlik · aljona ivanova  pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova  aljona õde · marmeladov  joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin  dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja  raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
